Tere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadri kiisel. Oleme vanalinna hariduskolleegiumi kolmanda klassi õpilaste Emilyt, Anette, Hanna kahe Johannese ja Rauliga Eesti teatri- ja muusikamuuseumis. Eelmine kord saime aga, mis vahe on klaveril ja klavessiini ning kuulasime mitmeid ise mängivaid muusikariistu. Mida Risto Lehiste meile täna näitab? Kuuledki kohe. Nüüd ma näitan teile ühte mehhaanilist instrument ja see on siis väntorel ja väntorel on siis mehhaaniline instrumente, mida tuleb kätega ringi vändata. See vänt ajab ringi, lõõtsasid, mis on selle oreli sees, aga muidu on siin nagu tavalisel orel ikka, siin on oreliviled erinevate registrite ja, ja siin saab siin registrite vahel valida, näete, siin sees on oreliviled. Ja see orel loeb oma muusika ühelt paberilindilt maha, näete siin kuskil sedasi 15 sentimeetri laiune pikk paberlint, kus on Talle tehtud augud ja nende aukude järgi see orel mängibki. Et ma nüüd lasen teile natukene muusikat, kantrit, aga kas neid saab vahetada, neid linte saab vahetada, mul on Allan sahtedes linte, et erinevat muusikat saab teha ja kuna meie muuseum korraldab väntorelifestivali, sellel suvel tuleb juba neljas fantrali festival Eestisse Tallinnasse, siis seekord täna Tallinn on kultuuripealinn. Et siis oleme lasknud aga Eesti muusikat, Raimond Valgret roll siis on tehtud eesti rahva selliseid tuntumaid rahvaviisid, kas tunned maad ja Kungla rahvas, et see on seatud meie väntorelile ja selle me oleme Inglismaalt tellinud? Ma mängin teile, vot see nüüd Mozarti rondo alla, Turka. Väga kihvt aga need erinevad helid tuligi sellest. Kiiresti et siin saab siis tempot ise valida, miksin sellel lindil need augud, need augud on tehtud selle jaoks, et väntorel oskaks maha lugeda seda muusikat, mis lindile on kirjutatud. Et siis kui see auk jooksersid selle rulli alt läbi, siis orel mängib seda nooti täpselt nende aukude read on erinevate kõrgustega noodid ja, ja siis seal all on igale noodile vastav vile. Väga vaka vill. Järgmises toas olemas. Ja meie oleme siis nüüd sattunud Eesti teatri- ja muusikamuuseumi rahvapillide ekspositsiooni ja, ja siin on siis näitusele toodud need villid, mis on Eesti rahvamuusikas, on kasutatud, et eesti rahvas on ju olnud väga muusikalembene ja pillimäng ja laul on saatnud erinevaid toimetusi läbi aegade. Kõik need rahvakalendri tähtpäevad ja loomulik eluaastaring käibki, et teatud muusikaga ja vanasti kehtisid muusika kohta kindlad reeglid, et kes võis musitseerida, kes ei tohiks musitseerida näiteks vanasti pillimängijad olid ikkagi mehed, et naistel ei olnud sobilik pilli mängida ja ükskõik millist pilli või oli mõni pill eriti ebasünsaks peti naistel nii-öelda torukujuliste puhkpillide mängimist väiksemad flööti võinud naisterahvad ülesanne oli pigem pere eest hoolitseda ja süüa teha. Et, et mehed olid siis need, kes pilli mängisid, aga, aga noh, tänapäeval on muidugi need rollid juba võrdsustunud ja naised on tihtipeale veel agaramad muusikud, kui mehed üleüldse ongi. Aga seal oli veel see punkt, sealjuures et erinevatel aegadel tohtis mängida erinevaid pille, näiteks see pill, mida ma praegu käes hoian, karjapasun, et seda ei tohtinud mängida enne karjalaskepäeva, muidu ei, ei pidavat siis kari suvel hästi koos seisma erinevate pillide kohta litsi erinevad uskumused ja müüdid ja usuti vabal ajal