Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele oleme valmis alustama maikuu viimast toodet. Ja rahvateenrite stuudios on täna Postimehe arvamustoimetaja Neeme Korv ja rahvusringhäälingutöötajad, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Täiesti kindel, et meil täna saates tuleb väga palju kordusena sõna president ja alustame siis sellest presidendist, aga alustame võib-olla natukene niukse kaude kandi pealt. Alustame selle selle selle mõttega ja sellepärast president kannab kollast linti. Ja viimasel paaril päeval on siis Liibanonist tulnud igasuguseid vastuolulisi sõnumeid selle kohta, et justkui Liibanoni sisepoliitiline kliima on läinud nii halvaks ja ja üks põhjusi selleks on ka kadunud röövitud Eesti ratturite saatus ja nende nende otsimine. Mulle siiski tundub, et Ma ei tea, kuidas teile head kolleegid, aga, aga natuke on see, need uudised nagu, nagu nihkes või, või nagu valesti mõistetud. Et ma arvan, et, et tegelikult, kui, kui Liibanoni sisejulgeolekuvägede ülem kindral rifi räägib et telekommunikatsiooniminister segab seda uurimist, mis, mida siis rifi ametkond läbi viib Eesti ratturite leidmiseks siis on see pisut nagu rohkem ettekäändemoodi. Et tegelikult on, on olukord Liibanonis muidugi väga-väga tõsine, see on, see on pikk lugu ja, ja ta on lehtedes ka juba ja Delfist läbi käinud nii-öelda täielikul kujul, et missugune see konflikt on. Me hakkame seda ümber rääkima. Aga, aga tundub küll niimoodi, et et rifi on on sellega andnud nagu siis Eesti ratturite kadumise ja otsimisega niisuguse välispoliitilise mõõtme või välisjulgeolekupoliitilise mõõtme, et et näete, ka eestlaste otsimine ja siin on nüüd mitu-mitu märki, mis näitavad seda, et, et eestlased on, on endiselt Liibanonis argument. Ehk siis ta on, ta on oluline sise poliitiline uudis ja et sellega kõigele vaatamata tegeldakse Nojah, kindlasti enda argument olnud, et küsimus on endiselt ikkagi selles, et kas röövitud jalgratturid on Liibanonis, Pole Liibanonis, et see küsimus on ju endiselt vastuseta. Aga mis puutub nüüd seda, et sa ütlesid, et on nii Liibanoni sisepoliitiline taust sellel lool, siis tegelikult on ta lõppeval nädalal ju omandanud väga kõvasti ka selliste vahelist tausta. Meenutagem, et niisiis ÜRO kui ka Euroopa liidu saadikud Liibanonis tegid ju ühisavalduse, milles nad nõudsid ratturite vabastamist, seal oli tõepoolest otsene viide, oli tegelikult Liibanonile, et kui Liibanon selle asjaga ei tegele tõsiselt, siis Liibanoni rahvusvaheline maine saab kõvasti kannatada, et sellest avaldusest me võime nagu välja lugeda ka rahvusvahelise kogukonna arvates endiselt siiski kas siis need ratturid on Liibanonis või on siis süüdi Liibanoni võimud, et see situatsioon selliseks on kujunenud. Kui Aarne sa seda sissejuhatust tegid, rääkisid kollasest lindist, et tundub, et siis kollane lint teeb oma tööd. Et kui me siin vaatame seda, et keegi paneb kuskil mingisuguse märgi rinda, siis seal üks asi, aga hoopis teine lugu on see, kui meie riigipea läheb kuskile rahvusvahelisele kohtumisele mida tal on siin olnud ridamisi ja, ja kogu aeg on see märk. Ja väga oluliselt, viimati kaotati Varssavis ja kohtumine USA presidendiga, jah. Siis võib öelda, et linna, siis võib öelda, et, et Mark töötab. Ei, ma lihtsalt disi alati jutuga, tahtsin seda öelda, et uudiseid Liibanonist ootavad, väga paljud inimesed ei räägi Eestist ja ühiskonnast, ma räägin eeskätt just nende, nende ratturite omastest vanematest sugulastest ja kui natukene liiga kergekäeliselt tehakse niisuguseid niisuguseid linke sinna selle peale, et et see telekommunikatsiooniminister on on sellisest erakonnast, millel on seoseid Hezbollah, kes tegi, siis pole ka nii-öelda vaherahuleppe, Hezbollah on sidemed Süüriaga ja kuidagi väga-väga meelevaldselt nii-öelda seda, seda esimest lauset. Et see minister tegi seda, siseminister astus tagasi seda lauset liiga liiga meelevaldselt, nagu, nagu laiendatakse kogu aeg. Sest et. Seal on need asjad, on, on Liibanonis on no väga, väga keerulised ja, ja nüüd seitsme kadunud eestlase pärast kindlasti ei hakka Liibanoni valitsus, noh esiteks polegi valitsust või nad on kõik kohusetäitjad, ajutine valitsus on, on ametis ei, ei hakka valitsus laiali minema ega, ega ega midagi muud sellist, vaid, vaid seal on väga sügaval sisemised vastuolud, mis, mis lihtsalt aeg-ajalt välja löövad ja ja kui sellel lool on, on niisugune noh, Liibanoni enda loo moraal, siis, siis võiks öelda seda, et vot selline riik, see ongi sisejulgeolekuvägede ülem kindral keeldub täitmast siseministri ja presidendi korraldust ja minister astub tagasi. Aga kindral on pukis. Et vot, et tuleb arvestada, milline, millise riigiga on tegu, et see, see ei ole normaalne, niisugune demokraatlik riik, mis on, mis on kokku pandud nii-öelda mingite lääne standardite järgi. Noh, siiamaani onju noh, vägede spekulatsioonidest, no ei ole, ei ole hea muidugi sel teemal spekuleerida, aga noh, arutelu võib seal selle sellel teemal ikkagi, et ta on ju räägitud sellest, et, et et miks ei ole nagu röövijad nõudmisi esitanud. Ja on jõutud siis järeldusele, et ilmselt kui oleks nagu raha pärast pantvangid võetud, siis oleks nagu rahaküsijad oleks nagu kohe rahasumma välja käinud. Tegemist on poliitilise asjaga ja on siin jõutud isegi niikaugele, et võib-olla on siin silmas peetud suurt rahvusvahelist mängu ehk siis Palestiina omavalitsuse tunnustamist näiteks sügisel, et siin on nagu palestiina kaart lauale käidud, on lauale käidud Süüriaga. Hoitakse pantvange, nagu öeldakse, tagataskus, et kui Süüria Süürial läheb Rausali kogukonnaga raskeks, siis käiakse see kaart välja. Aga need viimased sõnumid, mida sa nüüd aare tõid, võivad näidata ka seda, et tegelikult võivad olla Nadka kaardiks hoopis Liibanonis sisepoliitilises mängus, nii et noh, neid tundmatuid parte ümberpööratud kaart on väga palju. Väga õige, Peeter, sa kuidagi liiga väga liiga selgelt väitsid seda, et tundub, et ei ole nagu lunaraha nõudmisega tegu me ju siiamaani tundub. Et kui ei ole siiamaani küsitud, et siis järelikult, et ei ole sellega sellega tegu, et tegu on poliitilise asjaga, ei pruugi olla, kui need lunarahanõuded ja ütleme lihtsalt eesti keeles pätikamp on nii ära hirmutatud, et et nad