Katkend Aadu regiraamatust ja nii see algas. Tallinn aasta 1912. Vana kalendri järgi viinakuu 21. päeva lõpus tunnid kasina valgustusega tänava nurgale kogunevad paar-kolm noormeest kaenlas riidesse mähitud mandoliinid ja kitarrid. Oodatakse kuni kell südaööd tunni on löönud, et sõbra sünnipäeva puhul talle mängida tervitusmarssi või valssi või polkat jõuab kätte oodatud aeg. Väga vaikselt, et sünnipäeva last mitte äratada minnakse trepikotta vabastatakse pillid katetest, hiilitakse siis õige ukse juurde loetakse kolm, neli ja tervituse lugu läheb lahti. Suur on aga mängijate üllatus, kui toast kostub Ast sündinud lapse kisa. Veidi aja pärast selgub kõik. Minu vanemate juures elas ema, vend Aleksander, musikaalne nägu, kõik ema õed-vennad huvitas ka tema pillimängust. Nii moodustus sõpradest väike orkester, mis tihti oma lõbuks mängis ja nüüd siis ka onu sünnipäeva alati ta üles mängima tulid. Sõbrad muidugi ei teadnud, et ema oli onu allkorrusele saatnud ja mängisid talle minu sündimise ajal. See on kolmandal novembril uue kalendri järgi. Onu Aleksander sai sel päeval 19 aastaseks. Selliste sõnadega alustab oma raamatut muusikaste muust maestro Aadu regi. Tänases saates räägime nii muusikast ja muust kui ka maestro Aadu regist adu Regiga, kes on maestro Aado regi. Ta on Tartu linna ja ehk ka kogu Eesti muusikaelus olulist rolli mänginud isik, helilooja, pedagoog, klarnet, testi, orkestri juht. Kolmandal novembril tähistab maestro Aadu regi oma 80 üheksandat sünnipäeva. Selle päeva auks toimus septembrikuu lõpus Tartus maestro-le pühendatud kontsert, kus esines puhkpilliorkester Tartu ja klarnetikoor. Orkestri ees juhatasid Maest Raaduregi ise ja tema õpilased. Tänases saates kõlavad muusikapalad pärinevad septembrikuus toimunud maestro sünnipäevakontserdilt. Saate alguses kõla saadu regiorkestripala tervitus. Puhkpilliorkestrit Tartu juhatas maestro Aadu regi ise. Pärast sünnipäeva kontserti oli minul meeldiv võimalus kohtuda Aadu Regiga ja küsida, milline oli ja kuidas algas maestro muusikutee. Seda on raske öelda, see Pärn on pikk ja huvitav ja ma ei tea, ma olen niisugune tunne, et palju asju on mulle teenimatult külge poogitud. Egas ma mingi väga suur mees ei olegi, ma olen nüüd püüdnud looma selle aja jooksul teha oma sõda, anname järele seda, mida ma oskan. Ja no ja minu meelest terve see aeg on nii läinud. Aga muidugi see nii palju sõpru ei mina tea, kust nad lihtsalt on mulle külge kleepinud ja ma olen sellest lausa rõõmus? Jah, no muusika, eks ta ole nii alguses peale nagu ikka öelda, et sünnist pääle on hakanud kala peal käima ja siiamaani kuigi ma nüüd enam aktiivselt nii väga osa võtta. Ja teie pilliks on olnud või kuidas te sattusite klarneti juurde maalt, sellest teie mälestuste raamatust lugesin, et sellega oli üks huvitav seik. No see oli niimoodi, et ma nägin kinos nägin ühte omaaegset kuulsat Rootsi koomikut Elberend ellulisele nimi, millegipärast mullaks pill väliselt meeldima. Ja kui ma vahetasin kooli, läksin kommertsgümnaasiumi Tallinnas, siis oli kohe üks niisugune tore poiss seal Uudo Kallas. Sügis kas orkestris kardad mängima hakata? Noh, häda, mis pillisada hakkab, mul oli vastus valmis klarnetit. Ja nii ta siis sealt läks. Aga esimene pill, esimene klarnet, selle ostuga on ka üks huvitav seik. Nojah ei olnud pillivabakoolis, pidi kevadel saama ja rääkisin, kurtsin kodus ka seda ja isa, mul täitsa oli