vale pilli mängimine võib tuua, halb on. Et see siis oli, oli karjaste pill, seda tehti erinevatest materjalidest, tehti puidust testi puukoorest ja, ja sellega siis sama oma lõbuks mängiti. Kuna karjamaad olid tihtipeale metsade keskele, et siis need kajasid metsas päris kaugele ja nad olid suured pillid ja valju häälega. Siin on meil ka täpselt samamoodi, on siis puutetundlik ekraan ja siin on on rahvapillid seal ekraani peal inimesed, kes on rohkem seda lepakoorepasunat või, või karjapasunat mänginud, et need oskavad siis konkreetsed viisikesi ka puhuda, näiteks ingerikarjapasunaga mängitud. Ingeri karjapasun all ma mõtlen, et on selle pildi peal vähemasti mingid augu moodi asjad ka sellel Eesti omale ei, ei ole. Tehti erinevaid tüüpe, siis olid erinevad vilepillid, millega mängiti, olid pajuviled, kas keegi teist on teinud pajupilli? Ei ole pajupilli teinud? Mina olen ja, ja sealt tuli ka välja, et Ma mängin teile ühe vilepilliloo ka siis see on küll see, mida me praegu puhun, seal küll plokkflööt, aga, aga põhimõte helipõhimõte on ju sama ja hääl ka peaaegu. Salo kuppagimaari ja vot täpselt rahvapille tehti niisama musitseerimisega tehti lõbu pärast ja tehtiga siis tantsuks mängimiseks, et erinevad pillid näiteks seda teiega vist teate kindlasti. Kõige lihtsam viis heli tekitamiseks on ju kasutada omaenda keha näiteks noh, plahvatamine on ju ka teatud sorti. Aga meil on üks helinäide ühest mehest, kes mängib nii-öelda põsepilli, klopib oma põskede peale. Jah, aga tema selles osas täiesti meister. Kas teie teate seda lugu nimega viis põhise õlekõrs laule vutijuhti uhkest, eks ole, noh, ja seal seal see, see põis, kes oli selle viisu ja kellega koos seal üritas üle jõe minna, see põis oli põispillist pärit ja põispill on selline naljakas instrument, kus on siis kõlakojaks, on kuivatatud ja, ja täispuhutud loomapõis ja meil on üks väike helinäide põispilli kohta. Põis hääl meenutab natuke linnuliha. No tšello häält jah, seal on viiuli, kontrabassi vahepeal hättamisega natuke madalam kui viiul. Et järgmine selline rahvamuusikainstrument, mis on ka Eestis päris laialt levinud, on siis hiiu kannel ja selle eripära hea on see, et seda mängitakse poognaga neli keelton Hiiu kandlel, nende keelte pikkus nii-öelda sõrmedega muutes saab siis kuuldavale tuua erinevaid helisid ja ma lasen teile ühe näite ka korraks. Ja loomulikult on, on muuseumi kogudes väga palju kandleid erinevaid ja eestlastele on kannel väga väga meelepärane olnud ja väga palju on eestis kandled tehtud. Väga palju kandlemeistrid, ma lasen ühe ühe näite küla kandlast. Kannel on tegelikult Eestis ka tänapäeval väga populaarne. Ma mõtlen just rahvamuusika austajate seas, et on ju sellised õpitoad või, või töötoad, kus sa ise saad endale lihtsa sellise kandle meisterdada arhailise kandle ja, ja siis seda mängima õppida kohe. Edasi lähme vaatame. Ahaa, siin on, siin on torupill, torupill noh, muu maailm teab staksele šoti torupilli, mängijaid, kes on uhkete seelikute ja veel uhkemate pillidega, aga tegelikult on see pill olnud väga populaarne, on ka Eestis, et seda kasutati pulmades ja, ja talgutel pidudel mängimiseks palju üle üle Eestimaa ja laseb väikse heli näite ka, kuigi seda torupilli ulatavast kõik kuulnud ei teata, kuidas. Et me näeme, torupillil on selleks väikena kotike juures ja millest ja kotte tehtud