Tere, head vikerraadio kuulajad, kell saab kohe 11 ja viis minutit ja rahvateenreid võtavad siis järjekordse põneva nädala kokku ja tänases saates räägime pisut riikide võlakriisist, aga et ka, et sotsiaaldemokraatlik erakond on tõusnud populaarsuselt teiseks erakonnaks Eestis räägime ka headest maksulaekumistest. Ning ka sellest, et poole tunni pärast kohal dub Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu president Toomas Hendrik Ilvesega ja milliseid uudiseid on oodata sealt ka selle üle, püüame siis pisut arutleda, ehk siis selle üle, kas, kas täna me võime saada garantii selle kohta, et et me teame, kuidas presidendivalimiste esimene voor augustikuus Riigikogus, aga alustame, kui me selle nädala ehk kõige olulisema uudisega ja ja see uudis on olnud meie mõtetes ja meeltes kahe kuu jooksul ja see nädal tõi uudiseid lisaks Liibanonis röövitud kahe eestlase kohta ning ma veel täpsustan siinkohal ära ka meie tänased rahva teenrid, kelleks on siis Heidit, Kaio, Eesti ekspressist ja ütleme ka tere hommikust kaugele Võrumaale ja Sulev Valner ile. Tere, Sulev. No tere hommikust, no mis ta nüüd nii kauge 256 kilomeetrit Tallinnast igal juhul ning Lauri Hussar vikerraadiost siinpool ja räägime siis kõigepealt Liibanonis röövitud eestlastest, kelle kohta sellel nädalal ilmus uus video ja nagu videos öeldud, on see filmitud 16. mail, milles siis röövitud ütlevad, et nad on suures ohus ja et Eesti valitsus ei ole midagi teinud nende päästmiseks. Eesti valitsus on öelnud, et neil ei ole mingeid nõudmisi siiani esitatud ja puudub ka teave või täpsem teave ikkagi selle kohta, kellega täpselt nende röövijate näol tegu on. Mingil määral me oleme nüüd selle video näol ikkagi selles pantvangikriisis või sellest pantvangikriisist info saamise saamises edasi liikunud, et kas te sellega olete nõus. Absoluutselt paremat uudist, parem uudist saab ainult olla see, et need mehed, mehed saavad vabaks või et algavad läbirääkimised, et et see kindlasti on üks noh, läbi läbi pikka perioodi positiivsemaid, uudiseid. Aga samas ei, julgeoleku ekspertide arvamused on ikkagi üsna vastakad, et on neid, kes ütlevad, et võib-olla ka sellised tõsisemad ja ideoloogilisemad nõudmised alles on, on teel ja samas on on ka neid, kes ütlevad, et kuna neid nõudmisi pole tulnud ja selliseid jõulisi avaldusi pole tehtud, siis on üsna tõenäoline, et selliseid ideoloogilisi avaldusi ja la et Eesti väed Afganistanist välja või või midagi sellist, et selliseid ei tulegi, vaid et on üsna tõenäoline, et, et kui mingi nõudmine peaks tulema, siis tegu on lunarahana. No seda nüüd raske öelda, et ma saan aru, et pantvaim pantvangikriisid küllalt tüüpilised Ta on pikaajalised, et selliseid, selliseid juhtumeid, kus lahendusteni jõutakse kuu või kahega, on väga vähe. Ja just nimelt, et nad ongi pikaajalised, võivad kesta aasta võib-olla isegi rohkem, mis, mis selgelt kurnab, kurnab nii-öelda mõlemaid pooli ja tegelikult kõige vähem kurnab seal seda poolt, kes on selleks ettevalmistunud, ehk siis neid pantvangivõtjaid. Et, et siin siin ma pakun, et lahend või noh, ütleme, et oletusi teha selle kohta, et missugused need nõudmised saavad olema, on, on praegu veel väga keeruline teha. No ükskõik mida me siin räägime, me ikkagi spekuleerime ja, ja noh, kui, kui uskuda Eesti valitsuse esindajaid, siis ka nemad saavad ainult spekuleerida, et noh, ma, ma, ma kuidagi ei taha mitte uskuda seda, et nii välisminister kui peaminister kinnitavad, et Eesti valitsus ei ole saanud mitte mingeid nõudmisi. Aga teiselt poolt jälle noh, kui need videos justkui väidetakse midagi muud, siis siin on mingi sõna sõna vastu ja paraku on meil olemas värske Andrus veerpalu dopingujuhtumi eitamise teema, eks ole, mille paralleeli tuues noh, võiks öelda, et antud juhul tõepoolest ütleme valitsuse poolt noh, mitte kõige rääkimine oleks isegi võib-olla mõistet odavam, kui ütleme ühe ühe spordi. Noh, võib öelda ikkagi meelelahutusmaailmakangelase teemal, et, et selles mõttes noh, ei saa nagu päris lõpuni siiski ka välistada seda, et, et ka, et ka meile ei räägita päris kõike, aga, aga samas jälle endiselt ka see on spekulatsioon ja, ja kindlasti ma tahan uskuda, et tegelikult, kui meil ikka kindlalt kinnitatakse, et neid nõudmisi ei ole, siis neid veel ei ole ja siis me siis saame tõesti ainult, et ainult oletada, et millal ja missugused nad tulevad ja ja me ei saa ka välistada võimalust, et võib-olla neid nõudmisi alles mõeldakse välja, et praegu kombatakse. Et mida üldse tasub nõuda, et kas, et missuguseid näiteks poliitilisi nõudmisi üldse tasub Eesti-sugusele riigile koos tema siis liitlastega tegelikult esitada, et võimalik, et need ütleme siis, et need nõudmised ka on nagu ajas muutuvad, et võib-olla alguses oli teda ka nüüd kaks kuud hiljem hakkavad mingid mõtted selginema oled olenevalt ka sellest, kellega need pantvangistajad näiteks poliitiliselt seotud on, kas nad on seotud Süüriaga, kus toimuvad ikkagi üsna üsna sellised koledad verised sündmused, mille puhul ka läänemaailm noh, on küll reageerinud näiteks võrreldes Liibüaga väga tagasihoidlikult, aga. Aga siiski, kas Andrus Veerpalu paralleel on muidugi siin natukene meelevaldne, aga, aga kui me, kui me räägime nendest kahest videopöördumisest, siis, siis tegelikult tuleks rõhutada küll seda, et tõepoolest vahepeal on see sõnum, mida siis pantvangivõtjad läbi pantvangide maailmale on tahtnud anda, on, on läinud oluliselt täpsemaks, et kui veel eelmise videoläkitus Osa puhul meenutame, kelle poole pöörduti, abi paluti härra Sarkozyilt ja saudi kuningalt, Liibanoni peaministrilt keegi oli veel siis, siis nüüd loodetakse väga selgelt Eesti valitsuse poole, tõsi ka väga selgelt vihjates, et Eesti valitsus ei ole midagi võtnud selle kriisi ette võtnud kriisi lahendamiseks või ei ole appi tulnud. Ma mina tahaksin väita seda, et, et nendel pantvangidel endil puudub igasugune info ümbritsevast maailmast, nii et nad ja nad on täiesti selgelt loevad ette teksti, mis on neile ette andnud. Et seda nende jutu põhjal me ei saa teha mitte mingisuguseid järeldusi selle kohta, kas kas Eesti riik on midagi ette võtnud või ei ole, et see on selge, et need pantvangid istuvad infosulus ja, ja, ja isegi kui sina ütleme, nende, nende pantvangivõtjateni on mingit infot jõudnud, siis, siis nende pantvangivõtjate kogu huvi on selles, et see info jõuaks nende meesteni. Nende meeste teadmatuses hoidmine