niisugune väga vaikne mees ta ega temaga palju sõna saanud välja ja ega jõukad kah ei olnud, ta oli ikka nii puhas Töömees ainult. Ja korraga ütles, et no läheb nõustamisel. Ja Vene tänaval elasime kassalt palju paarsada meetrit oli minna vanaturu kaelas riid, Esto muusika pillikauplus ja läksime sinna ja küsisime klarnetit ja anti siis üks ka ja sai siis selle siis kätte, sealt see oli, hinnalt olid vastuvõetav, ikka ei saa rahakotile ega muud metast midagi, kumbki ei teadnud kooli uhkelt. Näitasin sellest sõbral Uudokaldas, näed, mõlvanomakil vaatas seda Oudova lehes, ütles. Siis oled kukkunud, see pill ei, tal puudub see prill ja Viame, puuduvad need rullid ja. Aga pärast nii ma töötasin, õppisin, olin õpipoisiks püssitöökojas, see meister tegi rullid ja ja prille jätkus seal ka küll, nii et ma sain seal ka päris hästi mängida ja oli väga hea tooniga pill klappidel, kus sõrme libistades peavad olema rullid, muidu hõlbis hästi. Ja happeprillid on, mis aitavad katta takerdunud nende lahtisi auke. Sõrmed, kes oli teie esimene õpetaja? Uudo Kallas, Siim Kallase isa. Tema näitas nii puud ja siis kui paned kõik klapid ja augud kinni, siis tuli valuminemi teetsel klappi lahti, siis tuleb A ja neid täis, näitas ära terve aafrikatoorikoni kolmanda tooni ja ütles, et nii vaata, täitsa neid ära ei unusta. See oli kõik. Ja seda ei ole ära unustanud, ei ole unustanud ja nii nagu seda sõpralik. Ja teie muusikukarjäär või õpingud läksid ka edasi Tallinna konservatooriumisse. Seal ma hakkasin jahti, hakkasin õppima sinna viis Mihkel Lüdig kuts kõrvas kinni ja lõi sinna ja professor Jaan Tamm oli tol ajal konservatooriumi direktor. Hüüdsin, tegid, õitsesid katsed ja siis Jaan Tammõitest ja nüüd hakkad õppima. Aga teel teile meeldis lapsena ka väga palju joonistada, et miks valisite muusiku karjääri. Kuidas teie muusikukarjäär edasi läks? Konservatooriumis olite lõpetasite selle ja edasi. Ma kohe lõpetan, ma olin, läksin, tähendab, olin sõjaväeorkestris Tallinn, orkestris teen ja siis ma seal siis oli vahepeal ma üks vahe, ma läksin sõjatopograafiline Hurstele, sain seal oma ohvitserikraadi ja tekkinud tööd, kaardistasid Lõuna-Eestis Aakre järve Kuu ja Sangaste ümbrust ja siis pillimäng või ei olnud mul pildiaks nõuest mängiva sõja, ennem sõda, siis kui tulin sealt kujaks Vene Vene valitsus ja siis daatiat, eks ole, kas tahad minna edasi suurt ütle väkke või siis materjali reservi, no mina olen reservi maolinti töölisteatris, mängisin töölisteatri orkestris ja ja pääl siis tuli sõda ja siis seal Vanemuises Vanemuises olin natuke aega käisime. Panime kolmandaks dirigendiks hakkasin seal operette juhatama ja muusikat kirjutama, kui tarris oli. No ja siis tuli, see pandi mulle see 25 pluss viis ja siis laagris, siis ma jälle natukene siin-seal tegin, piirigeerisin ja see õige muusikukarjäär raksi. Pääle laagrites hakkasin õpetama ja, ja siis läksin kaugkaugõppesse uuesti lõpetama konservatooriumi. Ja ma lõpetasin vist, ma arvan, üsna vanad. Mis ma olin, tähendab, 62 50 aastaselt lõpetasin Skonsortor. Kui korraks meenutada seda laagrega nii nagu te ütlesite, 25 pluss viis see oli loominguliselt väga rikas aeg, kirjutasite väga-väga palju. Mul vedas seal, vot ei tea kust ellu muid tekkis seal sõpru ja need sõbrad. Hoolitsen selle eest, et nurinat olnud tarvis minna välja laagri piirds tööle ja tegid mingi invaliidiks lihtsalt paberi peal. Ja siis ma sain