On tore, kui on palju pilte, mis on siis kas fotoaparaadis või on kuskil arvutis, aga kuidas tagada see, et need pildid oleks ka 10 20 või 30 aasta pärast alles? Vaat see on küsimus, millele täna vastust otsime, stuudios Kaupo Kikkas. Mida teha, et pildid säiliks või kuidas neid hoida? Piltide säilib säilitamiseks on tegelikult kaks viisi kassis digitaalne või füüsiliselt piltide säilitamine. Aga ennem kui ma nende viis nii-öelda eripäradest rääkima hakkan, ma alustan võib-olla nii-öelda algusest, et kuidas üldse ühe fototeekond välja näeb. Ükspuha, kas see pilt Ta on teil filmilindil või on see digikaameraga pildistatud siis mõlemal juhul tegelikult tänasel Päeval digitaliseeritakse need pildid ehk siis ühel juhul digifotokas digidigitaliseeritud, selle pildi juba võtta hetkel see on nii-öelda analoog-digital konverter, mis need valguse osakesed muudab digitaalseks signaaliks salvestab mälukaardile ja filmiga. Vara puhul juhtub see asi fotolaboris, sest et fotolabor tänapäeval skaneerib kõik need negatiivid ära ja täpselt samasuguse nii-öelda analoog-digital konverter iga muudab selle pildisignaali digitaalseks mis tähendab seda ükspuha kumb fotokas sul on päeva lõpuks on seal igal juhul digitaalne pilt ja päeva lõpuks võid sa neid täpselt samamoodi mõlemaid printida fotopaberile. Aga vahepeal on seal signaaliga digitaalne, mis tähendab seda, et tegelikult ei oma tähtsust, kuidas see pilt on tehtud. Mõlemal juhul on sul võimalik kasutada mõlemat meediumit nii digitaalset hoiustamist kui siis paberil hoiustamist. Kuidas nüüd edasi minna? Kõigepealt muidugi, mida ma kutsun kõiki üles tegema, on see, et mitte säilitama palju pilte digitaalse fotograafiaga koos on üks selline tore termin nagu digitaalne kõhulahtisus mis tähendab seda, et inimesed kaotavad ära igasuguse kontrollmehhanismi selle fotoka päästikule vajutamise üle ehk pildistatakse absoluutselt kõike absoluutselt igal pool ja arutus koguses. Ja tegelikkuses juhtub see, et tekib üks tohutu tohutu hulk faile, mida mitte keegi ei vaata ja mida mitte keegi ei suuda enam hallata ega panna isegi kokku, kus, miks ja millal see pilt on tehtud. Digifotode puhul, muidugi on see hea asi, et fotokas annab sinna failiga kaasa sinna faili sisse eksist info, seal infos on kirjas täpne kellaaeg, kus neetud uutel fotokatele on sees lausa GPS seade ja ta annab pildiga kaasa ka GPS koordinaadid. Nii et sul on võimalus millal iganes aastaid hiljem panna täpne koht ja aeg paika, kus see pilt on tehtud. Nii et see on nagu digitaalse foto puhul muidugi suur pluss selle nii-öelda pärast sündmusega kokkupanemiseks. Aga samasid emotsioone, reaalselt siis ikkagi küsida, et mis mõte sellel pildil oli, kui sa ei suuda seda oma mälestuste järgi kuhugile oma mälestustesse asetada, vaid lihtsalt hakkad otsima GPS koordinaate või, või informatsiooni, et kus sa selle pildi tegid, eks ju? Aitäh kõigepealt ma kutsun üles julgelt ikkagi tegema ja pildivaliku ja kustutama ikkagi praakpildid ja mõttetud pildid koheselt maha sest et mida rohkem maksta, seda pildikogust ajate, seda keerulisemaks läheb teil see igasugune säilitamine, arhiveerimine, hoiustamine ja hiljem ülesleidmine. Nii et tasuks ikkagi hoolikalt arhiveerida ja hoida pilte, millel on teie jaoks mingi olgu siis sentimentaalne, olgu see ajalooline, mis iganes see väärtus ka ei ole. Kui te olete selle esimese nii-öelda sodi bodi maha lasknud ja selgitanud välja, mis, mis pildid teie jaoks väärtust omavad siis tegelikult ongi nüüd ees valik, kas trükkida pilte välja või hoiustada neid digitaalselt. Kui neid hoiustada digitaalselt siis ka siin on kaks erinevat lähenemist, on võimalik neid ise hoida kõvaketastel või DVD-plaatidel või laadida nad üles kuhugi interneti keskkonda. Ja internetikeskkonnad ei tähenda mitte ainult seda, et sa paned eputamiseks need pildid kuhugile kellelegi vaatamiseks üles, vaid on ka sellised internetikeskkonnad, mis ongi mõeldud hoiustamiseks. Sa võid neid seal niimoodi hoida, et ainult sina saad neid ise näha või võid oma lähedastele näidata. Ja tegelikult sellel on suur nii-öelda turvalisuse pluss enda kõvaketaste ees, ehk et need pildid paiknevad kuskil hoolikalt toitud serverites kuskil erinevates maailma paikades ja, ja see võis tõesti võik tagada tegelikult ka piltide säilimise siis kui juhtub mõni suur õnnetus, tuleb uputust tuleb, ma ei tea, magnettorm, mida siin lubatakse kogu aeg kunagi pole tulnud, mis arvuti kõvakettad, hulluks ajab ja nii edasi. Nii et tegelikult see internetilaadimine, mina isiklikult soovitan seda kasutada turvalisuse tagamiseks, et hoida end arvutis ja laadida üles kuhugile internetti, et need teenused tegelikult tavakasutajale on tänapäeval tasuta