Vabanda, isa, ma nägin lõhutud väravat, tahtsin selgitada, kes tohtis sinu tsitadelli sisse murda. Ai, ai ai. Kas tõesti sina onuke? Tähendab värav ei osutunud küllalt tugevaks. Ja mitte küllalt tugevaks. Vabandan veelkord, isa, ma ei uskunud, et see nii ruttu tagasi tuled. Millised on need üksildased teadusemehed? Ma saan aru, isa, sa võtad kõike nii südamesse. Kuid sa pead sellest kõrgemal seisma. Teadlasel ei ole perekonda. Ta peab teaduse kasuks kõhklematult ohverdama nii oma naise, tütre kui poja. Kas mul pole õigus, isa? Ralf ja Ralf. Ma tahan, et sa mulle ütleks. Ja isa, Ralf. Kust sul pärit, need hambad? Hambad, millised hambad. Ralf. Kust on sul pärit raha ja kuldasjad? Sorisid minu sahtlites, isa, see on minu maja. Ma tahan teada, kus sai see kõik minu majja. Tasaerutust isa, kuld ja raha ei ole minu omad, ühed tuttavad andsid selle mulle hoiule, kuni homseni. Ainult üheks päevaks, kõik, mis on järele jäänud sakslastest ausad inimesed, sõjapõgenikud, nagu meiegi. Tankistid inimesed, missugused inimesed, kes on need inimesed Siiski, ma ei saa aru, isa, Simelik ülekuulamine, seon kas ma ei tohi sõpru vastu võtta? Olen ma siin võõras? Kas ma pole miilas miilas? Mis sa tegid kõik need aastad, Ralph tütmar? Kui sina ei taha ütelda, siis üteldi seda mina kõik need aastad sina ja Richard tapsite, piinasid inimesi ja selle vaja te muutsite timukad ja mõrtsukate seto telliks. Kuid teada, et minu poeg meete poeg, reeturil pole kodumaad ega isa. Tuleb minna jääks, aga kus sa näed? Mida sa teatad? Et sa varjasid oma poega? Sa arvad, et saad reetmise eest autasu? Parem vaiki. Egas sinagi terve nahaga ei pääse.