sinna raamatukokku üle ja siis olid mul aeglaseid, organiseerisid seal orkestri ju väga palju eestlasi luuljate orkestrile juba nii suureks, et me saime sügisel kui juba kergemad aatomid lavastaksime seal Fausti, Reloo proloogi. Teatri solist Pitškovski. Nii et ja siis oli veel, oli Vaike Vahi abikaasa Kaljo Alaküla bariton. Lisasündisin proloogiaga kuidagimoodi juurde, veel valan Timjaariaaemmedigma ooperit ja teie kirjutasite kõikneda noodi noodistasid ja orkestreeri siin noordid sai kirjutatud tsemendikotti paberil, muud Pabradki olnud, teil on fenomenaalne mälu, peaks ütlema. No ei tea, mäluauku mul palju olnud. Nojah, ja siis sai kirjutada tindipliiats-ist sulatada veega, sai tinti ja nimetatud juudiplekist keeratud viieharuline ja ta oli niisugune asi, millega noorjooni tõmmata ja nii see käiks. Ja pärast seda nii-öelda 25 pluss viis sattusite jälle Tartusse. Jah, tulin Tartusse rongi, Tartu samas oli vastus operetitrupp. Ootasid, vaatasid, mis nüüd juhtub, kui ma abi kokku Salanne? Muidugi, mis seal juhtus, midagi, kohtan, tantsime suudluse ära ja küll me pärast räägin. Ja siis hakkas muusikakoolis, oli ist seal viidi uued ained chisse. Metoodika, puhkasin õpetamismetoodika, siis Orgstreerimine, part, lugemine ja seal oli niisugust õppejõust puudu ja noh, siis piirigeermine ka ja mul oli tööd palju. Maestro pedagoogitööd noorte muusikutega jätkab tema õpilane klarnet dist Tiit Veigel, kelle juhatusel esines sünnipäeva kontserdil ka Tartu klarnetikoor ja nüüd üks pala klarnetikoori esituses. Klarneti õppimine, mis on kõige olulisem? Teid on seostatud ja tee õid seostatakse puhkpilliorkestriga. Mina hakkasin mängima puhkpilliorkestri koolis juba see oli 1988. aastal ja sellest pääl vahel mitte nii palju, kui ma muusika kogu aeg tegeleda. Seni olime puhkpilliorkestris mänginud. Ja nüüd ka Tartu puhkpilliorkester Tartu juures olite kaua aega dirigent. Ma olin 1,1 21 aastat tuli välja. Ja muidugi see see tänane suur show või mis ta nüüd oli, see ei olnud mitte minu süül näpata seda ammu juba, et ma mõnda asja juhataksid ja ma olin nõus ka ja aga nüüd tuli välja, et ei, peaaegu terve kontsert seal ära ja igasugust see oli mulle alguses ebameeldiv üllatus, aga nüüd lõpuks ta oli ikkagi päris päris meeldiv üllatus. Et palju sõpra, palju noori ja vanu sõpru. Ja noh, see oli väga tore. Väga hästi suhtusid minusse ja tegid seal Lorkeš kõik seda, mis mida ma nii püüdsin ja tulid ilusti järele ja hea kontakt. Millise pilguga te vaatate tagasi sellele muusikuteele? Kui ma võtan mingi tartu orkestri järele, siis on ikka kõvast edasele, Nad on teinud tublit tööd ja orkestrit noorenenud ja kasusener, vanad mehed ei jõua enam käia ajaga kaasas ja aja muusika võiks olla, muutub ka stiil ja kõike. Ja ikka tore, väga palju eriti ma ootan terve klarnetit, Perry, taon, flööti, tüdrukult kui nõpsid, kõik mängivad ka veel, no mis sa, hing veel tahad? Äratab lootust, et sellest orkestrist tuleb L1 väga tubli, veel tublim orkestrit, kui ta praegu on. No ja eks ta, ega seisma midagi jää. Ta on ikka kõik läinud edasi moega, teised kah. Teil on palju õpilasi ka, kes tegelevad orkestri orkestrimuusikaga ja dirigeerimisega. On ma ei mäletagi, kui palju on neid on, aga siia oli neid täna oli ka kokku kogun Aafrika tegureid, mis viis, kuus ja mis on, nemad on ikkagi solistid juba veel Thutusel raadios ja või mis ta on nüüd Eesti sümfooniaorkestrite, millist