ei saa seda praegu teha. Aga võib-olla midagi tehtud või äkki on mingeid vihjeid tehtud, tähendab, nad võivad olla puhtalt sellepärast ära hirmutatud, et Liibanoni ja rahvusvaheline ja, ja Euroopa Liidu ja ÜRO tähelepanu on lihtsalt niivõrd niivõrd suur sellel asjal, et see tundub neile eba ebamõistlik, lihtsalt hakata praegu seda asja edasi ajama, sellepärast et et sellele võib järgneda mingi operatsioon, mis läheb maksma nende endi elud ja nendest miljonist või kahest miljonist, mida ta, mida tavaliselt ütleme, nagu küsitakse ja, ja mõnikord ka makstakse. Ei ole nagu mingit mingit tolku. Tavainimesel muidugi tekib see küsimus, et keda kuulata selles selles küsimuses siin näiteks, kuid kui ta on, ütleme, valdavalt eestikeelses meediaruumis. Et on ju nii, et, et nagu te olete siin mõlemad juba välja toodud, see olukord on seal ääretult keeruline ajalooliselt väga pumplitseerituks kujunenud ja me teame ju seda ka, et hinnatakse väga neid, et selle piirkonna ekspert nii-öelda rahvusvahelises diplomaatias ja, ja hinnatakse, hinnatakse väga kõrgelt. Selleks teevad inimesed aastaid ja aastakümneid tööd, aga ühel noh, ütleme nagu, nagu selle kogu selle juhtumi puhul on ka välja tulnud, et et ega ega meil nii üliväga suur see kompetents siin siin ei ole. Ja, ja sellepärast sellepärast ühel tavainimesel ongi tõenäoliselt üsna üsna keeruline orienteeruda kuuleb, loeb võib-olla mingisugust mingisugust pealkirja, siit spekulatsiooni sealt paneb kokku mingisuguse pildi, mis tegelikult kuigivõrd ka tõele ei ole. Õigus no ma olen Rahvusvahelisest meediast selliseid noppeid välja lugenud, mis puudutab kollast linti selle kohta, et eestlased kuidagi väga, aga külmalt või sellised ignorantselt suhtuvad sellesse, et seitse nende kaasmaalased on, on röövitud, et miks nagu eestlased ja eriti Eesti valitsus midagi nagu ei tee. Nii et selles mõttes. Ma tahaks öelda, et presidendikäik sedda selle kollase lindi oma väärile pani oli tegelikult väga teretulnud. Ja sellele vahetult enne seda, kui toimus Lennart Meri konverents, esinduslik rahvusvaheline konverents siin siin Tallinnas. Ja, ja see oli väga tore vaadata pärast telepildis neid konverentsist osavõtjaid, kellele kõigile välja, et kui sa andsid allkirjad, saad paberi, eks ole, et sa lähed konverentsile, siis automaatselt sulati sulle revääri peale ka see kollane lipp. Nii et noh, see oli nagu üks konkreetne selline kodanikualgatuse president ka kodanike eks ole, initsiatiiv, mida võib ainult sel puhul. Tähendab, see on kodune asi, aga ütleme, kui sa lähed ikkagi kohtuma kõrgeid rahvusvahelisi kohtumisi sealhulgas USA presidendiga, Kesk-Ida-Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhtidega, siis loomulikult nad ju ei pea teadma, mida see tähendab, aga nad ilmselt kohe küsivad, et mis, mis see kollane lint sinu revääril tähendab, ja seal on alati põhjust selgitada ja see on, see on niisugune väga vaikne, kuid, kuid hästi töötav liigutus meie meie meeste abistamiseks päris päris kindlasti kohe. Kahjuks on seda aga vähe kasutatud, seda võiks tunduvalt rohkem nii meie diplomaatide kui ka riigi esindajate poolt ja miks mitte ka täiesti tavaliste inimeste. Ta ühtegi head asja ei saa nagu üle üle pruukida, et noh, siin on näiteks küsitud ka, et miks meil uudistediktoreid ankrud ei, ei kasuta näiteks ja nii edasi, eks ole, noh neid, neid linte, mis, mis tegelikult aeg-ajalt tahetakse, mille rinda panna või soovitatakse või palutakse, neid, on, neid on tegelikult kui hakata kokku lugema, siis juba päris palju juba. Et ma ei taha hakata nüüd prioriteete siin panevad missugune neist on kõige tähtsam või, või niisugune ei ole kõige tähtsam? Ma arvan, prioriteedid võiks paigas olla, prioriteet võiks paigas olla? Jah, aga, aga ma arvan, et, et kui õiged ametimehed kannavad seda linti, siis on siis on see täiesti täiesti piisav sisuline töö ja info kogumine ja koostöö ja ja see, mis toimub nii Beirutis kui, kui teistes pealinnades on, on oluline ja isegi olulisem See on ju inimestele ka ikkagi märk sellest et töö käib ja tööd tehakse head ja tõepoolest tehakse, sest kui inimene paneb ikkagi selle märgi endale sinna revääri külge tõstab ühe pintsaku pealt teise peale, siis, siis seda ei tõsteta ikkagi ikkagi niisama. Ega ta ju selles mõttes seal mingi mingi ehe. Jahipidevalt, et näha olema, et tõesti, sellega sellega tegeldakse ja ka, ütleme nii nagu ma noh, pärast Liibanonis käimist ütlesin, et tähtis on see, et kõik tunnetaksid, et olemas mingisugune niisugune vaimne või moraalne surve, et kõik, kes sellega selleks on seotud, jääb ja peavad, peavad tegelema. Et need selle asjaga ka tegelevad ja ja, ja Eesti ajakirjanikud, Liibanon täpselt üks osa sellest sellest survest ja noh, kõigest sellest me oleme siin saates juba rääkinud. Edasi räägime siis tõesti presidendist möödunud laupäeval oli siis Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kes pärast presidendi ettekande ärakuulamist hääletasid salajasel hääletamisel ja suure häälteenamusega otsustasid, et Toomas Hendrik Ilves võiks nende poolest jätkata ka järgmisel ametiajal. Ja sellega olid siis ilvesel nii-öelda hääled koos. Ja me võime täna ilmselt mingisuguse 99 protsendise tõenäosusega öelda, et istuv president on ka edasi istuv president ehk siis jätkab järgmisel viiel aastal oma oma ametikohal. Ja pärast seda läks läht lahti, klaperjaht hakati rääkima, et et Eesti demokraatia on ohus, kõik on ära otsustatud, mingit valimist ei toimu, debatti toimu, teised jällegi ütlesite stabiilsusele kõige et see ei ole stagnatsioon, et see on niisuguse jätkusuutlikku rahuliku arengu ilming, Eesti end lõpuks ometi jõudnud teatavale demokraatia arengutasemele ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga hääled poolt ja vastu selle selle nimel, et ehk see, mida me viis aastat tagasi nagu igatsesime, et, et ei oleks sellist jaskar nagu, nagu käis see meile järsku neid enam ei meeldi. Naljakal kombel on igaühel, kes selle teema üles võtab, natukene õigus omast kohast, et tõepoolest stabiilsus, miks mitte samal samal ajal, kui ma vaatan? Tõesti ma ei, ma ei mäleta selle Selle vastase parlamendiliikme nime, kes käis viimati foorumis esinemas ja Reformierakonda esindamas, aga aga et, et siis ma tahaks