Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänavused 50000 krooni suurused tänupreemiad elutöö eest said helilooja Veljo Tormis ja etnoloog Ants Viires fondi nõukogu esimehena. Klasi sõnul on tänu-preemiate laureaadid andnud Eesti kultuurilukku väga suure panuse. Mida tähendab elutöö preemia selle saajale. Etnoloog Ants Viires. Elutöö preemia tähendas seal suurt ehmatust, ma olen nii-öelda vaikselt omaette nokitseja vanarahvakultuuri uurimisega ja niisugust suurt avalikku esinemist ei ole kunagi olnud, selle tõttu see Emmatovski. Aga see on muidugi tore, et niisugune vana rahvakultuuri uurimine avaliku tunnustuse osaliseks on saanud ekse rahvakultuur on ja lõpuks meie kultuuri aluseks. Nii või teisiti anda ikka jätkumas. Pidades silmas maestro Gustav Ernesaksa üheksakümnendat sünniaastapäeva andis fond tänavu üheksa täiendavat 10000 krooni suurust preemiat. Ernesaksa loodud Eesti rahvusmeeskoori asutajaliikmetele stipendiumide ja toetuste maksmiseks eraldas fond järgmiseks aastaks üle 2,5 miljoni krooni. Taotlusi laekus fondile ligi 700, neist rahuldati seitsmendik. Eri Klasi sõnul lähtuti raha jagamisel sellest, et stipendiumeid saaksid inimesed kõikjalt Eestist. Eelkõige üritab fond toetada autoreid loovaid isiksusi ja huvitavaid kultuuriprojekte. Rahvuskultuuri fondi juurde loodi ka kolm uut nimelist allfondi. Robert Lepiksoni fondi põhikapital on pool miljonit krooni ning fondist hakatakse igal aastal välja andma ajakirjanike eetikapreemiat, samuti jagama toetusi Lepiksoni valitavatele valdkondadele. Nokia OÜ annetab 100000 krooni allfondi, mille eesmärk on Eesti tehnika- ja majandusteaduse üliõpilaste toetamine. 7225-ga kroonise algkapitaliga fond loodi Peeter Lilje mälestuseks ning sellest hakataksegi teatama interpretatsiooni kunsti. Milline on aga heategevuse maine üldse tänases Eestis? Eri Klas. Need, kes heast räägivad, neid on palju mõttekas poliitilises maastikus. Kui valimised lähenevad, peatud, hakatakse hüüdma, et meie kultuur Meie kultuur köite, selle kultuuritöötajate hulk ei olegi nii suur mõttega sellesama erakonna või rahva asemikutes istujad vedelat ei ole vesteldi, rõõmsat selgitamast oma rahataskut ja andmas sealt kellelegi teisele. Nii et ma mõtlen, et hea tegemine on seenvõsaga teise peale mõtelda teisele hea bänd iseendana. JÜRI klassi sõnul peaksid inimesed selgemalt teadvustama heategevuse olulisust kultuuri toetamisel. Siis kasvaks tõenäoliselt kaanetajata ring.