on, on nende, nende edu see, see on päris päris kindel ja samas ma ka ei tahaks, tahaks kuidagi nagu toetada Jaanus Rahumägi, eks, eks riigikogu liiget, kes, kes siin sellel nädalal tuli välja mõttega, et, et see mäng käib üle Eesti, Eesti diplomaatia pea või et Eesti diplomaatia ei ole võimeline sellise olukorraga hakkama saama ja ma olen. Ma julgen olla kindel, et, et see, et see pantvangikriis on siiski turvaline ja ka miks mitte ka ütleme, et transandlant, antatlantiline küsimus, et nii Ameerika kui ka Euroopa pool jälgivad seda ja, ja tegutsevad mitmel moel selle olukorra lahendamiseks, sest see on igal juhul pretsedente, et seitse, seitse inimest on, on võetud pantvangid, seda pantvangikriise juhtub ikka, aga, aga sellist, sellist asja see on ikkagi väga ebatavaline. No ma olen ka täitsa nõus, et siin Eesti tegelikult nii üksi ja väike kindlasti selles selles loos ei ole ja, ja on, on Eestil liitlasi, kes on huvitatud selle lahendamisest ja on kindlasti ka Liibanon huvitatud, et see asi ei jääks nagu lõputult lõputult ülesse ja ja minu meelest peab kindlasti nõustuma ja ma saan aru, mõnes mõttes välisminister Urmas Paeti selgelt ärritust, kui eile teda oli Nets aktuaalses kaameras näha. Et hakata antud hetkel näiteks süüdistama Eesti valitsust millegi tegematajätmises või, või ütleme, mis kõige hullem võiks olla, et Eesti sisepoliitikas keegi hakkab mingeid punkte, kui ma näiteks valitsuse süüdistamisega noh, et see oleks küll asi, mida nagu antud juhul noh, mitte mingil juhul noh, mis, mis oleks nagu halvim võimalikest, mida saaks üldse teha, et, et kindlasti nagu eesti riik ehk Eesti ühiskond, ka kõik Eesti poliitikud, olenemata oma erakondlikust kuuluvusest või sümpaatiatestantipaatiatest peaksid antud juhul nagu kõik oma omapead oma sidemed kokku panema, et äkki õnnestub ühel või teisel viisil mingi läbimurre saavutada. Kusjuures tänases Eesti Päevalehes on väga huvitav artikkel, kus, kust Stratfori asepresident Fred pöötani analüüsib siis seda videot. Sellesama mehe analüüs on ka varem Eesti ajakirjanduses avaldatud ja need on tõesti-tõesti väga põnevad ja, ja nad on just põnevat selle võrra, et siit on ka näha, et väga kõrgel tasemel professionaalid ja, ja organisatsioonid tegelevad, et nende selle pantvangikriisiga ja selle pantvangikriisi analüüsimisega Jah, vaadata, et mida siis kõikvõimalikud, nii kodumaised kui ka rahvusvahelised analüütikud on selle loo kohta öelnud, siis nad sest nad on tegelikult toonud välja ühe väga-väga olulise nüansi, et pantvangikriisid reeglina eriti veel veel sellisel kujul pantvangikriisid ei lahenenud ja väga kiiresti, et on välja toodud, et see ajaline faktor võib võib-olla päris pikk ja ja see on, see on läbinud tõepoolest eile ja täna väga mitmeid analüüse, seega siis see on selline väga murettekitav fakt, aga, aga see ei tohiks küll kuidagi nagu nagu kedagi kedagi muserdada, vaid pigem pigem peaks innustama ja, ja ma arvan, et see kollase lindi lindiaktsioon, mille president Toomas Hendrik Ilves käivitas, et see, see on tegelikult selline ka väga hea meeldetuletus meile igapäevaselt, et me ei tohiks seda teemat kuidagi unustada ja peaks ikkagi pidevalt pidevalt oma oma mõtetes ka seda endas kandma, eriti kui me räägime siin siin riigi esindajatest või ka meedia esindajatest, et see, see kollane lint ikkagi tuletab meile seda teemat kogu aeg meelde. Minu arvates väga sümpaatne algatus, minu meelest ka hea. Absoluutselt ei, kindlasti siin ühest küljest ei ole ilmselt noh, on olukord selles mõttes ju mitte kõige hullem või ütleme, rahulik, et kindlasti need pantvangid Mikas kindlasti, eks ole, me ei tea seda, aga noh, võib eeldada, et nii pika aja jooksul, et nad ei nad seal nii-öelda kogu aeg püstolitoru nagu meelekohas, eks ole, ja sellises sellises hirmus, et kohe täna täna, eks ole, kellelgi, ütleb närv üles, midagi juhtub. Noh, ilmselt ilmselt see ei ole, ütleme ühest küljest noh, päris nii. Aga teiselt poolt muidugi langeda nagu selles mõttes mingisse optimismi, et loota, et nagu ohtu ei ole või et kõik on nagu kuidagi kontrolli all, et sellest on ilmselt ka olukorda kaugel, et nii kaua, kuni see teadmatus püsib nii kaua, on selge, et kõik nii-öelda võimalikud ohud on, on paraku olemas, et asjad võivad halvasti minna. Minu meelest selles samas Stratfori analüütiku Fred pööttoni jutus on üks väga huvitav detail, mis, mis mu tähelepanu. Ja ta ütleb, et pantvange hoitaks arvatavasti kohas, kus saadakse kas valitsuse abi või vähemalt teab sellest väike kohalik kogukond. Mulle kuidagi meenutab see Osama bin Ladeni keissi. Et need pole üldse võimatu, mida ka siin on spekuleeritud, et, et see on siiski noh, kõrgemat sorti poliitiline mäng, kus kus, kus, kus näiteks, kus need, ütleme, mõni siis islamiriikidest osaleb, et kes siis konkreetselt seda võiksid oletada. Oluline, et me kõikide oma liitlastega väga tihedat koostööd selles küsimuses teeme, teeme ja, ja teeksime aga, aga loodetavasti positiivsed sõnumid ja veelgi positiivsemad sõnumid, et, et me näeme videosid on, on juba teel, nii et me ei pea enam kaua sellel sellel teemal rääkima ja võimega kollased lindid üsna pea rinnast ära võtta ja tervitada meie poisse kodus. Nii, vahetame teemat ja räägime Eesti-siseselt. Kas sellepärast, et lõppev nädal on toonud uudise? Mida, mida võis arvata, et see uudis tuleb, aga, aga nüüd on ta siis meil faktiliselt ees. BNS tellib igakuiselt TNS Emorilt uuringute erakondade toetuse kohta ja nüüd viimase uuringu kohaselt on siis tõusnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes mäletatavasti valimistel saavutas neljanda tulemuse, on nüüd tõusnud juba toetuselt teiseks erakonnad kas mööda nii Isamaa ja Res Publica Liidust kui Keskerakonnast ja ja see on tähelepanu väärne mitmes mõttes, sellepärast näitab sotsiaaldemokraatide jätkavate sellist kasvavat trendi, aga samas on toonud välja ka selle, et Keskerakond on ikkagi võrreldes oma varasemate numbritega tugevas languses ja samamoodi IRL ei ole oma oma toetust suutnud kasvatada, samal ajal kui Reformierakond on tasapisi jälle viimase paari kuuga oma toetust kasvatanud ja see on nüüd tõusnud 33-le protsendile ja olgu siis välja toodud ka numbreid, Reformierakond 33 protsenti, sotsiaaldemokraatlik erakond, toetusprotsent 22, Keskerakond 20 ja IRL 17. Mida, mida teile. Numbrid räägivad, no ma tunnistan, et mind, mind see tulemus küll väga šokeeris ja ma tahaksin