rolli Estonias Vanemuises on ja, ja dirigendid. Priit Raikon. Ta lõbuskaklarniti on Soomes on seal orkestri juht ja siis on teooriaõpetaja. Niisiis on no need oli veel üsna mitu tükki ees, kes on ikka suurt orkestrit, puhkpilliorkestrit ees oleks olnud. Tahate veel midagi meenutada? Jätkub, ei, mul ole mäles rohkem, ma hoian neid järgmiseks korraks. Kohtume siis järgmisel korral sellel aastal tähistate 80 üheksandat sünnipäeva ja kindlasti me kohtume aasta pärast, kui te tähistate auväärset juubelit. Nonii, ma lubasin tütrele, et ma elan veel 20 aastat kindlasti kohtu. Aitäh teile ja millised on teie soovid endale ja teistele noortele muusikutele. Lõpetuseks. Kaks asja. Tehke enda kallal tööd ja tundke muusikast rõõmu, tundke musk, rõõmuschissist tekkis teistele ka ja, ja siis on teil hea tunne. Aitäh ja palju õnne, aitäh. Nägemist. Üks katkend Aadu regiraamatust muusikast ja muust. Minu õpetaja Bernhard lukk jääb mulle ja ka teistele minuga ühel ajal õppinud klarnetistidele, inimesena kui ka õpetajana suureks eeskujuks. Ta oskas õpilasi metoodiliselt abistada ja õigele lahendusele viia näiteks tooni osas. Tal oli enesel väga puhas ja kõlav toon, kuid ta ei toonud seda õpilastele eeskujuks, vaid ütles. Minge päeva hommikusele jumalateenistusele Toomkirikus ja kuulake, kui orelil mängitakse klarnetiregistriga. Pidagise kõla meeles ja püüdke matkida, see on õige klarneti kõla. Ja nii me siis käisime Juhan Kaljas poolikuga pühapäeviti õiged klarnetit. Roni kuulamas. Huulte koha kohta andis õpetaja lukk niisuguse õpetuse naljaga pooleks. Klarnetimängija huuled peavad olema nii tugevad, et tütarlaps, keda suudled kohe tunned, et teda suudleb klarnatist. Suurt tähelepanu pööras õpetaja sõrmetehnikale. Sõrmed tohtisid liikuda ainult alates käelabast, mitte randmeid või isegi küünarnukke kaasates. Eriti esimeste sõrmede jaoks oli talle välja töötatud eriharjutused, mida mina koolitunnis olles pingi varjus pidevalt harjutasin. See oli ainult üks väike katkend Aadu regimälestuste raamatust. Aga milline on maestro tema õpilaste mälestustes nüüd ja praegu? Oma õpetajat meenutavad klarnet test ja puhkpilliorkester, Tartu dirigent Margus Kasemaa ja orkestri saksofonist Toomas Peterson. Ja niivõrd hõredast isiksust regi on päris keeruline kõnelda sest temast võib meenutada nii naljakaid juhtumisi kui kui ka tõsisemaid. Aga kui mõelda selle peale, et ära räägi, vahel on niivõrd paljude kunstiinimestega sportlastega, muusikutega, siis minu jaoks on oluline see, et ta ei ole lihtsalt õpetajaga ta nagu erinevate põlvkondade ühendaja. Seepärast on väga põnev kuulda mõnest seigast, mis ehk on juhtunud juba ammu-ammu. Millal oli esimene kokkusaamine Aadu Regiga, sinul? Kui ma nüüd ei eksi, siis oli see aastal 88, sügisel kui ma tulin sõjaväest ja oli selline soov, et alustada õpinguid Heino Elleri muusikakoolis tollel ajal adu regi oli seal õppejõud. Ja niimoodi siis juhtuski, et vastuvõtueksamil esinesin talle tollel hetkel, mul ei olnud eriti aimugi Kesonaaduregi. Ma lihtsalt mängisin ja seal oli teisigi soovijaid. Ja niimoodi kuidagi juhtus, et mul oli õnne ja mind võeti vastu. Vot sealt hakkaski, mõtleks ja ainult koostöö vaid ka ma arvan midagi enamat. Et võiks võib-olla isegi öelda, et sõprus ja loomulikult ääretu lugupidamine selle inimese vastu. Konkreetselt Tartu orkestriga, ta, see oli ehk paar aastat hiljem, kui ma läksin mängima tolleaegsesse