Tere, minu nimi on Piret Kriivan ja ma tahaksin teile täna tutvustada noort eesti lauljat ja heliloojat. Tema nimi on mari kalkun. Ta on välja andnud kaks albumit. Üüduluq ja vihmakene mari kalkun on Eesti muusika ja teatriakadeemia magistrant. Pärimusmuusika ja laulualal ja tema Kanuti Gildi saalis salvestatud kontserti kuulatakse sellel aastal paljudest Euroopa raadiojaamadest ja Marion klassikaraadio fantaasiasaatejuht. Tere mari, kalkun. Tere. Mari kohta on öeldud ka, et laulud lihtsalt kasvavad tema seest välja ja sellepärast võib-olla kuulamegi kõigepealt ühte laulu, mis on mari seest välja kasvanud. Koduvana pühendust. Tuura üks käe. Ja rohkem pole vaja. Purjetada välja roostikus ja merre ta suu ja. Ah, mis küll on? See. Võimas kummaline. Mis kell on elu vaid unenägusi? Võimaskuma line? Tunne nõrg. Egi rada, kuid ma ei tea, mis mul on teha vaja. Ma ilma mitmekülgsus, rõhu, nagu ma igatsen hetk, et maal oleks oleks kinni. Mis küll on pain unenägu, see? Võimas line. Mis küll on Vainule? Võimas maaline. Ma küsin, mis on? Vaid purjetada välja roostikus ja mudas merre Tauks ta sund ja. Jalad. Koduvana pühendust oli selle laulu pealkiri mari, kuidas see laul sinus sündis ja kuidas see kasvas sinust välja? Tegelikult koduvana pühendusega on selline huvitav lugu, et see on võib-olla, et üks esimesi tellimustöid, mida ma olen kirjutanud nimelt minu hea sõbranna Kadri Karu veab ühte teatritrupi, kus mina olen muusikuna kaastegev ja ühe lavastusena etendus Tove Janssoni hilja novembris raamatu põhjal tehtud lavastus. Nii et kuna selle laulu sõnad on teinud Tove Janson seda mõtteliselt laulab, tegelikult laulab koduvana muumi papale, siis laul sündiski selle lavastuse pühadeks koju tarbeks. Aga kuidas muidu laulud sünnivad ilma tellimiseta ilma sundimiseta, enamasti ikkagi sünnivad nad mingist loomingulisest impulsist või teinekord sünnivad täiesti juhuslikult, et satud pilli taha istuma kas siis akordioni või, või kandle või klaveri taha ja, ja enamasti ikkagi on minu lugude algtõukeks või inspiratsiooniks olnud, et tekst ja enamik neid lugusid ongi eesti luuletajate sõnadele kirjutatud, nii et võib öelda, et tekstid on üheks väga oluliseks käivitavaks jõuks nende lugude puhul. Sa loed palju? Tegelikult viimasel ajal ei loe enam väga palju, loen pigem reisidel olles. Aga lapsepõlves, väiksena ma lugesin küll meeletu, palju ma võisin olla naelutatud ühe raamatu külge päevade kaupa ja see oli minu jaoks nii haarav maailm, et peaaegu mitte miski ei suutnud mind sellest eemale tõmmata. Isegi kui oli vaja näiteks maal peenraid rohida või, või muid kodutöid teha, siis siis raamatu lugemine tundus alati väga põnev tegevus. Ja ma usun, et see on kindlasti väga palju juurde andnud ka hilisemas elus, et see erinevate raamatute maailm on minuga kaasas käinud. Koduvana laulis sellest, mis on õnn, et õnn võib olla väga väikeses asjas, võib-olla ühes rahulikus õhtupoolikus, mis teeb mari kalkuni õnnelikuks. Kas see on loomine? Jah, kindlasti loomine on üks neid asju, mis teeb mind õnnelikuks ja teeb murelikuks, kui see parasjagu ei toimu. Teiselt poolt jällegi aga loomingulisus ja loovus on, on alati olnud üks kõige huvitavamaid ja põnevamaid nähtusi minu jaoks ja just ka sellepärast, et tegelikult ei ole piire nii muusikas kui ka muudes kunstides, et seal need sügavused, kuhu