Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 24.-st septembrist uudistega stuudios Tõnu Karjatse. Siseminister Laanetagi avaliku pöördumise, milles teatab, et Tõnismäe haljasala piiramine politseilindiga lõpetatakse tuleval pühapäeval. Seda juhul, kui olukord säilib rahulikuna. Eestis tähistati täna rahvusvähemuste päeva slaavi kultuuriseltsi juhi olla. Matvei sõnul võib Eesti lõimumispoliitika oled siseriiklikule kriitikale vaatamata olla siiski paljudele riikidele eeskujuks. Päris ajakirjandus kajastas Toomas Hendrik Ilvese võitu presidendivalimistel peamiselt lühiuudisena, viidates Ilvesele kui läänemeelsele poliitikule. Tallinn valiti Euroopa liidu poolt linnade liidu eesistujaks. Linnapea Jüri Ratase sõnul annab see Tallinnale ja kogu Eestile võimaluse näidata oma võimekust rahvusvahelisel tasemel organisatsiooni töö korraldajana. Tänasest esimese oktoobrini toimub Tallinnas rahvusvaheline kultuurifestival tria loo. Tänavuseks peateemaks on kultuuride sõda. Eesti Draamateatris jõuab lavale Hans Christian Anderseni muinasjuttude põhjal valminud näidend tinasõdur, baleriin ja siga. Näidendina kirjutanud Mati Unt, lavastanud Ingo Normet. See on ühtlasi lavakunstikooli 23. lennu diplomi. Etendusfilm on jätkuvalt päikeseline, soojarekordid täna siiski ei löödud. Öösel on sooja viis kuni 12, aga taas kuni 20 kraadi. Siseminister Kalle Laanet tegi avaliku pöördumise, milles teatas, et Tõnismäe haljasala piiramine politseilindiga lõpetatakse esimesest oktoobrist seda juhul, kui ka algava nädala ohuhinnangud näitavad olukorra rahunemist. Siseminister teatab, et hindab kõrgelt inimeste rahumeelsust ja vaoshoitud käitumist. Laanet tunnistas, et läinud nädalal pani politseid eelnevalt tõsist muret tundma, kuna Tõnismäe ohutusest mõnedes huvigruppides tekitanud äärmist vastumeelsust. Laaneti kinnitusel möödusid aga 22. september ja presidendivalimised pealinnas rahulikult. See näitab, et ühiskonna pinget pole enam nii teravad kui suve hakul, kinnitas minister. Eestis tähistati täna rahvusvähemuste päeva. Ürituste keskpunktiks oli jõhvi kontserdimaja, kus rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo korraldas ka vastuvõtu. Ago Gaškov annab teada 24-ni. Septembril 1988 kogunes esmakordselt Eestimaa rahvuste foorum. Kes võttis siis selgelt selle joonelt, asutakse toetama eestlaste iseseisvuspüüdlusi ja kõikvõimalike teiste rahvaste esindajaid, keda Eestis teatavasti on vähemalt 100 rahvusgrupi hulgast, et nad ei vastanda ennast, et Eesti iseseisvussoovidele vaid otse vastupidi, aitavad kaasa selle saavutamisele. Ajaloolises perspektiivis vaadatuna oli see kindlasti üks tegureid, mis hoidis ära Eesti iseseisvumisel ütleme, verevalamiseta või katsed Eestis. Mitmesuguseid selliseid etniliselt kultuuriliselt pinnalt tülisid üles kütta ei õnnestunud. Kultuurikonfliktid ei ole kuskil kadunud, nad on olemas ja mõnes mõttes annata normaalset, sest inimesed vastuvõtuvõime on mõnikord erinev. Aga tegelikult mulle tundub, et Euroopas vanas Euroopas on, et võib-olla isegi teravamad, kuigi neid varjatakse naeratuse ja poliitkorrektsuse taha. Et äkki on juba asi nii kaugele, et ka vanal Euroopal oleks midagi eesti rahvuspoliitikast õppida. Ma olen seda alati öelnud, et Eesti pikaajaline kogemus ikkagi suhteliselt edukas kogemus luua sellist enam-vähem homogeenset hoiakutega ühiskond olukorras, kus, kus 30 protsenti elanikkonnast ei ole põlisrahvusliku päritoluga. Eesti kogemus kuluks teistele tõenäoliselt ära ja me oleme teinud ka üsna palju