Novembri kahel viimasel päeval ja esimesel detsembril juhatas eesti dirigent Neeme Järvi järjekordselt New Yorgi filharmoonia. Kontserdikava sisaldas kolm tuntud 19. sajandi heliteost ja avapalana esitati Carl Maria von Weberi ooperiooper on avamängu. Seda populaarset vana saab sageli kuulda. Liigitaksin järvi külgidsuse parimate hulka, mida olen kuulnud. Nii kirjutas paar kuud tagasi Raul Pettai, Vaba Eesti, sõnas pärast Neeme Järvi juhatatud New Yorgi Filharmoonikute kontserti. Neeme Järvi, kes pärast saatuse poolt teele veeretatud raske katsumuse ületamist on taastanud dirigendipulti ning lummab publikut endiselt koguma kunstniku olemusega. Tänane saade on pühendatud Neeme Järvile. Neeme Järvi õppis Tallinna muusikakoolis löökpillide erialal hiljem ka koorijuhtimist, lõpetades kooli 55. aastal Tal. Aastatel 55 kuni 60 õppis ta Leningradi konservatooriumis, mille lõpetas ooperi- ja sümfooniaorkestri dirigendi diplomiga professor Nikolai rabinowitzi klassis ja seejärel täiendas end Assistentuuris Jevgeni Pravinski juhendamisel. Dirigendidebüüdi täismõõdulise kontserdiga tegi ta 18 aastaselt praeguse Eesti riikliku sümfooniaorkestri juures. Konservatooriumi ooperistuudio juures oli tal võimalik juhatada padaemandat ja Figaro pulma päris suureks ooperite püüdiks aiaga Karmen Leningradi Kirovi nimelise ooperi- ja balletiteater Tris mida ta kutsuti 22 aastaselt juhatama veel üliõpilasena ja millest saigi tema diplomietendus. 1960. aastal sai neeme Järvist tollase Eesti raadio sümfooniaorkestri koosseisuline dirigent. ERSO juurde kutsus Neeme Järvi liidi auster, kes oli tollane Eesti raadio muusikakollektiivide kunstiline juht. Ta taotles, et Järvik Leningradist sinna tööle suunataks. 1963. aastal sai Neeme Järvi ERSO peadirigent ja tema käe all sai orkester 76. aastal ka Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Eks see oli pikk, omaette sügavat käsitlemist vajav ajajärk, mil orkester mängis läbi suure osa kogu klassikalise orkestri repertuaarist, salvestas palju ja kandis paljude eesti heliloojate uudisteoseid. Eino Tamberg on öelnud, et Neeme Järvile on omane eriline anne just uudisloomingu väljatoomiseks, sest ta haarab partituuri sisu faktuurija üldmõtet erakordselt kiiresti. Sellist omadust on üsna vähestel dirigentidel. Veel on neeme järvil tore muusikaliste fraaside kujundamise Anne. Kõik nad muutuvad tema käe all elavaks sisukaks ja mõttekaks. Neeme Järvi iseloomulikke jooni on veel tema ääretu optimism. Neeme Järvi tunti väljaspool Eestit hästi juba kuuekümnendatel aastatel. Siis esines ta sageli juhtivate kestritees endises Nõukogude liidus, jaga Ida-Euroopas ja nii mõnigi kord oli tal võimalus esineda Läänes. Näiteks 67. aastal dirigeeris ta esmakordselt suur britt tonnias. 71. aastal tuli Järvi rahvusvahelise dirigentide konkursi võitjaks Roomas ja mõned aastad hiljem juhatas ta külalisena menukalt läinud ooperietendusi Buenos Aireses Rio de Janeiros ja New Yorgi Metropolitan pärast. 