sukelduda, on tegelikult täiesti lõputud. Järgmises laulus on juttu sellest, et loomine ei lõpe mitte kunagi. Aga millal loomine algab? Kas seda on võimalik öelda? Ma arvan, et loomine algab siis, kui algab elu. Ehk siis, eks me hakkame juba esimesest hingamise hetkest seda maailma enda ümber mõtestama ja ja looma ja kindlasti on seal väga suur osa ka meid ümbritseval ja, ja meie vanematel ja sõpradel loomine ja laulmine või muusika tegemine on üks ja see sama sinu jaoks? Jah, pigem on üks ja sama, sest et ka lauldes tegelikult iga kord ma loon maailma uuesti ja ma loon seda laulu uuesti. Selleks et see laul toimiks kuulaja jaoks minu enda jaoks. Ma pean teda laulma nagu esimest korda ja veel toredam kui selle laulmise hetke juurde tuleb mõni spontaanne improvisatsioonimomenti juurde iga kord laulad nagu esimest korda nagu uut laul. Jah, ta läks Videaalne. Kuidas sa salvestad oma plaate, kuidas saama kaks plaati, oled salvestunud? Mõlemad plaadid on salvestatud peamiselt kodustes tingimustes. Viimase plaadi vihmak kõne puhul kus on ka mitmeid klaverilugusid, ma olen otsinud just erinevate koduklaverite peal erinevate klaverite kõlasid, sest et kuigi me mõtleme klaverist kui pillist, millel on kindel kõla, siis tegelikult igal just nimelt kodu klaveril on oma iseäralik kõla, mõni on selline säravam ja selgem ja teine on natuke tuhmim ja salapärase, need mind on huvitanud väga see erinevate pillide kõlamaailm. Ja kui ta seda salvestuste kaudu avastada, siis see tähendab, leiad endale huvitava kõlaga pilli ja lähed selle pilli juurde. Jah, sest iga pilliga tegelikult käib ju kaasas mingisugune võimaluste maailm. Ega pill minu arvates inspireerib natukene erinevaid lugusid. Loomine on laulu pealkiri ja selle laulu sõnade autor on Artur Alliksaar ja selles laulus on ka rahvalaulu ja selles laulus on kasutatud jõhvi rahvalaulu, samuti loomisestis, mida kontserditel tegelikult laulan alati pikemalt, aga plaadile sai niimoodi. Kuulame seda. Millal tuli muusika mari, kalkun ellu? Ilmselt tuli ta veel varem, kui ma alustasin klaveriõpingutega, mind pandi hästi varakult muusikakooli juba enne, kui ma jõudsin kooli päris kooli minna. Ma mäletan, et lasteaias, siis kui teised lapsed pidasid lõunauinakut, siis mina marssisin muusikakoolitundidesse ja olin selle üle väga rõõmus, et ma ei pidanud aega raiskama magamise peale. Ei olnud sellist tunnet, et miks mind sunnitakse seda tegema, alguses küll ei olnud, eks see mingi hetk ikka tuli ja siis vaikselt selle pillimängu algusega sai hakatud ka enda lugusid kirjutama ja neid salvestama juba diktofoni peal. Ja sealt ilmselt alguse saigi. Kuigi eks mingi hetk, kui muusikakool oli lõpetatud, siis tegelikult pidi uuesti nullist alustama, sest et see omaloomingu maailm ja klassikalise pilliõpe maailm on ikkagi kaks täiesti erinevat asja ja see oligi põnev, et siis leida mingisugune hoopis oma lähenemine oma tee, suhestumine muusikaga, aga ilma klassikalise muusika põhjata oleksid sa praegu teistsugune muusik ja teeksite teistsuguseid laule. On raske öelda, eks, eks mind on mõjutanud kõik erinevad muusikastiilid, mida ma olen elu jooksul jõudnud kuulata. Aga otsapidi jõudsin ju ikkagi jah, juurteni ja pärimusmuusikani välja. Ja ma arvan, et just nimelt see on tegelikult andnud mulle selle tõelise sideme ja vähemalt aimduse