Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused elujuhtumid ja sisekõned. Neis avaneb tihtipeale kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. Selle järgi otsustades kas ronima hakkas, pidi kell olema neli. Maja oli suure tee ja pargi vahel ja argipäevadel läbist tuba, autode ning trammi vibratsioon. Aga täna oli pühapäev, nii et see pidi olema kas tagumise toa seina äärde olid kuhjatud ülestiku laotud raamatute hunnikud ja plastikkottides talverõivad kastid hoolikalt riidesse mähitud piltidega ümbertegemiseks ostetud naiste kasukaga kooliaegsete mälestusesemetega, pianistide konkursil auhinnaks saadud suure küünlalambiga tennisereketiga mehe kirjavahetusega, mis pidi minema muuseumi ja ainsa veel terveks jäänud kohvi serviisiga. Ega muidu palju asju olnudki, aga kastides ja osalt veel niisama lahti raamatud täitsid pool kõrvaltoast. Mõistagi oleks kas võinud ronidega aknalaual, kus ebaühtlaste sunnikutes raamatud moodustasid veel ühe omaette maastiku kuid asjad vastu vannituba oleva seina ääres olid paigutatud veidi maalilisemalt ja seepärast eelistas Gazneid pealegi seal krabises, sest muidu oli kõik vaikne. See on siin UK, s ütles mees Silvia avamata, aga mõnuga haigutades ringutas naise sooja selja vastas olevaid lihaseid. Naine ei vastanud, kuid mees teadis väga hästi, et vastus kõlanuks umbes nagu ise oled. Kas naine tegi silmad lahti? Aga et ta juba ette, teades, et iga järgnevalt kassi kohta käiva väite puhul ütleb mees, et kas on ainuke koduloom, keda piiblis ei mainita. Siis otsustas ta silmad jälle sulgeda. Mitmekümne aasta vanune pooleteise inimese voodi hakkas kägisema. Ja mees tundis, kuidas naine keeras kogu kehaga tema poole ning pani käed ümber. Sai või vasaku külje peal olla, haigutas nüüd ka naine. Keera siia, tobu, jussi. Mees ei liigutanud, naise kehakurvid olid loodud just nii et ajada närve, pidi kihutav ratsu tagajalgadele ja ta tahtis seda veel nautida. Aga aastatega olid kehad sedavõrd hea kooskõla leidnud, et sobitasident siiski üheskoos magusasse raamestusse. Ja nii ta siiski ei liigutanud. Kutsusin kohvikusse, haigutas mees uuesti. Naine vastanud ikka. Kui mees tundis, kuidas talle ümber pandud käsi emmates pingule tõmbus. Kas hakkas jälle krabistama? Ja mees ja naine ajasid pead korraga püsti, et vaadata, mida ta teeb? See on sinu, kas ütles mees jälle? Kassi pea oli pumbale laotatud riiete all ja ta uudiskäpaga midagi püüda. Hääle järgi otsustas mees, et see peab olema mõni imaginaarne hiir, mingi ajalehe lõikejäänus, sest lõikama ked ise olid ammu puruks rebitud, ära käkerdatud, läbi nämmutatud ja söögitorust alla kihutanud. Seega asju ei söönud mitte ainult porgandit, vaid vahelduseks kappaverit. Aga mees ei vastanud midagi ja nii küsis naine mõne aja pärast ikka miskipärast sosistades. Kas. Pärast öist tagumist tundus varane valgenev tund eriti vaikne. Kas pidi olema emaginaarse objekti kätte saanud, sest krabina ja sellele järgnenud sabina järel saabus vaikus, mille ajal kasse tavaliselt pesi. Mees tõstis käed pea kohale ja pani kukla alla. Siis ega keeras end naise poole ja torkas nina tema kõrvale patja. Asjal on hea lõhn. Naine vaatas talle üle padja kõrgendiku otsa, tal olid rohekad, silmad ja mustad juuksed, mistõttu mees hüüdis teda vahetevahel kreeklannaks. Aga ta oli hoopis kaugpõhjast välja rännanud eestlaste järeltulija looduse keskelt, nagu temast kirjutasid ajakirjanikud kes ei teadnud, et ta nende kirjutisi üldse ei loe. Väljarännanute järeltulija võis ta olla küll, kuid see oli siiski tema silmalõike alusel loodud ajakirjanduslik libatõde, millel tema ega nende kummagi eluga mingit pistmist ei olnud. Igatahes oli see hea, et mees ta silmi vaatama tas ja kõigi nende aastate järel ikka veel ütles, et patjadel siinkohal naine naeratas, sest see oli muidu otsese mehe nii omane komme nende kahe vahel asjadest ümber nurga rääkida. Et Pačedel puhas lõhn on. Naine puhkes naerma ja sukeldus teki alla. Mees tõstis pea ja vaatas aga kassi olnud. Küllap kas oli läinud köögiaknale ja see rahustas meest talle ei meeldinud, kui kas sel ajal toas oli. Kui kas ise ei oleks läinud, oleks ta end voodist üles ajanud ning kassi süles