pingutusi ja kasutanud kõiki võimalusi, et seda meie oma integratsioonipoliitikat tutvustada Euroopa liidus või ka Euroopa nõukogu liikmesriikide hulgas igal võimalikul selleteemalisel konverentsil või seminaril. Me oleme kohal ja levitame oma integratsiooniprogrammi. Selle täitmise kohta käivat materjali võrdlemisi laialt ja oleme saanud viimastel aastatel nii mõnelgi korral tunnustada. Ja mitmedki meie ettepanekud on on läinud sisse näiteks Euroopa komisjoni poolt ettevalmistatav kasse, järgnevasse integratsiooni käsiraamatusse. Aja jooksul, mil me elame uues Eestis, pole rahvuste vahelisi konflikte olnud ja ühiskonnas talutakse erinevusi. Me võime muidugi kritiseerida integratsiooniprogramm ja seda, et rahvuslikud kogukonnad arenevad paralleelselt ning ei oma kogu puutepunkte, et ühiskonnas ei ole konflikte, mistõttu me võime tõepoolest olla nii mõnelegi riigile eeskujuks, ütles Allamat. Leiame. Toomas Hendrik Ilvese valimisvõitu kajastati välisajakirjanduses peamiselt agentuuride materjalidele tuginevat lühiuudistena briti ringhäälinguorganisatsiooni BBC uudistekülg kirjutas Ilvese valimisvõidust lühiloo, mainides sellest ka USA presidendi George Bushi eelolevat visiiti Eestisse. Mainekas saksakeelne ajaleht Frankfurter Allgemeine. Ta ilvese võidu üllatuslikkusele, kuna vaatlejate hinnangul olid valimiskogus parimad võiduvõimalused Arnold Rüütlil prantsuse päevaleht Le loonud, kajastas Eesti presidendivalimisi lühiuudises, kirjeldades eelkõige Eesti presidendi tseremoniaalses trolli. Skandinaavia meediakanalid viitavad ilvesele kui läänemeelsele poliitikule. Samas märgib Rootsi päevaleht Dagens Nyheter siiski mõningast võõristust tema suhtes, kuna venekeelse elanikkonna ja maapiirkondades oli toetus Rüütlile suurem. Iraagi armee vahistas ühe sealse vastupanu liikumisrühmituse liidrina, teatas riigitelevisioon. Pakub hädal. Vahistatud mehed juhtisid 1920. aasta revolutsioonibrigaadide nimelist rühmitust, mis on seni tegelenud vaid USA vägede ründamisega. Briti peaminister Tony Blair kutsus leiboristide suurkogul oma parteid üles lõpetama spekulatsioonid uue peaministrikandidaate üle ja keskenduma päevapoliitikale. Vastasel juhul kaotavad leiboristid oma valijate usaldusväärsuse. Sisevastuolud Kleerija praeguse rahandusministri Gordon Browni vahel on leivariista lõhestanud juba ligi 10 aastat. Vaatlejate hinnangul võib see nende mainele kahjuks tulla juba eelolevatel kohalikel valimistel tuleva aasta mais. ÜRO põgenike abiorganisatsioone uuenceehaaerr väljendas kahetsust Šveitsile hääletuse tulemuste suhtes, mis pooldavad immigratsiooniseaduste karmistamist. Organisatsiooni teatel kavatseb ÜRO rangelt jälgida, et kehtestatavat seadused ei läheks vastuollu rahvusvaheliste reeglitega. Tallinna hakkab tulevast aastast juhtima Euroopa Liidu pealinnade liidu tööd. Euroopa Liidu pealinnade liit on ühenduse liikmesriikide pealinna ühendav võrgustik, mis on töös juba 1961.-st aastast. Eesti ja teised uued liikmesmaad ühinesid võrgustikuga kaks aastat tagasi linnapea Jüri Ratas. Süsteem näeb välja nii, et iga eesistujalinn pakub välja siis järgmiseks aastaks teema. Ja mina käisin välja neljapäeval Ljubljanas, siis linnajuhtidele idee, et me võiksime arutleda sellel aastal, mis tuleb pealinna roll regioonis riigis. Eelmine teema oli loomemajandus, loomelinnad. Milliseid kohustusi Tallinn endale selle presidentuuriga võtab? Eks eesistumiskohustus kogu selle töö koordineerimine selles, sellepärast et selles liidus ei ole sellist tegev