Kontsert toimus pealkirja Gustav Ernesaks ja tema aeg all. Kuid milline oli see aeg Gustav Ernesaksa jaoks, kuidas see mõjutas tema loomingut? Küsisin seda rahvusmeeskooridirektorilt, Vello Mäeotsalt. Gustav Ernesaksa aeg ennekõike oli suur kooriliikumise aeg Eestis. Väga palju oli voore, koore tuli juurde pärast sõda, Neid loodi tohutul hulgal, neid oli viiekümnendatel kuuekümnendatel juba tõesti sadu ja sadu juurde tekkinud ja koorimuusika omatmoodi õitsengu aeg, aga teiselt poolt oli see nõukogude nägemispiiras kõikide tegevust selles mõttes, et panin repertuaarile omad raamid ja piiras ka Ernesaks et tema idee kadi rahvuslikku romantilist koorimuusikat edendada. Sellele tulid teatavad takistused ette, sest ühed laulud keelati ära reisitohtis teha, aga siiski kõigest hoolimata osati Eestis asjani jääda. Et meie koorimuusika tõepoolest oli tõusuteel, tollel ajal Kuid kuidas läheb maestro loodud rahvusmeeskooril praegu? Muidugi ei ole praegu võib-olla see kõige õnnelikum rikkam periood uute ja noorte koorijuhtide osas eriti, kes tahaksid rammiga töötada, sest praegused suundumused on EKA kammerkooride juurde ja luua midagi uut ja agarammilon omad vanad traditsioonid ja teatav repertuaar, mida peab ka säilitama, mistõttu meie juurde nüüd niisugust kohutavat tungi just, aga meil on oma Ants Soots ja tuleme toime andma, on võimeline olema ka päris action koor, kui tarvis on akadeemilises on seal, kus on tarvis Akadeemilisust ja ja kus on võimalik teha teistsugust muusikat ja teistmoodi esineda, seda teemaga. Samuti anti täna üle Gustav Ernesaksa nimeline preemia, selle sai Ants Üleoja. Koorimuusika edendamise stipendium anti Ludmilla toonile ja Sulev haagele. Õppestipendiumi said Kaie Tanner, Katri Kanter ja Anu tähema.