kultuurianaorkestrisse. Praegu on seal orkestri nimi, puhkpilliorkester Tartu ja sisaldu regi oli koos Ilmar läänega seal dirigendiks. Milline õpetaja oli Aadu regi? Mina võrdleksin Ado Regid kui apteekriga väga heas mõttes täiesti omanäoline õpetaja, ma ei oskagi kellegi teisega teda võrrelda, kui oli niimoodi, et kui läksid tema juurde tundi ilma ettevalmistuseta, oli sinna minna lihtsalt piinlik, mitte et oleks õpetajat kartnud, aga lugupidamine oli õpetaja suhtes niivõrd suur, et just sellel põhjusel sai üsna palju vaeva nähtud üsna palju harjutatud. Ja ega ära räägi, ma ei mäleta, et oleks päris tõsiselt minuga kunagi pahandanud, küll aga oskas ta vägalantselt mõne asja selgeks teha, mis ei olnud tarvis. Näiteks ma mäletan, ükskord mängisin ühte ilusat lugu Pärmani hädaadion, mis kõlas ka meie viimasel kontserdil, Bregi kuulab lõpuni, vaatab, saab, kallutab pea veidi viltu. Ja Margus, kui teil endal tõesti meeldib see toon, millega te mängite, siis on täiesti hästi. Minule ei meeldi. Ma arvan, et siin oleks mõningad võimalused seda asja paremini teha. No vot ja siis nagu üks hea apteeker hakkas neid rohtusid nüüd võimalusi ette lugema. Temal oli meeletu kogemus ja ta oskas teha tööd just nende probleemidega, mis parasjagu õpilasel olid. Ja ta oskas seda väga selgelt ja loogiliselt ära, seletas, mida peaks tegema, et kui näiteks siin ei tule mingisugune mingisugune takt, ei tule hästi välja või siin on midagi, kõlab inetult või seal midagi tehtud kiirustades. Ta seletas väga lihtsalt loogiliselt ära, tõi mingeid näiteid juurde ja jäi üle ainult üritada järgi teha. Mälestuskontserdil toonitati seda, et adu Regil on väga-väga suur huumorimeel. Kas on mingeid humoorikaid seikega meeles? No ja kes tahab selles veenduda, siis ma soovitan raamatut nimega muusikast ja muust mis siis möödunud aasta alguses ilmus. Ja see raamat on siis meenutusi ja see raamat, nii nagu härra maestro ütles, et paluks seda raamatut mitte võtta õpikuna. Aga lihtsalt meenutusena nendest headest inimestest, kes on tema ümber olnud ja on nad oleksid raamatust meelde üks seik. Nimelt Ado regi nooruses armastas mängida jalgpalli ja tihti juhtus siis niimoodi, et vastasvõistkonnas oli Heino lipp, kes oli väga pikka kasvu mees, ära pisikest kasvu. Ja siis, kui nad keset väljakut palli juures kohtusid, jäid mõlemad seisma, sest väiksem kartis pikemal alla jääda ja pikem kartis väiksemale peale, astud riisipall sinna seisma, jäi jupiks ajaks välja, nüüd nendes juhtumisest seda teab maestro ise, aga tõepoolest kui seda raamatut lugeda, naerda saab siin päris päris palju. Ma soovitan väga seda tõesti seda raamatut lugeda, sest minu teadmist mööda on pill just pillimeeste elust. Eesti pillimeeste elust üsna vähe kirjutatud. Kas adu regi rääkis tunnis eesti pillimeeste elust ka? Ja tema on selline inimene, selline õpetaja, kelle jaoks kõik asjad siin ilmas on omavahel seotud. Ei ole niisugust asja nagu lihtsalt muusika, vaid see on meie elu osa. Ja täpselt niimoodi tema Kameid õpetus. Maestro Aadu regi huumorisoont on tunda tema kirjutatud orkestripalas uljas trumm, kus soleerib suurel trummil Raivo Rebane ja puhkpilliorkestrit Tartu, juhatab Aadu regi. Maestro Aadu regi meenutab tema õpilane Toomas Peterson. Minu kokkupuude sai samamoodi alguses aastal 88, kui ma olin just värskelt lõpetanud lastemuusikakooli klarneti erialal ja leidsin, et oleks huvitav võtta lisatunde