Kes me eestlased oleme ja kes olla tahame, miks minu arust siin just niisugused oleme, kas meie ajalugu oleks võinud kujuneda teistsuguseks, kui me ise oleksime midagi teisiti teinud? Need küsimused keerlevad mu peas juba lapsepõlveaegadest, mil tabasin end esmakordselt maailma asjade üle juurde lasta. See on vaid üks mõttega. Võtke Arnold Rüütli ase ilmunud mälestuste raamatust tulevikku. Taassünd. Algaval nädalal kuulate vikerraadio osa sellel kellaajal eetris meie tulevaste esileedide mõtteid. Urmas Don presidendiks pürgijaid testinud TV-saadetes juba maikuus. Nüüd on aeg, et mikrofonid astuvad presidendikandidaatide abikaasad. Nendest üks peab eeloleval sügisel üle võtma Helle Meri missiooni. Olen Vambola Paavo. Siin Eesti kirjandusmuuseumis on minu külaliseks naine, keda Eestimaal teatakse ja tuntakse, kelle huvi on rahvakunst ja folkloor, kes on ka Baltika folkloorifestivalidega tihedalt seotud saatnud oma abikaasat riigivisiitidel, siis kui veel iseseisvust ei olnud. Kes oli teerajaja tänasele Helle Merile, tere tulemast, Ingrid Rüütel. Tartu vaimust on palju räägitud, mõnedki tema üle ironiseerinud. Proua Rüütel, kui hea koht on mõttetööks ja elamiseks Tartu linn, mille kohta öeldakse, et see on Eestimaa kauneim. Siin on väga hea elada ja tööd teha ja ma hea meelega siit ei lahkuks. Minu töö on seotud Tartuga, Eesti rahvaluule arhiiviga, kus ma praegugi töötan ja kus me praegugi teiega vestleme. Nii et minule meeldib Tartusega. Meie saade läheb eetrisse vahetult pärast jaanipäeva juttu aga ajame jaanipäevaeelses Tartus rahvakalendris on see kõige imelisem ja ilusam aeg. Koit ja Hämarik ulatuvad üksteisele käe, et üheskoos minna otsima sõnajalaõit. Millal ja kuidas teie oma sõnajalaõie leidsid? Ma ei saa nüüd küll väga ootamatu küsimus, praegu on minu probleemiks hoopiski eelolev jaanilaupäev, kus ma nimelt lähen tööle Saaremaale ekspeditsioonile filmima ühte üritust, mis on seal määratud just jaanilaupäevale Mustjala rahvamajas. Mine mõtet praegu keerlevate sele ümber ja sõnajalaõiest on, on asi kaugel, ma olen väga töised mõtted seoses selle ilusa päevaga või ilusa ööga. Proua rüütele, teie mees on läbi aegade olnud hingelt maalähedane ja teda on võrreldud ka Eesti maaelu patroonina. Usun, et Arnold Rüütel saab hakkama nii kündmise, hobuse rakendamise kui võib-olla ka lehmalüps misega. Milliseid maatöid teie oskaks? Väga vabandan, mitte mingisuguseid, olen mõlemat poolt neljandat põlve linlane, külma olen aga juba algkoolist peale igal sügisel kolhoosis tööl käinud, nii et selles mõttes olen ma mõningaid töid küll teinud, maal ja üsna üsna mitmesuguseid. Aga, aga need ei ole jah, need niisugused, et noh, talu pere sinna kindlasti hakkama ei saaks. Kindakudumise soki kudumisega paraku ka mitte. Eesti naine on alati raskustega rinda pistnud ja teinud talutöid sünnitanud, saunas, kasvatanud üles lastekarja ja kui vaja, siis ka laulu ja tantsu löönud. Elame 20 esimeses sajandis, kas Eesti naine on ikka jätkuvalt sama visa kui varasematel kümnenditel? Ma arvan küll, tõepoolest Eestis ja paljudes teisteski traditsioonilistes skulptuurides on nii, et just naine on andnud vaimsete väärtuste ja vaimsete traditsioonide kandjad, kuna mehed on tegelenud praktilise elu edasiviimise, perekonna