siia saada kõrvale mingisuguste veel võrdlevat võrdlevaid uuringu andmeid, sest et Keskerakonna valijaskond on olnud läbi taastate uskumatult lojaalne ja Keskerakond on olnud korduvalt mitmetes kriisides ja segatud suure suurtesse jamadesse mitmeid kordi ja, ja see valijaskond on olnud lojaalne jätkuvalt ja jätkuvalt, et Me oleme isegi siinsamas stuudios rääkinud sellest, kuidas, kuidas Keskerakonna valijale ei paista midagi lugevate sellest, mis selle erakonna ümber toimub, et nad on väga lojaalsed, nii et ma mul on, mul on täiesti arusaamatu, mis, mis Keskerakonnaga toimub, miski Keskerakonna valijate meelsusega toimubki. Ja samas ma ei tõttaks seda ka kohe seda üks ühele praegu tõena võtma, vaid pigem pigem tahaks näha pikemaajalisemat tendentsi. No kindlasti on see, et, et nüüd kellelgi on 22 ja 20 protsenti, seega sellises uuringus liigitub sellise noh, ütleme peaaegu et eksimisprotsendi sisse või vähemasti, et tõesti, see peaks olema mitmekuuline, pikaajalisem trend, et öelda, et nüüd täpselt nii on ja nii, et see tendents aga Aga Sulev, vaata, need trendid on seal väga selgelt olemas. Kui sa vaatad neid graafikuid, need on tänases Postimehes avaldatud, siis trendi näitavad need küll ja kui uuringud midagi näitavad, siis nad näitavad trendi ja nendest graafikutest me võime seda välja lugeda. Ei, selles mõttes ma ütleks küll, et mingi superüllatus ei ole, et, et kui, kui tõesti tõmmata seda tõusu graafikut, siis pigem oli ju aja küsimus, et millal Ta jõuab kas natuke varem või natuke hiljem ja, ja võib ka öelda nii, et sotside jaoks tulid märtsikuised valimised võib-olla natuke liiga vara. Et, et nad ei, olles alles sügisel nagu ümberrivistunud nad tegelikult veel märtsikuuks ei saavutanud, ütleme sellist usutavust võib olla, et on saavutanud nagu tänaseks, et neid tõepoolest inimesed nagu riskiksid oma panuse nende peale panna ja, aga, aga muidugi on sellele kaasa aidanud tõesti Keskerakonna selge nõrkus ja ja, ja ma ütleks nii, et et tõepoolest see vaadates, et ühest küljest Keskerakonnast ju endiselt räägitakse väga palju küll mingitest sisetülidest ja küll Tallinna juhtimisel, ühest ja teisest asjast, aga aga tõepoolest, praegu ma ei tea, ma ütleks, et praegu nimetaks siukest tunnet, mis on juba mõnda aega mul tekkinud, et et Edgar Savisaar ei ole enam tähtis inimene, eesti poliitik, kas ei ole nii tähtis, kui ta oli, ütleme paar aastat tagasi. Et et lihtsalt on tekkinud see tunne, et jah, ta on üks niisugune omamoodi tegelane, eks ole, temaga juhtub, ta on seltskonnategelasena on ta oluline, eks ole, iga kord, Ta nii-öelda ületab uudiskünnise küll aga, aga ta on kuidagi taandunud, noh, ütleme nii-öelda esiküljetegelasest kuskile umbes viiendale leheküljele Eesti Eesti nagu avalikkuse nagu olulisuses ja, ja minu meelest see on päris oluline nagu tendents, et võib-olla tal õnnestub kuidagi taastada see endine, selline hiilgus, aga aga, aga pigem pigem on karta, et see ongi möödas, et see tipphetk. Et ja sellel taustal lihtsalt sotside liider ilmselt Sven Mikser koos oma meeskonnaga mõjub lihtsalt usutavamalt ja ega tegelikult ka ütleme IRL-i liidritele ei ole parasjagu võib-olla selles mõttes nagu kõige-kõige tugevamad päevad, et et, et selles mõttes valija selline meelsus on nagu loogiline, et tõepoolest tõesti poliitikas praegu noh, selgelt nii-öelda kõva tegija on Ansip ja ilmselt üks järgmine nii-öelda tõusev ongi juba mikser ja ja siis vähemalt ta on, ütleme, võrdsustunud Savisaare Laariga. Mina, mina ei ütleks enda praeguste tulemuste põhjal, et nüüd sotsid rebivad ennast Keskerakonnast IRL-ist lahti, eks ole, niisugust vahet siin ju ei ole, aga aga, aga ütleme selgelt, nad on tõusnud nende kõrvale. Aga mina küsiks pisut teistmoodi, et kas Edgar Savisaar ei ole järsku ennast ise taandanud, et pärast valimisi ja sellist üsna üsna teravat olukorda ta hoiab ennast ennast tagaplaanil praegu väga ei sekku, aga, aga kõige selle taustal hakkab Keskerakonna puhul silma hoopis üks teine asi, mis võib Khani mõjutada seda, et Keskerakonna reiting on, on langustrendis, et et mulle tundub, et keskerakonda kummitab ka kõneisikute põud. Sest sest kui vaadata kõiki olulisi poliitikasaateid või kus sõna võetakse või, või kelle käest küsitakse Erakonna arvamuste vahel, siis ikka ja jälle peab kastanid tulest välja tooma Kadri Simson ja millegipärast me oleme nagu, nagu viimase paari kuu jooksul näinud seda, et erakonna esimees hoiab samas ülimadalat profiili ja, ja eriti kuskil sõna võtma ei kipu, erandiks on nüüd tänane Delfi. Ta on nüüd siis majanduskasvuteemadel sõna võtnud ja öelnud, et et majandusega seoses tuleks selline meie majanduskasvuga seoses tuleks selline tõsine reaalsus teist läbi viia, et, et see on nüüd üle pika aja üks selline selline natukene sisulisem arvamusavaldus Edgar Savisaarelt, et et, et noh, siin me võime rääkida veel ka kõikidest teistest asjadest, aga ma arvan, et nende, nende mõju tegelikult Keskerakonna üldisele reitingule ei pruugi nii suur olla. Näiteks see, kuidas ebaõnnestunud lahendati ka Tartu võimukriis, et kui oli näha, et mängu hakkab käest libisema, siis ei suudetud seda enam kontrolli alla saada ja nii edasi, nii et, et siin on nagu neid mitmeid tegureid, aga millegipärast jah, see, see kõneisikute põud hakkab millegipärast nagu väga-väga silma. Just Tartu näitab ju tegelikult ka ikkagi seda, et, et Keskerakonnal on praegu hetkel selline kaotaja maine ja kui juba asjad hakkavad nagu käest ära pudenema, siis, siis see kipub nagu Ühest asjast nagu teine tulenevad, see, see lihtsalt on hetkel nii võimalik, et nad suudavad selle tendentsi peatada ja mingis tulevikus ümber pöörata, aga praegu tundub, et neil nagu asjad pudenevad käest ära ei, ei lähe hästi, no ei ole ühtegi sellist tõsist märki ja ja võtame sedasama Edgar Savisaare näiteks, ta ütleme, võtab praegu Delfis sõna. Aga kas see on meie jaoks tegelikult oluline, mida ta räägib tegelikult eriti nagu ei ole? Umbes niiviisi? Et loeme huvi pärast läbi, et mis siis Savisaar ka ütles, aga tegelikult see ei ole selline, et tohutu hingevärinaga võtame, et nüüd, et vot, et, et Eesti riigi tähtsuselt näiteks peaministri järel teine mees võtab sõna ja vot umbes kui tema nii ütleb, siis nii äkki läheb. Aga kui me nüüd vaatame seda, et uuringu põhjal ka sotsiaaldemokraatlikust erakonnast on kujunenud Eestis elavate vene keelt rääkivate inimeste teine eelistus Keskerakonna järel