lihtsalt leida sobilik pildi keskkond, laadisin oma pildid üles ja kindlasti natukene uurida selle pildi keskkonna tagamaid. Et siin on kaks asja, mis võib juhtuda, esimene asi on see, et kui see firma, kes su pilte hoiab, läheb näiteks pankrotti siis võib osutuda võimatuks nende piltide kättesaamine. B kui see firma näiteks mingisuguse sellise triki teinud, et sa võid tasuta üles laadida, aga allalaadimine näiteks maksab raha siis kindlasti väga ebameeldiv üllatus või kolmas variant, kui see firma, näiteks selleks, et hoida ruumi kokku, teeb su pildid ise väikseks, vot see võib olla ka tõeline õnnetusse laed oma suured failid üles mõtled, et need ajaloo jaoks turvaliselt talletatud ja nüüdse pildi keskkond teevad ise sinult küsimata väikseks, salvestab ainult pisikseid variante, mis võib olla tegelikult ju katastroof. Nii et kindlasti selle pildi keskkonna valimine. Ja tingimuste läbilugemine oleks oluline samm. Aga tõesti, tavakasutajatel on need need pildi keskkonna tasuta ja seal saab hoida päris suurt hulka pilte nii ruumiliselt kui pildi arvuliselt. Ja nagu ma ütlesin, soovitan siis laadida nad kuhugile ülesse ja kindlasti hoida alles ka enda kõvaketta peal. Ja nüüd, kui juhtub ühes või teises kohas mingisugune äpardus, siis vähemalt on need vajalikud pildid olemas selles teises kohas digitaalse salvestamise puhul, tänapäeval ma soovitaksin digitaalse säilitamise puhul vabandust, soovitaksin sellist toodi loomulikult paigad, kus on sellised erinõuded nagu muuseumid, arhiivid, riigiasutused, seal on salvestamise jaoks on täiesti omaette nõuded omaette maa maailm täiesti, kus siis tuleb säilitada lintidel veel varukoopiad ja nii edasi. Aga noh, see on, ma arvan, et tavainimene üldiselt nii niukses staadiumisse oma piltidega siiski ei, ei lähe. Nüüd kui me läheme paberi peal säilitamise plusside juurde siis paber on selles mõttes väga lollikindel, et ükski kõvaketas, ükski viirus, ükski firma pankrot, seda paberit ei puuduta, aga paberil on omad miinused. Esimene miinus on see, et kõik füüsilised kahjustused, mis võivad juhtuda, eks ju, nagu vesi tuli, niiskus, kadumine, kolimine, väga inimlikud põhjused, eks ju. Ja paberil on ka veel see mure tegelikkuses paberil olev pilt ei ole lõputu ta jäämaailma maailma lõpuni kestma. Igal paber pildil toimub mingisugune tuhmumine, mingisugune kujutise kadumine, aga tänaseks hetkeks näiteks tindiprinterit, kvaliteetsed tindiprinterid suudavad garanteerida meile 200 aastat tuhmumits kindlasti pildile. Et kui me hoiame seda pilti nagu mõistlikes tingimustes, see tähendab siis mitte päiksega käes vaid näiteks hoiame kuskil sahtlis, kus on normaalne temperatuur ja niiskus, siis tegelikult garanteeritakse meile 200 aastat selle pildi säilivust ja noh, nagu võib natuke irooniliselt öelda, et kes seda pilti siis 200 aastat kuskil hoidnud on, ega ei ole küll, eks ju. Aga noh, on simuleeritud kõikvõimalike aja poolt ja valguse poolt tekitavaid kahjustusi on saadud selline tulemus ja see ei ole lihtsalt mingi ühe firma reklaamlause, nagu öeldakse, eluaegne garantii, mis on kõige lamedam reklaamlause maailmas, vaid tõesti, siis seda kinnitavad mitmed instituudid, kes sellise uuringuga tegelenud on. Nii et tegelikult 200 aastas ainult 200 aastat on ju meie enda elu lõikes siiski väga-väga-väga pikk periood, kui keegi ütleb, et meie pildid säilivad kindlasti 200 aastat, siis ma arvan, et see on väga, väga hea ja kvaliteetne trükk, järelikult nii et paberil säilitamise pluss on siis tõesti see, et Ma ei tea, mis meie arvutitega juhtuda võib ja ja seetõttu ütleme, mina väga soovitan ka, omavad tähtsamad pildid, tähtsamad sündmused välja trükkida mitte ainult hoiustamise pärast, vaid ka sellepärast, et neid vaadata. Sest et viimasel ajal on, nagu te olete kindlasti kuulnud väga palju diskussiooni nendest elektroonilisest lugeritest, ehk siis nii-öelda päevadest ja muudest ekraanidest. Ja tegelikult sellega on tekkinud selline jutt, et meie sillem oma ehituselt on mõeldud vaatama ikkagi peegeldavaid, mitte kiirgavaid pindu. Ja arvutiekraan on ju kiirgav pind, ehk siis, et arvutiekraanilt näeme pilti ühtemoodi, aga peegeldavalt pinnalt ehk paberilt fotopaberilt pilti teistmoodi. Ja seetõttu ikkagi minule isiklikult väga meeldib vaadata fotonäitusel päris reaalset pilti, mis seal raamitud seinale pandud, see on, see on hoopis teistsugune tunne, kui sa vaatad lihtsalt seda kiirgavad pilti arvutist, nii et korraks säilitavuse jutu vahele säilitamise jutu vahele lihtsalt Remargiks. Et, et ma soovitan pilte trükkida ja paberi pealt vaadata, et mõni töö hakkab hoopis teistmoodi ja uhkemini mõjuma. Aga tore aitäh nende nõuannete eest. Kaupo Kikkase, kohtume järgmisel kolmapäeval.