Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, seitsmeteistkümnendast stuudios on Vallo kelmsaar. Riigikogu kultuurikomisjon leidis, et häälingu seadust ei saa valitsuse esitatud kujul vastu võtta. Järgmisel kolmapäeval on eelnõu parlamendis arutlusele. Täna alustas riigikogu põhiseadusemuudatuse menetlemist, mille eesmärk on eesti keele kaitsmine. Eelnõu läbis esimese lugemise. Riigikogu kiitis heaks ka Gruusiat toetava avalduse, vastu hääletas vaid üks parlamendis. Euroopa Liidu eesistujamaa Soome on valmistanud ette karmimalt avalduse, mis kritiseerib Venemaad Gruusia blokeerimise pärast. Ilmselt muudetakse avalduse sõnastust Lääne-Euroopa riikide survel oluliselt pehmemaks. Suurbritannia kuninganna Elizabeth teine alustas visiiti Baltimaadesse, täna saabus ta Vilniusesse. Leedu parlamendis peetud kõnes rõhutas kuninganna Baltimaade ja Suurbritannias partnerlust seoses Elizabeth teise visiidiga võib neljapäeval ja reedel olla Tallinnas kuni tunniseid liiklusseisakuid. Sindis ja Pärnus avati täna gaasijaotusjaam. Esimesed sealsed tarbijad saavad maagaasi kasutama hakata juba lähipäevil. Koguteosest teatrielu 2005 selgub, et möödunud aasta suurimad kunstilised kordaminekud olid väikestel teatritele. Ja ilmast. Homme hommikupoolikul on valdavalt vihmane ilm, pärastlõunal Põhja-Eestis sadu lakkab. Sooja tuleb homme seitse kuni 12 kraadi. Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna rahvusringhäälingu seadust ja põhiliselt seda, kas saata eelnõu riigikogu suurde saali valitsuse esitatud kujul või hakata seda muutma. Kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Allik. Kuna riigikogu reglement näeb ette, et komisjon saab muuta vaid siis, kui eelnõu esitaja, see tähendab vabariigi valitsus on nõus, aga vabariigi valitsus seisukohta esitas, kultuuriminister praegu muutmise aluseks olnud võimalikud ringhäälingu nõukogu parandusettepanekud valitsuse poolt osalt on, võib-olla aktsepteeritavat, osalt ei ole, see oleks vaevunud väga põhjaliku üksik ka sellist tööd, siis komisjon häälteenamusega kuus, kolm otsustas saata eelnõu Taali järgmisel nädalal järgmisel kolmapäeval muutmata kujul, nagu valitsus on ta esitanud ja siis juba nagu reglement näeb ette aitäh esimese ja teise lugemise vaheajal vastavalt esitatud parandusettepaneku hakata leidma siis laiemat konsensust selle seaduse vurri jõusaalis. Ma saan aru, et oleks hea meelega seda muutnud. Mina olin seisukohal, et seda oleks tulnud muuta, aga, aga komisjon, enamik oli seisukohal, et teeme seda hiljem. Aga vaata siiski, seal muutused tulevad. Mis te arvate? Jah, sellepärast et vahepeal oli eelnõu arutusel parlamendi fraktsioonides eelnõu koosseis ringhäälingu nõukogu poolt tehtud parandusettepanekutega. Ja mulle tundus küll, et enamik fraktsioone on kas suuremal või vähemal määral soostunud ringhäälingu nõukogu ettepanekutega. Näiteks ma olen konkreetselt öelda, et rahvaliidu fraktsioon, mida mina esitan, oli nõus kõigi ringhäälingu nõukogu poolt esitatud parandusettepanekutega, millest kõige olulisem on et välistada igasugused võimalused või süüdistused, et see seadus püüaks ringhäälingujuhtimist üle politiseerida või riigipoolset poliitilist