kööki toimetanud. Kell kaheksa, kui mees tahtis parajasti jälle hakata varahommikusest kohvikusse minekust rääkima tirises ärataja, mille nad olid pannud mängima juba kell 10 õhtul. Et ettevõtmiseks korralikult välja magada oli pühapäev ja selle veetsid nad alati koos. Oi jah, nuplejanne alla vajutamata. Paar tundi ikka sai magada. Hull inimene, kaardina, puude mahavõtmine kell pool kaks öösel, torises naine. Vanast hakkas poeg kell kaks öösel passi harjutama, nüüd harjutab mees ise kaardina puude mahavõtmist. Head nüüdki. Nii vaikne on. Nagu vastuseks kostis undav heli mis küll kohe korraks vait jäi, aga siis jälle algas. Kas maja ehitusviisist või muul põhjusel oli siin alati raske öelda, mis suunast hääl tuli. Aga üks oli küll, selge see, et puuriti jääd. Tervitus pidi tulema Al samast korterist, kus öösel pärast vabariigi aastapäeva ja olümpiamängude viimasel ööl olid taotud. Võib-olla need ei olnudki endised, vaid uued elanikud. Mees vaatas aknast välja. Ja seal oligi tundmatud too must või tumesinine Chrysler. Püha ingel. Kas need uued on juba kohal? Küsis naine. Palju meil siis veel aega jäänud on? Aga mees rehmas ainult käega ega vastanud. Auto alla keeratud aknast ulatas välja mingeid puu planke. Ja kogu tagumine pool oli täis träni värvipurke kastia kotte, nagu ei oleks uhket elektroonikat ja ehtsat nahka täis ning kiiskava limusiini omanikud üldse teadlikud. Milleks niisugust autot kasutatakse? Üle auto oli tõmmatud jäme nöör mis hoidis kahte tooli nagu oleks inimesed auto külge seotud, jalad üles pidi. Mulle oleksid meeldinud, kui õhtul öeldakse ja hommikul pead minema. Siis ei oleks üldse maganud. Hüppad joonelt uude ellu, jäi mingeid mälestusi, ainult viha. Sest naine, kui ta hääles viha küll ei olnud. Aga akna juures seisev alasti mees keeras ringi, tormas voodisse, surus talle nina-kõrva ja sosistas rumalusi. Ning naine hakkas nutmise asemel hoopis naerma. Kuuskümment äris purskas ta läbi suule surutud teos summutatud sosinal. Sel ajal, kui mehe käe vääramatu jõuta voodisse pikali taris. Kell 12, kui nad lõpuks valmis olid ja seisid üliriided seljas. Esiku ukse juures helises uksekell. Kumbki neist ei rutanud avama ja helin kordus üha nõudlikumalt ja nõudlikumalt. Aga nad istusid vaikival kokkuleppel, ilma et oleksid liigutanud. Aga juures. Kassiliiv naise hääles oli meenutav toon. Siia pole mõtet, ju toome seekord niisama. Naine naeratas unelevalt ja naeratus ununes, keda näole sest talle meenus, et algul kui ka raha ei olnud, olid nad käinud eelmise kassi Janno jaoks alati mere ääres tavalist liiva toomas. Aga naeratus kustus, sest Janno, legendaarne Jännu, kes oli jalga kinni pamisega, päästnud mehe lämbumissurmast, kui tal toit kurku läks. Kaheksateistaastane janu ei elanud üle seda, et mees oli siit kliinilise surma seisundis ära viidud. Naine tõusis ja läks riietekapi juurde, kuhu loom enne viimast käiku rõdul oli end peitnud. Ja kükitas sinna maa. On sul rohud võetud? Hüüdis naine. Kohe võtan, sa unustad ära. Aga mehel oli neljakandiline klaas juba peos. Ja taastusvannituppa seannu, mis sa teed seal vanni roninud, hakkad pesema või? Kassi ei vastanud. Kui mees vanni vaatas, roomas seal kummargil kassi nina ees nälkjas. Kas Volkses välja? Aga mees jätkas, mis sina siis Siievi tulema? Panen praegu vee jooksma ja sina jooksed ka siin. Naine naeratas jälle. Mehe jutt vannitoas meenutas talle nende algusaegu. Ja mees nimetas tullid tihtipeale kogemata Iainuks, ilma, et oleks seda tähele pannud või et naine oleks seda talle meenutanud. Jaga jutt nälkijatega oli nende kümneaastase kooselu jooksul ikas sama. Aga kas oli juba toas ja naine, kes niikuinii tundis õhutamiseks kohevil aetud voodiriiete õieti muidugi akna poolt temani tullavat jahedust pidi tõusma, etada, kantseldada ei lähe, üle voodi ei lähe. Ega igaüks ka üle voodi lähe, poodium, puhas koht ja siin ei käi ise kutsuta ööseks. Torkas mees vannitoast. Ta soojendab nii hästi ja nurrub. Oskaksin mina kannurruda. Ja naine puhkes äkki vaikselt nutma ning istus kõigi üliriietega otse puhastele linadele. Kui mees vannitoast tulles naist nutmas nägi ronista otse üle vooli seadis end tema kõrvale istuma ja tõmbas ta