Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, hea muusikasõber, mina olen Jaan Elbulaja neljakümnes- saade, muide juba sarjas originaali koopia läks praegusel hetkel käima. Kui sai juba ühes televisiooni saates välja lubatud, et tuleb Eurovisiooni eri, siis see nii ka on. Ja ega mina, väike inimene ei saa seda Eurovisiooni küll ilma Olavi ilma Olavita teha ja härra pihlamägi on mul isiklikult täna saates külaliseks ja ütlen talle tere. Tere. Nii et mõtlesin, et suur Eurovisiooni selline vaatamisaeg on möödas, miks mitte teha originaali koopiat eurovisioonist? Aga absoluutselt õige mõte, sellepärast et läbi aegade on Eurovisiooni lugusid kõverdatud küll ja küll jama, et me vähemalt saate esimeses osas räägime nendest lugudest, mis on leidnud väljundi ka eesti keeles ja saate lõpus või hoopis mingi teine üllatus, vastupidi näiteks jam täpselt. Aga kui eurovisioonist rääkida, siis 1956. aastal ta ilmavalgust nägi. Ja sellest ajast meil vist ei ole eriti mingeid kavereid võtta. Ma esikoha saavutas laule refrään Liisassi esituses. Muide, see oli ainuke kord, kui Eurovisiooni santi välja ainult esimene koht, kõik teised kohad olid teised. Siis sellest laulust minu teada küll eesti keeles kavereid tehtud ei ole, ei tea, kas siis soome sellel ajal kandis üle elanud ei kõlanud ka need siis sellest ka Soome huvi tekkis siis, kui nad ise alles eurovisioonile tuli ja mis aasta see oli, siis umbes oskad sa öelda, ma on, et aasta oli siis 60.-te alguses äkki või kuskil 62, ma näen, et Soome on olnud eurovisioonil ja enne seda 61 oli ka nii, et ikka üldiselt ta tuli kuskil kuuekümnete aastate alguses ja siis hakati juba näitama ja siis sai ka Põhjarannik näha ja siis hakkasime meiega tasapisi vaatama. Jah, just nii see on muidugi meie, tartlased oleme üldse vaeslapse ossa jäänud, meienenud Eurovisiooni tuhkagi. Ka kuulsime Tallinna sugulaste käest, et vot selline vahva lauluvõistlus käib ja selline vahva riik võitis ja nii edasi ja nii edasi. Mina mäletan isiklikult, kui halleluuja võitis ja siis minu tädipoeg Aivar Joonas tuli meile sinna külla, vist me olime vanaema-vanaisaga kusjuures, ja siis oli Ves naa maki peale salvestanud läbi televiisori, siis selle laulu küll mulle see laul meeldis, hästi ilusa. Õnneks mäletan mina natuke varemat aega, aga kuna ma olin ka tallinlane, siis esimesed mälestused olid muidugi puhtalt mustvalged ja läbi raske, raske udu, aga ikkagi mingi pilt oli, ma mäletan, seda, ma käisime vaatamas kusjuures, sest minu isal oli millegipärast arusaamine, televiisor takistab noort inimest õppimas, arenemast jätab millegipärast ei ostnud kangekaelselt televiisorit. Pikka aega Eurovisiooni ma sain ikkagi naabri juures näha ja siis oli see midagi niisugust. No täiesti kätes raamatud, midagi müstilist, et kui sa juba soomekavast said teada, eurovisioon tuleb, siis te veel nädala aega, sa valmistasid ette, et kas ikka ikka võetakse sel päeval külas sind vastu ja sa saad Stavat? No kui veel siia sissejuhatuseks rääkida, noh, mõtlesin, et mul 40. saade, oled sa arvet umbes pidanud, palju eurovisiooniga seotud, laulan eesti keeles kõlanud. Ma pidasin seda arvet küll selle ajani, kui Eesti ise Eurovisiooni tegi ka