Neid kotte tehti kunagi loomsetest materjalidest, kas oli siis loomamagu või loomanahast, aga tänapäeval tehakse neid riidest, no vanasti olid ju viiulikeeled, olid ka ju looma sooltest tehtud kasutati neid materjale, mis tollel hetkel kättesaadav oli. Metallkeelte tegemine ei, ei ole just väga vana kunst, kasutati ikka ikka päris päris loomseid materjale ja erinevaid siis loomade kehaosi, näiteks seakondist tehti vastlapäeval vurri. Te olete Murry teinud? Vaata jaa, jah. Ma laseksin veel ühe näite lõõtspillist lõõtspill oli, oli noh, väga populaarne, need olid küll erinevatel aegadel nii-öelda, kui nad Eestisse saabusid ja siin siin laienesid. Enamik rahvapille on tulnud kuskilt kultuuri ja kaubavahetusega teistest maadest, näiteks Hiiu kannel on tulnud Rootsist Molpil täpselt samamoodi torupill veel veel kuskilt kaugemalt. Ma lasen teile näite lõõtspillist. Lõõtspilli siis hästi akordioni sarnane, aga tal ei ole klahvid mitte nagu klaveril, vaid hoopis nukk. Akordion on, on põhimõtteliselt lõõtspilli edasi arendatud variant ja akordion on siis grammatiline, aga lõõtspill oli tihtipeale teatoonilise häälestusega, mis tähendab seda, et sellega mängida ainult teatud helistikes ja tuli nagu C-duuri lõõtspill ja muude helistikke lõõtspill. Aga samas olid ka väga lihtsad muusikainstrumendid, rütmiinstrumendid, mis on siis näiteks jauramit ja see konservipurgiga, see, see on lihtsalt k üks kellegi poolt tehtud jauram ja sedasi see rahvamuusika ansamblites mängiti siis nii-öelda rütmiline juurde. Ja, ja mida rohkem kolisesse paremini kui mul on kastis, on ka selline rahvapill olemas nagu pingipill ja seal siis kasutati sellist pinki ja jalutuskepi, et siis kui eks kui külamehed mõnikord istusid koos kellegi juures või või kõrtsis ja keegi hakkas seal muusikat tegema või aga hakkas laulu ja arutama, siis see oli selline nii-öelda ka lihtsamat sorti rahvapill võeti üks otsast natuke katki olev jalutuskepp kastetise tuha sisse ja siis, kui sellega tõmmata mööda pinki, siis tuhk hakkas kriuksuma, seal all. Tegigi selliste hästi-hästi kiledaid ja kriuksuvad et meil kahjuks sind tuhka ei ole, kuna muuseumis ei tuld teha, et siis ma isadele demonstreerida täpselt seda heli, aga ma lihtsalt räägin sellest, et kõike viise kasutati, et rahvamuusikat teha. Te olete kindlasti proovinud rohukõrrega vilistada näiteks. Vaata ja nähtavasti on see üks, üks väga tore meelelahutus. See on lukulaud lukku. Laud oli üks suur kuusepuust, laud, mis oli ära kuivatatud ja mis helises hästi ilusasti, kui, kui teda koputada, aga põhimõtteliselt lokku laada kasutati selleks, et anda märku külas on midagi lahti. Te olete kuulnud väljendite lokku lööma võib-olla et siis, kui külas oli tulekahju, sisse löödi lokku, kui anti teada, et nüüd on lõuna käes või nüüd on õhtu käes vaja kari koju ajada siis seda löödi suure puupulgaga rippuse räästa küljes ja siis kõlas, kajas hästi kaugemale. Ma tahan, et see oli nii-öelda kunagine telegraaf. Aga nüüd siis teeme niimoodi, nüüd saate kõik pille proovida, ma panen rahvamuusikaansambli käima ja teie saate kõik koos saata seda. Kõike me ei jõudnudki Eesti teatri- ja muusikamuuseumis üle vaadata, eks tuleb teinekord lihtsalt tagasi minna. Muuseumi ringkäiku juhtis Risto Lehiste. Kuulesid, küsisid vanalinna hariduskolleegiumi kolmanda klassi õpilased ja toimetaja Kadri diisel.