Tere tulemast kuulama Paavo saadet stuudios on teiega marti nõu ja, ja argiiv. Tänases saates tahaksime teile tutvustada Hollandi metsasarvemängijat Aabkosterit, kelle kontsert oli võimalus oktoobri lõpus Tartus ja Tallinnas kuulata. Samas õnnestus maestro ka intervjuud. Saate alustuseks kõlas Wolfgang Amadeus Mozarti metsasarvekontserti Es-duur, kes selle järgi number 495 kolmas osa soleeris Abkoster. Teda saatis Põhja-Saksa sümfooniaorkester. Kuid kõigepealt tahaksin mõnda lugupeetud klassikaraadiokuulajale ülevaate Aagosteri senisest elukäigust. Aagoster sündis Hollandis haagis metsas mängija perekonnas. Lõpetanud sünnilinnas kõrgeima võimaliku hindega konservatooriumi, jätkas ta õpinguid Ameerikas bluumingtoni ülikoolis Kuulsa metsasarveprofessori, Phillip Farcashi ning Saksamaal Essenis Herman Baumann juures. Herman Baumann iseloomustas teda sel perioodil kui juhtivat metsasarvevirtuoosi oma generatsioonis. Alates 77.-st aastast töötas Abkoster Hamburgis Põhja-Saksa raadio sümfooniaorkestris metsasarverühma kontsertmeistrina, kust lahkus 1990. aastal, et pühenduda soolokarjäärile. Ta on mänginud niisuguste silmapaistvate orkestrite ees, nagu seda on tuisbergi sümfooniaorkester, frankfurdi, raadio, sümfooniaorkester, 18.-na. Rentslist Kammerorkester Salzburgi kaamerate, Akadeemika ja kontsentus, muusikus Vienna ning teinud koostööd sääraste dirigentidega nagu Fransprükkel Nikolaus Arnold Kuurt, Bernhard Klee, Don koopmann, Christoph Penderetski, Hans Funk, Külter vant ja Bruno Weil. Ette loetud nimistu ei olnud muidugi kaugeltki täielik. Praegu napp koster, lisaks soolokarjäärile professor Hamburgi konservatooriumis. Abkoster on silmapaistev virtuoos ainult kaasaegsel ventiilidega metsasarvel vaid valdab meisterlikult ka nature Jaan Metsasarve. Naturaalmetsasarve mängiti teatavasti enne ventiil süsteemi leiutamist ning naturaalsarvel oli võimalik mängida vaid ülemhelide real. Leid noote, mis loomulikult ei kõlanud, mängiti reguleerides õhuvoolu käe abiga kõla rehtris. Nii koostöös Jean-Pierre Rampaali ja Franzbrügeniga 18. sajandi orkestrist, kui paljud sooloesinemised, lindistused paljude riikide raadio ja televisiooni tarbeks on toonud abcostrile suure rahvusvahelise kuulsusega naturaalmetsasarvemängijana. Haatkostri kontsertreisid on viinud teda Lääne- ja Ida-Euroopas Ameerika ühendriikidesse, Kanadasse, Taiwani ja isegi Austraaliasse. Ta on esinenud Salzburgi festivalil Hollandi festivalil ja vürtburgi Mozarti festivalil. Ta kuulub nende väheste metsasarvesolistide hulka, keda kutsutakse esinema rahvusvahelistele lavadele nii naturaal, kuiventiilidega, sarvel. Apostel on teinud ka palju plaadistamis tööd. Ta on salvestanud peamiselt naturaalsarvega, Bachi, Mozartit ning Haydni loomingut. Enne kui asume intervjuud kuulama laseksimegi kõlada Wolfgang Amadeus Mozarti rondo Es-duur, kes selle järgi number 371 soleerib Abkoster orkestrit juhatab Bruno vahel. Täname maestrot kauni sarvemängu eest ja nüüd, kui ta on natuke saanud hinge tõmmata, küsiksime tema käest ka mõned küsimused. Härra koster, millal te alustasite metsasarve õppimist ja miks te valisite just metsasarve? Maestro vastab, et see on küllalt sagedane