aastani 2002. Ja siis me saime ikkagi ligi sadakond laudu, nii et. Mul läheb saatesse umbes seitse laulu, paar ehk 14 laulu, siis siis on väga mitmenda saate ja, ja me saaksime pikalt rääkida, sest mõnda laulu on ju veel nii, et mitmes mitmes esiniitnes esituses ja seda me ka täna siin sinuga vaidlemegi mõtleme, millist versiooni mängida. Hakkame siis pihta, läheme siis esimese Laulu juurde, mis on aastast 63, nagu ma aru sain, jah. 63. aastal võitis Eurovisiooni abielupaare Grethe ja Jörgen Ingmar manist ja muidugi huvitav on võib-olla, et see, et see oli ainuke selleks tahaks ja väga pikaks ajaks ainsaks nais-mees- duetiks ja tänavu Düsseldorfis, kui Aserbaidžaan võitis, siis tuli teine nais-mees- duett, et jah, see, mida me nüüd kuuleme, on esimene, aga ju linna ja, ja see ei olnud võidulaul aare hilisjõeti duett on väga-väga palju olnud, aga ma räägin võitlust võidulaulust. Kuid huvitav muidugi, kusjuures see, et Grethe Hingman laulis ja Jörgen mängis tegelikult kitarri, tema häält kuulda ei ole. Mõlemad on võitjad, nii et ikkagi seda toitics nimetada instrumentaal ja vokaalduett ja mis on selle Eurovisiooni puhul 63. aastal veel omapära, et ka teise koha saavutas duett? Šveitsi esindas väga tuntud juudi rahvusest laulja ester Ofaarim koos oma abikaasa abiga ja nemad jäid napilt napilt teiseks, kusjuures nende laulu autoriks oli seesama mees, kes kirjutas esimese Eurovisiooni võidulaulu Nonii ja pärast seda, see showomaart ei olegi enam tulnud Eurovisioonile, kuna ta ei tahtnud, solvus, solvus pisut jah, aga nüüd siis kuulame, kõigepealt kuulame siis originaali ehk siis Taani võidulaulu, ütle sa siis nimitantsuviis Ants viise aastast 1963 ja sinna otsa siis kohe meie koopia ja seda esitab meile Kalmer Tennosaar, eestikeelse teksti muide on teinud nagu enamustele Eurovisiooni lauluvõistluste klaveritel või siis järel tehtud versioonides on kuulus lugupeetud surematu Heldur Karmo, täpselt nii, sellepärast kuidagimoodi jõudis meeletu kiirusega ja oleme nüüd ka päris ausad, ajaloo vastu on seda laulu laulnud ka Marju Kuut, aga meie siiski praegu kuulame selles saates Kalmer Tennosaar. Sest see oli üks esimesi muide kavereid, mis üldse ka eurovisioonist tehtud. Kuule Billy. Ange. Suve keskkui synni tulvad ainult siis kui see mitme aastakümne Ja kuigi kaua kesta Suve kus on siis kõik lilled, miks lõõtspilli mängisid, kes tea, kas siin oli üldse? Suve keskkui synni tuli, vaat ainult seda tahan, või siis mitme aastakümne. Kuid nii kuigi kaua ei kesta Suve kus on siis kõik lilled, miks lõõtspillimängija, kes teab, kas siin oli hüldsem? Aastast 1963 need tulime, läheme järgmisse aastasse, 1964 võitis Itaalia, kes siis oli nüüd jälle taas üle hulga aja, eurovisioon mannil, sellel aastal aga pärast 14 aastast vaheaega, sest nemad olid lihtsalt solvunud ja mul oli muidugi väga hea meel selle üle, et õnnestus neid tagasi meelitada, sest Itaalia kui tõeliselt suur laulu noh, tema koht on tegelikult eurovisioonil ausad, kuskohast eurovisioon on sündinud? Ta on ikkagi žanremost saanud vähemalt mõtteviis aastat hiljem siis ka Eurovisiooni lauluvõistluseks realiseerus. Räägi siis, kas 64. aastal võitis 64. aastal, muide, see oli esimene