pea oma sülle. Kumbki ei öelnud kaua midagi. Mees pani oma lauba vastu naise laupa ja nii nad istusid. Kostis puurimist. Undamine tugevnes, hetkeks kadus, et siis kord kaugemal, kord lähemal ebaühtlaste vaheaegadega uuesti alata. See on hea, et me siit ära minema. See ei ole lapsee vaja. Seal mingi globaalne. Meeskuulise tunnis, kuidas naine hingaldes globaalne jurakas sööb hinge seest ära rääkis naine mehe sülest sumbunud häälel. Nagu omaette. Ja mees kuulas teda imestunult, sest naine, kes kunagi ei olnud midagi pikemalt rääkinud asus ilmselt monoloogi pidama. Vaata, kui ta siia sinu juurde tulin, kuule, enam kodu ei olnud. Siis oli siin kõik vana, siin oli kõik paigas, sai nagu vana klooster või oma korraga oma elanikega, kes pidasid seda korda ja kui elanikud olidki naljakad ja vajas oli midagi naljakat siis oli selles ometi kord, oli kord ja elu elatud elu ja elatav elu vaja kuulustes elanikele. Aga pärast selle teadustaja tulekut, mees teadis teadvustajaks, nimetas naine noort omaniku. On siin kõik teisiti? Ma ei räägi ainult elanikest, kes peavad ära minema nagu meie lihtsalt. See maja ei kuulu enam inimesel, vaid ma ei tea. Naine tõusis äkki ja kõndis rahutult mööda tuba. Ta jäi siis rõduakna juurde seisma ja vaatas välja naabermaja ühekorruselise lagunenud hoone poole mis kunagi oli olnud sakste supelmaja. See ei kuulu enam kellelegi, aga seal ikka kellelegi oma. Siid, aga kõik need, kõik need läikivad plastikaknad ja kõmisevad rauduksed ja maha kistud karniisid ja sokli seal prügikasti juures vedelevad mingite müstiliste kastide sisse tassimine. Selle, kui mingi teadvustas Te kuulutas sellest, mis tuleb, alles algab, see kõik tungib kogu May igasse tuppa igasse nurka, igasse hinge. Ülal on veelse vala režissöör kes äraolevalt tervitab, aga vaata ringi, Karel eurolaulja see takumees muigas. Sest ta oli hiljuti naisele seletanud, et see jaapani sõna tähendab noorukit. Kes selle asemel, et muusikat kuulata, korjab muusikute nimesid, plaate ja muud taolist. Seotaku vastas. Ja siis mingi välisärimees selle kõrval välismaa stažeeriv advokaat. Üheksast korterist kuues elavad tulnukad oma euroelu ja needki on allüürnikud, sest korterite vaheomanikud elavad mujal. Sealt see vähemasti klopiski vahel lärmas. Lärmas aga, aga nood on vait. Need, uued, need elavad siin juba üle aasta, neid tuleb aina juurde. Tunned sa mõnda need, kes vastu tulevad, tervitamata mööda vulisevad, on kõik kuidagi. Neil on kõigil ühesugune nägu. Meil on niisugune nägu. Sellel majal praegu, remondi ajal on välisukse lukk ära varastatud ja igaüks võib sisse tulla. Siis on juba olnud Karel. See oli siis, kui, kui eelmise korra ajal ehitati need kivilinnade inimesed olid korraga teistsugused, aga nüüd tungib see kõik siia neisse väikestesse majadesse. See on siis hea, et ära läheb. Sul on kehv nagu minulgi, sest sina tulid siia pärast kodu kaotamist ja kus teie kodu nüüd on? Sundüürnikud nagu rändlinnud, aga. Aga see on siiski parem, kui siheda. Liikuvate kivikeste ängistabit Karel siit nagu ei saakski enam välja, sest see muudab kõik kiviks vesi ei liigu enam torudes põrandi nagisse seilandi kumise ainult üks ruum. Kui Elaskisid inimest. Alguses laulsime kahekesi, tantsisime, mäletad. Mürasime. Ma ei ole kunagi ka lapsepõlvest saanud mürada ja nüüd mürasime täiskasvanud peast, ma ei pea viisi, aga me laulsime koos. Sa mängisid mulle enne kui oma klaveripidi ära. Seda kõik oli elus. Nagu pahi fuga kunstis, kuidas pillid kõik üksteise järel kustuvad? Kuni kõik jääb pooleli. Ja meiega ka ainult see üks hääl. See veel helisebki. Kaua selle kui Bachi enda aeglane surm, nagu sa ütlesid, meiega on ka nii, Karel, meie eluga, kui me siia jääme, jääb ainult see toksime arhitektuuri purustamine. Ja mul on meeles, kuidas ükskord läksid klaveri juurde, lõid noodi, ütlesid, et noodi Surbol paratamatu. Ja nuut sureb, heli kaob. Kirjatäht ei sure, aga löö klahvile ja seda heli ei ole pärast elad mitte kunagi. Mees võttis ettevaatlikult käe naise ümbert ära. Avastas end tasa, tõusis ja jäi selg naise poole, tagatoa akna juurde seisma. Äkki oli mehe hääl madal ja raske? Isegi järsk? See on siiski Sunnitud minek. Ja mul ei ole sulle