sellest, mis võiks olla minu enda muusika ja mingisuguse põhja, sellele, mida ma teen. Et seal ühtpidi isiklik, aga samas. Samas toetub ta millelegi ja otsib sidet oma juurtega. Sa oled alles poolel teel kindlasti ma arvan, et ma olen isegi alles teekonna alguses. Tänavu nimetati sind Eesti muusikaauhindade aasta naisartisti kategoorias nominendiks koos poplauljatega. Kuidas sa seda hindad, et sind on sellesse rivisse pandud? Eks minu jaoks oli ikka üllatuslik, et mind on välja toodud just nimelt popmuusikakategooriaga kõrval aga ma usun, et see näitab seda, et minu muusika on jõudnud järelikult piisavalt kriitilisi harvu kuulajateni selleks, et see sai juhtuda. Ja see iseenesest on ju ikkagi positiivne, sest sellised minimalistlikud ja vähese saatega lood ei pruugi alati olla tavakõrvale vastuvõetavad. Ja minule, laulukirjutajana teeb see igal juhul rõõmu ja mul on kõvasti vedanud, et et inimesed leiavad teiega sellise muusikani. Pärimusmuusika on moes? Võib niimoodi öelda küll. Eestlased üldse armastavad muusikat, eestlasi on ju, me ise nimetame ennast laulurahvaks, aga siis aeg-ajalt mõtleme jälle, kas me ikka väärime seda tiitlit laulurahvas. Kas eestlased on laulurahvas, kas eestlased on lauljad, inimesed? Ühtpidi kindlasti on eestlased laulurahvas, muidugi, kui me mõtleme laulupidude traditsiooni peale, mis on ehk kõige tuntum selline ühislaulmise vorm. Ja teistpidi jälle ma arvan, et mida on jäänud hästi palju vähemaks, kui ma näiteks võrdlen enda vanavanemate lugude juttudega, siis on just nimelt kodus laulmise traditsioon. Et võib-olla rohkem on selliste kuuride ja institutsioonide juures laulmist, aga mida võiks rohkem olla, kindlasti on, on kodustes tingimustes oma pere keskel musitseerimine ja see, et et julgetakse näiteks pilli hakata õppima ka täiskasvanuna, nii nagu tegelikult võimalik. Muidugi mina olen enamik pille õppinud täiskasvanuna juba, kuigi mul on olemas muusika põhi, aga sõbrad kinkisid mulle kitarri 18.-ks sünnipäevaks ja siis mul ei jäänud lihtsalt muud üle, kui hakata seda mängima. Ja sealt riburadapidi tulid siis ka järgmised pillid, kannel kõigepealt ja, ja hiljem juba akordion. Tublid sõbrad jah, igal juhul ja palju neid pille nüüd kokku on siis. Hetkel kasutan põhi pillidena kontserdil kahte kannelt, seitsmekeelset ja 12 keelset kitarri klaverit juhul kui see on olemas kontserdikohas ja siis ka akordioni. Ja viimasel ajal olen sattunud mängima-improviseerima ka pikvile peal mis on pikk vile. Kik Lile on huvitava skaalaga ülemheli vile, mis on hästi levinud Skandinaavias ja Norras ja, ja viimasel ajal aina rohkem ka Eestis ja pärimusmuusikamaastikul. Me jõudsime tegelikult rääkida juba loomise laulust, mis pillid selles laulus kõlavad. Loomises kõlab klaver. Ja mis oli hästi huvitav, selle loo salvestamise juures oli see otsides neid erinevaid salvestuskohti nii-öelda kodu, igale laulule siis loomise laulu salvestuskohaks sattus olema minu klaveriklass Tartu esimeses muusikakoolis, kus ma olen harjutanud kaheksa aastasest saadik ja kuidagi siis 10 aastat või rohkemgi aastat ringiga tagasi jõudnud. Vaevalt puhkenud senini väike tüdruk, kateenies, müüt peas, südameis keedavad aimust. May, tõrvikud leekima, sööd nüüd läbi tänavel laulu, kajab su pihku, hakkab üks säärised juustesse, Vastratel tõi, siis. Ei meeski. Mees. Kuusmaa