klarneti õppimise alal. Ja mismoodi see juhtus, nii et taadu higised andma hakkas sadama enam ei mäleta, igatahes aasta otsama seal tunnis käisin ja kerge see teps ei olnud. Tollel hetkel mulle see pillimäng küll meeldis, aga otsuse, kas hakata pillimeheks või mitte, see oleks pidanud sündima üks kolm-neli aastat hiljem. Millised on sinu mälestused adu regist? Kaugemad mälestused ongi üks on siis see hooaeg 80 889, kui ma tunnis käisin ja võrreldes mu eelmise õpetajaga laste muusikakoolist oli muidugi kadureigi õpetamine öö ja päev selles mõttes, et, et ta ise oli väga hea pillimees, ta täpselt teadis, kuhu poole nii-öelda arenguga minna, millele tähelepanu juhtida. Pluss see, et isegi kui õnnestus mingi asjaomast meelest nagu päris hästi maha mängida, siis siis ta ise enamasti ei olnud rahul ja leidis, et ühtegi viga ei saa teha rohkem kui üks kord. Ja selle ükskord on ka eelkõige selleks, et järgmine kord siis kohe paremini teha, selle kohta oli tal siin raamatus ka üks, üks väga hea lugu, aga, aga ma seda praegu nii hästi ei oska esitada, et et, et see oleks parimas raamatust lugeda, sest talvelgi enda sõnakasutus on ikka nii nii ladus ja mõnus, et seda ümber jutustada ja noh, ei ole mingit põhjust. Hilisemad kogemused on juba sellest ajast, Läksin samamoodi sinna kultuuriorkestrisse pilli mängima, see oli mingi 89 talv juba, aga siis mitte enam klarnetit, vaid saksofoni, sest tolleks ajaks jagan ka see pill juba meeldima ja noh, tänaseks ma klarnetit peaaegu ei mäleta, küll on aga need tehnikad asjad saksi peal väga hästi kasutatavad ja suuresti samamoodi, kuigi mitte päris sama. Ja siis on nagu meeles prooviprotsess, kus seda ka isetegevus lastele mitte järeleandmisi ei teinud, vaid sellest loost pidigi ikkagi saama tervik ja niimoodi, et iga mees tunnetab oma kohta selles tervikus samamoodi. Eksimine ei ole vabandatav sellega, et, et keegi on, kas isetegevus, lane või vähe. Ma kogemusega, igaüks peab endast ikkagi parima andma. Ja nüüd 10 aastat hiljem on mul hea meel näha, et et see mees on endiselt vormis, kuulajad väga täpselt ärakeskus ei häälestu, mismoodi mingid asjad peaksid paremini olema ja suudab selle väga efektiivselt ja kiiresti orkestrile selgeks teha. Millist eeskuju on andnud õpilastele õpetaja regi toomas? Eeskuju võtta eelkõige see elujõud, rõõmsameelsus ja see on asi, mida ma üldse vanemates inimestes väga hindan, kui nad on rõõmsameelsed, nad annavad edasi seda elukogemust, mis neil on ja nad ei virise vahetpidamata, et Taadu, Heiki ainult selle rõõmsameelsuse ja positiivsuse poolest äärmiselt hea näide. See oli nagu eriti suur rõõm, et sellises eas inimene suudab ka kõik noored inimesed vaimustava panna, et see on midagi täiesti müstilist. Sellele kontserdile esines puhkpilliorkester Tartu. Hetkel elab Aadu regi Soomes, et kontaktid Aadu regi ja puhkpilliorkester Tartu vahel. Margus. Me oleme ikka ühenduses, aeg-ajalt ikka kirjutame ja helistame ja sellepärast, et meie orkestrile on olnud alati ja on ka praegu väga tähtis meie orkestri ajalugu ja üleüldse Tartu kultuurielu selle kultuurile, ajalugu, sellist isiksust nagu aadreigi ei saa ega tohi ära unustada, seda enam, et ta on ja jääb siiski mingis mõttes meie orkestri dirigendiks. Olenemata sellest, kui harva on tal võimalik meid juhatada. Aga nüüd Toomasele juurde, et mulle väga meeldis, mis tormas, kõik ütles, ma ütleksin enda poolt veel. Kui ma