Mina Olavi Pihlamägi ja kutsun teid järgnevaks tunniks eelmisesse sajandi ühe omapärasema ja võimsama laulja laulude keskele. Kuningas Elvis Presley oli tema hääle võlutud fänn ja paljuski seepärast on üheks tema hüüdnimeks vois hääl. Kuid teinegi hellitusnimi on samavõrdselt levinud ning on antud talle just tema energilise, kohati isegi liiga väljakutsuva lavalise esinemise pärast. Tiiger, täpsemalt valsi tiiger. Loomulikult on see mees Tom Johns ikka veel vapralt ja edukalt rivis püsiv laulumees, kes tänavu tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva. Oma värskeimal sügisel ilmunud heliplaadil reload esineb vanameister koos paljude tänase muusikamaailma säravate nimedega. Kelledest enamik talle vanuse poolest lasteks sobiksid just see eelarvamusteta ja vahendite suhtlemine erinevate muusika põlvkondadega tegevadki Tomdonsist, unikaalse nähtuse show business i maailmas. Kuigi saatetunni lõpus jõuame ka tema uusima plaadini, alustame loomulikult ikka sealt, kust kord kõik algas. Algas aga see lugu seitsmendal juunil 1940. aastal. Mil-Lõuna-Walesi söö tööliste linnakeses sponti. Põdis sündis poisslaps, kellele vanemad panid nimeks Toomas. Suguvõsa poolt liitusid nimedena veel Jon Wood Wood. Toomase isa oli kaevur ning ema koduperenaine, kelle peamiseks hooleks oligi pere kaks last. Poeg ja tütar. Vana Wellsi traditsiooni kohaselt oligi laul ja luule selle vaese maakonna vaevatud elanikele päikesekiireks nende kogunemistel et unustada elumured. Väike-Tom laulis juba maast madalast. Kõigepealt kirikukooris, siis oma koolikooris ning kõige enam oma kodusel laval, milleks oli elutuba. Tomi ema meenutab väikese poisi sagedast palvet lükata elutoa kardinad eest ja siis tema esinemist teadvustada. Oma kooliajast Tom suurt rääkida ei armasta sest ega õppimine vististi kõige paremini ei läinud. Nii nagu veel siis üldiselt kombeks. Lõpes kuulide varakult ja kuueteistkümneaastasena alustas Tom oma töömehe teed. Ta oli nii ehitustööline kinnastel lõikaja kui ukselt uksele koputab tolmuniate müügimees. Ja õhtuti laulis ta ümbruskonna pabides esinedes koos kohalike ansamblitega. See kõige esimene oma grupp moodustati 1963. aastal ja sai uhke nime Senators. Algselt plaaniti ja esinetegi mõned korrad Playboy nime all ning laulja nimeks võttis Tom endale Tomi Scott. Loomulikult üritati kohe plaadi turule tulla, kuid noormehi tabas valus pettumus. Neid ei võetud jutule ei kohalikest plaadifirmade esindustes ega ka Londonisse. Õnneks ei visatud pille nurka ja mängiti ikka edasi. Kohalike töölisklubide ja tantsusaalide õhtutel, kus nende edu oli vaieldamatu pööre tuli 1964. aasta suvel, kui oma vanemaid külastama tulnud produtsent ja helilooja kooda Mills külastas stopped klavi, kus parajasti esines Tommy Scott koos senaatoritega. Hiljem Gordon Mills tunnistas, et ta oli küll kuulnud jutte kellestki võimsa häälega Vuelsi noormehest kuid trummi kuulates tajus ta kohe, et see ongi just see hääl, mis võib mees teha maailma suurima laulja. Kuulda, milles mõjutas noormeest alla kirjutama lepingule, milles kohustus olema Tomile mänedžeriks. Paraku heideti selle lepinguga üle parda Tomi saateansambel sõnators sest nende vaevaline tase ise pillimehena alustanud Milsi ei rahuldanud. Mõnda aega esines ansambel Smilersi nime all edasi. Tom'i tõi Gordon Mills koheselt Londonisse, kus alustas tema promoteerimist. Kuigi Melchiori toomist vaimustuses, suhtuti plaadifirmades noormehesse ettevaatlikult. Kõik temas oli liiga segadust tekitav. Nii tema liiga räme ja võimas hääl kui ka liiga ründav ja seksikas esinemisstiil. Tema laulud mõjusid nagu musta mehe poolt laulduna ja väliselt liikus ta nagu Presley. Kuid kaks meest ei andnud alla ja nii suutsid nad lõpuks plaadifirmaga deka lepingu