midagi kindlat pakkuda. Sotsiaalmaja, või mis ta on? See on ju? Ajutine see võetakse varsti ära. Ja meil ei ole mitte kuhugi minna liri. Kummalgi pole sugulasi maakodu aga midagi. Pole osanud, pole suutnud. Ainult kaotanud olen kõik mina. Ma pole suutnud mees olla. Naine tõusis ja läks mehe kõrvale, aga mees ei liigutanud ega võtnud tema ümbert kinni. Tully on teises toas ütles naine tüki aja pärast ettevaatlikult. Istu peale niimoodi aknal. Oled sa varem näinud kassi, kes vahib niimodi merele, armastab vannis lobistada ja vahib merele. Üle puude, latvade ja. Janu vahtis, ju ka ei vahtas mees. Praegu näen, teel, pärast tuleb lehestik siis enam hästi ei paista, ainult lükata. Mees vaatas korraks ülalt alla naise poole, naine küsis. Kas sa näed, laev läheb või? Ei näe. Praegu küll ei näe. Kellaaja järgi peaksin minema. Karel. Just sellepärast, et sa niisugune oled, oledki, saad ees, Karel ja sa ei ole kunagi alla andnud. Kunagi kuuled. Mees hakkas tasakesi naise kaelasooni mudima ja kuigi naine ohkas aeg-ajalt olid äkki väga vaikne ja äraolev ning vajus aegamisi mehe najale. Mis mul meelde tuli? Mind ehmatas algul, et sa käidi peenelt riides, et iga paari nuuskamise järel võtad uue taskuräti ja linad ja su pesu hariti puhtad. Mind jälle ehmatasid, kui sa tulid mingi kahtlase vist tädi tehtud joogiga ja ei olnud päris kaine. Alles hiljem sain aru, et see jook ei olnud ainult kombe pärast, vaid seepärast, et oli tädi tehtud ja see oligi kink. Tõeline kink. Lihtsalt naljakas oli, kui sa kassid ütlesid, löö nüüd urru, löö. Ja kas algul ei tahtnud, aga pärast hakkaski lööva ja koer, mäletad, tuleme ja tema tuleb selja taga tundmatu koer ja torkab aga Riina koti uba koer. Kui nad kell pool kaks kohvikusse minekuks riides olid, helises uksekell uuesti ja parajasti just siis, kui mees ukse lahti oli lükanud. Ma tõin teemoona. Mis teemoona. Mees vaatas hämmastanud otsa majaomanikule kes seisis otse ukse, avas nagu tahaks sisse imbuda. Ta täitis kogu ukseava nii ära et ta naist, kes kindlasti ka kusagil lähedal passis, ei olnud nähagi. Ja mitte niisama ei olnud ta nimi, teadustaja. Nagu naine pärast ütles, oli niisugune tunne, et see vali hääl tungib tuppa ja jääbki sinna, ei lähe enam kunagi välja. Noh, kui minema hakata, siis hea võtta, tee peal. Aga neil on ju veel terve nädal aega. Mees oli seekord tõeliselt hämmastunud. Mis te tahate, et need kohe nüüd minema hakkaksime või? No ma kuulsin eile jaheta pakite, mõtlesin, et taat ehk moona tee peale kaasa ja oristamiseks tolmukotte? I ja teine on siin alati nii puhas. Jah, tolmukotti ei ole vaja, ei ole vaja. Nii meeldite meile. See oli omaniku naine, kes pani pea oma mehe kaenla alt läbi ja piilus ka tuppa. Mees oli juba surunud majaomaniku paksu koguez ukse peaaegu kinni aga tegi siis uuesti lahti. Omanik seisis ikka veel pakidki pihus ukse taga. Ja mees lausus talle otse silma vaadates. Ma olen kindel, et me meeldime teile nädala aja pärast kah aita. Aga omanik oli saanud jala ukse vahele, see klaver äkki olide uksest sees. See klaver jääb siia või? Omaniku naine seisis otse pilli, tõstis juba kaant, nagu tahaks mängima hakata. See tegelikult ei ole ju üldse teie klaver. No ma vaatan, te olete siin remonti teinud täitsa euroga. Aga siiski selle võtame kõik maha siit lume maha, sinna tuleb avakolle. See tegelikult ei ole idee klaveriks, ole piiksus omaniku naine. Aga omanike astus Temastki välja, tegemata hoogsalt rõduakna juurde, Seleva lobudikud seal all, teate, mis sellega sellel maha saamess, kuradi Prikkaritest ka lahti. Õnnexi äärseminuma peale vundamendiga kõlba muinsusei luba, aga näe kokkuleppele saare CA Tenkovicu ja klaver. See kulub kohvikus ikka ära. Poissi teha või? Veini. Ta tegi pausi. Ja üks ilus eesti tuleb. Kõik saab korda, üks ilus eesti, rääkige Nothing kahest eesistuja mitte kõik saab olema üksainus ja üks Eesti, vaat nii. Omanik oli astunud külg seina juurde. Olge mees, siin oli pilt. See jääb ilusti. Ma varem ei märganudki. Toveeris signatuuri, aga sellest selgust saamata ajas end püsti. Peedi Liivi ka on lai. Mees ei vastanud. Karra sama pilt kataloogis. Värv, näe. Omaniku naine hoidis käes raamatuhunniku peal olnud