küll küsida, et kas me sellist stabiilsust päris ikkagi tahame? Teisest küljest on on see ka, et, et debatt on, on loomulikult vajalik ja, ja ega siis debatt käib ju kogu aeg edasi. Kolmandaks, eks ju, poliitiline olukord on kujunenud täpselt niisuguseks, nagu ta on kujunenud ja ja ma arvan seda, et nüüd hirmu hirmsasti üle dramatiseerida, seda, seda olukorda ka ei maksaks. Samal ajal on samal ajal on niimoodi, et kui siin ajakirjandust süüdistatakse, et vot näed, et kogu aeg rääkisid, et riigikogu ei saa hakkama ja siis nüüd räägite seda, et küll on jama, siis mina tahaks neid ka kutsuda ikkagi mõistusele, et ajakirjandusajakirjanduse ülesanne, mida sageli minu meelest viimasel ajal, vaat see on see, mis, kus mina näen ohtu. Ajakirjanduse ülesanne ongi esitada küsimusi, küsida küsimusi, tõsta tõstatada ka diskussioone. Ja kui keegi tõstatab küsimuse, et, et kas see, mis on praegu kujunenud, et kas see on okei, siis minu arvates on ta täiesti õigus seda teemat vihuti tõstatada. Sellepärast ei pea hakkama, hakkame materdama. Nojah, aga siin on mitmeid selliseid nagu nagu konkse, mille, mille külge seda asja tuleb nagu riputada, üks on see, et Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti president valitakse riigikogus. Kui see ei õnnestu, siis valitakse ta kusagil mujal ja esimest korda siis üks erand vist välja arvatud, aga seal oli nagu erakordne juhtum. On jõutud nii kaugele, et president tõesti ilmselt valitaksegi Riigikogus ehk siis täidetakse põhiseadusepügalat. Punkt üks, punkt kaks, kui heidetakse ette see, et et partei tagatubades otsustati ära president, siis ka see on ju tegelikult põhiseaduses kirjas, et otsustatakse parteid omavahel lepivad kokku, et Riigikogus õnnestub president valida. Ja kui äsja olid riigikogu valimised ja need erakonnad, kes viis aastat tagasi toetasid ilvest, ehk siis IRL sotsid ja reformierakond said nendel valimistel ülivõimsa võidu tegelikult kokku üle 300000 valija hääle, eks ole. Siis on ju ka see rahva tahe, midagi ei ole teha, me võime siin vaielda, siin midagi arutada, aga, aga ison kui nüüd me räägime nendest eelmistest presidendivalimistest, siis need presidendivalimised olid ju riigikogu valimiste eel. Nüüd on pärast riigikogu valimisi situatsioon kardinaalselt hoopis teistsugune. Ja, ja siis oli, loomulikult, oli väga selge vastasseis. No ütleme, niimoodi ma teha paljudele meelde oli siin nagu vanameelsete jõudude ja, ja siis muutust tahtvate jõudude vahel eksis rüütlitoote toetajaskond. Ilvese toetajaskond taheti muudatusi. Kui nüüd nii rahvas kui ka poliitikud oleksid olnud tõeliselt rahulolematut ilvese tegevusega siis oleks ju loogiline, et tal oleks käidud vastu keegi kandidaat, kes oleks omanud ka piisavat toetust, et konkureerida vähemalt mingi 60 40. Ühtegi nime me ju ei näinud välja ilmumas? Ei. Kui nüüd, ühiskondlikud organisatsioonid ei pakkunud poliitikud. Nii et asi asi päädis sellega, millega ta tegelikult pidigi päädima, siin on loogika, viis oma oma tulemuseni. No ja mõnikord lihtsalt on nagu see viis või või vormipärasus, mis nagu inimesi ärritab, mind, mind konkreetselt ärritas ka see kui nii võib öelda, noh, ütleme professionaalselt ärritas siis, et kuidas, kuidas Isamaa ja Res Publica Liit nagu Ilves ette võttis. Et noh, et nagu milleks, eks ole, tähendab ma kui öeldi, et Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu tahab presidendiga ka ehk siis presidendikandidaadiga kohtuda, ma kujutasin ette mingisugust mõtet mõttevahetust, et järsku nendel sellel seltskonnal 57 inimest nagu volikogu liige või seal kohal vähemalt oli on mingeid küsimusi presidendile või ja et diskuteeritakse, arutatakse, et oleks mingisugune mõttevahetust eestlastele ja üldse inimestele meeldib mõttevahetus, debatt. Ilmselt see, see ka on üks põhjuseid, miks neid raadiotes ja televisioonidest neid lõpmatuid jutusaateid kuulatakse, eks tahet tahetakse nagu, nagu osaleda debatis kaasa mõelda, pakkuda argumente poolte vastu, noh, nüüd kujunes välja hoopis niimoodi, et ilves tulija esitas oma oma suurepärase ette kanda. Ikka on hea, aga see oligi ju hea hea põhjuseks ilves nägi selles mõttes hea käigu, ta kõne oli täiesti korralike loeta, parandaksin ka üldse sinna riigikogu liikme härra Riisalu foorumi saates välja öeldud juttu, et seda ei ole kuskil näha isegi ka Postimehes ilmus sellest kõnest korralik, kokku. Ei no see on avaldatud täiel kujul ja see nagu ei ole probleem, aga mind nagu noh, pani imestama see, see, see viis kuidas nagu nagu asju aetakse. Kui president või presidendikandidaat peab, ütleme, 24. veebruari väärilise kõne, suurepärase kõne või ettekande, eks ole, tõeliselt suurepärase, kriitilise argumenteeritud ja nii edasi. Et kas Isamaa ja Res Publica Liidu seltskond siis ei olnud kuulnud selliseid presidendi mõtteid või, või ta ei ole tähele pannud, mida president on viie aasta jooksul teinud? Alati jääb ju nii-öelda lõpetamata mõtteid või lõpetamata küsimusi või, või vastamata küsimusi, eks ole. Siis ongi see kohtumine, küsi, mida sa, mees, sellest arvad miks sa nii tegid. Ja nii edasi, no vähemalt kui, kui, kui sisering naguniikuinii teab, miks ta seda nii tegin, siis mängisedame, aga ära ära siis kuulaseda presidendiga. Okei, see on möödunud laupäeva hein ja selle, sellel ei ole nagu mõtet, väga, väga palju, väga palju nagu, nagu enam peatuda. Aga aga see debati asi, mida siis nüüd oodatakse, et ilvesele tuleks keegi vastu ja, ja hakkaks temaga debateerima. Siis tekib küll niisugune puhtinimlik küsimus, et aga milleks, kas selleks, et formaalselt nagu ühiskonnas debatti üleval hoida või, või selleks et ikkagi olla väärilise vastaskandidaat, kellel on mingi mingigi šanss võita mingitki šanssi enam võita ei ole Ilvest? Vähemalt praeguste andmete järgi, no ma ütlen, et see tõenäosus, et on ka järgmine president, on 99 protsenti. Noh, Keskerakonna jaoks võiks ju, kellel, kellel tõepoolest on võimalik see kandidaat esitada, siis Keskerakonnal on see vähemalt üks võimalus, kuidas selles poliitilises seisus praegu tulla pildile ja tulla aga mõistlikult pildile sellepärast et muidugi muidugi ei muutuks ka sellest midagi, kui nad ütleksid et, et me ei leia sobivat kandidaati, meie esitage kedagi ja ei võta võib-olla isegi sedeleid