sekretäriaat olemas, see tähendab see, et see linn, kes sees istub, see peab ka kogu organisatoorsed. Ma teiselt loomulikult ta peab olema ka eestvedajaks selle teemaarendusel, milleks on siis pealine roll regioonis ja riigis. See annab ikkagi meile tunduvamalt suuremaid võimalusi tutvustada oma riiki ja oma linna Euroopas. Kui läheb hästi, siis ma arvan, et me saame ka väga tugeva sellise sõnumi kogu Euroopasse saata. Et Eesti ja Tallinn saavad ka hakkama üleeuroopalist algatuste või üleeuroopalist organisatsioonide juhtimisega. Selline eesistumisaeg tähendab ka rahalisi väljaminekuid linnale. Kas linn saab sealjuures ka abipealinnade liidult? Ja saab abi, ühelt poolt saab abi ja kindlasti see tähendab ka väljaminekuid. Ja ma usun, et kui rääkida ainult rahaliselt, siis kindlalt, rahaliselt on nüüd väljaminekuid rohkem, kui ütleme, liidu liikmesriigid maksavad oma osavõtutasu. Aga ma siiski arvan, et seda ei saa panna nii väga rahasse kui sellesse, et et ma väga loodan, et sellest teemast sünnib ikkagi kasu reaalselt kõikidele pealinnadele. Lihtsalt täpsustuseks nii palju sinna koondatud mitte Euroopa suurlinnade Ida-Euroopa pealinnad ja kui ma vestlesin oma kolleegide kõigil on tegelikult see probleem või küsimus, et mis on pealinna staatus riigis. On oodata ka Euroopa Liidu pealinnade esindajate suuremat kokkusaamist, siis Tallinnas. Kindlasti peamine assamblee peaks toimuma siis 2007. aasta sügisel kui Tallinnasse peaksid kogunema võimalikult palju Euroopa Liidu pealinnade linnapeasid. Tunni aja pärast avatakse Niguliste kirikus festival trialoogos lähemalt Indrek Kiisleri vahendusel. Kus sai alguse juba 10 aastat tagasi ning see püüab haarata paljusid valdkondi teatrit, muusikat, poeesiat ja filosoofiat. Festivali korraldajad ei sea endale eesmärgiks rahvarohkeid üritusi, vaid eelkõige püütakse minna sügavuti trialoogosemate algataja Taivo Niitvägi. No eks prioloogus sai ellu kutsutud tegelikult sellepärast, et, et üks selline nähtus oli meie kultuuripildis puudu. Nimelt meie festivalid ja üldse kogu meie ühiskondlik elu on väga keskendunud valdkondade keskseks, et kui on muusikafestival, siis kuuleme muusikat, kui on filmifestival, siis vaatame filme. Aga tegelikult kultuur on ju selline nähtus või selline mõiste, mis peaks kogu meie elu hõlmama. Ja selline festival või selline foorum, kus erinevate kultuuride, erinevate valdkondade esindajad võiksid kohtuda ja mingil moel dialoogis olla, puudub täiesti ja seoses meie suure, 2000 aastase kristliku kultuuri juubeliga. Et, et selline dialoogi foorum võiks olla ka Eestis, ma ei tea muidugi mujal Euroopas analoogiat, aga vähemalt selliseid foorumeid peetakse. Festivali selle aasta peateemaks on kultuuride sõda. No igal aastal valime mingisuguse peateema, mis on ühiskonnas aktuaalne, mis on kuum, mis tekitab probleeme ja sellel aastal on meie teemaks valitud kultuurisõjad. Ja ma usun, et, et kellelgi ei teki kahtlust, et tegemist on aktuaalse teemaga ja selle teema ümber neid koonduvad. Kõik need esitlused, Ühed räägivad elus leppimisest, teised räägivad vihkamise põhjustest, surmakultuurist ja kokkuvõttes. Inimene peaks seostama endale mingisuguse kaardi elus, et, et mille järgi nagu teadlikumalt toimida ja selle võrra ka ennast natukene paremini tunda. Kultuuride sõja teemat lahatakse iga päev kell 10 algaval teadvus seminaril. Näiteks homme räägib ajakirja kultuurisõjad peatoimetaja maikalt Johns teemal, kuidas kuuekümnendatel aastatel alanud seksuaalrevolutsioon on muudetud üheks ühiskonna