näituse kataloogi. Mis pilt on näitusel olnud või? Mees ei vastanud ikka aga omaniku naine oli juba leidnud õige koha. Eelmisel aastal toveeris ERA kogude valiknäitus. Miks see niisugune nimetus on karra? Eks ole, seepärast, et need maalid on välja pannud omanikud. Pomises meespeaaegu läbi hammaste ise lähedalt maali uurides, ikka teie maal või ma mõtlen, kuulub ikka teile või? Mees ja naine vahetasid pilke. Aa, see nüüd ma sain aru, mis sa küsisid, pasundas omanik naisele isekataloogiga vehkides, see hääle värv, see on käenber muidugi tähendur, nõiahääletämber või Ta olgu siis värv admistasinud seina peal teeb. Ei olegi seda veel ära pakkinud. Ega ta seda niikuinii siia jääda. Aga klaver, kuidas klaveriga jääb? Omanik oli astunud klaveri juurde, asetanud käe, sellele ma ükskord juba küsis ka koridoris. Ja koridoris pidin seda teilt küsima. Ei ole ju mind varem üldse siia korterisse minu oma pinna peale lasknud. Ainult üks kord. Kuulsid, et see ei olegi teie klaver, et tõite prügikasti juurest päästsite välja kolinud vara nii-öelda päästsite äraga. Omastasite skandaal ja kõik mängisid öösel prügikasti juures klaverit. Tsiteerisite piiksus omaniku naine, isegi politsei tuli, teatas omanik. Kui omanik ja ta naine olid läinud istusid mees ja naine voodi, leidsid lõpuks selili. Hakkamegi sööma ma panin ennist kõik valmis, ütles naine. Kuule kuule, sa värised üleni. Ei midagi, natuke nagu külm, muud midagi. Poissmees võiks vist tõesti midagi süüa. Ma nägin, sul on kõik valmis pandud, jooks vett või. Isegi see häiris, et vett puhastama, ütles naine. Puhastate vett meie kraanivesi ei kõlba või kuidas ta ütleski. Nagu see oleks nende kraanivesi. Hakkas mees. Pidime nad nii välja viskama, nii toorelt. See on ju nüüd nende korter, aga teistmoodi ka ei saanud, neid ju ise ei lähe. Siis hakkasid minema ja läksid ka. Pool tundi. Ikka puuriti tüki aja pärast, ütles naine. Näed laes või seda varju või? See tuleb sealt teise puu juurest ja õõtsub, nagu nad ei olekski seda puud maja nurga juurest maha võtnud. Haingel esimene asi on ilus terve puu maha võtta. Kas see siis tõesti ajas juured vundamendi alla või? Ma ei tea. Mehe hääl oli äkki väsinud. Kui miski selle maja vundamendi kahjustas, siis vibratsioon kõik need autode tramme. Maja väriseb ja kui need korraga mööda lähevad. Kui naine oli ühele suuremale kastile laotatud valgele triikimisjoontega linikule seadnud lõunasöögi ja läks rohelised salvrätikud veel näpu vahel teise tuppa magas mees ikka veel. Naine istus salvrätid näpu vahel ja vaatas magavat meest. Kõneluse omaniku ja ta naisega oli võtnud imelikult pöörde. Aga sellid oli omanike äkki küsinud. Mis sildid. Ma olen kuulnud, et teie edu pole olnud, ongi nii suur, nagu räägitakse. Mis edumees oli olnud hämmastanud? Mulle on linnavalitsus teinud ettepaneku need endise korra ajal pandud sildid uute vastu vahetada ja teie oma ka sinna juurde panna, et kultuuritegelaste maja või nii. Aga ma olen kuulnud, et ei läinudki ise kõrgelt kohalt ära. Ja küll see oli nõukogude aeg. Aga ikkagi sunniti lahkuma. Rektori kohalt. Omaniku raske Gogoli vajud klaveri taha Doyle ja küünarnukk oli pannud klahvid kiljatama. Aga seda vaatame, võib-olla panen võib-olla epale oma maja isi, otsustame, kui tahame. Kui ei taha, ei pane. Iga korraga pahuksis oli piiksunud omaniku naine. Kui mees seepeale olime juhatanud, et tal on ükskõik oli omaniku naine tulnud otse mehe nina alla klaverit. Mis klaverit, klaverite küll kaasa joobunud peaga mängisite, kindlasti tookord öösel pisiiseid politsei tuvastanud kontrollkäigul. Mees oli muianud Kui naine oli näinud näospuna, mees polnud ju mingi alkohoolik olnud, joonud juba aastaid üldse. Nii et see naaber kes politsei kutsus, olite teie oma kontrollkäigul. Muie mehe näol oli muutunud varjamatuks põlguseks. Teiesugustega ei saa ju täiesti niisugune iga võimuga vastuolus tõugude all viskasite murdeid hakkasid välja, niisuguseid jälgib kapo oli omaniku naine äkki pursanud. Kui omanik, ei ta naine ust lahti jättes lahkunud olid ja naine seda sulgema läks oli ta kuulnud, kuidas omanik trepist üles minnes oli pomisenud kuradi utopistid. Ta oli tulnud teiselt Mademalt äkki uksele