siin, kus ma siin koos maa sind tabaks, kadunud kaduma. Kuusmaa siin kuus ma siin koos maa sind küll tabaks kadunud kaduvat. Vallikraavi kulli huikamist Emajõe kallastel kamist, südame toitamist, keelane. Kuusmaa siin koos maalil koos maa sind tabaks kadunud kaduma. Skeemi. Selle laulu pealkiri, mida me praegu kuulasime, on kevadaimus ja selle luuletuse on kirjutanud Bernhard Kangro. Väga palju erinevaid luuletajaid oled sa enda jaoks üles leidnud, Marie Heiberr, Artur Alliksaar oli Bernard Kangro samas ka Doris Kareva, Andreas Kalkun ka, nii et kaasaega välja nad on väga erinevatel aegadel elanud, erinevates oludes elanud, aga mingi ühine nimetaja peab olema sinu jaoks nende juures. Eks ühine nimetaja ilmselt ongi see, et kõik need luuletused on, on mingil kombel mind puudutanud ja, ja kõnetanud. Ja mis on võib-olla hästi huvitav just nimelt nende vanemate luuletuste puhul, näiteks kevadaimus on kirjutatud Bernard Kangro poolt 1951. aastal. Ja see kõneleb küll Tartust, aga siin kirjutatud juba Rootsis olles, et hästi paljud Võrumaa ja üldse eesti luuletajad ju põgenesid maailmasõja ajal siit ära ja minu jaoks on hästi põnev, kuidas nende lugudega tekib ajadimensioon või tulevad juurde sellised ajalised kihistused. Et mida see luuletus võis tähendada tol hetkel, kui see luuletaja ta kirjutas ja kuidas laul mõjub nüüd võib-olla 50, võib-olla hoopis 100 aastat hiljem. Marie Heibergi tekstid on pärit sajandi algusest, mida ma olen kasutanud ja, ja Villem Grünthal-Ridala samamoodi. Sa oled väga palju loonud muusikat võruluuletajate tekstidele ja võru ja Kihnu ka on sinu elus väga tähtsal kohal. Jah, võru juured on minu jaoks just nimelt ma olen nad üles leidnud uuesti läbi laulude, sest see võru keel on minu jaoks olnud, no küll kodukeel, mida ma olen lapsepõlvest kogu aeg kuulnud, aga mille ma olen taasavastanud läbi nende võru luuletajate loomingu. Ja just nimelt need võru luuletused lisavad minu jaoks sellele võru identiteedile ja, ja maailmale midagi väga olulist juurde, mida tavalises kõnekeeles tegelikult ei ole. Ja võru keele puhul mind väga paelus veel võru keele rütm, mis minu arvates on täiesti teistmoodi eesti keelest ja mulle tundub, et selle tõttu ka need võrukeelsed laulud on kujunenud natuke erinevaks eestikeelsest kulgevast luuletustest ja lauludest. Ö tulik. Hääldasin õigesti seda võrukeelset sõnapaari ja millest see räägib, kas sa saad meile võru keeles sellest rääkida paari lausega? No tulek kõneles tulemisest ja öö saabus metsast musta riietatud naasena. Öö tuleb siis metsast mustas riietuses naisena. Nii et hästi paljud need võru luuletused on väga pildilised, maalivad sõna otseses mõttes väga võimsaid ja eredaid pilte oma sõnadega. Nüüd kuulame öödule. Päi mõtsaalad pala oma paljalt tule ja seejärel kolleegitsese hüüdse kõik. Kõik hääli siis kostva mõtsast väega vaikses slaine tule Musta Rõivasele tuua Sheffield tõmmet väleväele. Kindlasti tavajänese Taiwa luugi. Ja näete nüüd tatar ta, ei, ta ei. Veere väe, Paypali siis Mac. Metsalad Paala oma välja tulla ja seejärel kolleegid nüüdse. Üks teine laul siia otsa, mis maalib erakordselt eheda, talvise pildi silme, et see on Villem Grünthal-Ridala luuletus, mida ilmselt kõik kooliõpilased on ka koolis pähe õppinud. Talvine õhtu ja kui seda laulu kuulata, siis täpselt niisugune ongi üks ilus