toitmine see kah ja nii edasi ja just see vaimne külg on jäänud naistele vanasti kodus, talus, külaühiskonnas, nüüd ka üldse ühiskonnas ja ka nõukogude ajal suurel määral just kultuuri hoidsid ja edendasid ja Eesti rahvustunnet nii kodus kui ka seltsielus hoidsid suurel määral naised. Mis teid tänaste Eesti noorte naiste juures võib-olla kõige rohkem häirib? Ei saa öelda, et noored on hukas või et noored naised on hukas. Mina oma töös puutun kokku selliste noorte inimestega ja selliste naistega, kelle juures ei häiri mitte miski praegune postsotsialistlik või õigemini postmodernistlik ühiskond kirju siin on väga palju erinevaid huvigruppe ja tõesti, ühiskond on killustunud rohkem kui kunagi varem, stan postmodernistlikus ühiskonnas yhel pool väga killustunud, aga meil sellega koos on ka niisugune kriitiline ülemineku periood ühest sotsiaalsest süsteemist, ühest majandussüsteemist, vest, poliitilisest süsteemist teise ja see toob muidugi kaasa kindlasti perspektiivis palju positiivset, kuid noh, nagu me ühiskonnaõpetusest sotsioloogiast teame, et kiired muutused tekitavad ja põhjustavad ühiskonnas ka stressi ja anoomiat, see tähendab sellist organiseerimatut korrastamatust nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasemel, sellelt nagu Eestis vähe räägitud, räägitakse, et kõik, mis meie hädad on, et need tulenevad sellest ühiskonnas, kus me tuleme tegelikult, et see ei ole sugugi kaugeltki nii kiired muutused, suured muutused ise toovad kaasa palju hädasid, see ei ole need ei minu ega ka nõukogude sotsioloogide väljamõeldis, vaid see on üldiselt Lääne-Euroopa sotsioloogide analüüsi tulemus. Teie abikaasa muutis ajalugu 80.-te aastate lõpul ja 90.-te algul. Kui palju sellele kõigele teie oma hinges kaasa elasite? No mitte ainult hinges, siis oli minu kui ülemnõukogu presiidiumi esimehe abikaasa roll väga tõsine, ausalt öelda, kui see roll piirdub sellega, et presidendiproua peab seisma pidulikel vastuvõttudel oma mehe kõrval naeratama, aia, demonstreerima tualett, et ja vahetama tähtsusetuid fraase, siis selline roll mind küll absoluutselt ei huvita. Ei kiirusta, minu praegune elu ja töö on palju huvitavam, aga tol ajal oli see muidugi hoopis teisiti. Sellele, et ma olen väga palju olnud oma mehele mitteametlikes vestlustes, jutuajamistest, tõlgiks ja ka ütleme, kultuuripoliitikas ja rahvuspoliitikas, kuna ma nii väikerahvaste probleemidega oma töö tõttu oma fennougristikaalase tegevuse tõttu olen küllaltki palju kursis. Olen olnud siis oma erialadel ka nõuandjaks, aga tol ajal tuli väga palju täita ikka päris diplomaadi ülesandeid. Tõesti, see algas juba perestroika ajal, kui me sellest, et me tahame täielikult iseseisvuda, veel päris ametlikult ei rääkinud, sest ka välismaa tipp-poliitikud ja eksperdid nende põhisoovitus oli step by step, et mitte Venemaad ärritada, isegi need, kes meid vaata siis toetus muide ei olnud sugugi väga üldine, sugugi väga otsene, nagu meile praegu tundub, vaid sageli väga ettevaatlik ja üldine seisukoht oli ikkagi selline toonilist tunne. Kas see, et me teame ainult läbirääkimiste tulemustena saavutama kõigepealt Moskva toetuse, sel juhul meid toetatakse ja siis oli väga palju väga kõrgetele tipp-poliitikutega selliseid mitteametlikke jutuajamisi, ametlikke