sõlmida. Ning esimene singel lindistati Ki 1964. aasta suvel ja juba augustis antise välja. Aabule laul tšilsan fiiber, külmetus, palavik oli nõrguke, ei tõusnud kuidagi mitte ühessegi tabelisse, kuid meie kuulame sel ajal vara, sest see oli ikkagi esimene ja seni suhteliselt harva mängitud Tom'i laul. Enne kui uus laul singlile see president toimus veel üks oluline protseduur. Nimelt võttis senini Tommy Scotti nime all esinenud noormees endale uue esineja nime, mis, tõsi küll, polnud kaugel tema oma pärisnimest toomast Jonsvoolist. Kuigi Tom koos oma mänedžeri ka kinnitasid, et esinejanimi Tom Johns sai võetud kirjandusklassikasse kuuluva Henri Firdingu romaani peategelase nime eeskujul. Aga kohest edu ei toonud ei esimene singel ega ka uus nimi. Tom on ise meenutanud, et see oli tema suur võimalus tulla maailma, kuid see kukkus läbi. Ta oli löödud, sest oli sele plaadistusega tublisti vaeva näinud, arvates, et on õigel teel. Kuid tegelikult oli see vaid kõik üks suur möödalask. Ja sellesse perioodi kuuluvad ka kuldsed sõnad, et tõelised lahingud seisavad veel ees. See oli vaid algus. Ja esimene võit muusika lähikutes saabus juba õige peatselt. Mills oli kirjutanud noorele lauljanna le sandisoole bossonova rütmis laulu. Ja seda nähes hüüdis Tomson just mulle. Kuidas sändile mõeldud lault Tommi omaks sai, sellest muusikaajalugu vaikib. Kuid lohutuseks võib öelda, et sandi täht selle laulu pärast küll süttimata jäänud. Võitis paljajalu esinev tütarlaps ju 1967. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga hüpiknukust. 1965. aasta veebruaris jõudis aga Briti edetabelites esikohale, kood on milise kirjutatud laul ja siis nad ju nõu seal, mis sai alguseks Tomid tähelennule. Muide, selle loo lindistamisel mängis kitarri Jimmy Page hilisem jaak, vürtsi ja Led Zeppelini kitarrist, kes 60.-te aastate alguses just stuudiomuusikuna leiba teenis. Kui kuulaja arvab, et selle süütu laulu edu tuli kergelt, siis ta eksib. Näiteks BBC hoidis seda laulu oma eetrist eemalsesse olevat Thot liiga kuum. Ainult tänu sõltumatule raadiojaamale Radio Carolaena, mis seda usinalt mängima asus. Pääseski laul tabelitesse. Olgu mainitud, et Carolina raadio oli piraatjaam ja tegutses vanal laeval, mis seilas briti ranniku lähedal. Kuid peatselt andis ka konservatiivne BBC järele ja Tom pääses oma lauluga ka suurima auditooriumiga ringhäälingusse. Masinavärk aga oli liikvele lükatud ning järgnesid uued laulud ning siin tasub nimetada ka kahte filmi laulufilmidest. Vaatlesnius. Kahjuks ei võimalda meie saateaeg neid mängida, sest tänasesse saatesse valikute ees pidin esitamis väärilisteks tunnistama vaid edetabelite esikümnesse tõusnud laulud. Sorry. Ja aastal 1966 tuligi aasta lauluks juba varem paljude poolt lauldud igatsev kurb ballaad rohelisest kodumurust mis just Tommy esituses seitse nädalat esikohta enda käes hoidis. Seda laulu oli kunagi laulnud ka Jerry Lewis, kes oli Tomi suureks eeskujuks ja selle laulu saatis Tom tutvustuseks Katšerile, kes pärast plaadi kuulamist olevat noorele artistile suurt edu ennustanud. Laulu Green Green Grass of rõõm on Tom pühendanud kaheline laul vale söekaevurile oma isale ja onule, kes olevat olnud tema esimesed suured eeskujud. Muide, see esitus meeldis ka Elvis Presley sedavõrd, et olevat isegi helistanud ja soovitanud Ameerika raadiojaamadel seda lugu mängida. Olles täpsed, jäigi see laul pikkadeks aastakümneteks. Tom Jonesi viimaseks number üks hitiks edetabelites olid aga alates 1965.