talvine õhtu, kuidas sulle meeldib talv, muidu sul on päris mitu laulu talves. Kui talv on lumine, mida ta ju enamasti on Eestis, siis mulle talv iseenesest väga meeldib. Ja maailmas ringi rännates ma olen ka aru saanud, et seal midagi väga haruldast, et just nimelt kuskil soojemates lõunamaades ei pruugi see talv olla üldsegi nii kaunis ja helge tegelikult, et kui ikkagi päikselised päevad tulevad talvel, siis siis see on, ma arvan, üks kõige ilusamaid asju üldse. Kui puud on härmatunud ja mul on olnud aga ilusaid jaanuari hommikuid, esimese jaanuari hommikuid Võrumaal ärgates, kui, kui päike paistab ja absoluutselt kogu ümbritsev maailm tundub väga ebareaalne, selline huvitav dimensioon, mis tekib, kui lumi ja härmatis on igal pool räägimegi nüüd rändamistest, sest tegelikult sa oled palju rännanud ja sa oled andnud ka kontserte väga paljudes. Võib öelda juba väga paljudes riikides, sa oled läbinisti eestikeelne ja võrukeelne, kuidas sind vastu võetakse teistes riikides? Keegi ei saa ju aru, millest sa laulad? Siiamaani on ikkagi väga soojalt vastu võetud kõigis neis erinevates paigus, kus ma olen tunud oma muusikaga ja minu arvamus on, et keel ei ole muusikas barjäär, vaid vastupidi. Kui ikkagi lühidalt tutvustada neid laule, mis tulevad esitamisele, siis see on täiesti piisav, et, et inimesed saaksid aru sellest, mis seal laulus umbes toimub ja nendeni jõuabki muusika jõuab keele rütmi. Ja väga paljud on ka öelnud, et eesti keel on nende jaoks võrreldav võib-olla käeli keelega või mõne muu sellise lauge ja laulva keelega. See on nagu haldjate keel või midagi sellist. Ja mulle endale näiteks väga meeldib kuulata muusikat, mis on erinevates keeltes, olgu see siis tšehhi keeles, poola keeles või kälikeeles. Ja alati täpselt igast sõnast arusaamine ei olegi kõige olulisem. Emotsioon ja tunne emotsioon ja, ja pildid, mis, mis tekivad on ikkagi palju olulisemad ja, ja ma arvan, et muusikaga on võimalik edastada midagi sellist, mida sõnadega raamatutega võib-olla ei ole kunagi võimalik. Ja Seena valum. Heidab ere, kustub päike puuna lavale. Pruunikad. Paju on unes. No ei näinud maailma jahinati Valdega Sulev meeskonna koguda ja mulle vastu, ma olen eluaeg meeleavalduse inimesed. Maailmas ringi rännates tuleb ikka koduigatsus ka peale, ju siis on ikkagi igatsus oma kodu Võru ja Kihnu järele. Eks ikka. Ja kuidagi on juhtunud niimoodi, et mul neid kodusid on päris palju tekkinud minu suhteliselt lühikese, 24 eluaasta jooksul ma pean koduks nii Võrumaad, kus elab minu isa, Tartut, kus elab hetkel minu ema. Viljandit, kus ma olen õppinud Tallinna, kus ma hetkel õpin ja Pärnu ja Kihnu on, on siis see koht mis on seotud minu emapoolsete juurtega ja vanavanematega, kes olid minu ainsad vanavanemad, kellega ma olen kohtunud ja olid äärmiselt tähtsad just selles mõttes, et meil oli väga palju lugusid rääkida. Ja minu vanaisa just oli väga fenomenaalne jutuvestja ja ka kooli direktor Kihnu saarel, tema nimi oli Endel kandima ja Kihnu saarel, siis kohtusid ka minu vanaema ja vanaisa. Kiinuga ma tegelikult ei ole isiklikult nii palju seotud, kuivõrd ma olen seal lihtsalt käinud ja ja neid kohti vaadanud, kus minu ema on sündinud ja kasvanud mõnda aega ja mis on pere pärimuslikult väga tähtsal kohal. Meie pereloosid. Aga kodus olles on ka ära igatsus, nii oled sa ise