trolliringhäälingutegevusele suurendada, see tähendab meie toetame, et ringhäälingu nõukogu moodustamise praegune mudel, kus ta koosneb nii poliitikutest kui spetsialistidest jääks põhimõtteliselt endiseks. Ringhäälingu nõukogu parandusettepanekud puudutavad veel oma toodang, oma toodangu, reklaami ja müügiküsimusi. Täna läbis aga riigikogu suures saalis esimese lugemise 86 saadiku algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on eesti keele kaitse. Uku Toom räägib lähemalt. See seaduseelnõu oli ta algatanud 86 saadikut ehk riigikogu valdav enamus ei tähendanud, et erimeelsusi ei olnud. Tõsi, seda, et eesti keelel on vaja rohkem tähelepanu pöörata, toetasid kõik. Põhiettekandega, esines Kristiina Ojuland. Eesti keele kaitse põhiseaduses ei ole täna piisav, eesti keel vajab tugevamat sümboolset õiguslikku tagatist. Algatajad usuvad, et meie ees olev põhiseaduseelparandus tõstaks eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses. Samuti paneb paranduskeele kasutajad mõtlema selle üle, kui palju me oleme viimastel aastatel teinud, kas väljastpoolt sunnitud või päevapoliitilistes oludes esile kerkinud vajaduste tulemusel järeleandmisi eesti keele kasutamise osas. Meie keelepoliitika on olnud pigem päevapoliitiline kui laiapõhjalisele konsensusele tuginev. Selline teguviis on andnud hoope keeleõppemotiividele mille tõttu on kannatanud nii eesti keele kui ka lõpuks meie riigi maine. Kuigi vaieldi ka teemal, kui oluline on märge põhiselt looduses ja kui oluline harilike seaduste mõju ja mida argielus teha saaks ja tegema peaks, olid nagu öeldud, keelekaitseliselt kõik vähemalt sõnades ühte meelt. Põhiline arutelu oli põhiseaduslikku laadi. Juba õiguskantsler oli põhiseaduskomisjonis tõstatanud küsimuse, et riigikogu Mul ei ole volitusi muuta põhiseaduse põhimõttelisi aluseid. Preambula muutmine seda ka ilmselt oleks. Seega oleks muutmiseks vaja rahvahääletust. See muutis mõtlikuks nii mõnegi sotsiaaldemokraatlikku isamaa ja keskfraktsiooni esindaja, kes hakkasid väljendama kahtlust seadusemuudatuse kiire loomulikkuse vajalikkuses. Aga just nii soovisid algatajad Evelyn Sepp, Keskfraktsioon. Kui me liigitame preambula paranduse vähetähtsate hulka, siis küsimus kas meil seda on üldse vaja muuta, kui me ütleme, et see ei ole ainult formaalne täiendus, vaid see on väga sisuline ja väga oluline siis kahtlemata on tegemist samalaadse aluspõhimõttega sama kaaluka aluspõhimõttega, millest siin õiguskantsler pikalt räägib ja muutmise võimalikkus tõenäoliselt on ainuvõimalik rahvahääletusel läbi viia. Esialgu see vaidlus eriti teravaks ja poliitiliseks minna ei saa, sest teise lugemiseni on aega kolm kuud ja vahepeal saavad spetsialistid küsimuse kallal pead murda. Loodetavasti on asi vormis, mitte sisus ja selle eelnõuga ei lähe nii nagu mõne teisega, mille kohta üks riigikogu klassik ütles. Toetus seadusele on nii üksmeelne, et ma ei näe mingit võimalust selle vastuvõtmiseks. Ja veel riigikogu tegemistest riigikogu võttis vastu ka Gruusiat toetava avalduse. Gruusia ja Venemaa suhted on pingestunud pärast hiljutiste vene ohvitseride vahistamist Tbilisi võimude poolt. Kuigi mõni aeg hiljem anti spionaažis