kord, kui Itaalia võitis Domenico mu tunnu, kes seda maad on mitu korda eurovisioonil esindanud ja kes oli sellel ajal ikkagi Euroopa mastaabis superstaar, ei võitnud, ei võitnud mitte kunagi, aga tuli nooruke tütarlaps nimega Silivalatšinketi, kes muide, käis ringi koos oma emaga, sest ema seda 16 aastast tibukest üksinda eurovisioonile ei lubanud ja tuli laulis, ei ole maadel selles eas ja lihtsalt diskisele võidu nõnda lihtsalt ära esimese koha, esimese koha ja selle kohta siis kaveri kohta oskan öelda, et samal aastal tegi Heldur Karmo sellele jälle eestikeelse teksti ja seda laulis esimest korda eesti keeles Tiiu Varik, keda me siis kuulame. Teisena aga ei saa ka mainimata jätta, et väga kaunilt seda laulu laulnud paar aastat tagasi ka Kadi Toomi selle salvestanud, aga me kuulame ikkagi 64. aasta versiooni, ehk siis laulu ei ole maa veel selles eas ja Tiiu Variku esitus muide, võiks öelda ka juurde, et kui Chinketi oli võites seda laulu esitades 16 aastane, siis Tiiu Varik oli sel ajal 20 aastane, aga ikkagi sobis lauda ei ole ma veel selles eas, kuulame. Kuulsime ära siis kaks versiooni imeilusas laulust ei ole vahepeal selles eas ja aastal 1964, kus me nüüd äsja viibisime, läheme jälle aastakese edasi 65.-sse aastasse ja Luksemburg oli siis pärjatud võitjana. Ja pupeedia süžee, pupeedia soo on siis loo nimi, mis laulu kohta oskan öelda. Muide, huvitav on see, et kui eelmisel aastal 64. aastal Oledniketi oli 16-l aastane siis Franskaal, kes 65. aastal võitis, oli seitsmeteistkümne aastane ja tema esindas küll Luksemburgi, aga ta oli prantslanna. Ja selle laulu autor on zeržkanspuur, kes tegelikult maailmas on ikkagi kuulsaks saanud mitte ainult selle vahanuku ja mõne teise lauluga, vaid eelkõige lauluga, mida ta laulis algselt Brežytwardoogaja pärast oma elukaaslase pöökiniga. Mis oli siis maailma esimene sellise seksuaalse alatooniga laul? Nad on muide, kell on Eestis ka käinud ja, ja, ja nende tütar šarlotgensbur samuti Eestis andis kontserte. Nii et see on siis see seos Eestiga, aga seeskonsbur, laulu autor oli muide Franskaali ristiisa. Ta kirjutas oma ristitütrele laulu mis sai väga tuntuks ja kui nüüd siia juurde lisada veel see, et skandaal tõi mitte ainult laulu Euroopasse, vaid ka sellise Uudse juuksemoe, mis oli natukene alt kuulutatud kõrva isegi natuke alt lõua juures kuulutatud juuksemoe siis võib-olla pisut keskijale rohkem lähenev naisterahvast kuulaja mäletab seda soengut 65.-st aastast ikkagi väga hästi. Aga see, kõik on see vahanukulaul kõik see, mis ühe juurde käib just ja tuleme siis mujale. Maailma. Eeva pillar, ava muide laulu tšehhist, seda laulu ka sedasama laulu ehk siis teinud tšehhikeelse kaveri sellest loost, noh loomulikult neid on rohkem, mul ei ole väga palju andmeid, aga Eesti näiteks ridva paluka on ka soome keeles seda laulu laulnud. Aga eesti keelde või eestikeelsete versioonide juurde tulles, siis on laulu väga kenasti loovad muide teadkes Evelin Pang. Evelin Pang. Mul on seda laulu laulnud ja seda ta salvestas selle loo juba siis võtan kohe, millal see on siis 2009.