küsimus ja sellele on väga lihtne vastata. Ta alustas metsasarve mängimist kuueaastaselt peamiselt seepärast, et tema isa ja kaks onu olid metsasarvemängijad. Selle pilli hääl meeldis talle väga ja esimesed mänguproovid tegi ta nelja-aastaselt, võttes mõned kroonid pilli küljest, pannes huuliku neile külge ning proovides niimodi häält tekitada. Tõsisem õppimine algas kuueaastaselt ning kestis neli aastat. Seejärel jäi õpingutesse kahe aastane paus. 12 aastaselt alustas ta uue hooga ning juba 14 sealt võttis üks kord nädalas tunde kohalikus konservatooriumis kus jätkas pärast kooli lõpetamist muusikaõpinguid. Lõpetanud Haagi konservatooriumi, jätkusid õpingud Saksamaal Herman Baumann juures. Lisaks sellele täiendas Abkosterend Ameerikas bluumingtonis Filipp Farkasi juures. Ameerikas said olla kahjuks vaid kuus nädalat, kuna tööleping haagi sümfooniaorkestriga ei võimaldanud pikemat eemalolekut. Tema enda sooviks oli minna ameerika asemel Leningradi kuulsa õpetaja pujanovski juurde kuid seoses ajastu eripäraga tundus talle teostamatuna. Te olete olnud orkestrant ja solist samaaegselt, kuidas need kaks tööd 11 mõjutavad. Maestro arvates ei ole see lihtne olnud. Peale kuueaastast tööd haagi sümfooniaorkestris asus ta tööle Hamburgi Põhja-Saksa Raadio sümfooniaorkestrisse. Sel ajal kutsuti teda sageli oma orkestri ette kui ka kammersolistina esinema. Enamasti võimalik planeerida, kuna orkestris ori tol ajal palgal kaks esimest metsas harvem. Kuid oli ka pikki turneesi, mil pidi kõik sooloesinemised ära ütlema. Tema enda jaoks oli see töö väga tähtis ja pingutamist väärt, sest orkestris oldud aja jooksul saavutas ta kõikjal Euroopas väljapaistva solisti maine ning see võimaldas tal hiljem kergema vaevaga orkestrist lahkudes solistikarjääri alustada. Te olete lindistanud põhiliselt Mozarti ja Haydni muusikat. Miks just selline valik? Tiks meeldi papp kostjale Mozarti ja Haydni muusika ning ta peab mind teoseid väga tähtsaks osaks metsasarve soolorepertuaaris. Teiseks metsasarvekunstnik välja asjaolu, et kuna suurtele plaadifirmadele nagu Sony ja Deutsche grammofon on väga tähtsad müüginumbrid siis sageli ei ole intervjuu reidil repertuaari valikul suurt sõnaõigust. Ta peab mängima teoseid, mida firma soovib. Samal põhjusel on enamus tema lindistusi tehtud ajaloolisel naturaalsarvel sest neid lugusid on ventiididega metsasarvel plaadistatud juba sadu variante. Järgmiseks kuulaksime Joosep Faydeni divertismenti esstuur kahele sarvel ja keelpillidele. Teose osad on allegro Molto menu ott, trio touch, minu ott, trio, finaal presto metsasarvel naturaalsel metsasarvel Abkoster. Härra koster, kuidas te suhtute kaasaegsesse metsasarvemuusikasse? Kosteri meelest on mõned kaasaegsed metsasarveteosed päris huvitavad. Eriti hindab ta liigeti triot Kornole viiulile ja klaverile. Heliloojatest toob ta esile Mcsvel Davist. Professorina soovitab Ta oma õpilastele alati ka mõne kaasaegse teose kavva võtta. Ise ta kuigi sageli suurtel lavadel kaasaegset muusikat ei esita, sest metsasarvel solisti kuuleb publik mitte tihemini kui kord aastas. Ja siis soovitakse ikka kas Straussi või Mozartit ning solist peab sellest juhinduma. Nüüd veidi