1980. aastal lahkus ta koos perega Nõukogude Eestist ja asus elama Ameerika ühendriikidesse. Ja üsna pea seisis ta juba Ameerika kuulsamate orkestrite ees. Orkestrit ja kaks korda Leningradi sümfooniaorkestrid Ameerikas käinud ravinski orkestriga teenigahtinakaanovel. Ja. Ja ja siis 80 tulin ära, nii et mul olid kontaktid Kolumbia ardist, management'i mändiga ja siis ka Asjemm igava. Praktiliselt mina ja minul ei olnud kontakte, vaid koos kontserdil. Moskvas olid kontaktid maise suut nende dialuda. Mind teati New Yorgi Filharmoonikute Boston Symphony ja Philadelphia San Fransisco. Detroit siin oli ka üks nendest, Minnesota Zeutheni. Nii paljude orkestrite Klejevlent orkester, orkestrit juhatanud, aga siis ma juba teadsin nagu paljud hiljem välja, sest kõike ei jõua, aga see oli alguses ja see oli kõik väga tore, et see oli, ma sain omale nagu jalad alla. No see pikk teekond saada Ameerika orkestri peadirigendiks. Ameerika kunagi ei usu oma, vaid neid inimesi oma elanikke, kes siin elavad ikka kõik peavad olema Euroopas karjääri teinud inimesed. Minul oli siis selleks ajaks juba ava siis karjääri Euroopas tehtud ja mulle nimi tehtud, kuna ma olin juba orkestri Birminghami orkestri ja siis šoti rahvusliku orkestri peadirigent olnud. Ja nimi hakkas kõlama juba põhiline asi on alati sellest siin Ameerikas, et, et silmadeta salati sul peab nimi olema, muidu üldse ei hakkagi rääkima. Sa võid väga hea olla, aga keegi ei leia sind lihtsalt üles. Järgmises majas siin ja Ameerikas ja ja metropoli kõrval või kõrval on kuskil seal elada ja keegi sind ei märka enne, kui see Euroopasse ei tule. Jaama nimega ei tule. See on Ameerika probleem ja Detroidi kari ja kunagisi tol ajal oli detroidi orkestri niisugune olukord, et siin oli peadirigendi vaja ja mul oli siin väga hea vahekord orkestriga iseenesest. Ja juhtuski nii, et ma sain siia peadirigendiks ja see oli üteldes. Mul oli juba varasel majanduskontaktid ühe niisuguse väga huvitava daamiga, kelle nimi oli Debra borda. Kes oli San Francisco s ajas, kui ma tulin alles siia, siis tema oli Samson diskus teineteise positsiooni peal. Niisugune üks Ekseks ju tiiv direktor ja tema oli nagu niisugune statistika administraator või midagi niisugust. Ja sellest ajast ma tundsin seda. Et Ma kutsuti siia, kui siin rakett oli, väga rasked olukorrad rahalises olukorras efektiivdirektoriks siia, Detroiti. Ja sel ajal ta juhtus just siin olema. Nii et see oli ikkagi mingisugune ilma ilma mingisugust niisugust tutused, töötasin Ameerikas või kuidas öelda vahekordadest teadmisteta, üksteise tundmisest täid ei toimu. Nii et tema teadis mind ja, ja muidugi orkester teadis mind ka. Ma olin siin käinud juhatamas. Siis tekkiski meiega niisugune vahekord, olgugi et seal oli mitu kandidaati olid, kes kandideerisid selle koha peal, aga siis hariti mind rahastada, tema miinimum jõudsin just siia ja tema siis kirjutas selle kontakti alla siis tema lahkus siit. Ja, ja siis läks Minnesotas oli samasugusel positsioonil, kus Ta lahkus, juba oli New Yorgi Filharmoonikute sama suurel päeval ta New Yorgi Filharmoonikute, kordan, New Yorgi Filharmoonikute direktor. Ja siis mina valisin siia isegi minul naispeadirigent ja kui muusikadirektor ollakse siis direktor valiv, kui näiteks eks ikatiiv direktori koht on tühi, siis mina pean valima siis uued rektori ja siis tema on, mille