-le aastal oma esik ja siiamaani ainukese plaadi peal originaalis eestikeelsena ehk siis esimese koopiana originaalist on seda jälle kihvt, Tiiu Varik ja me kuuleme Tiiu versiooni sellest laulust, sellepärast et ma ikka on oma saates püüdnud jääda võimalikult esimeste variantide juurde, kui see vähegi võimalik on. No päris loomulik on see, et need, kes on hiljem teinud, on võtnud ju selle Origini Maali on võtnud selle koopia ja sinna lisandus veel ka ajastut, aga me tahame ajastutruud olema aastas 65 siis oleme koos Tiiuga just Kehtna luule, nii, meie. Kui ütlevad mamma vähikuid minu laskus Tracemm. Lenna kest laula, ta ei töötanud, ei tea. Kas halvem või parem Eesti sõidad, jääb ja kes? Ei naera kunagi, ütleme oli. Portree viis küpsiste moodi ta. Lell, kes laulab, Neist tärminid ei leidu ja kõik kõik, kõik jäätmeid kuajeebee laadne aktiivaineid, kas värv tarka mõtet osta on ju tõesti VAID laulda ma, küllap sellest väheks jääb. Ma ei naera kunagi, kui tunne ikka juttu oli. Tõesti on miinimum viis piss ühtemoodi, ta. Lend ristida täiesti aru, nüüd. Leida võid kõik ja kõik ja puha ja küünelaki. Kas veis Leida kahtlaselt mõtles? Kes on ju tõesti VAID laulda ja küllap näitajad ja usk on ju täiesti väithauge. Dünastia. Just seda on ju tõesti väita. Järgmine aasta on meil 1968. Põneva, seda sellepärast, et sellel aastal tuli palju head uut muusikat ja ühe punktiga võitis ära Hispaania esindaja massi Ell lauluga La ja muidugi päris põnevalt, kelle ees ta võitis, sellepärast. Ma olen, sellest on räägitud, ka sellest on räägitud, samuti viktoriini põhiline küsimus, kes on igavene ja kolmas Clif, Richard, aga no kujutame ette, et see Clifton siiamaani laval ja väga nooruslik ja ka väga võluv siis 68. aastal, kui ta oli vaid 28 aastane, kui ta lavale hüppas oma sinises sametülikonnas siis seda ma mäletan, et päris kindlasti madele ka tagala lausa kangestasin. Kui sinnamaani, nagu kõik seisis nagu vahanukud, siis kõik liikus, kuigi me praegu vaatame see, mida ta liikus. See oli nii tagasihoidlik sammukene siiasamma, niisugune sinna ja käeviibe ühele ja teisele poole, aga ta hoidis mikrofoni käes, enne seda oli mikrofon hingelt statiivi otsas ja seda nagu keegi puutuda ei võinud. Klipil oli seda vabadust ja eriti nauditav oli see naistrio, kuidas nemad seal taustaks laulsid. Tähendab, see oli võidulaul, kõik juba teadsid, see laul võidab ja sa võid ära arvata ükskord laine riik, milline riik kõigepealt, mis laul see oli, meil veel ei ole öelnud A mõelnudki, sest ma arvan, et kõik seda teavad kongressi õnnesoovid, õnnesoovid, aga vaata õnnesoove muidugi klahvile edastada. Sellepärast et see laul jäi teiseks ühe punktiga. Ma tahtsingi küsida, mis riik siis tegelikult selle karuteene Inglismaale tegi, et ta jäi teiseks ja ei tea täitsa loomulikult parimad sõbrad, sakslased, kes andsid hispaanlastele kuus punkti, andes Inglismaale ainult tagasihoidlikud kaks punkti ja sellepärast siis nagu öeldakse, Christie jäigi ühe punktiga. Teiseks, noh, see on selline Eurovisiooni kurioosum, et kui sinna lähevad väga suured tähed, siis reeglina nad põruvad. Ja ühest küljest on see muidugi natuke nukker, et suuri tähti on väga raske meelitada eurovisioonile. Kuid teisalt ongi ju see võimalus euroopale ennast noore inimesena näidata. Ega nüüd neid artiste, kes eurovisioonilt