tagasi ja ukse vahelt sõrmega maali poole osutades küsinud, palju nisuke ka maksta, võib. Aga vastust saamata, ise lahkunud, kuid trepist üles tantsides aina korranud, kuradi toppisid, kuradi kuradi utopistid. Äkki oli ta pöördunud uuesti ümber ja tulnud veel kord lävele, sättinud end frontaalselt naisele näkku vaatama ja Porssinud? Ikka ust lahti jättes, nii et oli kuulda olnud, kuidas ta poolihääli naisele ette heitis, vendid seal ei ütlema, nüüd arvavad, et meie laseme jälgida kas siis käsitsi sättida või oli Bowisenud omaniku naine. Aga mees, kes oli pärast ilmselt ärritusest sõltuvat pusimist oma korteri ukse lahti saanud. Mis kurat sina sellest organist teada, ega tema seda orderit endale tellinud, igaüks ikka orderit hakkasid juba välja viska, pealegi mõtleb, mis aeg siis oli. Purjus, kes teeb. Aga mees oli lisanud jääga, väimees niimoodi öelnud, pealegi ta ei tööta presidendi katselist jumalike talil lihtsalt kants, lärm, see pall. Aga mis siis, kui neid edaspidi kutsutakse presidendi vallile? Kurat Ma ei saa kunagi päriselt lahti. Siis oli uks Ginimesatanud. Kõige rohkem oli naiste hämmastunud omaniku naise lause. Me teame teist, kõik millele ta oli mehe pead põrnitses, lisanud. Teil olid omal ajal pikad juuksed. Ja siis oli omaniku naine heitnud tõelise pommi. Nüüd on teil lühike soeng, lühikene kohannete iga ajaga. Kuidagi nii oli omanike naine Kaavel öelnud täinesitlisse näinud, mis töötab presidendi kantseleisse. Väimis ütles, et mida Parindasid, lähete, seda parem Teidi kutsutud presidendiballi ligi eelmisi presidendi kutsunud ja see kai kutsub. Rääkisime väimehele kõik ära, kuidas te pilkate ja ja koridoris vastu tulete, siis tervitate pilkavalt. Ta lubas hoolitseda. Mille peale omanik äkki läbi hammustada pressinud. Sa ei pidanud seda ütlema. Naine kohendas end, pani salvrätikut käel, ohkas ja mees. Tema mees oli näost kahvatuna naerdes kergelt visanud. Naine tundis seda elegantset kergus, seda naeratust, mis teil on nagu ära jagatud, kes mida ütleb, võim. Aga omaniku naine oli jätkanud. Kui teie kooselu puhas oleks, siis oleksid. Siis oleks selle naise ära võtnud ega elaks porduelu. Tapad ennast veel ära oma kolm korda noorema naisega. Siis oligi mees näost surnukahvatuks läinud. Jakaratanud. Puurimine kestis ikka vahetpidamata. Naine ohkas. Õhutamiseks pandud linad olid jäänud mehe keha alla. Ja ta võttis mehe käe kui too silmi lahti tegemata. Äkki ütles. Sa oled minust tervelt 13 aastat noorem. Ja mingite nähtamatute märkide järgi sai naine aru, et kuigi mees naeratas Oli tal halb? Kui nad söönud olid, hakkas naabermaja koer all ukse juures haukuma ja naine, kes parajasti köögiakna juures nõusid vesi viskastele aknast valmis pandud kondi. Kuigi ta teadis, et seda ka pahaks pannakse. Mees lamas jälle jääd, nad otsustasid, et kohvikusse minekut ei tule. Võttis naine raamatu ning sättisin mehe kõrvale kõhuli lamama. Kui ta oli esimesed laused ära lugenud ulatas mees silmi lahti tegemata käe raamatu järele. Aga naine ei andnud. Ma loen ise. Nii füüsikast tuntud assilatsiooni ehk värelust on täheldatud nii elutus esemest kui ka elusorganismides. Mis tahes objekt, mis sünnib värelust, sünnitab oma energia välja aatomist, pisemaid liikuvaid osiseid nimetatakse. Või need moodustavad elektromagnetilise välja. Meile õpetati, et aatom on ja avamalt, too oli siis mees, kes oli silmad lahti teinud ja küsis, kust sa selle said. Nii et see on juba väljas. Tiiti lubanud sulle öelda, ütles, et näita siis, kui ta juba majast läinud olete. Kirjutas meile pühendusega sisse, kuula täitsa huvitavat. Kui need osakesed seoses inimesega, siis kutsutakse seda energiaväljaks. Inimesel on elundite põhjustatud assimilatsioon, selle näiteks aju käärud, südamelöögid ja need värelused, mis on põhjustatud lihaspingest. Aga muidugi on kehas ka lõpmatu aatomid, mis ka põhjustavad värelust. Kuuled värdi muudkui päriselt-päriselt ärisse. Bentofon inimeste uurides avastanud, et loomulikus rahuolekus toodab inimese elundkond ise teatavat assimilatsioonivärelust, mille sagedus ehk Frekvents on väga madal ainult 7,8 hertsi, ta nimetab seda inimese home ost taasifrekventsiks. Ei, sa kuula suugmanni