ei saanudki olla, sest me ei olnud siis iseseisev riik. Võimalusi selleks oli väga oluline oli neile selgitada, miks ei aita meil ainult majanduslikust iseseisvusest ainult imest. Miks on see tähtis meie rahvuse, kultuuri, keele ja kõige muu seisukohalt üldse? Peab ütlema, et ega siis ka erinevate riikide kõik poliitikud ei olnud ühel mehel, kellel ja ühtemoodi meid toetavad näiteks Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa president, see oli üks daam, muide haido Simonis mul nimelt ei ole hästi meeles. Korraldas selliseid balti merd ümbritsevate riikide parlamente ääride kohtumisi ja kutsus sinna balti riikide esindajaid juba siis, kui oli troika ja kui me polnud kaugeltki iseseisvad ja see oli üsna selline noatera peal tantsimine, abikaasa söandas minna ja sinna oli kutsutud need parlamendi esindajad siis koos prouadega prouadele ei olnud mitte selline eraldi programm, naiselikud käigud, vaikne, osalesime kõikidel ümarlaua nõupidamistel. Kõikidel seminaridel võtsime osa ja ma ütlen väga sageli tuli mul olla ka tõlgiks. Arutati väga tõsiseid probleeme ja seal said kõikidele Läänemerd ümbritsevate maade kõrgetele parlament parlamendi esindajatele selgitada meie probleeme, seal väga oluline diplomaatiline töö. Üks lääneriikide kindel seisukoht oli see, et meid toetatakse meie iseseisvumist ainult sel juhul, kui me kõik 300 teeme, tuli selgitada ka seda, miks me ei taha ühte Balti riiki, vaid miks me tahame kolm eraldi riiki. Jeltsin oli siis sellises situatsioonis, et temalegi oli kasulikumaid tunnistada-tunnustada, see oli putsi aeg, siis ma mäletan veel üht huvitavat jutuajamist Ameerikas, me olime USA-s tollase Eesti ÜRO esindaja külalised, seal organiseeriti neile ka mitmesuguseid kohtumisi kõrgete ametiisikutega ja üks ma nüüd jälle ei mäleta nime, aga ta oli noh, meie mõistes siseminister, talle allus tegelikult nagu kaitsevägi pärast neid ilusaid vaatlikke jutuajamisi, millest muidugi mine kunagi osa ei võtnud, siis peavad naised vaid tulema ja kus ikka jällegi räägiti, et kena küll, aga ikkagi step by step ja et mitte Venemaa äkilisi vastuseise ärritada ja et me peame seal ikkagi selline, kus Jeesus läbirääkimiste kaudu seda vaatama. Ja kui siis ametlik jutuajamine lõppenud ja oli siis rehke klaasi tõstmine väike banketike, siis ta küsis minu käest tööl, kui mina hakkasin, ma tõesti, kas me tõesti usume, et me saavutame iseseisvuse ja ma ütlesin vähemalt väga, loodame seda. Aga siis ma ütlesin ka, et nüüd, kus olukorras läbirääkimiste tulemusena Venemaa meile kindlasti seda ei anna, tõsiselt, nõelad, erati, mõtle siis Venemaaga sõda hakata pidama, siis ma ütlesin muidugi mitte, aga tuletades 18. 19. aasta sündmusi meelde, ma ütlesin, et praegu. Ma olen ka selline situatsioon, et ma väga loodan, et seal midagi juhtub, et juhtub selline situatsioon. Et me jälle, et saab võimalikuks läbi murda näiteks niisugune jutuajamine taolisi jutuajamisi oli palju. Te olite üsnagi paljuski tänasele Helle Merile teerajaja rollis võeti teid toona võrdsena või vaatasid ikkagi ka nende riigijuhtide abikaasat pisut ülevalt alla? Ma ei tea, mis roll on Helle Meril praegu mulle tundub, et rohkem esindusdaami roll tookord oli, minu roll oli väga sisuline, neil ei olnud erilist põhjust