poliitilise kontrolli vahendiks. Festivali raames toimub palju kontserte, etendusi, näitusi, täpsem ajakava, esinejate tutvustus on festivali koduleheküljel wwwtria luugossee. Ning lõpetuseks kõik üritused on tasuta. Eesti Draamateatris jõuab lavale Mati Undi kirjutatud näidend tinasõdur, baleriin ja siga, mis on valminud Hans Christian Anderseni muinasjuttude põhjal. Hundinäidend on ühtlasi lavakunstikooli 23. lennu diplomietendus, räägib näidendi lavastaja ja kursuse juhendaja Ingo Normet. Ma otsisin näidendit, mis sobiks esitamiseks üliõpilastele ja samas oleks ta huvi, pakub lastele. Ja samas oleks võimalik sellega osaleda sellesuvisel ringreisil Eesti teater 100 raames. Ma mäletasin, et matil oli üks selline näidend kunagi noorsooteatris seitsmekümnendatel teatrist leitigi see käsikiri ja see meeldis mulle väga, sest ta oli niisuguse lahtise struktuuriga, mis võimaldas väga erinevaid osatäitmise väga erinevat teatrikeelt kasutada selles lavastuses. Ja noh, niisugused atraktiivseid võimalusi, Mati Undile ei olnud seal laule, küll aga olid viited muusikale. Tolleaegsed niisugused hitid nagu viimasena neid välja tõi klassikatöötluse muid, aga me palusime laulusõnad kirjutada. Laur Kaunissaarel noor poeet hiljuti lõpetas lavakunstikooli lavastajana muidugi väga toredad sõnad ja Rein Rannap kirjutas, viisid. Dramaturg Maria Lee Liivak, arvestades seda, et see ei olnud ütleme, Mati Undi kõige kuulsam näidend või noh, et seal on mingi selline juht suhteliselt juhuslik, kui ta linnateatris töötas edasi Lähme näiteks ta nüüd küll ei ole selles mõttes, et see on, paiguti on läbi mõtlemata, tundub, ja selline mulle tundub, et meie näitajad on väga palju nagu teksti kohandanud enda jaoks, aga samas seal on mingid sellised head nagu niuksed Ungelikult nihked sees, mis minu meelest teevad selle asja lahedaks, et kui mõni teine inimene oleks hakanud instreerima Anderseni siis ta oleks seda teinud kuidagi palju. Võtame kas või kuidagi niimoodi, et, et seal on mingi selline mõnus mingi teine rütm sees. Hundi Rycline selles mõttes on võib-olla lahe. Mida Mati Unt, Hans Christian Anderseni muinasjuttudega teinud tinasõdur ja baleriin, seda muinasütleme teame, aga kuskohast tuleb see siga? Siga on päris mitmes, aga see on üks niisugune rikas siga, kes armastab teatrit ja mõtleb, kas anda teatele raha või ei anna ta härda südamega ka. Ja seal on õige mitu muinasjuttu veel, seal on sees Lepik. Seal on sees veel keisri uued rõivad. Et Mati Undilik kombinatsioon matile meeldis ju ka oma lavastustes romaanides olla mitmekihiline, mitmed vastandlikud kihid, seal on meil olemas lavastuses, nii et ma usun küll, et kes seda vaatama läheb, ei, ei kurvasta ja lapsi soovitavad vaatama viia, noh ütleme alates viiendast eluaastast väga väikesed hakkavad, võib-olla imestavad liialt, et mis need suured onud, tädid seal lava peal nüüd teevad, aga viiendast eluaastast on lapsed juba nelikust abstraktset mõtlemist küll. Ja ilmast soojad ilmad jätkuvad. Eile mõõdeti Tallinnas 20 kolmandas septembri soojarekord siis 22,9. Tänase kuupäeva soojarekordid, mis pärineb 1933.-st aastast, ei ületatud kella neljase seisuga mõõdeti siis Harku limajaamas 21,5 kraadi õhusooja. Ilm on öösel vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta, kohati on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 12 kraadi. Homne ilm samuti päikeseline, puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 15 kuni 20 kraadi. See oli Päevakaja järjekorranumbriga 16583. Kena õhtut.