resonandiks, jälle kutsutakse maakera värelust sellerezoneerimise sagedus ja 7,8 hertsi, aga sellegagi ei ole ühte langemised lõppenud. Inimese une puhul on alfakõvera Frekventsi alampiir ka 7,8 hertsi. Ikkagi veel seesama sagedus on ka eriti intelligentsete loomade delfiinide teatud tüüpi häältel, mida kutsutakse delfiinilauluks. Seda inimene ei kuule, sest too hääl on liiga madala ertsiline. Naine ohkas ja pani raamatu endale rinnale. Iluseks. Midanud delfiinid üksteisele ütlevad. Kurvad on, võib-olla, võib-olla neil on paha. Kas meie kuuleme sinuga delfiini laulu? Ma olen nii väsinud. Ütles korraga mees, kõik need aastad üks lõpmata sõdimine, mille eest? Et lõpuks kaotada ka kodu, kõik need, kõik asjad eluaeg oled töötanud ja. Keegi seda ei mäleta, aga ma saan sel aastal siiski 60 aastaseks, liiri. Naine surus pea äkki vastu mehe külge. Jalad jäid liikumatult lamama. Kella nelja paiku, kui kass oli lahti jäänud, kaante alt vabanenud klahvidele küllalt musitseerinud, nadolid ärganud ja mere äärde minekuks juba teised riided selga tõmmanud, helistades telefon. Mees vajutas klahvi. Ja teise poole kõne täitis toaprofessor. Ja ma ei ole professor. Maestro, härra rektor. Ma ei ole enam Maest, ma ei ole professoriga rektor. No hästi, hästi. Ära tere, enne kui te ära lähete. Ehk osutate veel ühe teene? Jah, mis teenema siis osutan? No öelge sellele jälgile, majaomanikule ta minuga veel ootaks, et ta ootaks, ma ei taha veel välja kolida, peita kuulab kuulge, ma olen teie õpilane, te olete ikka kõiki kaitstud aidanud. Mees oli tükk aega vait, enne kui vastas Lihtsalt talle anti maja tagasi ja tal on õigus teha, mis ta tahab. Võib-olla mina nii ei teeks, aga. Mul ei ole põhjustada seepärast ka päris vihata, et tema vihkab. Et see olukord mul kodu käest ära võtab. Tema välimus ja käitumine. Teate, rääkige temaga ise. On ta jälk või ei ole jälg, minge ja vaadake talle silma. See on ainuke, mis ma võin soovida. Kulat kaotasite oma näppu ja nüüd ei ole enam maailm meele järgi, jah, ei või siis aidad taat. Kisendas kume, hääl läbi toa. Mees ootas natuke aega. Ütle siis otsustavalt nägemist, lahutas ühendusi ja tõmbas aparaadi juhtme seinast välja. Natuke aega läks mööda, enne kui mees põrutas. Kurat, ta pidi siia helistama. Mees vaatas jälle aknast välja, kui tundis, kuidas naise käsi tasakesi ta pihku sigines. Pakkisid ärame mulle ei võinud öelda. Pomises mees veidi tõrkselt. Nojah. See oli ju nii kerge. Imelik, et inimesed arvavad, et kui sul sõrm ära on siis see on õnnetus. Kui õnnetus on hoopis mujal. Sõnas mees hajameelselt. Ja äkki peaaegu rohmas, kuule, lähme nüüd. Ega teist korda siin kodus. Siin enam sellist käiku ei tule. Ja arvasid, et ma teen nalja, kui ma ütlesin, et mu nimi on liiri. Aga naine sai ise ka aru, et ta jutt ei kõla eriti veenvalt ning ta toon muutus järsult, kui ta lisas. Ahpidise omanik. Just teadust tähele müüma. Heausklik ostja, heausklik ost, ja mees taipas, et see müümine pidi olema päeval, mil uus omanik oli ilmunud uksele. Ja pikemata teatanud, et ütleb üürilepingu üles, annab korteri, pere sugulastele just nii ta ütles veresugulastele. Mis oli ta näkku vaadates ilmselgelt vale? Kui nad lõpuks uksest välja said, oli kas kannul? Suurel ristel kaubanduskeskuse juures, kus tee läks mere poole vaatasid inimesed neile järele, sest valgel aeguga must kass käis truult naise jala juures. Ja peaasi, mees ja naine, kes kindlasti ei olnud esimeses nooruses hoidsid käest kinni. Kui suur Stalini ajal istutatud paplitega alleed nende tee ära lõikas? Peatus naine nagu tavaliselt küsis. Kas sa lähed siit? Ja kuigi mees teadis, et naine nii küsib, vastast alati siit lääne. Ning nad läksid otsejoones inimtühjale rannale. Kui kass oli oma esimesed tuuseldamised ära tuuseldanud, jooksis ta saba püsti naise juurde ronis talle sülle ja hakkas kõvasti nurru lööma. Naine laskis end mehe najale. Mees võttis tal õlgade ümbert kinni ja talle meenus, kuidas ta kõige esimesel korral oli naist samamoodi hoidnud. Ja nagu tellimise peale ütles naine. Karel, kas sa mäletad? Esimest korda oli kõik samamoodi? Tollel ööl siis tulime ju, kasi vähendad. Sul oli see peaga kleit seljas. Siin oli liigat, see olid