ülevaatele. Niimoodi, nii venekeelse Markolpe tulijale siis Minnesotast ja, ja mina tundsin teda jälle juba juba tükk aega varem ja ma nägin, nägin, et sellel inimesel on palju huvitavat. Vancouver orkester samal ajal muuseas, see oli muidugi meil siin Ameerikas loetas kõik Kanada ja Ameerika, kes nagu ühte patta pannakse kuueni seal samuti ikka vaatame nüüd iga koolireisid ja Euroopas vaatamas ja kus ma igal pool juhatanud ikka mõtlesid, kaua kuni Detroit tuli vahele. Nii et ma võtsin sendi. Troy Mulle meeldis Detroidi asukoht. Euroopale kõige lähem koht. Teine orkester Euroopas. Olgu siinkohal lühidalt kokkuvõtteks öeldud, et alati, kes 82.-st aastast kuni tänaseni on Neeme Järvi Jötebori sümfoonikute peadirigent saavutades orkestrile Rootsi ainsa rahvusorkestri tiitli ja maestro teiseks oma orkestriga on siis Detroidi sümfooniaorkester Ameerika Ühendriikides, kus ta tegutseb peadirigendina 90.-st aastast alates. Kui neeme Järvile öeldakse, et noh, sul on küll hästi läinud, siis küsib maestro, mis tähendab hästi minemine. Niisugust asja pole olemas, et kellelgi läheb iseenesest hästi, kõik me pürgime ju parema poole, tahame kogu aeg midagi saada, kasutada ja saavutused tulevad väga raskelt neid, kes midagi on tõesti saavutada, tänud, nähakse ja siis arvatakse, et neil on lihtsalt hästi läinud. Ei ole lihtsalt hästi läinud, kõik on saavutatud suure töö ja vaevaga. Tänapäeva hea orkester tahab, et temaga järjekindlalt töötataks, et hoitaks saavutatud taset ja suudetakse edasi minna ikka paremaks, sest konkurents on tohutu. Kui dirigent on võimeline seda orkestrile pakkuma, siis orkester vastab sulle samaga. Tore on moment, kui nootide mahamängimine enam pillimehi segaraskused on ületatud, Tiid tehniliselt omandatud ja siit algab muusika tegemine, kõik hakkab kõlama ja särama. Tegevust orkestriga peab saatma mingi juhtmõte, tahan näidata oma tööd. Kui orkester on mingi taseme saavutanud, peab sellele järgnema laiem tutvustamine. Plaadistamine, jakk, kontserditurneed. Neeme Järvi peab kõige väärtuslikumaks just neid polaadistusi, mis on tehtud tema oma orkestritega. Meenutame Neeme Järvi oma orkestriga on ja Deboris Filharmoonikute ja Detroidi sümfooniaorkester. Lisaks on ta olnud Birminghami linnaorkestri peakülalisdirigent ja kuningliku šoti rahvusorkestri peadirigent. Ta on ka Jaapani filharmoonia sümfooniaorkestri esimene külalisdirigent. Aga tema sagedaseks partneriteks on paljud teised maailma kuulsaimad orkestrid, amsterdami kontserte, põu, Londoni sümfooniaorkester, orkester, filharmoonia BBC Sümfooniaorkester, prantsuse rahvusorkester, Šveitsi romaani sümfooniaorkester ja paljud Saksamaa parimad orkestrid ning Ameerika suured parimat orkestrit, mida oleme ka tänases saates juba maininud. Viimase 10 aasta jooksul on ta juhatanud üle 70 erineva orkestri 150. erinevas linnas olles üks enam salvestavaid dirigente maailmas on Neeme Järvi jäädvustanud üle 370 laserplaadi. Ühtpidi peab maestro siin väga oluliseks orkestri suutlikkust ja dirigendi füüsilisi võimeid teisalt võimet süveneda, sisuliselt siseneda helilooja maailma ning suuta tema loomingut vahendada, nii et see jätaks kuulajale kustumatu mulje ning