noh, nagu maailma kuulsaks saanud on, neid nii väga palju ka ei ole aba kõrval see lind jooni nimetada ja võivad võibki joone alla tõmmata, sest kolmekordne võitja Johnny Logan on küll Euroopas populaarne, aga maailmatähest ma rääkida ei saa. Just. Aga siis läheme selle esikoha lao juurde, mis siis napilt napilt ära võitis Clif Richardi, keda peeti kohe võidu väheks. Aga kahjuks ja tal see ei õnnestunud. Ja ma siin ekslikult ühes telesaates ütlesin, et laul, laad seda ei tea keegi, aga, aga kongressi õite jäetakse küll. Aga konkretavationit teavad ju kõik. Aga tegelikult jah, ega see võlalaul ka väga halb laul ei ole, sellepärast et Eestis meil siin on seda laulu eestindanud kolm lauljat, muide. Ja see on siis laul nimega la mina mäletan kindlasti leelo karp oli esimene, ma arvan, et ma ei eksi, leelo karp pidi olema esimene. Siis minu arvates tekkis Rein Tuus sinna kõrvale ja Helgi Sallo on seda ka esitanud. Vaat nüüd nende teise ja kolmanda, kes nüüd ennem, noh, võib-olla see pole ka ajaloos nii tähtis, sest nad kõik kolm suhteliselt ühel ajal seda laulsid. Aga aga mul kuidagi on jäänud nagu meelde leelo karp, oli see esimene ja tema suur ja võimas hääl, sest see laul tahab niisugust suurt ja võimaldada. Helki tegi hoopis teistmoodi, Rein tegi seda hoopis teistmoodi, aga, aga kuidagi see leelo karbi talvisel ajal noh, niukene üllatusesineja sellepärast et sellise suure hääleulatusega lauljaid ei olnud ju estraadil leelo võrkpalli fantastiline. Kuulame siis kõigepealt Hispaania võidulaulu aastast 1960 kaheksamasse laulu nimega La ja sama nimega laul juba siis eesti keeles ja mul on küll millegipärast kirjas siin meie programmis, et see on salvestatud 70., kuigi ma seda hästi ei usu, ma arvan, et siin on lihtsalt Pukas. Tollel ajal salvestati kohe samal aastal järgmisel päeval see lugu eesti keelde, arvan ka suhteliselt kiiresti salvestatud, aga ma lisan juurde. Apteeki ei võetud sugugi mitte nii kiiresti vastu ja nende lindikarpide peal on fonoteeki vastuvõtmise aasta. Sest et komisjonid, kes neid laule kuulasid, Nad ikkagi klõpsutasid päris palju, nagu öeldakse, kulmu ja nii mõnigi kord saadeti lihtsalt lauka ümbertegemisele ja ega siin ei ole midagi öelda, sellepärast ega ei olnud tegemist Nõukogude autoriga. Ta nüüd küll ja nii siis kuulame laulu kõigepealt la hispaania keeles ja siis la eesti keeles. Ja saate lõpetuseks võtaksime siis Eesti eurolaulu, mida on tehtud siis järele ja siis sedapidi kaveri originaal. Ja läheme aastasse 2011 siis esindas Eestit Getter Jaani lauluga Rockefeller Street, millele on ette heidetud, mida, mida on heidetud ette kõige rohkem. Et ta oli nagu lauldud Ameerikast, pankurid, Rockefeller ikkagi superpankur ja olukorras, kus Euroopa Ameerika suhted on sellised, nagu nad on ja pangad, kes on selles mõttes väga pahad, et kõik see tagasihoidlik elustiil, mis võivad masu ajal tekkis, see on ju pankadest eelkõige noh, ega see väga vale ju ka ei ole. Ja et seda nüüd laulus ülistada, et võib-olla see tõigi neid hääli nii napilt, ega ma ütlen, et ei, sina, aga mina ei oska päris kindlalt öelda, mis oli see põhjus, et meie suhteliselt hea esituse hea laul jäi nii tagasihoidlikult, eelviimaseks, kuigi