minule ülalt alla vaadata, kuna ma loodan, et ma olin neile vääriline vestluspartner, tegelikult oli neid kõrges poliitikas, ta näeb väga erinevaid, oli selliseid noh, näiteks nagu Rootsi kuninganna, kes väga palju väga sisulisi, väga tõsiseid küsimusi esitas, oli selliste kõrgete ametiisikute prouasid, kelle põhiroll oligi olla proua ja nendega ma tõesti võib-olla ma tea, kuidas noh minusse suhtusid, nendega mul erilist kontakti ei olnud. Ajaloo muutmise perioodil huri teil kunagi ka mõttes, et tahaksite saada riigi isi reediks. Ei iial, mul on oma töö ja ma ei tahaks ka praegu sellest loobuda. Ma sooviksin ikkagi tõepoolest oma vaimset potentsiaali kasulikult rakendada, niipalju kui mul seda peljata. Eestis vaieldi sellel kuul üsnagi kuumad selle üle, et kommunism tuleb hukka mõista. Teie abikaasa on eelnenud kümnenditel olnud ka kõrgetel kohtadel ja see valdkond puudutab otseselt ka teie peret. Kas me peame ikka hankima mineviku varjudes ja tegelema teisejärguliste asjadega samas kui meil on lahendamata? Ta probleeme riigi ees? Kui palju suletakse maakoole? Paljudel lastel ei ole võimalik õhtul täis süüa maainimene ei pääse näiteks ka rongiliikluse kadumisega. Kas see on tõsi, see on nii ja naa, küsimus nagu öeldakse üldse süüdimõistja saab iga inimest eraldi selle eest, mis ta teinud on. Paraku seal paradoks, kui abikaasa ei oleks olnud selle koha peal, kus ta tegelikult hakkas ju nii-öelda riigi seestpoolt juhtima seda protsessi, siis ma ei tea üldse, kuidas oleks läinud, kui seal oleks olnud võib-olla mõni teine, kes oleks kõikuma löönud sest ainult altpoolt hääletu näiustes mõelda, et me oleksime saavutanud iseseisvuse. Kui oleks tollased ametlikud riigivõimuorganid seda teostanud koos rahva ja kõikide ühiskondlike liikumistega. See on uskumatu, see, see oleks realiseerunud, sest et seda oli üritatud palju enne meid. Me olime nüüd esimesed, kes realiseerisid selle just nii, et seadusandlike organitega koos uute rahvaliikumistega Jaltas tulevate liikumistega kõiki erinevaid liikumisi, kõiki erinevaid selliseid voole ühendades ja ainult nii sai sellest totalitaarsete režiimist läbi murda. Ilma selleta oleks olnud mõeldamatu. Kui sageli te toona tunnetasid, ütleme 10 aastat tagasi, et teie istumist ja astumist seiratakse, jälgitakse, mis on seljas, mis jalas. See on mulle tol ajal nii tähtis ja esialgu ei olnud ma selleks ka nii ette valmistatud Ki eriti päris alguses, no pärastpoole siis algusesse tuli mulle nii ootamatult, et ma ei olnud füüsiliselt ja vaimselt selleks ettevalmistatud tõesti, aga ma pean ütlema, et kuigi mulle ei antud ka väga palju materjale, näiteks välisministeeriumi poolt väga väikesed lehekesed, et noh, pisut niimoodi tausta, siis ma pean küll ütlema, et, et ma siiski suutsin ennast ise kõigega kurssi viia. Ma isegi tema vaestid, Rootsi kuninganna ütles imestus, et ma vastasin ise kõikidele tema küsimustele need tõesti erinevaid. Ta ütles, et näiteks Moskvas käies oli nii, et kui ta midagi küsis, siis sattusid kõik paanikasse, vendi otsima, seda inimest, kes pidi selles valdkonnas kes oli selleks ettevalmistatud, see tuli nagu pärastpoole, kui ma hakkasin selle peale mõtlema, et noh, mis siis selle juures, kes tähtis on. Esialgu oli minu jaoks palju sisulisem