Prantsusmaa kirjandus hooajast on meil põhjust täna rääkida, sellepärast et Prantsusmaal on ilmunud romaan Eestist ja selle romaani. Tore on meil praegu telefonil. Tere päevast. Katrina Kalda, tere, raamat kannab pealkirja Eesti romaan, see on kirjutatud prantsuse keelest. Kuidas romaan sündis? Selle romaani kirjutamist kõigepealt ma alustasin umbes nii kolm aastat tagasi, kuna olen eesti pärit tuluga, siis üsna loomulikult läksid mõtted jälle selle Eesti poole ja tekkis nagu just tahtmine kirjutada tänapäeva Eesti ümber midagi ja samas midagi natuke ajaloolist. Ja see on siis eesti romaani tuum. Kuidas see romaan sündima hakkas? Kas see on esimene romaan? Ametlikult nagu prantsuse väheldeks, esimene romaan selles mõttes, et see on esimene mis mul avaldatakse, aga tegelikult olen ma kirjutanud juba kolm romaani, mis on täiesti lõpetatud ja lõpuni viidud. Aga mis tundunud päris küpsed. Need, see esimene, mis avaldatakse ja mis mind ennast enam-vähem rahuldab. Esimene romaan, mis on Prantsusmaal avaldatud ja kohe väga suures, väga mõjukas ja tunnustatud kirjastuses Üsna üsna mainekas ja vana kirjastus ja noh, tuntud just selle poolest ka, et ta avaldab naljakas niiviisi öelda ka kirjanduslikke tekste, ses mõttes, et nad ikka proovivad valida teksti, mis stiili poolest natukene arendada midagi või olla natuke luulelised. Kõik sellist võrreldes muidugi paljude teiste kirjastustega, kuna Prantsusmaal neid on palju, mis on, panevad rohkem aktsenti näiteks just nimelt jutustusele lihtsamale kirjastusele ütlevad. Seesama kallimaari kirjastus tegelikult Marek Tamme andmetel on tegelikult enne üllitanud vaid ühe eesti autori ja see on tõlge, Emil toode piiririigitõlge ja nüüd siis Katrina Kalda algaja kirjanikuna kohe selle kirjastuse käes. Jah, jah, Emil Todre, kirglik on Kösti onlandsalvani poolt tõlgitud ja siis avaldatud Kalimaari ühes kollektsioonis veel, nii on siiski muudotsee, mis avaldusi just tõlkekirjandust ja siis eesti romaanis nüüd avaldatakse, avaldati, augustikuus on siis kollektsioonis, mille nimi on Legolleks numbloos ehk valge valge kollektsioon kannab seda nime sellepärast, et ta on eriliselt puhta valge kaanega selles mõttes, et seal ju mitte kunagi ei ole illustratsioone või selliseid asju ta proovibki panna seda aktsenti just noh, romaani pealkirjale näiteks noh, et mingid publiku püüdmist näiteks pildi kaudu, nii et siis on see valge, litsun. Millest või kellest eesti romaan räägib ilmselt Eestist eestlastest eestimaast? Romaani tegevust on küllalt keeruline tegelikult selgitada kuna seal on mitu tasandit. Peategelane on Teodor, kes on ise romaanis selli tooni tegelane ja kes räägib sellest, kuidas tema autor tema loonud on ja mis tema autorielus on juhtunud ja kuidas ta ise lõppude lõpuks on omaenda jutu ümber kirjutanud sest ei olnud nõus sellega, kuidas tema autordide kohtles. Romaani kohta on öeldud, et ta on keerulise ülesehitusega ja keerulise stiiliga ja samas on on romaani analüüsitud ka paljudes prantsuse väljaannetes ja väga mõjukates väljaannetes, liberessioonis näiteks ja on öeldud, et see on väga keeruline, aga virtuooslik romaan ülesehituselt. No see on neist väga kenas niiviisi kirjutasid muidugi et jah, ma arvan, see ülesehitus tõesti on küllalt keeruline, sest sa ütlesid nimelt on see oli see algeline mõtet, et romaani tegelane räägib oma loomisest ja ütleme siis, et kuidagi asjad on pahupidi keeratud, ütleme selles romaanis teine asi on jah, see, et stiili poolest. Ta on küllaltki keeruline ka, tantsisid lugejale. Sest mind huvitab just prantsuse keeles see, et prantsuse süntaks on küllaltki keeruline. Seda on võimalik töödelda. Et prantsuse keelt annab selle võimaluse kirjutada poeetiliselt, töödelda kõik seda, seda, seda keelt, mis on iseenesest minu jaoks juba kirjanduslik keel. Kuna prantsuse keelt on nii kaua nii ammu juba kirjutatud, siis seal on nii palju mainekaid, kirjanikke, kes on seda keelt töödelnud. Ja muidugi me nüüd tänapäeval töötame ka selle selle keelega, mis nüüd kirjanikud meile edasi andnud. Mul jäi meelde sõna pahupidi, et kas see eesti elu paistab siis nüüd Prantsusmaale ka kuidagi pahupidi või teistmoodi. Eestlane Eesti elus näha seda kindlasti. Teine asi, mille pärast võib-olla romaan on ka ütleme nii pahupidi on see, et ta räägib tegelikult kahest ajatasandist aastatest 80 ja aastatest 90, siis nagu enne ja pärast Nõukogude Liidu lõpu ja ma arvan, see pahupidi keeramine toimib ka võib-olla sellel alal, sest et mind huvitas just see kahe ajastu võrdlemine ja see muutuste kirjeldamine, mis, mis sellel 90.