ja väga selgelt järjest rohkem venelasi oleks nõus ka sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt hääletama ja ja siin on peaasjalikult välja toodud, et see sotside suur kasv on tulnud ikkagi Keskerakonna arvelt ja tõenäoliselt kannatanud natukene siis IRL-i arvelt, nii on vähemalt analüütikud siit välja lugenud, siis siis noh, on, on ju vihjamisi mõeldud ka seda, et, et tõenäoliselt edaspidi võibki sotsidest rääkida kui opositsiooniliidrist ja, ja Keskerakonnast, et seda vähem sellepärast et kui me näeme, et üsna suur osa Keskerakonna aurust läheb sisetülide lahendamiseks ja, ja sügisese kongressi ettevalmistamiseks, siis siis millegipärast nii tundub, et opositsiooniliidriks ongi hakkamas. Või ongi peagi saamas Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ja kusjuures tõesti muulaste häälte kinnipüüdmine sotside poolt on ikkagi väga-väga kõva samm ja seda on neilt Ta ei oodatud nendega kasvõi maailmavaatepõhiselt ka aega, et nad võiksid vähemuste vähemuste küsimustega tegeleda ja kui nad nüüd suudavad, suudavad seda ka sellisel moel teha, et venelased neid usuvad või muulased neid usuvad, siis on see väga-väga oluline asi ja, ja minu meelest on ka siin noore Ossinovski kinnipüüdmine nende poolt väga-väga hea samm olnud, mis, mis sellist positiivset imagot on andnud. Kusjuures, ja mulle tundub, et sotside taga on ka need lendu läinud rahvaliiduga hääled või rahvaliidu toetajad, mis praegu hõljuvad kusagil tuules ringi ja millesse tegelikult oleks oodanud Keskerakonna väga kiiret tegutsemist ja osavate kinni püüdis seda Keskerakond, noh nagu on ju siin seda poliitikat ajanud samm-sammult, et, et, et seda rahvaliidu rahvaliidu seltskonda kätte saada ja see, et, et kui nad nüüd tõesti praegu tuules on ja Keskerakond neid kätte ei suuda püüda, siis see näitab kindlasti, et, et seal on mingisuguste organisatsiooniliste nõrkustega tegemist. Minu meelest see on auditil väga tabav tähelepanek, et tõepoolest endine rahvaliidu elektoraat, ma mõtlen just selline heade päevade elektoraat, noh see see, kes ütleme tõepoolest näiteks Arnold Rüütlisse ikkagi tõsiselt on uskunud. Et, et on nii väike, et nagu me räägime mingites küsitlustes kahest või kolmest protsent endist, et see on kindlasti palju suurem olnud, et, et ma arvan, et see on küll see pinnas, kust sotsid praegu üht-teist üht-teist juurde saanud ja no ma selle muulaste osas, ma ei tea siin kui palju nad ikkagi tegelikult seal ilmselt nad mingi osa on saanud, aga ma arvan, et siin on hästi palju arenguruumi veel endiselt, et see, et see pott on ikkagi valdavalt ikkagi Keskerakonna käes küll ja pigem, eks ole, Keskerakonnast ongi saanud selline väga selgelt imagoloogiliselt ütleme siis mitte-eestlaste selline suhteliselt monoliitne esindaja kes vähemasti kolmveerandit, nagu sellest sellest inimhulgast võib öelda esindab ja teistele jääb nii-öelda natukese sealt ümbert midagi. Et siin on nagu, kuigi, kuigi mul ei ole, hakkab isiklikult nagu vastu tegelikult ütleme, muulaste või mitte-eestlaste või venelaste kuidagi vaatamine mingi ühtse sellise kogumina, et me ju ei ütled, et kõik eestlased, eks ole, hääletavad näiteks Reformierakonna IRL-i poolt ja samamoodi ei, ei saa ju eeldada kuidagi, et meie kõrval elavad meie kaaskodanikud, räägime ikkagi Eesti kodanikest, eks ole, kas lihtsalt emakeelena räägivad teist keelt et nemad nüüd peaksid olema kuidagi ühtse, ühtselt, ühe poolt või ühtselt teise poolt. See on kuidagi väga nagu noh, väga primitiivne. Ja mina näen seda küll, aga, aga erakonnad on ju selle paradigma ise tekitanud ja ise loonud, kui, et kõikidel erakondadel on, on selle kuvandi tekkimist väga selge oma roll, et kui me siin hakkame IRL-ist ja lõpetame Keskerakonnaga, siis on väga selge, et, et, et, et nad on, nad on ise seda kuvandit tegelikult loonud. Mina näeksin muulaste puhul kahtes üsnagi selliste üksteisest eralduvad gruppidest, üks on nii-öelda eestimeelsed venelased ja teised on nii-öelda Venemaameelsed venelased ja nende Venemaameelseid venelasi ei ole mitte vähe ja nad on tegelikult Nad, on üsna radikaalsed. Ja ka põhimõttekindlad ja need on selline seltskond, keda ühe nagu Eesti, Eesti viisakatel erakondadel on väga keeruline ahvatleda n enda poolt häält andma. Pakun ka, et, et noh, et nii-öelda eesti viisakad erakonnad ei tahaks hääli väga saada. Et ja need on siis need, kes on, kes on praegu ka Seda küll harva, et keegi, millest mingist häälest Ei, no seda küll, aga noh, väga keeruline on näiteks endale Enda külje all soojendada näiteks ütleme, Natšnoida sorry, toetavat seltskonda, et seda ma ei imagoloogiliselt, oleks seda väga keeruline põhjendada. Ja siis tõesti need, need eestimeelsed venelased keda, keda, keda esindab tegelikult oma sõnavõttudes Ossinovski ju väga kenasti esindanud, et haritud, jõukas noor, mida veel tahta, kes on siis saanud noh, selgelt andnud märgi, et tema, tema kandideerib sotside ridades ja ka sotside poolt on kindlasti sellisele eestimeelsele venelaskonnale väga-väga oluline käilakuju. Teiseks, mina mäletan küll, ma tahan öelda, et mina mäletan valimiste eel küll näiteks Tallinnas trollibuss, siis IRL-i keelseid loosungeid vaikse lubadusega väiksemateks kodukuludeks ja ja seda vaadates mõtlesin, et ahaa, näed. No seal peab olema ka see, et, et see venelane, kes annab IRL-ile hääle väiksemate kulude nimel, peab olema valmis ka IRL-i rahvuspoliitika rahvusummistama. Aga ma arvan, et erakond just looteski, et et valija ei pea neid kahte asja omavahel üldse nii süsteemselt kokku viima ja ega sageli ei viigi, ei tasu üle hinnata, et valija loebki, et ahah, see on see erakond, kes võitleb väiksemate kodukuludest, no miks mitte ta lihtsalt, ega ta ei hakka siis tõsimeelselt seda erakonna programmi läbi lugema, noh, ütleme nii-öelda kui me räägime kolmveerandist No ma ei tea, kui mina vaatan seda üheksanda mai hommikuti seda autode rivi, mis filtri teel seisab, siis ma saan aru, et siin on üks siin meie keskel on üks väga tugevalt ja väga rahvuslikult meelestatud seltskond, kes ennast ka väga selgelt identifitseerib, et, et ma kahtlustaks, et nad on väga teadlikud erinevate poliitiliste suundade nagu põhimõtetest, et nad, et nad ei pruugi, vähemalt see seltskond ei lähe nagu kodukulude õnge. Nii hästi, aga ma tuleks korra veel selleni üldisema teema ja reitingu languse teema juurde tagasi tsiteeriks. Eks keskerakondlast ja praegu sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikserit tänasest postimehest, kes ütleb, et Keskerakonna reitingu languse põhjused peituvad erakonna siseelus, asjaolu, et erakonna sees käiakse oma arvamuse omajate ja teisitimõtlejate üsna karmilt ümber, on tõenäoliselt ka erakonna toetuse languse taga. Ja Ta avaldas lootust, et suhete klaarimine aitab parteil pöörduda õigele teele. Nüüd ma küsiks teie käest, et mis aitab Keskerakonnal pöörduda õigele teele? Ja ei tea, ma arvan, et Keskerakond pööratakse kindlasti õigele teele selles tähenduses, et nii nagu juht ütleb, nii läheb. Ehk siis, et sisetülid klaaritakse ära või visatakse opositsionäärid välja. No seni on kõik korrad see asi nii läinud ja pole küll ette näha, et miks peaks seekord praegu nagu teisiti minema ja noh, vaadates kasvõi, kuidas pärnus lahendati, väike sisemine vastu hakkas, siis seal ei olnud ju üldse küsimus see nii-öelda Praha kevade suruti maha ju ilma igasuguse silmapilgutus ette. Kuigi selles mõttes ma olen Lauriga ühte meelt, et, et Keskerakonnal tõepoolest on kõneisikute nappus, et praegu isegi nagu domineerivad sellised klähvivad ja opositsionäärid, et, et sellist jõulist ühte sõnumit ei ole kuulda, mida siis mitmed kõneisikud võiksid esindada ühte selget sõnumit, mida mitu suud ühtemoodi räägivad. No Keskerakonna tõsiseltvõetavust võiks, võiks suurendada ka ka teema, kui nad, kui nad räägiksid väga-väga tõsiselt kaasa ka presidendivalimiste diskussioonis, aga aga, aga räägiks sellest saate lõpu poole, sest loodetavasti saame üsna pea juba informatsiooni juurde ka ka selle kohta, mis, mis toimub siis Isamaa ja Res Publica liidu volikogul, kus astub üles president Toomas Hendrik Ilves. Selleks, et saada ka isa, Isamaa ja Res Publica liidu toetus oma kandidatuurile järgmiseks presidendiajaks jääme kindlasti tähelepanelikult jälgima, millised on erakondade toetusreitingud juunikuus aga, aga, aga räägiks nüüd ühel üsna huvitaval teemal ja puudutab see majanduskasvu taustal laekunud makse ja see nädal tõi uudise selle kohta, et maksu laekub pakkumised on meil väga head. Ja aasta esimese nelja kuuga on meil laekunud juba 34,5 protsenti tee riigieelarvesse planeeritud maksudest ja võrdlusena võib siis tuua kõrvale eelmise aasta, kus esimese nelja kuuga laekunud 30 oma neli protsenti maksudest ja ja, ja see on kindlasti väga positiivne uudis, aga, aga nüüd võiks vaadata nagu ka seda, mis pisut pisut negatiivsemat mõjub või, või tekitab inimestes negatiivseid tundeid ja nimelt on rahandusministeerium riigieelarvelistele asutustele andnud välja signaali, et järgmisel aastal kulud peavad jääma käesoleva aasta tasemele. Aga kui me nüüd arvestame inflatsiooni ja tegevuskulude tõusu, siis võib see suure tõenäosusega tähendada seda, et tuleb hakata jälle kärpima ja seda olukorras, kus riigieelarve tulude pool on, on kohe plussis, sest kui riigieelarve kasvab sarnaselt edasi aasta lõpus on laekumised paremat, siis võib ühel hetkel maksulaekumise arvestada käesoleva aasta lõikes pluss 10 protsenti. Aga samal ajal hoolimata sellest märkimisväärsest kasvust öeldakse, et tegelikult võib-olla võib-olla riigieelarvelised asutused ja avalik sektor peab hakkama hoopiski. Ma tuletaksin meelde, et, et see, see riigieelarve, mis nüüd praegu Eestis jooksmas on, kas see ei ole ainukene läbi ajaloo, mis on meil defitsiidiga vastu võetud, nii et seal on juba väike väike miinus sees olemas. Aga mida me siis peame katma ja loodame, et seda defitsiiti esimesena. Aga vanas rahas pluss 1,9 miljardit. No on lootust, et on lootust, et me seda, seda defitsiiti ei lähe, vaja nii-öelda, või et see ei lähe käiku, aga ma tunnistan, mina pisaraid ei vala selle üle, kui kui riigieelarvelised asutused enda kulusid suurendada ei saa, et pigem vastupidi kärpimisest no just, et ma isegi tuleb, ma arvan, et pole paha, kui nad kärbiksid, et, et, et et just selles kontekstis, et meil küll tõesti tulud suurenevad, aga see ei tähenda veel seda, et võiks nüüd siin liigoptimistlikult seda raha laiali hakata jagama, et, et meil on, meil on seesama defitsiidi. Aga kuidas sa kujutad ikkagi heideti ette, et, et, et noh, et nad võivad ka veel kärpida, kui me räägime politseinikest, neil on tasuta palga, nii-öelda tasuta puhkusepäevade ilma palgata puhkuse päevad lisaks mida nad ei võta omal soovil, see tähendab nendele väga selgelt jälle puudujääk eelarves ja nii edasi inflatsioon sööb, sööb inimeste sissetulekuid, et samamoodi kõikides teistes sektorites, kus inimesed saavad keskmist palka või alla selle, et nad peavad ühel hetkel arvestama sellega, et et, et aasta-aastalt nad saavad selle sama raha eest palju vähem kaupa ja kaupu ja teenuseid ja nii edasi. Kas R? Täpselt samamoodi ütles ERR, oli üks neist asutustest, kes masu alguses vahendas palku, kas mitte kaheksa protsenti? RR loomulikult vähendas Palestiina palgad on tõusnud, meie palgad ei ole kuhugi lubatud, et nad selle aasta jooksul ei luba meile keegi, aga küsimus on selles, et, et on, on tõenäoliselt veel veel palju-palju tõsisemalt valdkonda, millega tuleb samuti tegeleda, ega siis, kui me räägime siin nii-öelda nagu avalikus sektoris. Me räägime üsna laiast pildist ja, ja sellest, et kui ühelt poolt riigi tulud laekuvad üle riigil läheb paremini ja öeldakse, et me nüüd avaliku sektori külmutame veel päris pikaks perioodiks, et siis võib paratamatult tekkida probleem, et et, et noh, nii mõneski sektoris ühel hetkel näiteks kasvõi ka politsei ame politseis inimesed lahkuvad, lähevad, lähevad mujale. Minu mäletamist mööda meie masu alguses oli üks suuremaid probleeme see, et Eesti palgatõusu veab avalik sektor ehk siis avalik sektor dikteerib turuhinna ette või turu turu palgad ette ja, ja, ja siis erasektor tuleb sellele sammhaaval järele. Ma arvan, et see peaks olema vastupidi, et see ei saa olla nii, et riigisektor hakkab jälle meil palgatõusu vedama. Ma ma isiklikult muidugi ei ütleks ühestki sendist ära, aga ma arvan, et et see tõesti ei saa niimoodi minna, et jälle hakkab, hakkab avalik sektor meie palgatõusu vedama ja siis erasektor ohib seal taga, et et päästa inimesi erasektorile, selleks peab konkureerima riigisektoriga. Jah, aga kui, kui sul on nagu see probleem, et ühel hetkel inimesed valivad, et kas nad, kas nad üleüldse pakivad siin asjad kokku, lähevad välismaale, teevad hoopis midagi muud ja nii edasi, et ka see ka see on tegelikult reaalne võimalus, eks ole, pluss siis, kui