välja, nii nagu eelmine kord see, see, see riigikogus juhtus. Et aga, aga kes see võiks olla või, või muidugi kelle peaks nagu kahurilihaks saatma või tanki panema, siis muidugi ma arvan. Selles erakonnas on praegu sees nii palju nii palju igasuguseid kummalisi arenguid, et, et ega me täpselt ei tea, milliseks see ütleme siin 29. augusti paiku, see erakond seesmiselt on kujunenud. No just ja pealegi erakond on nii kokku kuivanud oma kõneisikute poolest, et et kui me nüüd partei juhi välja jätame, siis on seal umbes täpselt kolm inimest, kes on võimelised nii-öelda mingisugust debatti üldse nii-öelda ühiskonna tasemel arendama. Ja, ja no ma ei kujuta ette, missugune missugune planeet peaks meie planeeti tabama, et Edgar Savisaar tuleks ja hakkaks hiinlasega vaidlema, teades, et tal ei ole vähimatki šanssi. Aga tegelikult võiks tulla, see näitaks riigimehelikkust, sellepärast et tõepoolest šansse presidendiks saada ei ole, aga debati koht on ju täiesti olemas. Kui me meenutame neid tuliseid debatte, mis käisid riigikogu valimiste valimisstuudiotes, kasvõi ajalehtede veerule, mis iganes. Kui opositsioon võttis üksipulgi läbi kõik need eesti elu kitsaskohad, kõik, mis on kehvasti, absoluutselt kõik, mis on kehvasti ja kehvast on väga palju asju siis presidendivalimiste debatt oleks see koht, kus saaks taas kord nende küsimustega tegeleda, saaks nad, nagu öeldakse, üles tõsta. Selleks võiks tulla riigimees kas või Edgar Savisaar, riigimees Edgar Savisaar, kes teab, et ta presidendiks ei saa, aga vähemalt ta tõstatab väga olulised küsimused. Ja rahvas saaks kaasa mõelda ka valimisdebattides nendele. Ja oleks kellele ei meeldiks, et ma ütlen veelkord, kellele ei meeldiks debatt ja on vähe neid, kellele meeldib, et, et meil nii-öelda valitakse president ühe kandidaadi taha, ma näen tegelikult Orle silmist praegu siin kahjuks ei näe inimesed pilti, aga ma võin kirjeldada seda, tema arr tahaks hea meelega seda Ilvese Savisaare debatijuhtidelt. Ja Ma ei ole väga kindel seda veel natuke mõtlema, aga, aga sellest on varemgi muide räägitud, aga okei, võtame haarame kinni sõnast debatt, mida see debatt peaks siis nagu sisaldama või, või millest see debatt peaks olema. Et ta erineks sellest nendes debattides, sellest debattide müriaadist, mis oli meil siin jaanuari ja veebruarikuu jooksul, ehk siis et kas, kas on veel mõni teema, mis on nagu, nagu läbi Akseldamata või, või, või on, on mingisugune asi, mida, mida nagu on veel lahtiseks jäänud või, või, või, või kas ei aita juba debattidest, kui on olnud selline hulk debatte. Ja nüüd pool aastat hiljem jälle hakkame debateerima? No aga miks mitte, debatid on olnud, aga ega siis debatid ei ole viinud konkreetsete tulemusteni ehk lahendusteni paljud asjad, mis olid debattidel üleval, need on nagu ikka juhtub. Nii nende debattide, aga mis on eesti keele vaidlus või väitlus, eks ole, või ka ajakirjandusega tõstetakse üks teema selle üle tambitakse paar nädalat sisse, teema kaob ja ununeb, aga ega probleem sellest ju ei kao kuskile. No ja kui presidendikandidaadid tulevad kahekesi välja ja debateerivad isegi kui nad teevad seda väga kirgliselt, kas siis see nagu ununema? No isenesest. Mina ei oleks ka üldse debatti vastu, et on, on ju neid küsimusi küll siin ühiskonna, ühiskonna tasakaalu, võib-olla me oleme siin selle 20 aasta jooksul on olnud igasuguseid igasuguseid arenguid ja igasuguseid sündmusi, neid võiks ju kuidagi siis seal lahti rääkida, kommenteerida igasuguseid. Kriitilisi hetki on olnud tegelikult selliseid arenguid ka, näiteks see, et millele Ilves viitas oma selles kõnes, et, et meil on, meil on parlamendiparteisid nüüd jäänud jäänud vähemaks ja uutele tulijatele ei tohiks enam teha takisti takistusi. Et kui, kui tehakse, siis ei ole nagu päris õige. Et ma arvan, et selline selline üldisem lasen küll klišee, kuhu lähed, Eesti ole, oleks siiski, ma arvan, igal juhul jälgitav just nimelt. Sest nendel parlamendidebattidel, kui me meenutame, olid ju väga sellised konkreetsed spetsiifilised küsimused. Eesti televisioonis oli ju debatid löödud teema kaupa laiali, räägiti majandusest, räägiti kultuurist, räägiti haridusest, aga sel teemal, nagu sa enne ütlesid, et kuhu minek, kust tulek, kuhu minek, nagu öeldakse, Eesti riik, Eesti rahvusdema püsimine. Kolekuse pidi. No otsapidi küll, aga vot presidendidebati koht oleks just see, kus saaks ainult nendele konkreetsetele, riiklikult, olulistele ja tulevikku suunatud küsimustele keskel oleks väga teretulnud. No siin on etega pandud ja seda, et võiks rääkida nii-öelda president tuurist ja presidendi vajalikkus ja, ja presidendi rollist ja aga noh, mis, mis neid debatte siis tegelikult see debatt ju kogu aeg käib meil ajakirjanduses, kui me tähelepanelikult jälgib, aeg-ajalt ikka tuleb esile, kui president on midagi teinud või tegemata jätnud või ühe või teise seaduse välja kuulutanud või välja kuulutamata jätnud, siis siis ikka arutletakse selle üle, millised on tema volitused ja kas ta, kas ta üldse õigust seda teha edasi. Presidendil nagu sa ütlesid, et on ennekõike ikka kodanik ja tal on õigus igasuguseid asju teha, et presidendi institutsioon on ju meil ikkagi tunduvalt noh, nii-öelda avalikkuse silmis mõjukam kui kunagised põhiseaduse koostajad seda on ette näinud. Kuigi istuv president istuv president ei tohi öelda muidugi praegune president on ise teadlikult oma rolli ka oma tegevusaja jooksul on vähendanud, ma mõtlen nüüd riigikaitse küsimustes näiteks. No aga selles IRL-i esitatud kõnes ta ütleski, et ta on vist ainukene siin euroopas riigipea, kes on teadlikult ja tahtlikult ja astunud samme, et tema tema roll ja politsei väiksemad oleks. Aga minu meelest Ahto Lobjakale oli üks päris hea selline kujund oma oma loos ehk siis Kadrioru valgetega. Ilves iseenesest ei ole ka nii-öelda väga-väga mugavas olukorras praegu. Et selles mõttes oli see kõne muidugi, mul on muidugi äärmiselt hea, mis ta seal Isamaaliidu volikogus pidas, et see oli tema jaoks nagu hea käik ja ma arvan, et seesmiselt selline vabastav käik, aga, aga kui see olukord nüüd jätkub, siis ütleme nii, et Keskerakond võib ju tegelikult ka seda pinget lihtsalt kruvida. Praeguse riigipea jaoks. Ajada, et oleks lihtsam olla, kui tal oleks