tööharjumustest, kui palju peate iga päev harjutama, et püsida tippvormis. Peale orkestri töö lõpetamist nõuab tippvormi säilitamine suuremat enesedistsipliini sest igapäevased proovid aitasid tal seda kergemini teha. Nüüd, kus proove ei ole sooloesinemised ja nende proovid on ajaliselt suhteliselt lühikesed ja füüsiliselt mitte liiga kurnavad harjutan maestro iga päev vähemalt kaks tundi. Õppides uut repertuaari, venib see aeg sageli ka pikemaks. Kuid kuidas täpsemalt harjutusaega planeerite, näiteks kui palju kulutate aega lahtimängimise peale? Metsasarvekunstnikul kulub lahtimängimiseks umbes 25 minutit. Seda katsuda teha iga päev võimalikult vara. Tavaliselt ärkab koster kell pool seitse ja juba tunni aja pärast harjutab ta pool tundi. Kell kaheksa on päevakavas ette nähtud väike kohvipaus ning seejärel jällegiharjutamine kuni igapäevaste õppetundide alguseni kell üheksa. Seejärel musitseerib härra koster vajaduse korral koolis õpilastega ning pärast tundide lõppu mängib ta õhtupoolikul veel tunni jagu pilli. Nüüd aga kuuleksime Robert Schumanni kontsertpala neljale tabeliorkestrile. Metsas arvedel soleerivad Abkoster Knut Hašelmann, Herman vinkler, Jürgen Pertelmann, Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkestrit, juhatab Christoph Brick. Tegemist on kontsertlindistusega 86.-st aastast. Kuidas te planeerite iga-aastast puhkust ja kas sel ajal ka metsasarve harjutate? Puhkuse planeerimine on mastavale keerukas. Kui koolis on suvevaheaeg toimuvad paljud festivalid, kuhu on sooloesinemised planeeritud. Kuud kujunevad sageli just kõige tihedamaks kontsertperioodiks mil puhkamisest ei saa mõeldagi. Näiteks eelmisel suvel viibis Abkoster kaks nädalat Ameerikas nädala Prantsusmaal ja nädala Saksamaal. Puhkuseks jäi üle vaid 10 päeva ja ka siis pidi vormi säilitamiseks harjutama. Kui kontsert plaanis on vähemalt kuuenädalane auk, lubab maestro omale nädala ilma pillimänguta. Kuid seda ideedega ta kindlasti mitte üle kahe korra aastas. Siinkohal tom metsasarvekunstnik lõbusa võrdluse hambapesuga. Tema jaoks on igapäevane harjutamine just nagu hammaste pesemine. Seda ei pea tingimata tegema, kuid kui seda teed, on väga hea tunne. Te annate meistriklassi kõikjal üle maailma. Kas teie õpetus on millegi poolest teistest erinev? Appkoster arvab, et igal õpetajal on oma õpetamisviis aga enamasti räägitakse siiski samu asju lihtsalt erineva nurga alt. See teebki tema meistriklassid põnevaks, sest õpilastel on kasulik kuulda, kuidas erinevad õpetajad lahendavad erinevaid probleeme. Sageli kutsub maestro teisi tunnustatud metsasarve õpetajaid oma õpilastele meistriklassi andma et laiendada nende silmaringi. Täname härra. Kostrit intervjuu ja kaunite Eestis kõlanud kontserdite eest ning loodame tema metsasarvemängu peatselt jälle kuulda. Seekordset näosaadet jääb lõpetama Wolfgang Amadeus Mozarti metsasarvekontsert Es-duur heli järgi number 417 esimene osa allegro. Ajaloolisel naturaalmetsasarvel soleerib Abkoster tahvel music, orkestrit juhatab Bruno vail. Metsasarve kunstliku küsitlesid ja muusikat valisid teile Ivar kiiv ja Martti Nõu. Loodame, et saade pakkus teile põnevat kuulamist ja soovime teile ilusat päeva jätku.