ja see, see sisu ja kogu see diplomaatiline tegevus oli minu jaoks põhiline ja ma pean ka ütlema, et alguses oli ülemnõukogu presiidiumi esimehe palk, praegu keegi nagu ei mõtlegi selle peale, see oli siis väga väike, näiteks Instituudi rektori kalkuni palju kõrgem. Ma ei tea, miks see nii oli, võib-olla meelega hiljem muidugi kõik need need palkade astmed muutusid, kuid tol ajal oli mu abikaasa palk ju tegelikult väiksem, kui me instituudi direktori palk. 1985. aastal, kui Raissa Gorbatšova ilmus maailma avalikkuse ette, siis seda väga uhkelt purustas kõik need kujutelmad nii-öelda nõukogude riigijuhtide abikaasadest, ta kandis uhkeid tualette, naeratas väga elegantselt maa ilmastele kaamerate ees ja, ja poseeris fotograafidele. Kas Raissa Gorbatšova niisugusest uljast lennustavaidil ka kasu, sest seda ma olin nii-öelda teerajaja rollis, tema oli muidugi suure riigi nii-öelda Esida teie esindasite toona väikest trikki. Teate, ma tegin pidevalt oma tööd, Ma olin teadlane, ma tegelasi probleemidega ja Raissa Gorbatšova ning küll eriti huvitanud küll aga muidugi Gorbatšov ja tema perestroika see igale poole, et kui ma olin näiteks Ameerikas konverentsil, kus mind, kuhu mind kutsuti, siis oli seal üldine TööLaat, Gorbatšov, Gorbatšov. Iga taksojuht küsis ka, kui teadis, et ma tulin Nõukogude Liidust, kas ma armastan Gorbatšovi ja kui ma siis ütlesin, et miks me siis peaksite te väga armastama siseseid väga hämmeldunud, aga, ja siis ma ei, ma ei võtnud enda rolli kui esileedi rolli, vaid ma olin ikka eelkõige teadlane ja abikaaslane, olin ma eelkõige diplomaat. Te kohtusite 80.-te lõpul ja 90.-te algul ka üsna palju eestlastega Euroopas, Ameerikas. Kuidas nemad teid vastu võtsid, suhtusid? Haruldaselt hästi, muide, ma olingi Kanadas siis, kui äkki ühel hommikul helistavad mulle kõik 100-st tehti tuttavad, et kas sa tead, mis kodumaal on juhtunud, et Vaino on maha võetud. Tookord tunti mind seal kui teadlast Kristi ja ma olin köele soome-ugri teaduskonverentsil küllap, ja neid ka, kes suhtusid teisiti, aga nad ei anna mulle siis nii väga jah, et need, kellega ma kokku puutusin, võtsid meid väga hästi vastu ja mul tekkis seal kohe palju sõpru. Kas teil toona oli ka mõni nõuandja stilist, kes jagas õpetussõnu, kui oli minek mõnele tähtsale foorumile? Oi ei loomulikult mitte midagi taolist. Kõike tuli nii-öelda ise uurida, puurida, osta ajakirju, sealt šnitti, võtta. Oh ei, seda ei ole vajagi. Kui nüüd sellele spetsialiseeruda, et ma olen nüüd esidaam, siis on väga lihtne palgata endale moekunstnik, rätsep, õmbleja, juuksur ja kas ta nende heade spetsialistide teenuseid pole üldse raske, kui sellele minnagi ja pidadagi seda põhiliselt. Selles mõttes näiteks Helle Meril on praegu olnud tunduvalt lihtsam teie toona pidite ikka ise hakkama saama. Loomulikult midagi sellist ei olnud, ei mingeid esinduskulusid, ei mitte midagi, ei vaimset ja füüsilist abi ega tuge. Kuidas sobivad omavahel üldse kokku esidaami ja kõige tavalisem naise roll? Mina olengi pidanud oma elus ühitama erinevaid rolle ja ma ei kujutaks oma elu teisiti ette. Sest et ma võtsin siiski seda kui ajutist ausalt öelda, ma ei võtnud seda, nii et sellest saabki minu elu. Ma nägin, et see on ajutine ja ma ei loobunud oma tööst, nagu ma ei