ma olen seda öelnud varem, et juba ainuüksi see oli saavutus, et me jõudsime finaali, sest muide, sel aastal teisest poolfinaal maalist jõudis esikümnesse viis laulu, nii et see näitas seda kui tugevas konkurentsis tegelikult me olime ja igal juhul see oli minu arust ka üks Eesti tugevamaid Eurovisiooni laule, mille pärast tal nii kehvasti läks, ütleme jutumärkides ei oska öelda keegi, ma arvan seda ja mingisuguste vandenõuteooriat me siin ka ei saa aretama või arendama hakata, sellepärast et ma ei usu, et on olemas mingisugune neljast või viiest mehest koosnev nõgu, kes istub seal kõige kõrgema trooni otsas ja näitab näpuga, sina võidad ja see laul ei võida. Vaata mina siin natukene vaidleksin sulle, kallis sõber vastu. Ma olen sellest kirjutanud ja ja olen neid punktide tabelis ikkagi näpuga järge ajanud. Selle aasta võidulaulu puhul on küll arusaamatu, miks mõningad riigid, kellel pole mitte mingisugust sidet Aserbaidžaaniga äkki nii lahket rong andsid ja kes ka võib-olla et Rootsi suhtes nii sõbralikud ei ole, sest ärme unusta, et Rootsi heliloojad on selle laulu taga. Ja teisalt meie sõbralikud riigid, kes Eestile tavaliselt on väga hirmsaid punkte, ainult kuidagi jäite selliseks kesiseks näiteks poolfinaali punktid, seal me kogusime 60 punkti saalis, kus ju oli kaks korda rohkem hääletajaid, Me saime ainult 44 punkti. Ütleme nii, et jube hea oleks ennast ikka väikese vandenõuteooria taha varjata küll, sest see ei ole ju kellelegi saladuseks, kes asja vastu huvi tunneb. Need telefonihääled lähevad otse Saksamaale ja seal jagatakse nad ära, sealt saadetakse tagasi Eestisse. Teie punktide summa on selline, sellised punktid, te ütlete välja, kui kerge tegelikult inimlikult on öelda, tekkis väikene näpukas ja miks siis muidu Saksamaalt, kes tegelikult võitis küllaltki suureskoorilised, võrreldes tänavuse aastaga oluliselt suurema punktisummaga, kui me oleme harjunud isegi neid punkte võib-olla mitte tähele panema? Miks Saksamaalt võimsast tööstusriigist liikus see võit äkki väga tugevasse riiki, kus naftat baasi, nii et geopoliitiline väikene vangerdus võib-olla siiski võimalik, aga see on aserbaidžaani puhul. Meie räägime praegu meie laulust Rockefeller Street ja Rockefeller Street on jõutud juba ära kaverdada, ehk siis järele teha ja inglane Tseens pagadel muide 50-ga aastane perekonna isa ja temale meeldib just teha kaverversioon igasugustest kuulsatest lauludest, ennem on ta siis topi kaverdanud ehk siis järele teinud ja ja bossi pro Springsteen ja nii edasi. Eesti Eurovisiooni laulu Rockefeller Street ja seda ta ka tegi, nii et meil on täna saates hea mängida seda versiooni, mul on hea meel, et inglastel on hea maitse, on just aitäh, Olavi sulle Eurovisioonialast informatsiooni jagamast ja kui järgmise saadeti on, siis oled nõus tulema jälle kommenteerima. Miks ka mitte, sellepärast, et olla külaline sinu populaarse saate neljakümnendas juubeli juubelisaates siiski mingil määral. Noh, see on au, just, aitäh sulle ja kuulame siis kõigepealt ketteriaanit ja siis juba kaver versiooni Inglismaalt samale laulule Tseemnes pagatel kõike kaunist teile, kohtume kunagi tulevikus. Ta Wen poore. Aga aga? Sa vett. Toomsoo. Pelgame.