nimetanud seda. See ei ole niimoodi, et, et kui inimest võib nimetada pärimusmuusikuks, siis ta nagu kaugemale ei vaatagi, ei julgegi vaadata, see ei ole kaugeltki mitte niimoodi. Ma arvan, et tänapäeval see on üsna võimatu, et et elada ainult ühes kohas ja tegeleda ainult konkreetselt selle küla või, või piirkonna muusikaga, et need reisimise ja maailmas ringivaatamise võimalused on niivõrd palju suurenenud. Et oleks patt tegelikult neid mitte kasutada ja vaadata, kuidas teised inimesed elavad ja, ja selle võrra on alati väga mõnus ja soojendav koju tagasi tulla Eestisse. Ja vaadata, mis siin on unikaalset ja kordumatut ja, ja millised võimsad muusikalised ja regilaulu kaudu väga tugev pärand meil ikkagi on. Ja võib-olla selle rändamisega, nii et seda sümboliseerib väga hästi see, et alati, kui ma olen reisil, siis ma näen unenägudes Eestit kodu ja alati, mitte alati, aga tihti, kui palju on Eestis siis ma näen unes hoopis mingisuguseid muid kohti. Et see on võib-olla selline igavene võitlus kodus ja äraolemise vahel, mis ma arvan, on väga tugevalt sees olnud ka neis erinevates luuletajates. Ja eriti tugevalt tuleb välja kindlasti võru luuletajate puhul, kes olid sunnitud siit ära minema ja kes oma mõtetes leida endale sellise koha, mida nad nimetasid koduks Eestiks ja mis võib-olla ei olnudki enam üldse sarnane sellega, mis siin tegelikult oli. Nii et mõte ja muusikamaailmas saab luua selliseid kohti tegelikult lõputult, kus peatuda ja mine koduks pidada. Maalapsed, kas on üks sinu laule? Sa oled maalaps päris kindlasti oma juurte poolest ja oma olemuselt, kas sa oled natukene ka linnalaps? Ma usun küll, et ma olen mõlemat, ma tunne on ikkagi linnas olles väga tihti igatsust maal olemise järgi ja metsades ja looduses hulkumise järgi aga samas on linnades metsikult pulbitsev kultuurikiht, mis alati ka tõmbab enda poole. Aga kuna lapsepõlves olen palju aega ikkagi olnud maal ja, ja meie perel on olnud mõnda aega isegi täiesti traditsiooniline talumajapidamine siis ma arvan, et hinges olen ikkagi rohkem maalaps. Eriti teravalt tunnen, ma südasin Tallinnas olles mõnikord lambanahast kasukaga. Viru keskuses ringi kõndides tunnen ma ennast küll indiaanlase Ena, kes on sattunud mingisse hoopis teise linna ja hoopis teise tsivilisatsiooni mida ta näeb justkui esimest korda. Aitäh mari, kalkun sulle ilusate laulude eest. Saate lõpetuseks jäi meil üks ilus laul, võrukeelne. See oli esimene võrukeelne laul, mille ma kirjutasin. Ja see sündis niimoodi. Et ma olin just alustanud oma akordioniõpinguid ja olin Võrumaal, mängisin isal ette oma uusi geniaalseid aga üpris keerulisi lugusid ja isa selle peale sügas natuke kukalt ja muheles ja ütles, et noh, et ei noh, see on täitsa hea. Aga kas sa ei tahaks midagi lihtsamat proovida, kirjutada? Ja siis nii see üksik täht sündiski ka väga konkreetse inspiratsioonikaga ühest uuemast rahvalaulust. Hüdsik täht on haru luuletaja Kolga Raimondi kirjutatud luuletus mis kõneleb esimesest tähest, mis taevasse ilmub võib-olla ainukesest tähest ja luulet ja leiab selles tähes. Lohutust ja rõõmu sellest, et ta saab vahepeal vaadata hoopis ühe ülespoole selle tähe poole. Poes pilve saamilgata hüüdsid Ooes. Pille. Nii kui lant, kes vallatu nukka ta kast Gilgata nivoole OS pilve säälilgata nüüd uues pilve Milgada niimulanskis vallatud nutada.