ole ka nüüd praegu pensionipõlvest loobunud. Teiselt poolt olen ma väga tihedalt seotud oma lastelaste kasvatamisega. Ma kujutangi oma elu ette erinevate rollide ühendusena, olla ainult naine või ainult üks või teine, no kes kellele sobib, miks mitte, aga, aga minule see sobib. Kas midagi sõltub ka isiksusest, peab presidendiproua olema alati tähelepanu keskmes või on võimalik tegeleda esimesel leedil asjadega ka varjatult? Kindlasti on ja pealegi küllap esimesed, nüüd on ikkagi väga eri moodi. Ma ütlen, et ma olen olnud oma abikaasa abiliseks nõuandjaks, filoloogina ma olen pidanud ka näiteks toimetama tema tekste ja vahel aitama neid neid koostada iga presidendiproua kindlasti ei tegele, sellega, oleneb tema erialast kätest ja näiteks ütleme, kanep, presidendiprouad maailmas, keda ma näinud olen, neid on ju palju olnud ja ka need on väga erinevad näiteks proua mitteraal, kui, kes siin prantsuse president temaga meister, vahetanud ühtegi sõna, ta oli nii tagasihoidlik. Samas näiteks kui pidulikul õhtusöögil, aga ma pidin härra presidendi kõrval istuma, siis tema vestles minuga. Ja muide, kui jutt läks tõsisematele asjadele, kutsus ta tõlgi isegi söögilaua taha. Ta kasutas üldiselt ainult prantsuse keelt, vahetad ainult tähtsusetuid lauseid inglise keeles, aga on olnud ka on ka teistsuguseid prouasid, kes on väga elavalt ja väga suhtlevad ja, ja üks on mõned võib-olla isegi liiga tähtsad. Ja ma ütlen, on ka selliseid, kellele see tema roll, et ma olen esileedi, on kõik elus ja kõik ilmas ja see on minu meelest eriti tugev. Kuidas te suhtute üldse nendesse arvutustesse, mis seltskonnas kroonikas ilmuvad? Kollast ajakirjanikud on ainult tegelikult klatšijahil, et võimalikult palju nii-öelda müüvad uudist hankida, ette kirjutada, millist parfüümide daam kannab, mis on tal jalas, mis on tal seljas kui näidatakse mõnes uudistesaates, ütleme, olgu ta siis eesti televisioonis, TV3s või mõni taevakanal, kui kätte tuleb. Mida te üldse mõtlete, noh, ütleme, kui te näete niisugust klipp Oleneb sellest, loomulikult ma vaatan, kes seda teeb ja miks ta seda teeb, eelkõige seal taga võib olla rahaga, sa oled tagasi, sagedasti on seal taga muidugi poliitiline võitlus. Kui Arnold rüütlist peab saama Eesti vabariigi president, siis proua Ingrid Rüütel, milles näete teie oma kõige suuremat missiooni ja millistele valdkondadele teisi leedina spetsialiseeruks? Ma kõigepealt ei arva, et ta enam presidendiks saab, kui see peaks juhtuma. Ma arvan, modelliksin sama rolli, mida ma olen täitnud siis, kui ta oli ülemnõukogu esimees nendel kriitilistel aegadel ma peaksin teda siis abistada, nii nagu ma suudan muidugi võimaluste ja etiketi piiridest teha diplomaaditööd. Proua Helle Meri on üsnagi palju tegelenud väikeste lastega lastekodudega. Teie arvamus sellest valdkonnast praegu, meil on ka Eestis üsnagi palju õnnetuid lapsi ja ma tean, et ka maailmas väga paljude esidaamid aitavad ja tegelevad heategevuse korras just väikelaste aitamisega. See on kindlasti üks väga oluline valdkond, iseasi on see, kui palju see on tõesti sisuline, kui palju sellega tõesti tegeldakse sisuliselt, kuivõrd suurel määral on see ainult selline populism. See on kindlasti üks väga oluline valdkond, aga ma arvan, et vähem oluline ei ole