võtan dirigendina tuligi peale, siis ma väga imetlen tema täpset kätt, täpselt mõistust ja selget arusaama, mida tema näeb erinevates muusika valades. See on äärmiselt oluline asi igale dirigendile. Ma usun, et ega proovis, kui ikka kusagilt mõni vale nooti häälestusega, igavese rütmiviga või mida iganes ega märkamata jäänud, seda oli kohe näha miimikas, seda oli näha silmadest. Seda oli näha tema sõnadest, aga üks asi veel, mis tahaks lisada, teine külg on see õpetamise küll, kuna ma ise olen alustanud õpetajatööd, siis tema oskab õpilast toetada. Just selles mõttes, et ta tihti vestleb ja seletab niisama lihtsalt istume laua taga vaatamata noodeta, mõtleme selle asja läbi. Ja kui sa lähed esinema, Ta kuulab sind saali nurgas ja sul on saalis veel üks inimene, kes sinuga mõtleksin, toetab ja siis lihtsalt sul peab hästi minema. See on ka üks asi, mida kahjuks iga õpetaja ei tee. Me ei tohi ära unustada, et Aadu regi on ka helilooja. Ja see nüüd kolmas tahk, mul on väga hea meel, et, et sellel kontserdil oli meil kavas üsna üsna mitu Adoregi pala ja isegi üks nendest lugudest oli Eestis esitusel esimest korda. Pala pealkirjal tervitus ühes tiiva grandiosa. Väga pidulik, ilus marss. Kui keegi eesti orkestrites soovib seda mängida, palun väga, soovitan, siis oli üks pala seal kirjutatud trompeti-le ja orkestrile pealkirjaga kapriis kaks marssi, noored, sõbrad fanfaarimarss ja tegelikult härra reeglina teinud väga palju arranžeeringuid, väga palju seadeid, laulusaateid, erinevaid palasid on kirjutanud töödega, koostanud õpikut, etüüdi, kogumik ja nii edasi ja nii edasi, edasi. Mees nagu orkester Võib öelda küll nii, aga ma tahaks ühte palavel nimetada, see on jutustus. Ja see on üks väga hea näide, et kui hästi adregi oskab orkestreerida ja kui hästi ta tunnetab orkestri värve soovitan ka väga seda teistele orkestritele mängida. Tõsisenootan kirjastamata käsikirjas väga põnev. Aga võimalus on pöörduda puhkpilliorkester Tartu poole ja sealt saada noote. Mõõdutu tema sünnipäev on novembri alguses, aga nüüd nagu sünnipäeva kontsert oli septembri lõpus ära. Millised on teie sünnipäeva soovid? Ma loodan, Ardu Regiga me kohtume aasta pärast ka, kui ta tähistab oma üheksakümnendat juubelit. Ja mina loodan ka ja ma olen kindel, sest ma tean, et Raadoligi peab sõna. Ja aasta pärast ta siin koos meiega on. Mina tahaks Hermaastule soovida palju, palju tervist, jõudu ja ta oleks niisugune rõõmus ja nooruslik ikka edasi toomas. Seesama tervist, soovida tuleb igale inimesele ja alati teades, et et niikaua kui tervist on, nii kaua, säilib kindlasti selles mehes. Selline nooruslik rõõmsameelsus ja selle inimesega on alati eriti huvitav kokku saada, seda enam, et sisuliselt on ta ikkagi terve Eesti puhkpillimuusika ajalugu ja 20 20. sajandi väljavõte, et temaga on alati huvitav koos olla. Ja, ja ka kogu see elutöö, mis tema on ära teinud, see tasu järgi vaatamist, läbilugemist, läbikuulamist, ja sellel on suur väärtus. Ma tänan tänaseid saatekülalisi, Aadu Regid kindlasti Margust ja Toomast ja kuulame saate lõpetuseks Aadu Reegi pala, noored sõbrad. Ja nagu näete, see on väga sümboolne Pealkiri noored sõbrad. Selline oli tänane väikene mälestussaade teenekas muusikaõpetajast ja puhkpilliorkestrijuhist Aadu rägist. Saadet jääb lõpetama katkenud Aadu regiorkestripalast. Jutustus. Tänase saate pani kokku toimetaja Hedvig teatide abistas Meelis Michelson.