mingi vastaskandidaat ja kindlasti niimoodi keskenduda teatud konkreetsetele sammudele teemadel. Ilvesel endal võib-olla oleks tunduvalt lihtsam olnud, kui ta poleks kunagi presidendiks kandideerinud, aga saanudki, mida ta ju sügavalt ei tahtnudki anda, et olukord oli hoopis teine, ta nagu öeldakse, pidi kastaneid tulest välja tooma. Ma arvan, et ilvesel oleks neid rolle, kus ta tunduvalt säravam oleks kas siis Eestis või eriti rahvusvahelisel areenil tunduvalt rohkem kui presidendiraamid. Ta on antud, olgu veel ükskord ära öeldud, minu isiklik seisukoht, et mida ma ütlesin ka viis aastat tagasi, et vabandust, aga Eesti presidendi koht on Toomas Hendrik Ilvese ande raiskamine. Ta saaks olla kasulikum oma teadmiste, oskuste ja kõige muuga palju-palju rohkem kuskil kuskil mujal kui Eestile kasulikum Euroopale kasulikum kolekule kasulikum kui, kui Eesti vabariigi presidendile, aga noh, see selleks ta tahtis midagi öelda, tahtsid küll, ma nägin su näost. Aga see Moovutada, jah, no ja ja see viimane argument, eks ole, et, et milleks üldse nii palju kisa ja kära ühe tühise asja üle, kui, kui presidendi volitused on, on, on sellised, nagu nad on, et et mis iganes presidendikandidaat ei räägiks, ta tappi, piirid on, on niivõrd niivõrd kitsukeses aed, mis on tema ümber ehitatud, on, on niivõrd ahtakene, et ta võib rääkida, et et rohkem tuleb inimestele palka maksta või. Võidab ja öelda, et et meie parlamendis on liiga vähe parteisid või ütleme, see on nagu selle ohu ohu piiril. Ava noh, ega, ega ta ju valimisseadust ei hakka ju muutma ja ja valimiskünnist alandama ei hakka, eks ole, ta ta saab ainult nii-öelda olla rahva isa või intellektuaalselt, huvitavate või lihtsalt huvitavate ettepanekute tegija. Aga, aga sealt edasi kaugemale minna ei saa, nii et et eks see ole nagu üks takistus, mis miks, miks presidendivalimiste selline tõeline kirg on, on tegelikult ju tunduvalt allpool, kui ta tegelikult vist praegu nagu meie meedias paistab, et et noh, ei ole ju tegu sellise ametikohaga, mis, mis nüüd maid mägesid hakkaks liigutama, kui, kui üks või teine mees või naine saaks valitud sellel kohal. Nojah, aga samas Ikkagi see, et selles valikus isenesest sellised noh, selles peegeldub, peegeldub ikkagi suurerakondade võitlus ja, ja, ja see on on selles selles presidendiinstitutsioonis isikus sees olemas. Ta on parlamendis, valitakse. Ütleme nii, et praegu on ikkagi olema minu meelest ikka väga heaolukord, kuna kuna presidendi toetajad esitajad on, on parlamendierakonnad, on need siis neli või, või ükspuha, kui palju neid on, on erakonnad nii koalitsioonist kui opositsioonist. Ja, ja see on iseenesest juba juba väga-väga hea märkamine, et noh, see, et president on nagu saatuse tahtel olnud kunagine sotsiaaldemokraat, see on nüüd asja nii-öelda meenutuslik külg, aga, aga ei ole midagi teha, sotsiaaldemokraadid on praegu opositsioonis ja kuna nemad on, on nii-öelda presidendi partei kuigi see kõlab väga halvasti möödunud kontekstis siis, siis on, on väga hea, et, et neid on, neid küll, et presidendi valimise ei tee eramite kaks võimukoalitsioonierakonda see on, see on hea. Jah, ega üldse selle teema juures edasi tulevikus vaielda, siis võiks vaielda veel kahe teemal olemite persoonide üle, vaid vaid selle üle, et kas presidendivalimiste kord ikkagi on see, mis vastab rahva ootustele, ehk siis vana küsimus, kas president tuleks valida otse või siis miks mitte minna veel kaugemale ja arutel, aga selle üle, et kas president üldse Eestil vaja? Kui tema roll selline fragmentaarne on niikuinii Ei kujuta ette, kui see, mina pooldan küll stabiilsust, pigem et mina olen väga nõus. Sven Mikseri välja öeldud mõte ka, et, et mina, mina küll ei usu, et, et nüüd on mingi nüüd sellest kujunenud olukorras me peame välja lugema seda, et on pandud paika need mingisugune pikaaegne 15 aastane programm, et kuidas kõik, keegi tuleb kuskilt kaugelt istub vuntsidega, istub kuskile toolile ja kõik läheb, läheb täpselt edasi, nii nagu kõik on ette programmeeritud, et seda, seda ma antud juhul, see oleks nagu üledramatiseeritud seda asja niimoodi näha. Vuntsidega, ma sain ka nüüd aru, selge, lihtsalt mulle kangastub teine tegelane saab elasite silmad, tegelast, olevikust, vuntsidega sina vaatasid, Jossif Stalin ja mina mõtlesin tegelaste minevikust, et et ei saa. Tähendab Ma tahtsin öelda ja mõtlesin, oli see, et ei saa teha seadusi, ei saa teha põhimõtteid ümber, selle järgi sellele kohale või pihtida üks või teine persoon, meil on liiga palju valusaid näiteid selle kohta, kas ühe või teise inimese kangutamiseks hakatakse seadusi ümber tegema ja tagajärg on tagajärg on vastupidine soovitule. Et olgu ta siis vuntsidega või, või mitte, aga aga kujutage ette, kui iga viie aasta tagant hakkab toimuma mingisugune debatt jällegi, et, et kas seda president ikka on vaja ja, ja, ja, ja millised on tema volitused ja jätame selle asja ükskord rahule ja las ta siis olla on, on ta nagu on, eks ole. Et lähtume sellest, et paljudes Euroopa riikides ei olegi debatti presidendivalimistele valitaksegi Parlamendis ära ja, ja ei kuulegi teagi, kes president on. Me teame, kes on peaminister. Et noh, Euroopa kaks suurt vedurit, eks ole, Saksamaa ja Itaalia, no no mis me teame, nende presidentidest või, või palju me neid näeme ja eks nad ise ka vahel õnnetud oma oma presidentidega aga parlamendist valitakse ära ja ongi, ongi kogu lugu, et kui me, kui me saame oma riigipeaks sellise särava särava eurooplase, siis on see, siis on see super. Lõppude lõpuks ei taheta ju ka loobuda monarhiast, kui, kuigi arutatakse ikka selle üle, et kas ta on, kas ta nüüd kallis või, või mõttetu või mis iganes, aga ometi, kui kui briti kuninganna läheb visiidile Iirimaale, siis on see niivõrd märgiline, et, et suuremat märki ei olegi nagu võimalik enam ette kujutada. Olgu. Me oleme täna enam sõna president ei kasuta on üks lugu asutama, mis tõusis teistest sel nädalal kindlasti kõrgemale. Ja see on see kurikuulus lastelugu, mille siis Ekspress üleeile välja tõi, lugu ise on nii vana. Ja lastega on praegu nii, et tundub, et läheb läheb üha paremaks. Need neli õnnetut last siis, kes olid muutunud ühes Eesti väikelinna kortermajas poolkoerteks sellepärast et nende vanemad ei