-te aastate ümber just Eestis toimus ja ma arvan, et seda on võib-olla isegi välismaalt lihtsam näha kui inimesel, kes elab selles ühiskonnas sellel muutuste ajal. Te olete selle raamatu kirjutanud tegelikult ikkagi prantsuse lugejale. Ja kindlasti kindlasti selles mõttes, et minu meelest on see raamat küllaltki eksootiline ja mõeldud natuke niiviisi. Mind huvitasid väga sellised igapäevaelu detailid mis võisid iseloomustada näiteks seda 80.-te aastate Nõukogude elu. Ja mind huvitas ka just Eesti maastik, Põhjamaade maastik, mida ma olen päris palju sellest romaanist kirjeldanud mida on ka prantsuse lugejad just tähele pannud. Rohkem selles mõttes, et see on midagi uut, mida ta nagu prantsuse kirjanduses võib-olla ei kohta. Et huvitab prantsuse lugejat rohkem, aga kui palju võiks huvitada eesti lugejat romaan Ma tean, et kirjastus Varrak plaanib seda tõlkida aga ma ei tea muidugi, kuidas see käib kirjanikele, tõlkijatel, kas te ise isaks tõlkide oma romaani? Ma ei valda selleks küllalt hästi eesti keelt, et üldse midagi eesti keelde tõlkija. Teiseks see romaan on küllaltki keeruline ja nagu võitsime, keeruliselt kirjutatud, nii et ma tõesti tunnen kaasa natuke tõlgile, kes sellega tegelema hakkab siis ma arvan, et see on küllaltki keeruline tööd. Ja kolmandaks, ma arvan, et et see on väga tore, kui keegi teine hakkab tegelema just teie tekstiga ja teeb sellest midagi muud mingis teises keeles, et see samas huvitab mind väga protsessi. Mis sealt välja tuleb? Tegelikult on prantsuse keeles avaldatud ka Sofi Oksanen ja tema puhastas. Ja teie kohta on öeldud ka, et võib-olla olete uus, Sofi Oksaneni on tõmmatud paralleele, mis te ise arvate? Ei puuduta nii suurt publikut, kui Sofi Oksaneni romaanid. Teiseks, ma arvan, et need romaanid on kelleltki kelleltki erinevad, kuigi testib prantsuse ajakirjanduses on paralleele tõmmatud just nimelt sellepärast, et on toonitatud seda, et mõlemad romaanid räägivad just kommunismiajast ja tänapäevasest Eestist ja natuke ka seda vahekorda tänapäevase Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa vahel natuke. Et on mingi selline mõte, on seal kuskil loovutati põhjast selles mõttes võib-olla mingi mingit ühist mõtet, aga ma arvan, et nad on ikka väga erinevad. Aga võib öelda, et mõlemad on äratanud huvi nii eesti romaan kui ka puhastus Prantsusmaal ja prantslased loevad. Ja mis puutub Eesti romann, siis muidugi jah, huvi on, on ta äratanud ja ma olen väga rõõmus, et see nii läks, aga muidugi, romaan avaldati alles augusti lõpus, need praegu on natukene vara isegi sellest sellest veel rääkida. Aga mis ma Sofi Oksaneni romaani kohta võin öelda, on see, et et kui romaanid prantsuse keelde tõlgiti ja avaldati, siis, siis on küll kohe näha, et, et selle vastu tuntakse väga suurt huvi ja näiteks Sofi Oksanen Aga ma arvan, et kuigi või seda enam, et romaan ilmus alles augustis ja kui teda on jõutud, et analüüsida juba mitmes-Prantsusmaal juhtivas loetavas väljaandes, siis tähendab ikkagi see seda, et huvi on suur selle romaani vastu ja kas siis Eesti vastu või, või kommunismiajastu vastu üldiselt huvi ikkagi on. Ja no ma arvan, et see Eesti ja üldiselt nagu endiste nõukogude liidumaade vastu on võib-olla hakanud mingi mingi huvi tärkama ja samas ma arvan, et see Sofi Oksaneni raamatu suur menu igal pool maailmas on ka seda asja võimendanud, sellepärast et tekib ilmselt mingi ootus ja tahetakse võib-olla just midagi kuulda nendest maadest millest siiamaani lõppude lõpuks ei ole nii palju kuulda, on olnud siin vahepeal siin Prantsusmaal. Aitäh Katrina Kalda ja soovime eesti romaanile edu ja ootame teda ka eesti keeles. Kuidas selle romaani pealkiri prantsuse keeles kõlab?