see rahvakultuuri valdkond, millega mina tegelen. Teid tuntakse folk turistina, kui te peaksite olema riigi esileedi, kuidas kavatseksite siis Eestit tutvustada laiale maailmale? Võimaluste piirides, teeksin seda tööd edasi, mida ma teen, korraldada rahvusvahelisi folkloorifestivale koostamine raamatuid, jätkan oma uurimistööd ja loomulikult väga oluline on see propaganda nii Eestis kui ka välismaal näiteks praegu on mul käsil üks ankeetuurimus. Ma olen aktsepteerinud just neid inimesi, kes osalevad folkloorirühmades, miks nad seda teevad, miks see neile oluline on? Üks esimesi töid on, et ma tahaksin selle ankeet uurimuse kindlasti lõpetada. Läheneb taas Baltika rahvusvaheline folkloorifestival, kastame Eesti kultuuritegelased on piisavalt tutvustanud seda väikest rahvakildu siin Läänemere ääres Ameerikale, Aafrikale, Aasiale, mis võib-olla on olnud kõige suurem puudujääk, mida me oleme võib-olla jätnud kahe silma vahele. Mind häirib see, et väga paljud Eesti tipp-poliitikud ja üldse endast lugu pidavad inimesed ei tunne ega hooli tegelikult eesti oma pärimuskultuurist. Rikas ja väga kõrge kultuur, väga meelsasti võetakse omaks lääne kultuuri. See, et me läheme Euroopasse. Me oleme kogu aeg olnud Euroopas, Euroopas, maadel loomulikult on mingi kultuuri ühisosa, kuid tegelikult on Euroopa rahvastel nende kultuuritraditsioonid väga erinevad. Nad oskavad sellest palju rohkem lugu pidada kui meie tagasihoidlik ja võib-olla natukene kompleksides eestlane seda tänapäeval teeb. Rikas rahvakultuuripärand võib-olla olekski see Eesti Nokia, mida tegelikult peaksime rohkem laiemale avalikkusele tutvustama, et ei juhtuks nii nagu ühes teleklipis, kui öeldakse sõna Estonia Patti siit, mis on. No väga paljud meie folkloorirühmad käivad välismaal, see on üks kõige nõutavam Aid tänapäeva kultuuri ekspordiartikleid, paraku seda võib-olla vähe teatakse kooriliikumise meie koolide kõrval, kes on ju väga suurt tähelepanu pälvinud, need on just rahvakultuurivaldkonnad, aga ma arvan, et laulupeod ja oma kultuur see on siiski eriti ja eeskätt oluline meie enda jaoks. Tänapäeval on põhiprobleem, et perekonnad kipuvad lagunema. Proua Ingrid Rüütel tõmbame ka meie oma jutuotsad kokku, mis on see retsept, milline on aidanud teie perekonnaõnne koos hoida ja rõõmu tunda arvukate lastelaste näol? Vaid ma ei oska retsepte anda, tõesti raske öelda, mis on retsept või USA meile tähtis olnud, et me oleme seda hoidnud. Väga lihtne on ju lasteaiast ma saaks ja minna iga nelja tuule poole või selleks ikkagi vajadust ei ole ja kui su perekond ja su lapsed ja lapselapsed on, sulle tähtsam, ei hoolinud sellest, ei olegi võib-olla erilisi retsepte vaja. Milline on Ingrid Rüütli sõnum meie kuulajatele, kui peaks juhtuma nii, et sügisest teie abikaasa saab Kadriorgu ja teie esileediks, mis on siis see võib-olla esimene asi, millega ta tegelema hakkaksid? Ma ei tahaks esitleda mingeid loosungeid päeval selle peale mõelnud, ma ei ole ennast selliselt häälestunud, vähemalt seni veel mitte. Soovime teie abikaasale edu eelseisvaks valimiskampaaniaks ja aitäh ka teile, et leidsite aega meie saate jaoks soovime teile häid kordaminekuid. Teadustöös ja saateaega saab sellega läbi. Homme on minu vestluskaaslaseks uus kandidaat. Kohtumiseni.