süüdistatavat ohvitserid OSCE vahendusel Venemaale üle, on Moskva võimud kehtestanud Gruusia suhtes mitmeid sanktsioone, kuid see pole ainus mõju, selgitas riigikogu gruusia parlamendirühma esimees Andres Herkel. Mis aga minu arvates isegi kõige hullem, niisugused sanktsioonid on süvendanud võõraviha ja rassistlikke meeleolusid. Mul on kasutada siin ka üks avaliku arvamuse uuring. Venemaal viidi läbi seitsmendal kaheksandal oktoobril millest selgub, et 61 protsenti selle riigi kodanikest küsitluse järgi peabki Georgia Fandiitlikuks riigiks ja Ell kummastavam suurtes linnades nagu Moskvas ja Sankt-Peterburis protsent veel oluliselt kõrgem. Venemaa on kehtestanud transpordi- ja kaubanduspiirangud Gruusia suhtes piiranud ka viisade väljastamist alustanud gruusia kodanike tagakiusamist ja Venemaal ning Venemaa tippjuhid on korduvalt Gruusiat halvustanud. Riigikogu mõistis sellise tegevuse hukka. Ta avaldas toetust Gruusia demokratiseerumisele ning kutsest põlissid provokatsioonidele mitte alluma. Samuti kutsus riigikogu rahvusvahelisi organisatsioone pöörama tähelepanu Vene-Gruusia suhete kriitilisele olukorrale. Avaldus võeti vastu peaaegu üksmeelselt, seda toetas 73 saadikut, vastu oli vaid keskerakondlane Juri Tšehhov. Ja edasi sõnumeid välismaalt, sealgi on juttu Vene-Gruusia suhetest. Mall Mälberg. Euroopa Liit vaidleb kolm päeva enne tippkohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga, kui karmilt kritiseerib tellida Venemaad Gruusia kohtlemise pärast. Euroopa Liidu eesistuja Soome valmistas ploki välisministritele ette avalduse eelnõu, mis mõistab kindlalt hukka Venemaa blokaadi Gruusia vastu, kuid diplomaatide sõnul soovivad Lääne-Euroopa riigid avalduse tasakaalustamist. Soome esitatud eelnõu ähvardab seega pehmendamine Venemaas strateegilist partnerit ja energiatarnijat nägevatele Lääne-Euroopa riikide tugeva vastuseisu tõttu. Euroopa Liidu riikide välisministrid kiitsid ametlikult heaks Euroopa Komisjoni soovituse, et Rumeenia ja Bulgaaria ühineksid liiduga 2007. aasta jaanuaris. Samuti kiitsid välisministrid heaks komisjoni ettepaneku marjale ja Rumeeniale Euroopa Liidu abirahade andmine peatada, kui see vajalikuks osutub. Briti kuninganna Elizabeth teine alustas täna visiiti Leedus. Ta õnnitles Leedu parlamendis peetud kõnes balti riike Euroopa rikastamise ja eduka ühinemise puhul rahvusvahelise kogukonnaga pärast ajaloo väljakutseid. Kuninganna sõnul on Eesti Läti Vedu väljunud Nõukogude Liidu varjust ja löönud iseseisvate riikidena õitsele asudes neile õigusega kuuluvatele kohtadele rahvusvahelises üldsuses ning Euroopa Liidus ja NATOs. Briti monarh ütles, et erinevale ajaloole vaatamata näevad Balti riigid ja Suurbritannia paljusid asju ühesuguses valguses. Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov ei välista Põhja-Koread teise tuumakatsetuse toimumist. Moskva reaktsioon on sellisel juhul Negatiivne, ütles Ivanov. Lõuna-Korea ja Jaapani samuti USA luure andmetel plaanib Pyongyang teist tuumakatsetust. USA riigisekretär tärk Condoleezza Rice alustab täna Aasia ja Venemaa visiiti. Rais soovib kohtuda kuuepoolsetel tuumaläbirääkimistel osalevate riikidega, et arutada Põhja-Korea tuumaprogrammi Pyongyangi, kas ei külasta. Põhja-Korea teatel ei asunud kõneluste laua taha enne, kui USA lõpetab riigile kehtestatud majandussanktsioonid. Vene võimud nõuavad Lukoili teavet 398 nafta väljaarendamise loa kohta, sest kahtlustavad ettevõtta maksude maksmata jätmises. Lugoilist kuulub 20 protsenti USA grupile Konoga Philips. Analüütikute hinnangul püüab Moskva taastada kontrolli lääne ettevõtete naftaprojektide üle. Samas ei ennustada Lukoilile nii suuri probleeme kui juugosele. Roomas põrkasid kokku kaks metrooga rongi esialgsetel andmetel on surma saanud üks ja vigastada kuni 110 inimest. Itaalia võimude kinnitusel oli tegu õnnetuse, mitte terrorirünnakuga. Nagu välisuudistes juttu, saabus Suurbritannia kuninganna Elizabeth, teine täna Leetu, aga lähipäevadel on ta tulemas ka Eestisse ja seoses kuninganna visiidiga võib Tallinnas, neljapäeval ja reedel olla kuni tunniseid liiklusseisakuid. Julgestuspolitseidirektori Ivar Pritsi sõnul tuleb neljapäevaks ja reedeks Tallinnas liikudes varuda kindlasti aega ja kannatust. Politsei sulgeda autokolonni möödumise ajal liikluse kuni 25-ks minutiks, kuid tegelikult liiklusseisakud võivad kesta 45 minutit kuni üks tund, ütles Prits. Liikluse ümberkorralduste tõttu palub politsei kõigil, kes soovivad kasutada Tallinna lennujaama neljapäeval ajavahemikus kell 12-st kuni kaheni pärastlõunal ning reedel kella 11-st 13-ni arvestust lisanduva ajakuluga ning saabuda lennujaama vähemalt kaks tundi enne lennu väljumist. Alates homme õhtul kella 22-st kuni reedel kella 14-ni on piiratud ka parkimine vanalinnas ning kesklinnas parkimist keelava märgi mõjualasse pargitud autod teisaldatakse. Sindis. Pärnus avati täna gaasijaotusjaam, esimesed tarbijad saavad juba lähipäevil seal maagaasi kasutama hakata. Annely Erm. Aktsiaselts Eesti gaas investeeris torustiku ja gaasijaotusjaamadesse umbes 90 miljonit krooni ja see trass on seni suurim ehitis aktsiaseltsi ajaloos. Eesti gaasi juhatuse esimees Aarne Saar. Meie Eestiga asena tegime investeeringu magistraaltorustiku kõrge survetorusse koosjaamadega. Nüüd siit ehitatakse edasi jaotusvõrgud, kuni siis konkreetsete tarbinud ja meil on hea meel märkida, et Pärnus on selleks kolm võrguettevõtjad, erakapitalil. Mainitud ettevõtted, aktsiaseltsid Pärnu Soojuse, Fortum, Termest ning osaühing tarbegaas. Vana-Pärnus hakkab gaasipakkumisega tegelema Osaühing, Averson. Tarbegaas on praeguseks välja ehitanud 10 kilomeetrit trasse ja pakub paasi Sindi linnas ning Paikuse vallas, edaspidi ka Pärnu raeküla linnaosas. Esimesena lähebki gaasile Pärnu linna piiril asuv ehitusmaterjalide tootja aktsiaselts Reyden. Pärnu jaotusjaamast on võrgustik välja ehitatud Pärnu keskkatlamajani, mis lülitub gaasile ümber lähipäevil. Alustusjärgus on ehitusmööda Savi tänavat ja siis peaks välja jõudma Sauga valla ning Audruni. Tulevikus on võimalik jaotustrasside väljaehitamine ka voolu ja Tahkuranna suunas. Hoolimata maagaasi hinnatõusust pole Aarne Saare sõnul võimalike klientide hulk vähenenud ja näiteks vastvalminud trassi äärde jäävates uuselamurajoonides on huvi väga suur, sest gaasi hind jääb ka edaspidi paljudest kütteainetest odavamaks. Kõik