just sisse kolinud, raamatud ära toonud. Parandas naine. Kõik oli tühi, ainult rahatud. Voodiasina. Ülikonnas ja klassikaline muusika. Oli küll naljakas nagu see praegunegi jälle on voodiraamatud ja sea. Aktoogor pärast ei olnud seal midagi instiljas. Ja on ikka enne, muigas mees. Huvita talv on läbi, suur kevad käes, aga rand on ikka tühi, mine või ujuma. Sa oled Aadama lihastega kergelt küll ei ole siin kedagi peale minu vaatamas. Vana narr. Ütles naine õnnelikult nagu tookordki. Kui sa rääkisid seda kiigutamise juttu. Kuidas see oligi? Sa ei taha seda rääkida. Oh, see on nii, ütles meespeaaegu tundetult. Elas ükskord linnuke, tal ei olnud sõpra. Läksid linnuke sõpra otsima, lähed Ta näeb, vanamees istub üksi pargis pingil ja kiigutab end linnuke küsima, miks sa end kiigutad? Alanes vastu? Mul ei ole sõpra ilma peal, nii istun ja kiigutangi. Kas ma võin ka siia istuda, küsib linnukene. Mul ei ole ka sõpra ilma peal. Istu pealegi lubab vananes nii istuvadki ja kiigutavad. Vaat niisugune jutt. Ja siis ütles mees pead pööramata otse merele vaadates. Meie läheme täna ära. Täna. Modellin auto ja lähen ära. Ma saan aru, et sa kardad liiliaga paremise. Lähme ise. Kas sinuga on ikka kõik korras see ootamine ja kõik? Need vaatas naisele tõsiselt, otse veidi vaikinud sõnast tasa. Kui sa just tahad. Kui sa just tahad, siis homme hommikul. Tead. Võib-olla nad olid rõõmsad kes. Tiitja Tiiu. Näed siit majast minema, said? Naine vaatas mehele murelikult näkku aga kuigi oli heledamaks läinud ja päikesekiir puudutas mehe põsk, ei saanud aru, kas mees naeratab oma isemoodi süütut naeratust või mitte. Siis mees mühatas teadmiskoht. Seal oli raamatus kui valed, kaks kella üksteise kõrvale, see on üks vana asi, oli niisugune mees nagu Kristjan süügens. See tegi kuskil seitsmeteistkümnenda sajandi keskel Niibani kaks pendelkella kõrvuti, ühesõnaga kui sa paned kaks kella kõrvuti siis hakkavad nende pendlit pikapeale ühes rütmis kiikuma. Teadmix. Loodussäästab niimoodi energiat, palju parem kui minu jutt kiigutamisest. Sa oled seda raamatut lugenud, igavene vanameest. Ainult käsikirja vastas mees süütult, kui naine ta, läki, käed kaela ümber, pani. Lained tulid tugevamalt randa. Naine pani pea mehe õlale ja hakkas end kihutama. Vist mingi laev seal silmapiiri taga. Siis tulevad. Nad vaatasid pikalt laineid. Ja mõne aja pärast hakkas mees muhelema. Eemalt lähenes koer, ta jooksis joonelt mehe ja siis naise juurde, torkas pea korraks kummalegi vastu nägu ning istus siis kassi kõrvale maha. Jäi merele vahtima. Mees laskis end kummargile ja võttis kätega põlvede ümbert kinni. Mees peatas, hingas sügavalt. Hakkas korraga nagu kiirustades rääkima. Kas sa tead, miks ma tookord öösel mängisid? Sellepärast? Ta võttis vasakuga parema käe kus ei olnud sõrme. Muidugi, ma olin purjus, tookord ma olin purjus. Teada aga mängida tuleb päeval lollus. Vahel sõrmusega kadunud sõrm valutab, aga see ei ole kõige hull, kõige hullem olnd. Naine vaatas talle murelikult otsaga mees jättis lause pooleli, ta oli kahvatu. Aga ta suul oli naeratus, tus ja päike paistis talle ikka näkku. Kui ta vajus veidi liiga tugevasti naise õlale. Nii et naine võttis tal õlgade ümbert kinni. Ma tahtsin öelda, et mängida tuleb siiski päeva. Ja. Mees naeratas äkki südamlikult ja laialt jääd, kui üks sõrm ära on, siis ei pea sellel sõrmel küünealuseid puhastama nendel alati puhtad. Mehe käsi pitsites tugevasti naise kätte. Nii et seal oli valus. Ja naine ei osanud äkki muudkui küsida. Kiirustades küsida, nagu kardaks, et ei jõua ära oodata. Millal mees vastab. Kuigi ta teadis väga hästi, et just see küsimus on kõige kohatum kõikidest, mida ta küsida võiks. Karel seda Delfi laulu, Karel. Kas saad kuulata isa? Ja mees keeras pead, vaatas naisele otse sügavale silmapõhja. Ning sosistas süütult naeratades. Pagassi kuule. Sina ahju, kuuled? Ta ajas end korraga pingil püstackile ja küsis selgel häälel. Kuule, aga, liiv? Kas sa koti janu liiva jaoks võtsid kaasa? Kell viis õhtul hetkel, kui naine kummardas, et mees üles tõsta Lõi, kas tulli ikka veel nurru ja naabermaja koer vaatas liikumatult merele. Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg