10. mail tutvustas Hannes Varblane põgusalt vene päritoluga ameerika kirjaniku Vladimir Nabokov vit. Tänases saates kirjanduse lugu räägivad Mihhail Lotman, Rein Kruus Volkovi loomingust veidi põhjalikumalt. Hannes Varblane on rääkinud vene päritolu Kreeka kirjanikust päevaks ikka vist rääkima rohkem sisse. Need on päritolu vene kirjanikust, kes kirjutas ka inglise keeles. Õnneks on pookovist eestlastele siiski küllalt hästi juba tuntud, sest näiteks Hannes Varblane on jaga Edasis kirjutanud. Ja näiteks toomas. Tal on ka kirjanikuna Labokovi austaja ja mingil määral võib-olla Nabokovi vaimu eesti kirjandusse on püüdnud edasi anda. Ja Inglise keeles lugejad on küllalt palju lugenud neid kõmulisi Labokovi ingliskeelseid teoseid ja nende kaudu hiljem ka siis neid Nabokov teoseid, mis ta ise on vene keelest inglise keelde tõlkinud või autoriseeritult autoriseeritud, ärkas vähemalt on ilmunud inglise keeles ja vene keeles. Lugejatel on ka olnud väga palju võimalusi, nüüd viimasel ajal. Igatahes sellepärast et mingis mõttes see nõndanimetatud kirjanduslik perestroika vist algaski kowista, kui kõiki neid pleenumi kõnesid võis veel skeptiliselt võtta. Paar aastat tagasi, siis, kui maleajakiri 64 avaldas ühe okovi väikese male Essekese siis vähemalt minu jaoks oli see tõesti suur üllatus. Samale ajakiri oli avaldanud Nabokov esimesena sellise nii keelatud nime tutvustanud, siis tuli teine üllatus kui ajakiri Moskva 86. aastal detsembrinumbris avaldas napookovi romaani luuseni. Kaitse. Kummalisel kombel on see nõnda. Valeromaan ja Nabokov oli esimene see pagulaskirjanik keda siis nüüd selle perestroika ajal Venemaal hakati uuesti laiemalt avaldama ja praeguseks on peaaegu et kõik tema olulisemad teosed vene keelde tõlgitud ka inglise keeles ilmunud teosed näiteks isegi Lolita on nüüd on ilmunud või ilmumas. Mina pole seda küll käes hoidnud, aga pidavat olema. Rääkimata sellest, et kõik vene provintsi ajakirjad ja keskajakirjadest rääkimata peaaegu igas ühes võib viimasel paaril aastal leida vähemalt ühe kui mitte kaks Nabokovi teost, näiteks ajakirju. Olga on joodud vist vahepeal 200, Nabokov romaani uuesti avaldada. Võib-olla oleks siis praegu paras hetk natuke pookovi kui menukirjaniku fenomenist rääkida, konkreetsemalt tasemel? Kui me vaatame vene immigrantliku kirjandus, siis on ka kahtlemata selle tipp-ta-on puht immigrante kirjanik, ta saavutas kõika oma kuulsust ja oma edu emigratsioonis. Aga praegu on näiteks huvitav jälgida, kuidas pookoviest võitlevad erinevad grupeeringud, mitte ainult välismaal, kuid ka siin. No näiteks see selline klassikaline situatsioon on paleemika, kus Nabokov peab õpetama kas vene kirjanduse kateedri või inglise kirjanduse ja enamus Ameerika ülikoolides koka fon. Just diakäsitletakse kui Ameerika kirjaniku, mitte vene kirjaniku ja vene professorid on väga selle peale pahased. Kokku on väga populaarne ja tudengid meelega valivad sellist kursust. Aga veel huvitavam on siin põhilist praegu kaks nagu kodusõda käib kahe leeri vahel. Reaalne eesotsas on aga niuke, aga niuke oli üks esimesi ajakiri, mis avaldas Nabokovid, aga samas ka seene natsionalistlikud konservatiivne leer nagu ajakiri Moskavi, meie sõbrimini. Nemad ka loevad oma kirjanikuks. Väga huvitav nähtuste statistilist kirjaniku Venemaal ei ole Nabokov, ta on eluaeg saatnud selline skandaalse kirjanikukuulsus kusjuures skandaalid tema ümber olid täiesti erineval tasemel. Praegu on kevadtema ümber poliitilised kired. Siis, kui tal ilmus esimene inglise keelne romaan Lolita, millega ta murdis siis inglisekeelse kirjandusse siis selle romaani oli selline pool Barnagraafik, kuulsus ja ainult tänu krembriinile, kes juhuslikult luges selle läbi ja leidis, et see on suurepärane kirjandus siis nagu lepitust, Nabokov ikaga teisi kriitikuid. Olnud seotud see nõndanimetatud idiootsus loogiliste asjadega nimelt minu meelest üks tema tugevamaid huvitavamaid romaane vene keeles on ta Pealkiri tar inglise keeles kihvt, eesti keeles peaks ta siis olema ka Anne erakordselt sisuliselt üles ehitavad, on tegelaseks, on, eks emigrantlica vene kirjanik, kes Saksamaal elab. Kirjuta traktaati Tšernašovskist ja selle värskelt käsitleva traktaadi sees on tsiteeritud ühte olematut ka varem justkui ilmunud traktaati Sherskest muidugi Nabokov välja mõelnud ja väga andekalt lustifitseerinud. Ühesõnaga selle romaani sees oleva traktaadi sees oleva traktaadis Lanno channašovskit käsitletud nii ebatavalisel moel, et isegi pagulaste poliitilised ringkonnad nüüdisaegse jaotuse jalgu kannaksid nime konservatiivsed. Ka nemad leidsid, et seal on siiski vene vabadusvõitluses ja revolutsioonilises arengus on siiski mingi osa olnud jah, et see on juba seal osaski otsene mõnitamine on, mida Nabokov oma romaanis teeb ja esimeses trükis Pariisi aja kirjasse võimeline sapiski ilmuski siis romaan Darr ilma nende lõikudeta säskist. Emigrandid need külonid, enamasti konservatiivid, aga nad olid kõik demokraadid ja nad austasid Tšernašovskid justkui suurtena demokraati ja üldse nende meelest selline poliitiline või vastupidi apoliitiline mõnitamine mida nägid Noftšerdunceri teoses endale. Nimelt oli see peategelane, see oli šokeerituaalseksam toimega. Mina isegi ei oleks nõus sellega, et Nabucco veskit mõnitab mõnes mõttes teeta showski huvitavaks vähemalt toob esile mingisuguse külje. Mille poolest, et tõepoolest oli huvitav kui noh, ühesõnaga vaatamata öelda, siis, siis seal oli omajagu hull ja temaga kirjandusteosed tema kuulsad romaanid, mis teha, ja rääkimata veel teistest. Need on ka omajagu hullumeelset teosed ja muide sellise kirjandusliku mängu jaganud avaldamise poolest mingis mõttes sarnased sellele, mida Nabokov ise tegi oma teostes mingisugused sarnased mängu põhimõtted ja šifreerimise katsed. Lugejaga mängimise, lugeja lollitamise katsed, kohati kohati võib leida ühiseid jooni showskilkuga Nabokov. Ma ei tea, kuivõrd sarnased nadolid, Nabokov showski, aga nad olid kindlasti Candy poodid, Nabucco arsenalile müstifikatsiooni mäng, tähendab, ta võis nautida seda, kuidas showski kirjutab igasugust jama kokku, aga teda ei saanud kuidagi respekteerida seda, kuivõrd tõsiselt isegi showskisele jamasse suhtub sellel teosel. Ma mõtlen, sa Anned sela, mitte ainult väljapaistev Roman, aga tal on palju teine tiga showski ju. Sellises teaduslikuks pool teaduslikuks uuringust paljuski seletas seda showskid aru saama matut fenomeni, miks ta on niivõrd populaarne oli ja miks ta nii oluline oli vene intelligentsi jaoks. Showski kirjutas nagu atistliku evangeeliumi elu õpetus ja ta tõstis esile need üliõpilased, kes mustad kiisikus varsti surevad. Kopikatki pole raha, naised nende poole ei vaatagi, nende enesehinnangut tuldud tõstis, näitas, et nemad ongi maailmasool, mitte need rikkad, mitte need ilusad, mitte need targad mitte need andekad, mitte neid aadlikud, aga vot just nimelt need vaesed tudengid nagu tema nagunda Ljubov mõlemad vaeste küla, preestrite pojad. Muuseas. Ma tahaks siiski juhtida tähelepanu. Nabokov idealiseerida ka ei pruugi. Näiteks tuleb mul meelde, et selline küllalt vähetuntud literaat nagu olek Volkov, kes veetis hulga aastaid Sulawesi laagrites ja ei saanud kaua aega mingeid oma kirjandusteoseid avaldada alles nüüd koos Nabokov ega on perestroika ajal jälle kirjanduslike ajakirjade veergudele ilmunud. Volkov oli Nabokovi koolivend ja tema Nabokov nime kuuldes enamasti käsutanud ja teatanud, et see oli erakordselt vastik, ennast täis kõrk poisike, kellega keegi ei tahtvat suurt Mängisin läbi saada, pookovitan nüüd mõnevõrra ka inimesed iseloomustatud, aga kui tuletame meelde, saate alguses kõlanud juttu sellest, et Nabokov üle on kõvasti vaieldud ja nagu ma aru saan võrdlemisi kunstiliselt, et kuhu ta siis kuulukas õpetada teda vene kirjanduse kateedris või Ameerika kirjanduse kateedris missugune tema enda maailmavaade oli? I pisike küsimus, nii et kas ta oli rohkem venelane või ameeriklane, vaid kas ta oli ainult mängumees ja lollid ja, või kui maailmavaatelt ta on? Pigem nendes tavapärastes terminites nimetada seda agnostikuks, selles väljendub ka see, et lõpliku viimase instantsi tõde ei ole võimalik loogilistes kategooriates kuidagi tabada. Samas muidugi on Nabokov vähemalt kindlad eetilised ja esteetilised põhimõtted. Ta kuulutaks põhimõtet kunst kunsti pärast kui sellised vastikud maraliseerijad seal nagu Oskar vaelda kes tegelikult ise ei teinud kunsti kunsti pärast, vaid ajasid mingisugust oma moraaliasja. Et kui need ei oleks selle loosungi ära rikkunud. Umbes selline mõttekäik on Labokovil olnud. Tähendab, kõigepealt oli suur kirjanik, mängumehel olid, need on palju, aga mõned neist on ka suured kirjanikud. Nabokov oligi selline muidugi erand ka vene kirjanduses, aga vene kirjanduses selliseid erandeid oli juba ja esimene, kes tuleb meelde, on turgeenev. Suur vene kirjanik, enamus aega elas Prantsusmaale, kirjutas ka prantsuse keeles ja mitte ainult, kirjutas prantsuse keeles, aga loeti prantsuse keeles teiseks tilistiks. Kõige parimaks Tristid loetakse klaverit, teiseks Systur geenividin, noored kirjanikud nagu salatõi turgeenjevile oma teosed, et ta seal kontrolli stiili ja parandada, seda siin erinevalt natuke vist oli väga lahke ja abivalmis inimene. Aga Nabokov, Nabokov juurde tähendab, enda jaoks on muidugi oli vene kirjanik, kuigi ta kogu aeg eitas seda maailmavaatelt kosmopoliit. Ta oli ameerika kirjanik, aga see on Ameerika kirjanik, kes elas praktiliselt kogu aeg Šveitsis. Elas ja suri Šveitsis. Ta elas hotellis raha küll juba elu viimastel aastatel, et oleks võinud endale villa või, või lossigi osta. Oleks võinud palgata endale teenijaskonna, aga tema elas seal hotellis, mis on selline ajutine peatumispaik, elas külalisena Šveitsis, seal ta ei loonud endale kodu väljaspool kodumaad. Siis siin on sügavam ja psühholooge nii filosoofia taga, ta arvas üldse, et me oleme külalised maa peal, aga samas ta oli rendieesti, ütles ta naljagnastik, ta ei teadnud, mis seal taga on ja üldse vot selline piiri ületamine on Nabucco. Manist Anne, kus Venemaa piiriületamise Madis on pidevalt seal kuskil Venemaal kadus peategelase isa, kes oli kuulus geograafia loodusuurija. Ta sõitis Aasiasse veel enne revolutsiooni, aga siis pärast sihukeses revolutsioon, pere emigreerus arvatavasti kuskil teda lihtsalt maha lastud Venemaal. Et Venemaa on selline, kus inimesed kaovad veel hõredamalt kujul, see tuleb, et teises romaanis puudrid kangelastegu, mis lõpeb sellega, et noor inimene, kes otsib oma koha selles elus läheb tagasi Venemaal ja seal kaob nagu ületab Venemaa piiri, siis must auk sealt tagasitulekut ei ole. Aga nii on ka elu ja surma vahel kaks üsna tuntud tema teos nagu kaamera aps, kuur on inimene, kes jääb pimedaks. See on probleem, mis on igal inimesel inimene, kes jääb pimedaks, ta vähemalt teab, millest ta jääb ilma. Aga me ei tea midagi, kuuleme midagi. Läheme, aga võib-olla on veel mingit väga olulist kanaleid, mida meil ei ole. Ja võib-olla kõige selle teema tipus on tema pikem jutustus või lühiromaan kutse hukkamisele seal nimetatud andi utoopia, eks, aga kogu see elu, mis on siin väga kunstlik, veel kunstlikum kui teistes Nabokovi romaani, see pärast selgub, et ainukene tegelane, kes seal on, see minategelane, selle peab tema hukkamisega. Ja siis pärast surmata, nagu tunneb. Tal raviti pea ära ja siis ta tõuseb ja näeb, et kõigil dekoratsioon laguneb ja ta kuulab mingisuguseid hääli. Ja läheb sinnapoole. Ta arvab, et seal on sellised olendid nagu tema seal Nabokov, põhiline nisulagi, mis on tema loomingus ja teistes romaanides, on segaaga, mitte nii niivõrd, nii selgelt nimetasin mitu korda vana kannel, mis algab kolimisega. Kolimine on üldse, on väga oluline Nabokov elus ja loomingus. Ta kolib tänavale, jahvatab tänava alguses on postkontor, tänava lõpus on kirik, nagu jättis talle aastases romaanis sihuke kunstlik ja ta kirjeldab seda. Tead, ja me näeme, praktilises, ta kirjeldab mitte reaalselt mingit deklaratsiooni ja vot see on see plats, kus toimub siis tegevus, kõlab kuidagi Bergmanlikud. Modernismi. Mõttes on erand või marginaalne nähtus, modernist või realist, mõlemad ta muidugi ta on väga peenmodernist, aga ta on niivõrd pehmendusminister, modernismi vedel ei näe, et seal tuleb, ainult kui hakkame süvenenult uurima, siis me näeme, et vot need, need modernismi saavutused on seal sees. Postmodernismi siis juba sellised. Ja, ja ta on üks postmodernismi eelkäija, seda võib lugeda tema teosed väga tõsiselt, kui puhast realismi, paljud saavutada suurt naudingut. Selles mõttes ta on vene kirjanduse realistlikke traditsioonid, ei jätka ja tema otseseks eelkäijaks. Uni Ivan Punning, nagu Nabokov, suurepärane stilist. Samas seal me leiame nii mütoloogiliste kihti, nii mängulist väga mitmekihiline ja ta elus ka oli väga mitme kiireni originaalsus seisneb ainult selles, et ta elas hotellis. Meil on kirjutuslauda, kirjutas seistes, kinnitades paberit Mulberti. Temal joonistas, ta maalis oma teoseid ja ta oli muuseas suurepärane kunstnik. Ta oli teadlane, vene kirjanduse professor ja kirjutas ka huvitavaid teoseid vene kirjaniku koogili uurimine, Puškini unda tõlkis Jevgeni Oneginit inglise keelde seal neljaköiteline väljaanne, ükskõik siis tõlge ja üks geograafilises kaks kommentaare, praktiliselt teaduslik uurimine. Aga ta oli ka endo moloog, putukate uurija, putukate teema on pidevalt tema loomingus, eriti liblikaid, uuris, püüdis kollektsioneeris ja tal on ka teaduslikud tööd sel alal emigreerus, tal ei olnud mingit vahendit, millest elada ja siis ta oli professionaalne sportlane, teenis poksi käedenisega ja sporditeema on ka väga oluline, tema looming, eriti häda oli maletaja, pole sugugi juhuslikult, eks romaans sassi ta uus uus kaitse on pühendatud male ja nagu maletajad ise ütlevad, et ühtki teist teost, kus nii hästi maletajad, psühholoogia oleks edasi antud, ei ole lihtsalt maailma kirjanduses. Uusoni prototüübiks on ilmselt, alusin selles romaanis anne tegelase huvi showski vastu ärkab juhuslikult ta loega maleajakirja. Esiteks ta vaatab, et kuidas kõik Venemaal on alla käinud isegi maleülesandeid, nad ei saa korralikult koostatud, sest ühe selles osas nägede mustadele üheksa hektarit Ehk mingil tasandil päris huvitav ja siis hakkab tundma huvi selle inimese vastu, kes mittestandardselt ja samas kuidagi kehvapoolselt teostada oma ideid. Ja selles mõttes see fakt, mida Rein esimene Nabokov publikatsioone Nõukogude Venemaal oli just maleajakirjas vägala pokri vaimu. Ta tema väga armastas selliseid asjade kalambuure, kokkusattumuse kokku külalisi ja paljud tema teosed solfreeritud. Inglise keeles ašifreerib vene sõnum vene proosastašifreerib Wen elule. Kuidagiviisi tundub tähenduslikkust ka see Nabucco harrastuste vastandlikkus või sümboolsus. See, et ühest küljest täiesti professionaalne putukateadlane endo moloog, putukad kodus midagi naturalistliku realistliku ja teisest küljest, siis kui midagi on täiesti kunstliku tehistiku, midagi mängulist abstraktset ideerist. Ja see, et üks inimene tipptasemel ühenduskoht, selliste erinevate tegevusala, midagi, midagi samasuguste on ka tema romaanides, aga mängulisust jätkub tal ikkagi kõikjale. Minu meelest vähemalt tema kommentaare oneeginile ei maksa surmtõsiselt võtta, sellepärast et vähemalt mulle tundub, et kohati on ta seal parodeerinud akadeemilisi ülitarku ja ülihargnevaid kommentaare. Žanrilt see on, see on eriline kommentaar metakirjandus, aga sellele ehitanud juurde Igalühel korrus parodeerida poleviseerides ka seda sellist metakirjandusliku žanri. Kui Nabuccot hakata eesti keelde tõlkima, siis kummast keelest seda teha kas inglise või vene. Ja no ma arvan, et need, mis ta kirjutas vene keeles, tuleb tõlkida vene keeles. Aga küsimusele, mis keelest tõlkida need, mida ta kirjutas inglise keelde, sest ta teab seda ise ka tõlkis vene keelde nad erinevad liita vene keeles on natuke teistmoodi, kui olid inglise keeles. Ka need vene keeles kirjutatud teosed on, mis on käe all inglise keelde tõlgitud ka need erinevad oma täita neid täiesti ise ei, seda küll mitte, aga ta on neid täiendanud ja tahan sinna mõningaid krutskeid nüüd sisse teinud vastavalt siis inglise keele jaoks. Ja mõne seisukoha pealt tundub, et peaks vist isegi inglise keelt eesti lugejale eelistama, sellepärast et inglise lugeja, aga arvestades on ta kohati on mõningaid vene asju ära seletanud. Selge siis need, mis ta kirjutas vene keeles, tuleb tõlkida inglise keel. Vene keel. Nii palju vahele, et kas teile ei tundu, et Vladimir Nabokov ise olles agnostika, on tahtnud teisi lugejaid oma usku kaasa tõmmata, seades neid niisuguste ülesannete ette, no mida ei ole isegi võimalik korralikult tunnetada? Ma ei arva, et ta tahtis, vastupidi, pigem oma teostega tekib sihukeste barjääre vaadates neid ületab siis need on talle lähedast inimest, nendega mõtted vestelda ja mõistatus ei ole selline asi, nagu tuleb loogiliselt mõelda ei seal nagu parool, millele tuleb teada vastust ja vot puhkeveel on ka sellelaadseid, mõistatusi, mida võib teada ainult see, kes juba ette teab, mida võib lahendada ainult see, kes juba teabele, see, kes ei tea, jääbki.