me räägime ikkagi sellest, et on olulised funktsioonid, mida tuleb täita ja rääkimata, siis räägime sinust, päästjatest, kooli õpetajatest, ükskõik kellest et kui nende puhul kas väga pikaks ajaks kinni keeratakse, öeldakse, et me peame nüüd reserve koguma, siis ka see on õige, et kõik peab toimuma mõistliku mõistlikul tasemel. Et see on hästi oluline ja teine asi on see, et, et kui nüüd öelda, me ütleme, et kogu avalikus sektoris on kasv null protsenti samal ajal kuskilt juba käriseb ja on näha, et tõenäoliselt mingites kohtades hakkab kärisema, siis tekib küsimus, et kuidas see olukord lahendada. No eks me, et päris niimoodi nii-öelda joonlauaga öelda, et kõigil on, kas null niimoodi ei saa sellele probleemile lahendust. Sa ei saa joonlauaga läheneda kogu riigisektori ja selles mõttes ma olen nõus. Aga, aga tõsi on see, et, et riigisektori et tippude või ülemise kolmandiku palgad ikka lippavad väga eest ära erasektoril, et seal ma olen nõus ka sellega, et riigisektori alumine ots on tõesti madalad, palgad tõesti on ja sealt sealt seal annab tööd teha, aga, aga see kuidagi see palgatõus. Mis mõttes, mis mõttes sa ütled, et see lippab eest ära, et kui me ikkagi võrdleme nüüd kui sa räägid riigisektori nendest palkadest, võtame kasvõi peaministri palga ja võtame siin ütleme kuskil 20 30 Eesti tippettevõtet, siis nende kahe-kolmekümne, Eesti tippettevõtte juhid saavad kordades suuremat palka, on Eesti vabariigi peaminister niimoodi. Ja sa ei saa seda võrdlust. On liialt üle ekspluateeritud ja ma olen saanud lihtsalt liiga mugav, mugav näide, mida kogu aeg näiteks mida tuua näiteks, et võtame peaministri palga minu meelest palju mugavam, võtame lahti mingisuguse riigi kütusenetilehekülje, kus on palgad avalikustatud ja siis saab hakata vaatama, missuguseid palku kokku saab. Saavad sellised keskastme juhid, missuguseid palku saavad riigi riigiasutustes lihtsalt spetsialistid, noh, see on noh, me, meil Lauri oleks sealt palju palju vaadata ja mõtiskleda selle üle, et ehk on vale elukutse valitud. Ma ütleks siitpoolt ka, et iseenesest mulle meeldib, et Eesti riik suhtub rahaasjadesse ettevaatlikult, eriti vaadates kogu Euroopa tausta, eks ole, siis Eesti riigi rahanduslik kui niisugune tasakaalukus võrreldes paljude lõunapoolsemalt riikidega või ka mõnede muudega on kindlasti nagu positiivne ja võib-olla et ei ole ka veel nagu selle nelja kuu ütleme sellise majanduskasvu ja ka siis eelarve heade laekumiste põhjal veel nagu õige nagu väga pikalt hakata kohe jagama. Eks ole, tädi juba natukese tuli ja kohe jagame laiali seal nagu peres, eks ole, et sa et said mingisuguse mingil paar paar kuud nagu head tulu ja siis kohe mõtled, et mida suurt ma kohe ostaks selle eest, et võtaks nagu laiema ekraaniga televiisori ja hakkaks nagu paremini elama. Et võib-olla võib-olla tasub veel natuke, kui tõesti ei koguda seda enam, et kui me vaatame näiteks sellist indikaatorit, millel on küll omad puudused nagu Tallinna börs, disTallinna börs ei ole praegu üldse väga optimistlik. Tallinna börs on suhteliselt pessimistlik üllatavalt näiteks miinuses võrreldes aasta alguse seisuga. Et see, see nagu isegi kuidagi annab mingi teise signaali, noh, ma, ma ei ütle seal Tallinna Börsil ei ole küll Eesti majanduse ka kuigi palju seotud, et see arvestab ikkagi natuke laiemalt nii-öelda kogu seda pilti, mis on siin regioonis ja, ja seetõttu noh, seda seda nii-öelda mingisuguse indikaatorina välja tuua. Ma arvan, et see ei ole küll nagu päris hea võrdlus. Ei tea ta vast ikka ta midagi ikkagi indikeerib. Ma pean ütlema, et kui, kui toimub, kui toimub järjekordne Lehman Brothers või ükskõik milline milline üldisem üldisem sarnane sarnane panga likviidsuskriis siis tegelikult siis ka Tallinna börs kukub. Karta on. Polnud räägime Euroopas sellest likviidsuskriisist, mis on Euroopa liidu osasid riike tabanud ja teiselt poolt siis siin Eestis lehvitame lipu, et meil on, meil on majandustõus päris päris kena. Et selles mõttes tõesti seda suuremat pilti tasub, tasub silm silme ees hoida. Sest et meil on mingi Jah, mingi kreeka Brothers on ju ikkagi vägagi nagu, eks ole, tõenäoline kahjuks ütleme nii, et, et see on juba pigem nagu tõenäoline, kui mitte, et see, et ühel või teisel viisil tuleb nii-öelda mingeid kulusid kanda ja, ja tõenäoliselt ka Eesti olles eurotsooni osa, noh, ütleme vähemalt kaudselt osaleb mingisuguses mingisuguse keskkonna nii öelda taastamises ja see noh, selleks on hea omada, omada natuke varu. Jah, no hea on kindlasti varu omada, aga küsimus on ikkagi ka selles, et kui, kui selle selle varu tõttu, kui saab aru, saab eesmärgiks omaette ja ühel hetkel pigistatakse silm kinni võib-olla nagu selliste elutähtsate vajaduste ees, siis siis võib-olla ikkagi tasuks seda pilti natuke laiemalt näha ja ühel hetkel natukene sealt varust võtta, kuigi varu peab loomulikult olema, sest et kui me lubasime siin riikide võlakriisist rääkida, siis kui Portugal sai sellel nädalal. D see otsuse Euroopa Liidu rahandusministrite eurotsooni rahandusministrite poolt ja otsustati abipaketist Portugali toetada mille nad siis ühel hetkel ka tagasi peavad maksma, aga aga Kreeka puhul need signaalid, et on, on, on küll, nüüd veel mitte otse allikast, aga, aga räägitakse juba üsna avalikult sellest, et see kreeka, teine teine abipalve tuleb. Euroopa Liidu rahandusministrid on öelnud, et Kreeka laenude restruktureeritakse, aga, aga mida see muud on, kui, kui see, et tegelikult Kreekale antakse, antakse laenupuhkust laenupikendust ja, ja keegi täpselt veel ei tea, kuidas neid laene hakatakse restruktureerimise sisuliselt see tähendab seda, et tuleb ikkagi sellest uuest Euroopa Liidu riikide abistamise mehhanismist Kreekale jälle jälle vahendeid anda. Jah, et ei, see on kindlasti väga tõsine nii-öelda situatsioon, mille keskel hulbib ja samas võib muidugi öelda, et see, et kas Eesti riik suudab mingisuguseid sadu miljoneid või mõne miljardi eurot, et rohkem või vähem, eks ole kokku hoida, et see iseenesest tõenäoliselt üle-euroopaliselt ikkagi väga, väga selline juuspeen, erinevus selles olukorras, kui, kui näiteks eks ole, need abipakid, ketid tähendavad, tähendavat summasid sinna Portugali Ki, eks ole, mis Eesti riigi aasta eelarvega võrreldes, eks ole, on mitme ja mitmekordne Eesti riigi aasta eelarve. Et, et siis nagu on selge, et Eesti ei suuda iial üksinda näiteks. Ta enda peale sellist Heraklese tööd, et