tunde, et ta on avastanud midagi täiesti uut. Need heliloojad, kellele maestro Järvi valik on langenud, on kahtlemata seda väärt. Salvestatud on põhiosavil helmes teenhammari hoogalveeni Nils kade karniilseni poos lammard Tinu, Sergei Prokofjevi, Dmitri Šostakovitši või Aleksandr Clazonovi loomingust. Samuti son Sibeliuse omast. Teatavasti on Sibeliuse muusikasalvestused tekitanud erksaid reageeringuid. On spetsialiste, kes ütlevad, et Neeme Järvi on võtnud kanda Sibeliuse sõnumi maailmasaatmise tohutu vastutuse. Samas on Järvisi peeglisse tõlgitsused tekitanud ka väga vastakaid arvamusi. Igal juhul on Neeme Järvi pälvinud kõikide muude tunnuste kõrval ka Sibeliuse ühingu medali Sibeliuse muusika tutvustajana. Ja kahtlemata teame, et Neeme Järvi on teinud tohutu töö Eesti muusikamaailmaviimisel olgu need siis Heino Elleri teosed, Tubina sümfooniad või oratooriumi, Artur Kapi Hiiob ja Tobiase Joonase lähetamine. Neeme Järvi-le on alati äärmiselt tähtis olnud perekond, kuskilt peab tulema, algus peavad olema lapsed, kes viivad sugupuud edasi. Järel tuleb põlv on maailmas kõige tähtsam asi. Muusikaasjad on siin teisejärgulised. Laste tulevik ja nende korralikeks inimesteks saamine on kõige suurem eesmärk. Nende elu on kõige tähtsam. Nii on öelnud Neeme Järvi, kelle lapsed on nüüd juba suured ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud ja kelle pojad on ühtlasi ka kolleegid, kellega saab arutada kõikvõimalikke muusikasse puutuvaid küsimusi. Et ma siiamaani palju õppinud sellest ja üldse, kui see on üks eriline asi näha oma isa Tereerimas, sest ma väike poiss olin, siis ma alati käisime kontserditel ja sellise nagu iganädalane tegevuse ooperis ja ja sümfooniakontserdi ka. Aga nüüd mõnikord me näeme teineteist üks kord aastas. Nii et ja tavaliselt on ju niimoodi, et kui üks dirigent on linnas, see tähendab see peadirigent või teine dirigent, on kuskil mujal. Nüüd tavaliselt on üks orkester ühes linnas ja seda juhatab ainult üks dirigent, nii et isegi kui ma olen tema kodulinnas Detroidis näiteks praegu siis tema kuskil mujal ainult nüüd, hiljuti Pariisis juhtus nii, et tema juhatas ooperite, mina juhatasin rahvuslikke orkestri poliisi rahvuslike keset ja siis ma käisin teda kuulamas ja temaga mind kuulavad, nii et see oli, aga seda juhtub väga-väga harva. Kindlasti on ilma isata poleks üldse trügima hakanudki, vist see on selline vana traditsioon. Isade pojad. Pojad see oli selline loomulik vana maailma selline. Kuidas öelda generatsioonist generatsiooni edasiandmine? Teises mõttes on see ka natuke selline tegelasele nõiakunstis, kergelt, sul on, peab olema selline ütleme kuidas seda paremini väljendada. Koolis ei õpetata saabaste tegemistest, saapa parandamist. Ühel meistril on oma töökoda, sellist, kuidas öelda õpilast või sellist kes jälgivad ja kogu aeg. Ta õpetab, meediata, parandab ja teeb neile märkusi ja lõppude lõpuks saavad siis need poisid meistriteks. Eks dirigeerinud, tegelikult üks väga täpselt samasugune analoogia kui üks, üks, üks, üks, ühe saapategemine tegelikult võiks kõik, mis erialal. Mis te ise arvate, te olete jõudvaid, dirigentide perel, pere, lausa kristjan Teie ja, ja, ja