meenutanud enam inimesi. Ja noh, lugu on säravalt detailselt ja väga värvikalt Ekspressis esindatud ja ära kirjutatud, et sellest loost nagu enam ei olegi asja, aga aga asi on küll sellest, et kuidas teha nii, et et me saaksime teada, aga need ülejäänud juhtumeid, kui sellised on ja räägitakse, et on ja kuidas me saame teha. Et tulevikus enam selliseid asju ei tuleks. No vot tegelikult nüüd tulekski, ma tean, et me räägime veel ka sellest, et miks ei toimi see süsteem ja miks neid lapsi varem ei avastata ja selliseid vanemaid varem ei tuvastata ja nii edasi. Aga tegelikult me jõuame ju põhimõtteliselt me oleme sama teema juures tagasi, millest me keskel rääkisime, ehk siis Eesti olukorrast. See, et sellised asjad võivad juhtuda, see on ju otseselt ikkagi sellise olukorra tulemused. Meil on kaks Eestit meile midagi teha, meil on kihistumine toimunud väga jõhkra kiirusega. Meil on toimunud ääremaastumine niimoodi, et Eesti need ääremaa külad on jäetud sisuliselt unarusse, seal võivad pesitseda asotsiaalid, nad võivad seal lapsi teha, selle eest raha saada ja mitte keegi seda ei kontrolli. Sellepärast et meil on kogu elu koondunud metropolides keskustesse ja ääremaadega ääremaastumine on tegelikult niivõrd valus teema, sellele on tähelepanu juhitud ja juhiti ka parlamendivalimiste debattidel. See oleks nüüd üks teema, mis, mis oleks nagu kindlasti ka presidendivalimiste selline. Sul on õigus, ilmselt aga, aga, aga antud lugu juhtus ju linnas kortermajas, kus olid ümberringi sajad inimesed, kes lihtsalt ei, ma ei tea, ei märganud või ei hoolinud väikelinnas. Väikelinnas. Väikelinnas ja, ja piirkonnad on tõepoolest erinevad, aga vot siinkohal väga õige just just me rääkisime sellest juba rääkisime ka sellest stabiilsusest, et mida, mida räägitakse, et me võime seda kogu, seda sinu loetelu vaadata ka hoopis teisest vaatepunktist, et meil ju kogu aeg räägitakse seda, kuidas meie majandus elavneb ja, ja oleme siin suurte rikaste klubide riikide klubis, eks ole, eksport, kõik läheb paremaks. Ma ei tea, keskmine palk tõuseb mis mis iganes. Ja, ja kui me kui me, kui me kogu aeg räägime nendest asjadest nagu, nagu ühtepidi siis sisse, siis see tekitab minu meelest ka mõningates inimestes kuskil kõrgemal nagu tundeid, et, et elu siiski käibki kuidagi kuidagi niimoodi, et need inimesed tänaval autod sõidavad, käime, käime poes, tuleme koju. Tuba on soe, et lapsed saavad eliitkooli. Iseküsimus, kui sa sõidad ääremaadel ja sa näed seal hordide kaupa, asotsiaal, sa näed mahajäetud külasid, sa näed need mahajäetud nõukogude kolhoosikeskusi, mis ei suuda ennast ära majandada, kus ei ole ärisid, aga mitte midagi enamat. Ja nüüd ma tulen selle juurde või 2009. aastal näiteks. Lastekaitse liit oli koos konverentsi palju tsiteeritud, endine õiguskantsler Allar Jõks käis seal, käis seal esinemas ja rõhutas täpselt neid samu asju, millest praegu räägitakse Nende, nende strateegiate puudumisseaduste. Kõike seda. Minister Pevkur minu mäletamist mööda istus sealsamas saalis, kuulas seda. Nüüd on meil stabiilsus kestnud väga ilusti saanud rahva mandaadi, sama sama sama erakond on, on möödunud tükk aega selle sellest olukorrast ja Mihkel samas seisus, kus meile öeldakse, et meie lastekaitseseadus on deklara tiivne, mida ta tõepoolest on, ma lugesin, lugesin seda ja, ja ma ei ole küll õigemini ilmselt otsustama, paistab tõepoolest, et, et on ka rakenduslikult selline kehvapoolne ja, ja ja veel öeldakse, et stabiilsuse vea selle koha peal ei ole stabiilsusega. No nõukogude aja näite toomine võib muidugi tulla bumerangina selle, selle väite esitaja enda pihta, aga ma riskin sellega, et meenutame ikkagi seda, seda, seda nõukogude aega, aga siis siis ei olnud selliseid asju selles mõttes, et kontroll oli tugev. Oli olemas jaoskonnaarst, kes pidi käima tal pidi ta, tal oligi see kohustus ja tal oli ka see võimalus käia lastega peredes, vaadata, kuidas lapsed elavad. Oli olemas küla miilits, kas hoidis asja, nagu öeldakse, kontrolli all? See seda süsteemi enam ei ole. Need kohustused on pandud meie perearstidele, aga perearstid ei saa sellega hakkama, neid on lihtsalt niivõrd vähe, nende koormus on niivõrd suur, nad ei suuda seda kontrolli all hoida. Kui minu laps sündis seitse aastat tagasi, siis mul tuli perearst koju ja ma arvasin, et see süsteem kõik käib ja töötabki nii, aga paistab, et see noh, täiesti niimoodi ei tööta ja olukord võib ka väga kiiresti muutuda, nagu me kasvõi selle konkreetse juhtumi puhul nägime. Et tänases Postimehes on rääkinud Kiviõli perearst, kus nad siis vahepeal elasid, et, et kui oli selles peres just kolmas laps sündinud, oli olukord seal. Olukord oli veel kontrolli all, aga olukord võib muutuda väga kiiresti. No eks see perearsti vastutuse lisaülesannete panemine on vist natukene niisugune natuke natuke isegi palju ebaõiglane, alles räägitakse, et perearst vastutab inimeste tervise eest, keegi ennast surnuks suitsetab või, või surnuks joob, et jällegi on osaliselt perearst süüdi? No mis, no lõputuseni, kogu ühiskond püsibki meil ainult perearstide peale. Seal oli küll halb, halb, kui praegu jäi mulje, et kuidagi perearsti süüdistada ei, ei, ma ei arva, et võiks olla mingisugune ütleme, ütleme, on räägitud ju sellest, et võiks ju kuidagi olla mingisugune ühtne süsteem sotsiaaltöötajatel, arstidel lõppude lõpuks kohalikel omavalitsustel, et, et me, et me tõepoolest näeme, et, et iga kodanik on meil niimoodi väikekodanlik, on meil nii-öelda pilgu all. Tuletagem meelde, et meil on olemas ka selline institutsioon või selline inimene nagu kordnik kes võiks ka küla konstavad küla konstaabel olukorral kontrolli peale. Mul tuleb alati, kui ma räägin selle konstaablite kordnikus, tuleb meelde see tuntud Peeter Simmi film, tätoveering, kus kalkun mängis, mängis, mängis sellist konstaabikes hoidis terve kõlavama kontrollijad. Aga aga teisest küljest ma tulen korra veel selle juurde tagasi, et, et, et siin on Me põrkuma siin jälle nendele probleemidele, et öeldakse, et mingisuguseid süsteeme on väga raske luua, sellepärast et meil on, ma tea, tuleb vastu andmekaitse, eks ütleb, et ei saa niimoodi omavahel mingisuguseid libised ristbaase luua ja nii edasi ja nii edasi, et. Jah, no vot selle kohta ka