-st aastast 10 aasta jooksul kindel mees kelle laule kannatamatult oodati ja neid tuli nagu suure paisu tagant keskmiselt. Iga kolme kuu järel jõudis jälle uus lugu edetabeli esikümnesse. Nii oli see 67. aastal, mil juunis tõusis teisele kohale südantlõhestav ballaad. Ma ei armu enam kunagi. Mis puutub armumisse, siis oli seksisümbol Tom juba seitsmeteistkümne aastasena abiellunud ja poja isaks saanud. Kui arvatakse, et Tom oli abiellumiseks liiga noor siis siin mängisid oma rolli võisid tavad, kus noored juba kuueteistkümneaastaselt abieluõigused saavad. Ja olgu ära märgitud, et Tom Jonesi esimene ja ainus abielu oma naise Lindaga vahel Kurete nimega Melinda kestab õnnelikuna tänaseni. Pisarate, rohkete ja kirest ohkuvatepalaadide ajajärku kuulub ka Tom Johnsi imago muutmine sest mänedžer Gordon Mills otsustas nurka visata Tomile nii meeldinud nahkse rõivastuse ja panna ta korralikult riidesse. Asemele tulid ülikonnad ja smoking. Kontserditel heitis aga ta peagi pintsaku teemale ja peamiselt oli ta selline püks särklane. Tom ise meenutab oma noorust, kus ta kõige rohkem kartis politseinikke, kes ikka leidsid mingi ettekäände tema kiusamiseks, kuna ta kandis nahkrõivaid ja pikki juukseid. Juuksed muide jäid kuid juba hoolikalt soengusse seatuna. 1967. aasta novembris tõusis edetabelitesse laul kojutulekust, mis jõudis taas teisele positsioonile. 1968. aastal sündis laul, mis on vaat et kõige enam kirgi üles kütnud. Meenutan aegu kolme aastakümne eest, kus pea ükski soovikontsert ilma selle palata ei möödunud. Ka töökollektiivides olevat naised seda meloodiat kuulata. Sa pead ja kingi loopinud vanad mehed, aga raadiod vastikusvärinaga vooluvõrgust välja kiskunud. Kuigi ka mina läheksin sellest loost ettevaatlikult mööda, ei saa ma seda mitte teha, sest see oli selle ajastu üks hümne ja sellisena, et kuuekümnendad meile meelde just jäidki. 1968. aasta veebruaris olid Layla brittide edetabelites teisel kohal ning kui meenutame, et ka eesti helilooja Gennadi Taniel kasutas ühes oma laulus Dylaljast laenatud helikäiku siis saamegi pildi ajastu laulust, mis eeskätt hullutas naisi. Muide, Elvis Presley kasutas seda laululava taga hääle lahti laulmiseks, kuigi minu teada ta seda avalikult esitanud ei ole. Tom Jonesi on eeskätt peetud ikka naiste lemmikuks sest tema lavaline sära paneb just naised särisema ja palju nähtud kaadrid tema kontsert showdest, kus hullunud naised teda kättpidi publikusse püüavad tirida pole teps mitte lavastus, vaid kontsert, tsaari tegelikkus. Higiste taskurättide loopimise nipi võttis Tom Eelviselt, kes oma elu viimastel aastatel ülekaalulisena ja südamehaigena laval higistades tihti higi pidi pühkima. Ja kuhu sa neid ära pühitud, rätt ikka mujale kui publikusse saaksid loopida. Aga naised võtsid selle kui kõige kallima suveniiri endaga kaasa. Tom läks veelgi kaugemale, hakates juba publiku käest näo pühkimiseks esemeid nõudma. Nii polnud sugugi haruldased juhused, kus käekottidest rändasid higi tõrjuma ka kõige intiimsemad rõivatükid. Kuid see oli ja on üks osa Tomi šõust. Ja kuigi mina suhtun sellesse suure eelarvamusega, pole see mõeldud mitte minu, vaid just naispubliku üleskütmiseks. Ja olgu minusugustele kriitilistele meestele üks lohutuslaul, mis Tomi oheta rikkasse laulu rivi veidi teisi toone tõi. 1968. aasta juulis kõlas Elbruse ja tõusis tabelites viienda 1969. aasta kevadel tuli laul lahmitunaid, mis jätkas selliste kergete lugude rivi. Tahan siinkohal meenutada, et Tom Jonesi mänedžer koodomils oli ka teise tollase briti staari Engedalt Hampertinki mänedžeriks. Just 1969. aastal katkestas Engel Bert milisega lepingu sest ta tundis, et kood on eelistab Tomi temale. Kuigi see polnud paljude arvates sugugi mitte nii, vaid Engelbrechti täht hakkas lihtsalt tuhmuma ja tema asemele tulid teised. Tom aga jäi, kuna tema kordumatu hääl ja tiiger lik lavaline esimene kütkestas jätkuvalt. Gordon Mills oli Tommy mänedžeriks kuni surmani. Ja alates 1986.