nüüd meie kogumegi, selle raha, millega, millega nagu Euroopa pääseb rahanduskriisist, eks ole. Te teete ikka Saksamaa, et, et see on nende õlul. Ei maksa siiski unustada, et ka Eesti pensionifondid on Kreeka võlakirju ostnud, tõsi ma saan aru, et need pidid olema need madalama riskitasemega fondid ja nad ei ole ka väga palju neid Kreeka riigi võlakirju ostnud ja jäägu see nende südametunnistusele, aga aga, aga, aga nii see on. Tegelikult ootaks ka meie pensionifondide informatsiooni selle kohta, kui palju siis siis neil on raha Kreeka pensionifondides kinni ja et noh, selles mõttes oleks päris huvitav teada, et mis, mis sellega ikkagi seal edasi saab, et. Siin võib jälle turu seisukohalt võtta, et kuna praegu ilmselt nad Kreeka fondid on nii odavad, kuna neisse on nii suur risk sisse arvestada siis võib-olla nende ostmine praegu ütleme, on väga riskantne, aga võib lõpuks osutuda isegi tulusaks. Sellepärast et ühel hetkel, kui tegelikult saabub mingi päästepakett, siis selgub, et need riskid ei realiseeruks, mis sinna ütleme väga madalasse hinda nagu sisse. See on klassikaline hasartmäng sellel nädalal, professor Urmas Varblane rääkis Kreeka kriisist üsna huvitavalt ja ta ütles veel kuu kaks, enne seda, kui, kui see suur kriis Kreekas lahvatas, siis osteti kuhjaga kokku Kreeka riigi võlakirja, sellepärast et protsent oli seal 10 ja, ja noh, loomulikult kui on valida, et kas osta kahe protsendiga saksa riigi võlakiri või 10 protsendiga Kreeka riigi võlakirju, siis investoreid läksid, ostsid rahumeeli neid Kreeka võlakirju ja ja nad nii-öelda arvestasid selle riski. Ta oli sinna sisse selliselt, et kui mingi jama isegi Kreekas juhtub, et küll siis kogu Euroopa liit välja aitab. Et investoreid läksidki selle teadmisega Kreekasse, et ju siis tuleb rahvusvaheline üldsus appi aeg õigus olnud. Nii et selles mõttes on see äärmiselt masendav, mida on Kreeka puhul tehtud ja, ja siin ei ole ainult süüdi mitte kreeklased, vaid süüdi on kõik, kes sinna on läinud kiiret kasumit teenima, et kreeklased ise ühelt poolt loomulikult on vassinud ja valetanud kõigile ja näidanud oma oma majandust ja oma eelarve laekumisi teistsugustena, kui need tegelikult olid, aga, aga peale sellega, kes läksid Kreekas suurt kasu teenima ka need tegelikult Ta ei ole oma südames päris puhtalt, nii et siin on neid, neid küsimusi päris palju, aga noh, see teadmine meid enam kahjuks ei aita, et nüüd nüüd tegelikult ootaks nagu selliseid jõulisi samme Kreeka valitsuse poolt, aga, aga millegipärast ma nendes jõulistest sammudes kahtlane, arvestades, et et kui vaadata ta nüüd seda kreeka avalikus veesfääri või avalikku sektorit, et siis siis sealt kajab vastu selline paduvasakpoolsus, eks ole, mitte sammugi tagasi ja toetused on tähtsad. 11. 14. palk jätke sellisena, nagu ta on ja nii edasi ja ja siis, kui vaadata erasektorit, siis selgub, et nad on seal padukapitalistid, et ei maksa üldse maksta, tähendab ei ole vaja riigile midagi maksta, et kõik, mis on, tuleb kuidagi tšekivabalt iseendale taskusse krahmeda kraapida. Kusjuures mulle siiski tundub, et antud juhul nagu Kreeka sisepoliitika seisukohalt ja ilmselt ka Kreeka ja Portugali ja, või, ja paljude teiste sellelaadsete riikide puhul selle ütleme, kohalike parempoolsete vasakpoolsete mõtteviisis selles osas nagu väga suurt erinevust ei ole et tegelikult ajalooliselt, et ütleme selle kreeka eriti suure võla tekitamise ajal Juht juhtisid seda riiki parempoolsed parteid. Et selles mõttes ei ole nagu siin nagu võib-olla väga õige öelda, et nüüd, et et Kreeka on sellepärast niisugune, et seal on nagu vasakpoolsed poliitikud olnud nagu kuidagi tüüri juures, et on olnud seal mõlemat tüüri juures nii vasakpoolsed kui parempoolse taga ajanud üsna samasugust ütleme vastutustundetut poliitikat küll, et et ilmselt siin selles mõttes võib öelda, et isegi, et Eesti kõige vasakpoolsemad poliitikud on palju vastutustundlikumad üldiselt, kui, kui Kreeka kõige parempoolsemad Nii aga saate lõpuks vahetame teemat. Äsja just potsatas minu postkasti kiri. Mis on, on siis president Toomas Hendrik Ilvese kõne ja mille sisuks on Toomas Hendrik Ilvese kõne tänasel Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu istungil millel siis Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu otsustab, et kas toetada Toomas Hendrik Ilvese kandidaat tuuri eelseisvatel presidendivalimistel ja, ja see on väga pikk ja põhjalik on, see, on see kõne siin. Toomas Hendrik Ilves võtab lühidalt kokku koos oma viieaastase senise presidentuuri, aga samas ka räägib oma seisukohtadest, kuidas edasi minna ja ja üsna huvitavalt püüatasin ka presidendi rolli sõnastada ja ta kõigepealt räägib sellest poliitilisest poolest, et ta ütleb, et. Ma tean ka, et mõnede reformierakondlaste meelest olen ma jätkuvalt aktiivne sotsiaaldemokraat, sotside arvates kuuluma IRL-i ning mingi osa IRL-i hinnangul pole kuna nimi mitte ilves, vaid orav, aga ta ütleb, et president on parteideülene, nii sõnas kui teos pole olemas presidendiparteid ehk mõne partei presidenti, samuti garanteerib president parteide kokkuleppeid. Tsitaadi lõpp. Kuidas teile tundub, kas, kas need viis aastat on president Toomas Hendrik Ilves? Sellest samast põhimõttest lähtunud? No ei oska küll ette heita Pähe ei torka küll selliseid väga suuri möödapanekuid, et. Ütleme, ma arvan, et mis puutub neid kolme nimetatud parteid, siis nemad võivad kõik nii-öelda öelda, et ilves on nendega suhteliselt sarnastel seisukohtadel, ütleme neljas riigikogus esindatud erakond kindlasti seda vaadet ei jaga. Ja sellega tuleb küll küll nõustuda, aga, aga, aga kui nüüd pisut hinnata seda, et mis ilves on ikkagi teinud selle viie aastaga ja, ja mis on, mis on tema teine võib-olla, ja mille poolest on ta erinenud varasematest presidentidest, siis siis siis minule küll tundub, et Toomas Hendrik Ilves on, on väga selgelt president tee presidentuuri seekord suunanud sellise parlamentaarse riigi presidendi rolli suunas, ehk siis kui, kui me rääkisime Lennart Merist kui, kui ennekõike sellisest väga-väga säravast isiksusest, presidenditoolil, kellele meeldis sageli teha selliseid täiesti ootamatuid, soolosid Ta ülejuhtimist ja, ja, ja olla ise see number üks, siis Toomas Hendrik Ilves on olnud alati meeskonna mängijad on lähtunud ikkagi väga selgelt sellest presidendi rollist, mida põhiseadus on presidendile ettegi võtanud, rääkimata siis sellest, et ka