president oma selles IRL-i eelkõnes õigesti, et meil on sageli palju rumalaid, formaalseid selliseid põhjendusi, aga me peame nagu eesmärki nägema. Ja kui on, kui eesmärk on silmade ees ja me oleme selle sõnastanud ja me hakkame seda ellu viima, siis peab takistuseks kõrvaldama. Ja täpselt täpselt niimoodi ongi, Peeter räägib siin, et et meil on mitu Eestit, on jah, mitu Eestit, aga meil jah, ja sina, Neeme, räägid liiklusest, no ma võin need kaks asja kokku, et meil teedel vuravad nii nii mersud kui laadad. Ja ometi on liikluseeskirjad, on, on ju ühised, tähendab, nad kõik peavad ära saama, liigelda nendel samadel teedel, et ühiskond peab ka nendesse lasteasjadesse jõudvaid sinna sinnamaani, et kui see laps sünnib, siis on ta kogu aeg riigi mingisuguse struktuuri kontrolli all, kuni, kuni ta on täiskasvanud inimene, sest pärast hakkab juba meid reguleerima hoopis teine asi, aga lapsed, kes on kaitsetud, neid, neid peab ju kontrollima. Sinu uus haridusprogramm aastani 2020 räägib, et iga laps, kes kooris ja meie suur probleem on, eks ole, põhikooli suur väljalangevus peab olema kontrolli all, iga laps on meile väärtuslik ja kallis olgu tema nii-öelda geneetiline baas missugune tahes või tema võimed või tema anded, aga iga laps on meie väikses riigis väga oluline. Ja nüüd me siis saame teada, eks ole, selle kogu selle taustal, et on, on olemas selliseid lapsi, kes kelle kohta on raske juba varsti oleks olnud laps öelda. Ei, ma ikkagi rõhutaksin seda, et see kontroll on, öeldakse samm number kaks, number üks, samm peab ikka olema, see tuleb vähendada vaesust, tuleb vähendada seda ääremaastumist, sellest algab kõik. Mitte niimoodi, et me Euroopasse maailmasse hõikama suuri numbreid oma edust, eks ole, aga tegelikult meie, meie riik kuivab kokku. Kui nüüd ääremaadest hakata vaatama. Mõne pika vinnaga kauge probleem, seda peab lahendama iga päev ja kogu aeg ja aastakümneid. Aga kui me võtame sedasama, nii et see laste juhtume just hommikul siin rääkisime Peetriga, et aga kus on see uudis, et, et need kaks inimest, kes neid lapsi nii-öelda kasvatasid või kes elasid nende need, need metsistunud olendid elasid nende lastega ühes ühes samas korteris. Nad võivad ju edasi lapsi teha, kus on uudised neid kastreeritakse, et, et mille üle kohut mõistetakse, nendega midagi juhtub, et nad peaksid mõtlema, käib isa lastekodu ukse taga ja ütleb, et andke mu laps tagasi ta mulle elatusallikas. No ma saan aru, et suurim sellises riigis suurim suurim karistus ongi tegelikult justkui lapse äravõtmine, aga, aga üks asi on veel jah, sest see laps maksab 100 eurot kuus, eks ole, noh, seepärast ongi veel, mida selle juures on palju räägitud ja, ja, ja ka see võib ju mingil määral jätta vale mulje, kui kogu aeg rõhutada seda, et, et noh, riik on, riik on nagu mingisugune müstiline riik, mis, mis teeb ja nii edasi, et, et ei saa ju kõiki asju ei saa ka seadusega nii-öelda totaalselt üle reguleerida, et ei saa võtta vastu, eks ole, vaesuse likvideerimise seaduste siis ongi ongi kõik korras, eks. Et, et on räägitud ka sellest samast kodanikuühiskonna rollist nagu selle juures ja kujunemisest, et et kui, kui ikkagi märkame, et, et midagi on, on viltu, siis me siis me tegutseme ja aga, aga antud juhul, kui kui riigil puuduvad mingisugused mingisugused kindlad kindlad süsteemid, mis ilmselgelt nagu puuduvad, siis, siis on ka see, et ka seda, seda suuremat võtaks. Sellist kodanikujulgust ei teki sellepärast, et, et me teame ju väga hästi, et keegi tahab minna kuskile kuskile ilmaasjata justkui justkui vahele sekkuma, sest sa võid saada ise kaela, hoopis mingisuguse süüdistuse, kellelegi ahistamises või, või kellelegi privaatruumi tungimiseks. Ja mis siis, et võib-olla sa oled isegi selle inimese käest vastu hambaid saanud. Võib saada ja on ka hoiatavaid näiteid, kus ongi saadud ja on ka inimesi karistatud, aga ütleme, selline hoolimatus igasuguste hädade ja, ja inetust ja, ja hakka kuritegu nende suhtes on ikka noh, üleüldine, eks ole ka, eks ole, meie meie kuidagi genotüübi ska kinni, et me olemegi sellised, et kui, kui keegi bussis lällab, eks ole, no ei lähe naljalt enamus inimesi, üheksa inimest 10-st ei lähe vahele segama, ütle vaja. Ega, ega ei kutsuta ka neid, kes oleksid tugevamad või? No lihtsalt on nii, ainult, aga näiteks mina tean inimesi, kes oma tutvusringkonnas, kes peab, alati lähevad. Ei muidugi on neid olemas, aga kujuta ette, kui sul elad naaberkorteris, sa tead, kui sa aimad, et sul on seal selline olukord nagu selles Väikelinna kortermajas, eks ole, kui kui, kui astud uksest sisse või teed ukse lahti ja sealt tuleb kirjeldamatu hais. Kui sa tead, et seal on lapsed, kes ei ole võib-olla väljas käinudki keda, keda ei ole näha või, või kui on, siis käivad neljakäpukil, eks ole. No ma ei kujuta ette seda konkreetset olukorda, aga ma, ma, ma millegipärast ikkagi kahtlustan, et, et kui oleks tahetud märgata, siis oleks ka märgatud, aga, aga noh, ilmselt ei taheta. No räägitakse ju ka selliseid, selliseid juhtumeid, kus politsei kutsutakse välja maa peale, politsei läheb kohale ja ukse avab näiteks naisterahvas, kellel on ilmselgelt mingisugused peksmist tunnused ja siis öeldakse, et ma panen raadio vaiksemaks. Paraku on selliseid asju. Siia tuleb veel juurde see väikese koha ja väikelinna väike küla probleem, et kõik tunnevad kõiki. Kõik on kas siis sugulased ja tuttavad, kes kellele võlgu vastastikku ollakse, võlgu ei taheta sekkuda, tuleb mingisugune jama, eks ole küll see asi saabukaid, see on nagu selline selline väikese väikese koha küsimus, kui sa ütlesid, et sinu tutvusringkonnas on inimesi, kes lähevad vahele, ma arvan, see toimub Tallinnas, eks ole. Mitte sul kuskil kodu külaselt. Jah, aga ma olen näinud ka sellist väikest kogukonda Lõuna-Hollandis, kus on, on, on suured pered ja palju lapsi ja suured peretraditsioonid ja, ja, ja kus, kui seal selles piirkonnas on, tekib ma, kujutan ette, mingi mingi lähedane, selline selline probleem kogukond lahendab selle probleemi just vanasti, vanasti oligi nii. Noh, aga Eestil on veel sinna tee minna, kuigi meil hakkab varsti saad otsa saama. Ja oleks imelik, kui me lõpetaks nii, et me ei mainiks viimase mis see suurusjärk on 20 aasta kõige suurema kurjategija tabamist või ühe suurema kurjategija tabamist kes elas ka rahulikult väikses külas, mitte küll nime all, aga täiesti markeerimata. Ja elas rahulikult viimased 17 16 aastat. Ratko Mladić. Ja Serbia rahvuskangelane. Kas te oma ees ja on olemas ka täpselt sellise pealkirjaga ma nii palju ikkagi sellest keelest aru saan, on olemas Facebookis toetusrühm, et ja samas. Usume. Kui me muidugi, aga, aga ta on tõeline kangelane Serbias, nii et muidugi, et seal ei ole mitte mingit kahtlustki, et väga suur osa Serbia ja Bosnia elanikkonnast toetab laaditseid ja teisi temasuguseid. Kusjuures sa hommikul ütlesid, et tegelikult on ta tunduvalt suurem massimõrvar kui Osama bin Laden. Kui me võtame aluseks tapetud inimeste hulgas, siis on plaadits mitme mitmekordne kangelane ikka võrreldes Osamaga. Minu minu meelest. Küsimus, et, et kas see nüüd seda ka vägagi mitmekihilist olukorda kuidagi kuidagi muudab või mõjutab või et noh, kas või toon sellise näite natukene samast piirkonnast, aga, aga teisest kohast, et Kristiina Herodes, ta kirjutab Armo skulptuuri lisas Postimehes ka seda, et kuidas Kosovo tulevik on tegelikult suhteliselt selline ennustamatu ja vääramatu ja ja seal selles samas postnegi konfliktis on ju nii, et et need kihid on niivõrd erinevad ja tahaks küll loota, et mingid sellised sammud, et noh, kokkuvõttes ikkagi viivad nagu, nagu pigem pigem ikkagi lõpuks stabiilsuse poole. Et mingisugused teatud mingisugused teatud probleemid ikkagi nagu lõigatakse, lõigatakse ehk välja, et äkki ei teki nendest lõigetest mingit uut mädanikku. Jah, ei tea, vaata ega see rahva mälu ja ajalooline mälu on ikka väga-väga, eks, stabiilne asi ja ja kui siin laadić võeti kinni ja, ja viiakse haagi, siis ütlesite Euroopa liidu juhtivad tegelased, mitu ministrit, mitu riigipead nüüd lõpuks ometi on kõrvaldatud siis viimane reaalne tegelik takistus Serbia liitumiseks Euroopa Liiduga. No mis missugune tähendab ja mis mõttes formaalne takistus? Jah, et, et on kinni võetud ja antakse rahvusvahelise tribunali alla, aga, aga põhimõtteliselt, ega siis rahva mälu ja kui ma ei tea, mis see protsent on Serbias, kes, kes ütleb, et ta on ikka tõeline rahvuskangelane teemal enamus, ma arvan, et seal elab see suur enamus, ma arvan ka siis see probleem ju jääb, mis siis, et, et nüüd on üks mees, vanamees, kes on toime pannud noh, vähemalt 8000 inimese mõrva või ainult käsusele, eks ole, on, on kinni võetud, ega siis sellega rahva kollektiivset mälu nagu ei muuda. Ei no samas, see on, see on kahtlemata. Oluline, et see vastutuse küsimus on oluline, et siin on ka meil küsitakse ka, et kas neid küüditajaid peab justkui justkui kiusama, aga, aga vastutus on, on oluline ja vastutust kanda ka aastakümneid hiljem. No minu meelest ka. Aga, aga see, et, et noh, kuidas see lahendus ja kas ta nüüd viib mingi stabiilsuse poole, et mulle meenus siin 2001. aastal ühe noore minu arust Bosnia päritolu režissööri tehtud film eikellegimaa, mida minu meelest ka ETV on näidanud mängufilm groteskne komöödia Bosnia siis sõjast, kus siis ühes kaevikus on seal koos erinevad osapooled ja, ja kuidas siis sekkuvad need rahvusvahelised jõud tegelikult noh, sõda on küll, sellel poel läbi, aga need grotesksed elavad edasi. No vot see see paralleel nüüd Eestiga ongi Serbia puhul väga-väga huvitav, et et meie meie jaoks on küüditaja kurjategija. Nõukogude liidus on küüditaja, vapper NKVD ohvitser, kes on kangelane täpselt samamoodi on. Oli ju, Gorbatšov on meie jaoks positiivne kuju, saatis Nõukogude liidu laiali, eks ole, venelased vihkavad Gorbatšovi nagu tuld selle pärast, mis ta, mis ta tegi, eks ole, täpselt samamoodi serblastele, kes, kes ütlevad Serbia presidendi Tadić. Tõde ole jah, vaataja silmades, aga muidugi ütleme plaaditšiga raaditši ja Milosevici puhul nagu sellest ei saa rääkida, kui sa ikka lähed nii-öelda tsiviilelanikkonnaga kallale ja neid kümnete sadade tuhandete kaupa mättasse lööd lihtsalt sellepärast, et sul on vaja see, see maa puhtaks seal teha. Noh, sellele on raske muidugi õigustust leida, aga no näed, serblaste silmis õigustus on olemas, aga veel üks võrdlus, Osama kant, räägiti ohiti, et et no kuidas siis nüüd tänapäeval 21. sajandil ei saa nüüd ühte Osamad kätte planeedilt maa, eks ole. 10 aastat läheb tema otsimiseks isegi rohkem. Siis tuletame meelde, et Laditsid otsiti 16 aastat ja kus Süda-Euroopast Euroopa kõige tagaotsituim kriminaalistus rahulikult oma külas oma nime all isegi võltshabet ei olnud ette pandud ja, ja teda, teda ei leitud üles. Nii et issanda teed on ikka ikka imelikud ja, ja kui me paneme võrdlusesse, siis loomulikult siin on olemas veel üks võrdluse Osamaga on, on see, et, et ikkagi noh, kas Osama bin Laden tapeti nagu, nagu nagu seaduspäraselt selles mõttes, et, et kas see samm oli õige või on õigem see nagu tehakse nüüd laaditšiga, et ta läheb rahvusvahelise tribunali alla. Väide, et Osama oli nii-öelda selles mõttes täies elujõus, et ta planeeris, kavandas ja, ja tegi uusi nagu kuritee kulinaid tahtis toime panna ja plaadid seal, vanamees, kes seda enam ei teinud, noh, see ei ole ju argument tegelikult Nende kahe kurjategija võrdlemises. Aga noh, selleks, No lõpetuseks ütleks veel ühe välispoliitilise asja, mis viib meid topeltstandardite, nii kaudselt oli ka eelnevalt sellest juttu. Ma tahaks rääkida sellest, kuidas kuid vilissis tee laiali meeleavaldus, valitsusevastane meeleavaldus ja kokkupõrgetes sai vigastada 36 inimest. Kui ma ei eksi, need meeleavaldus sai surma ja need meeleavaldused olid vägivaldsed, politsei vastu suunatud vägivaldsed meeleavaldused, siis rahvusvahelised organisatsioonid tagajalgadel mõistsid gruusia valitsuse tegevuse jõhkra käitumise rahumeelsete demonstrantidega hukka. Täna hommikul ma lugesin, uudistajad Hispaanias Barcelonas on politsei laiali peksnud valitsusvastase meeleavalduse, kus 120 inimest on saanud vigastada ja ma ei ole veel kuulnud ühtegi rahvusvahelise organisatsiooni. Hoiame. Me peame kahjuks, lõpetab Bender, algatas uue uue juttu, kes, kes on süüdi gruusia hädades ja, ja see on hoopis pikem jutt, aitäh, head kuulajatena. Rahvat Henrik kuulamast. Neeme Korv, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe tuli stuudios ja ilusat nädalavahetust, soovides.