-st aastast on mänedžeriks Tomi oma ja ainus poeg maak Wood, kes isaga koos on olnud tema kontsertturnee del alates seitsmeteistkümnendast eluaastast kuid meie oleme veel aastast 1969. 1970. aasta tõi Tomi taas vanade liistude juurde. Laul võidab lav ilma armastuseta tõusis napilt esikümnesse. Tom teos 1971. aasta oktoobris edetabelites teiseks lauluga kuni ja kuigi sellele eelnes ja järgnes veel palju laule, mida rahvas teab ja armastab, oli selge, et 70. aastate alguses peab Tom tegema pöörde, kuna show business vajab vaheldust. Vahele 10 aastat, mis olid tegelikult täis arvukaid esinemisi üle maailma ja tuletame meelde, et üks osa Tommy suurepärasest karjäärist tulid tele-show'd, mida ta on juhtinud nii vanas maailmas, kuid edukamalt siiski uues, kus MPC ja Kanada Vancouveri televisioonist toodetud on nagu enam laineid löönud. Olles ise pärast seitsmekümnendat elupaigaks valinud USA, oli ta oma uut turgu just televisiooni kaasabil sisse töötamas. Tom Jonesi peab pidama harva nähtavalt sõbralikuks meheks, kes hea meelega laulatu ette kas või vanakuradi endaga. Ainus, kellega neil jahedad suhted säilisid, on enge pealt Hamperdink. Ma ei hakka üles lugema kõiki neid, kellega koos on laulnud. Kuid nüüd kuulame koos esinemast Tommy koostina tööneriga, kes on ju sarnase häälematerjaliga laul. Hotleeks on salvestatud laivina teeveežoust aastal 1980. Tom läbis kuuendate aastate popi ajastu seitsmekümnete aastate disko ja kaheksakümnendatel oli tema üheks dipla Aluks printsi kunagine Hitkis, mille ta esitas uue lainegrupiga Adolf naisise ütles Tom, et kui prints laulis seda lugu oma kõrge falsetiga, siis tema on ja jääb rock n roll'i lauljaks ja tõlgendab lugu vastavalt nendele kanalitele. Ma arvan, et see on üks rock n rollilikumaid laule, mida ma eales olen laulnud, kinnitab Tom. Kes oli kuum laulu suudlus 1988.-st aastast ja paraku peame me jõudma suuri ajalõike vahele jättes tänasesse. Millenniumivahetusel laulis Tom Johns koos teiste tähtedega Washingtonis Lincolni memoriaali ees peetud galakontserdil. Täna on Tom Johnson Los Angelese luksusliku esilinna elanik, kes elab koos oma abikaasa Linda ja pojamaaki perega. Talle teevad rõõmu lapselapsed Aleksander Jon ja Emma vajale. Poja abikaasa donna on koos makiga tema mänedžeriks. Ka Tomi ema ja õde elavad nendes Los Angelesis. Kuigi suviti suvitavad nad kogu perega tihti lõuna veel siis kus Tomil on maamõis ikka selleks, et mitte kaotada sidet sünnipaigaga. Kodu on Tomile olnud kogu aeg väga tähtis sest ta viibib ju suure osa oma elust sealt eemal olles ringreisidel olles populaarne laulja üle kolme aastakümne, on ta loomulikult ka rikas kuid ta ei kipu edvistama oma autode ja majadega. Kui tema käest küsida, milline on see salapärane x-faktor, mis tal lubab jätkuvalt olla maailmakuulus, vastas Tom, et seda faktorit temas veel 25 aastasena ei olnud. Kuid elukogenuna ta teab, et ükskõik, mida ta teeb, kui jultunult ja nipsakas ei käituks, keda ei müügiks, on tema käitumises ikka mingi seksisäde ja see olevatki tema x factor. Ja üks Tomi elu mõte veel. Ma pean alati lugu kvaliteedist ja mitte kunagi ei jääma rahule, kui ma tunnen, et suudan pakkuda enamat. Ma usun, et Tom Johnson on üks 20. sajandi häältest. Ja kuigi ta jätkab ka 21. sajandil, on tema tähetund juba olnud. Olles aga tugevama säras, suudab ta pakkuda ka tänasele noorele veel kuulamisrõõmu. Ja kui te tema värskeima plaadi reload kätte võtate, leiate vanameistri koos tänaste noortega esinemas ja taas edetabelit ründamas. Sellelt heliplaadilt tahan kuulamiseks pakkuda duetti Tomi vana sõbra van Morris soniga. Mõnikord me nutame kaeblane, mis annab aega vaadata tagasi, kuid jätab ka lootuse homsesse, mil poole aasta pärast särav Tom Johns oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistama hakkab.