räägivad gaasi hinnatõusust, kuid tuleb ka aru saada sellest maailmaturu üldse. Kütuste hindade järsk tõus tekitas olukorra, kus gaas mõnest konkureerivast kütusest oli kolm korda odavam ja ka näitas, isegi puidu hind on kaks korda tõstnud, aga meie saamegi nii arvud, gaasi hind jääb alati konkurentsivõimeliseks, kui ta ei saa olla kordades odavam. Ta saab olla 10. protsendis odavam. Valminud on aastaraamat teatrielu 2005, täna esitleti seda avalikkusele. Meelis Kompus. Koostaja Madis Kolgi sõnul on koguteoses kajastav ajavahemik sama, milles teatripäeval 27. märtsil pärjatakse parimaid. Seega peaks püünel toimunust üsna hea pildi saama. Palju kõneainet tekitas ju 2005. aastal sündinud uus noor teater NO99. Kolgi sõnul püüti koguteoses keskenduda mitte pelgalt lavastustele, vaid ka kriitikale, sealhulgas palju kirjutatud lehesabade ülevaadetele. Kui 2000 viiendat aastat vaadelda, siis saab välja tuua kasvõi nüüd selle kogumiku põhjal tegijad lavastused, näitlejad, kellest ei saa mööda minna, rääkida Stast 2005 Eesti teatris. Noh, aasta parimaks lavastuseks nimetatud põrgu värk, Hendrik Toomperelavastus, Von Krahli teatrilavastused, eriti jänese aasta, Valle-Sten Maiste kirjutab sellest eraldi, aga ka mitu autorit oma alateemade raames ei saa sellest mööda. Vaieldamatult NO99 kõigi oma 2005. aastal tulnud asjadega aga vaieldamatult ka siis tõde ja õigus, teine osa, mis ka mäletatavasti on pälvinud väga sellist vastakat retseptsiooni, et tuli see välja suursündmusena, aga 2005. aasta draamafestivalil tekitas selliseid väga erinevaid arvamusi, et Need on siin kuidagi kokku võetud, aga siin on ikkagi väiksemat teater praegu ülekaalus Linnateater küll erandina, mis nendel suurtel teatritel siis vigane Vanemuine draamateater, kas on mindud sellise kergema meelelahutuse teed või paljukirutud muusikal Vanemuise puhul jah, olnud järelikult sealt nii suuri sündmusi kuigi ei saa öelda, on siiski Raili Sule kirjutis muusikateatrist aastal 2005 põhiosas käsitleb küll seda süvamuusika poolt, aga muusikal Georg kujunes siiski sedavõrd nähtuseks, et ei saa mööda ka Raili Sule sellest ja, ja noh, kui me mäletame ka Marko Matvere ju sai selle eest ka preemia. Tegelikult see suur muusikalibuum on ju siiski nagu mööda saamas ja loodetavasti ka see intellektuaalide muusikali materdamise puu, et see muusikali kui žanri halvustamine ei muutuks žanriks iseenesest. Tere, elus 2005 saavad veel sõna näiteks luule Epner, Sven Karja, Pille-Riin Purje, Tiiu Laks ja paljud teised kroonika osan toimetanud Tiia Sipol ning kogu teose kujundas Kersti Tormis. Ja saate lõpetuseks ilmast. Öösel püsib Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi vihma. Puhub läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, Liivi lahe ääres, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni 11 kraadi. Homme hommikupoolikul ilm pilves ja valdavalt vihmane, paiguti on udu, pärastlõunal Põhja-Eestis sadu, lakkab Jon oodata selginemisi. Mandril puhub valdavalt läänetuul, saartel muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme päeval 17 kuni vabandust seitse kuni 12 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16606 kuulmiseni.