isa ja on ju siin ilmunud ka hiljuti väga toredaid kirjutisi selle kohta. Aga te olete kõik ju väga erinevad, kuidas te iseloomustaksite seda kolmikut eraldi, igaüht? Muidugi, me oleme erinevad mitmel põhjusel, üks on see, et me oleme muidugi kolmest eri generatsioonist. Teine on see, et dirigeerimine on ja tehnika leidmine ja, ja kõik see on oleneb ka sinu, mitte ainult sinu psüühikast kasinust, füüsikast. Isa on hoopis teistsuguses ehitused, on, ta on? Suur suur vägev eesti mees. Pean leidma, ma ei ole nii nii pikk. Ma pean leidma hoopis teised väljendused, võimalused ennast väljendada Kristjanil on hoopis teistmoodi. Selle füüsika üks asi, teine asi on muidugi see, et et eks kõik on seotud oma ajama. Meie, mina olen kuskil siin vahepeal näksida, isa on, ütleme kui nii võib öelda sellise vanema generatsiooni esindaja, siis minu vend on nüüd selle kõige värskema generatsiooni esindaja ja inimesed selles generatsioonis on kasvanud üles mitte Beethoveni, Ramsi, Haydni ja Mozarti, ka. Siis mõned, kes on natuke rohkem edasi läinud, need on, need on džässi ja, ja ja igasugused rohkem kardistliku muusika peal üles kasvanud, need loomulikult nende elu ja muusikast arusaamine ja muusikapilt on hoopis midagi muud kuskil kahevahel. Sest et kuigi ma olin võib-olla sellel ajal, kui, kui rokkmuusika oli rohkem populaarne kui klassika, me elasime siiski sellises, kuidas öelda sellise raudtee selline taga niikuinii väljendada, nii et siiski oli, oli mingisugune side muidugi kodus, aga ühiskonnas maailma ja vana maailmatraditsioonidega, nii et kuskil juba selles on see põhiline vahe. See on loomulik, kes on väga hea, et on, et kõik on erinev. Et kas on ka nii, et noh, ütleme sellise klassikalise repertuaari puhul te omavahel vaidlete mõnikord või teie näiteks pole nõus sellega, kuidas tema teeb Alati vaat niimoodi ja see on minul, mulle see väga meeldib, see protsess, küsimus ei ole, kas ma olen nõus, ei ole nõus muusikat õigetpidi teha? Kõigil meil oma arust on väga veenvad põhjused, miks me midagi teeme. Ja me püüame muidugi seda väga veenvalt jaa, jaa, kuumalt tõestada teineteisele ja. Lõppude lõpuks see on väga kasulik protsess, sellepärast et kui sinu enda arusaamine mingisugusest teosest võib-olla on mõjutatav ja kergesti kõigutada kellegi teise arusaamistega, see tähendab, et sinu kontseptsioon ei ole päris läbi mõeldud. Ja see on üks selline võimalus seda kontseptsiooni kuidagimoodi kontrollida ja ja loomulikult visa mingisuguse nõuande anda annab on seda mõtet kuulata sellepärast et tal on suur kogemus ja ta on. Ta on. Teinud seda muusikat palju hoiad Anton, võimalus olnud seda teha ja läbi mõelda ja uuesti teha ja teistmoodi teha ja nii edasi, samal ajal mõnda asja Christian mulle ütleb, ma väga hindan ka, sellepärast et tema on võib-olla vaba mingisuguseid traditsioonidest ja näeb ja kuuleb midagi seda ses muusikas, mis vanad traditsioonid kuidagimoodi on kas vähemtähtsamaks pidanud või, või mitte välja toonud, nii et need kõik informatsioon on hea ja mitte kullata, seda oleks, oleks, oleks lihtsalt rumal. Nii on Neeme Järvi nakatanud muusika armastusega Psy ja suunanud nad kindlale ja tulemusrikkale