tema ettepanekul on presidendi rolli pisut kujundatud, kui me siin peame silmas kas või kaitseväe kaitseväega seotud küsimusi ja põhiseaduse muutmist selles vallas. Et seega me võime öelda, et tegelikult president Toomas Hendrik Ilves on, on väga palju seda presidendi rolli edasi suunanud ja, ja kui ma nüüd loen seda kõnet, siis ta ise on ka seda tegelikult niimodi mõtestanud. See on ikkagi parlamentaarse riigi presidendi roll. No mina arvan, et Toomas Hendrik Ilves on olnud hea president, iseküsimus on nüüd, et selle uue presidendivalimiste kontekstis, et kas see otsustav küsimus, et kas, kas Ilvese senist tegevust presidendina hinnatakse heaks või halvaks, et tundub, et ütleme parteidevahelises niisuguses ütleme siis poliitilises selgus, et mitte öelda kauplemises võivad olla hoopis mingid muud argumendid kui küsimus sellest, et kas Ilves on olnud hea president või kas ta oleks hea president ka järgmised viis aastat. Et noh, muidugi avalikult, et ütleme, kui noh, sellele keegi vähemalt neis kolmes parteis vastu ei vaidle, siis on nagu ka raske avalikult, et tema vastu midagi öelda, aga vaadates samasse IRL-i sellist ikkagi jätkuvat kõhklemist või, või niisugust kompimist, et siis noh, tundub küll, et tegelikult otsitakse mingeid mingeid teisi diile või ühesõnaga mis, mis et tegelikult oleks nagu väga minu meelest väga loogiline, enesestmõistetav nagu poliitiliselt ajalugu vaadates, et IRL toetaks Toomas Hendrik Ilvest, sest nad on olnud läbi aja kogu aeg väga lähedased. Aga mingil põhjusel see ei ole enesestmõistetav. Ja noh, siin on nagu saab näha selles mõttes, et mis ma ei kahtle tegelikult selles tänases IRL-i volikogu otsustas, et see on põhimõtteliselt saab olema toetav noh, kas, kas natuke vähem või rohkem reserveeritud, aga, aga ta, aga noh, vaevalt küll nüüd meid täna tõesti see oleks pommuudis, kui IRL-i volikogu täna teatakse, et me hääletasime, otsustasime Toomas Hendrik Ilvest mitte toetada. Sa tahad Sulev öelda, et me saame täna endale järgmise Eesti vabariigi presidendi. Ei võta, aga ma arvan, et see ei pea tähendama seda, et IRL-i toetus-ütleme ei tähenda mingit automaatset nii-öelda rahulikku perioodi kuni Riigikogus augustikuus, eks ole, see presidendivalimised kätte jõuavad. Ütleme, et pigem on küsimus selles, et missugune on siis selle nii-öelda kokkuleppe nii-öelda siis mitte avalikustatava osa või või selline kokkulepete protokoll, missuguseid ametikoht IRL sellisel juhul, kui nad toetavad Ilvest, võiksid endale arvestada, et, et ma olen kindel, et selliste ametikohtade üle nagu nagu koht Euroopa komisjonis või Eesti Panga president või sellised sellised nimed ja sellised ametid tulevad lauale ja läbi räägitakse ka selliste sellistel teemadel, aga need ei ole, need ei ole kindlasti need, mis. Aga kellega nad räägivad neid läbi sotsidega, ei ole ju võimalik rääkida, sest sotsid on opositsioonis, jääb jõle Reformierakond reformima, erakond ütleb, et meie lihtsalt toetame Ilves sellepärast et Ilves on hea mees ja sellisel juhul on on need IRL-i argumendid kõik kõik prügikasti lennanud, tuleb hakata nende nende, sinu poolt mainitud kohtade üle täiesti täiesti teistsuguses võtmes arutlema. Ei, no mina arvan, et me tänase päeva õhtuks kindlasti Eesti ühiskonda tabab selline eufooria, et meil on selgunud, kes on Eesti järgmine president. Miks sa arvad, et seal eufooria, mina ootaks küll huvitavat arutelu, debati võitlust, vot see oleks vot see oleks lahe, vot see oleks lahe. Et on ka ja ma arvan, et ma arvan, me sinna lepime sellega, et kusagil erakonna volikogus selgub järgmine president. Ei, aga ma just tahan öelda tegelikult lõpetades oma mõtte, et, et tegelikult see ei ole tõsi, et tegelikult see kampaania tuleb ja väga tõenäoliselt, et tuleb, ütleme, kampaania Ilves jääb ainsaks tõsiseks presidendikandidaadiks kuni riigikogus selle valimisteni. Küll aga on selge, eks ole, Keskerakond ja tõenäoliselt ka mingi osa inimesi ühel või teisel põhjusel teistes erakondades tegelikult hea meelega paneks talle jala taha ja teeks nii, et ta, et ta kukub Riigikogus, noh, selles mõttes napilt läbi, et ta ei saa neid vajalike kahte kolmandikku hääli. Vähemalt selleni algab kindlasti töö. Ja see, see võib tähendada näiteks seda, et kusagil juuni või juulikuus ilmuvad välja mingisugused artiklid, dokumendid mis näitavad Toomas Hendrik ilvest halvas valguses, ma usun, pingeline töö selle nimel kindlasti kusagil kontorites käib ja, ja siis algab selline avalikkuse masseerimine, mille, mille tulemuseks võib olla selline teadmatus, et kas tegelikult need IRL-i, Reformierakonna ja sotside hääled seal riigikogus ka tegelikult peavad. Sest hääletus on salajane ja siis tekib küsimus, et võib-olla näiteks, sest seal piisab ju põhimõtteliselt, et umbes viis meest alt ära hüppab ja ongi kõik. No üks väga oluline nüanss on veel, et tõenäoliselt on, on meie poliitika spinndoktorid ammu juba teinud ka arvutuse selle kohta, et mis seal põllul siis toimub, ehk siis millised on seisud kohalikes omavalitsustes, kui palju võiks sealt hääli tulla ja, ja see esialgne pilt selge, nii et et kui nüüd, kui nüüd kellelgil on veel huvi hakata hakata mängima selle peale, et võiks ju valijakogusse minna, siis, siis noh, see, see, see info peaks tulema üsna pea, sellepärast et vastasel juhul see kõik on väga hiljaks jäänud ja ühel hetkel lihtsalt, et see, see ilvese valimine tundubki sellise, sellise augusti lõpu tüütu kohustusena riigikogule. No pigem ma arvangi, et väga paljud poliitilised vastased loeksid oma suureks võiduks, kui ilvest ei saaks riigikogus esimeses voorus ära valitud. Et võib-olla see ongi parim, mida näiteks Keskerakond saab üldse loota. Tõenäosused, et seal valimiskogus nüüd tõepoolest keegi teine ka Ilvest võidab, et noh, see väga suur siiski ei tundu praegu. Et sellega on, ma ütleks sellega natuke analoogne olukord, nagu Lennart Meri teiseks perioodiks valimisega 96. aastal. Et tegelikult noh, oli ikkagi noh, suhteliselt tõenäoline, et ühel või teisel viisil ta selleks presidendiks lõpuks saab, aga noh, lõpuks läkski valimiskogusse ikkagi mitte riigikogus valituks. Jääme huviga ootama siis uudiseid Isamaa ja Res Publica Liidu volikogult. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti. Tänased rahva teenrid olid meie Võrus stuudios Sulev Valner ja Heidit Kaio ning Lauri Hussar siin Tallinna stuudiost. Soovime teile ilusa ja päikeselise laupäeva jätku.