rajale. Nagu oli selgelt kuulda ka eelpool kõnelenud Paavo Järvi. Just sellel teemal on ka teine külg. Kui aastaid tagasi suhtlus Neeme Järvi õpetamistöösse see on oma järglaste õpilaste kasvatamisse teatud ettevaatusega öeldes, et tiheda dirigenditöö kõrvalt ei jää aega kogemuste jagamiseks siis nüüd on maestro üha enam tundnud vajadust end teostada ka sellel alal. Juba kolmandat aastat toimuvat tema meistrikursused Pärnus. Ma olen niukseid asja teinud Hilversumis kunagi muidu 10 või 20 aastat tagasi Filverzomiraadias Kondraažini asemel kontraaži suri ära ja kontraažilase mind kutsuti teha, seda just emigreerusid siis ja, ja see on üks niisugune peenike asi. Sinna tulevad paljud inimesed kokku, et õppida dirigeerimist ja täiendada ennast, aga oleneb nende tasemest ja. Sinus on tol ajal, võib-olla mul oli teistpidi olukord praegult ma vaatan, suur nimi keri Jaapanist ja ja Ameerikast ja Saksamaalt ja üle maailma on sooviavaldused. Nii et kõik ootavad seda asja ja ma arvan, et sellel saab Eestile väga palju tehase persse toimub Eestis siin ühesõnaga ja väga ilusas linnas. Teiseks ma saan võib-olla kasu anda paljudele noortele muusikutele, kes tõesti Straagerlinud, kuidas on lood, kes on hädas? Dirigeerib tehnikaga, dirigeerimise tehnik on üks niisugune asi, millest, mis puudub peaaegu iga dirigendile isegi väga suurte professionaalsete dirigentidelt, sellepärast et tehnika ka tehnika ütleb seda, kuidas sa saad kommunikeerida orkestriga ja läbi oma oma kätte, see pean jutustama tüki selgeks. Aga lihtsalt musitseerida, see musitseerimine, protsess käib läbi sinu keha ja läbi sinuga kätte jõuab siis muusikuteni, alevi, muusikute saaliga, et see on üks niisugune protsess, mida kahjuks noored inimesed ei saa kuskil tänapäeval niuksed. Pedagooge kui niisugust ei ole pedagoogid üldse seal Lee, kes on pedagoogid, kes on praktilised muusikud pedagoogid on tavaliselt need, kes praktilisi muusikud ei ole. Ja praktiliselt muusikud on nii kinni oma töödega, et nad, pedagoog võiks kunagi olla, tähendab ühesõnaga siin tekib niisugune olukord, et väga keskpärase kvaliteediga inimesed, kes praktiliselt ei saa juhatada pedagoogid. Ja siis need, kes on väga head nendele laega anda tunde. Nüüd ma mõtlesin seda, et et Eestis oleks tore koht nii anda, tere natukene võimalust tutvuda dirigeerimist tehnikaga. Ja kuna ma olen õppinud kah sihukeste pedagoogide juures, kes tõesti selle peale pöörasid tähelepanu ja ma tean, mis asi see on, juba väga-väga tean, kui, kuid kuidas on võimalike noori? Õpetada siis. Võib-olla mõnigi saab kasu sellest ja eriti võib-olla meie oma Eesti muusikud, seal on ka väga tähtis eesti muusikutele seda anda edasi, sest vaat erinev Jarmo Pajula koolist ja palun on niisugune, tead, niisugune taktilöömise niukene maneer, aga aga siin on siin hoopis teised alused, selle asjad. Nii et kui need kõik kokku panna, siis võib-olla, sest võib tulla. Ja mõtlesin, et iga aasta juulikuu sees kaks nädalat ma saan pühendada oma aega selleks ja ja olla natuke Eestis ka, mulle meeldib, siin on tegelikult mitu asja ja need, need nendega saab tegeletud ja mitte kunagi lõpuni, sest lõppu ei ole alati joonis mingisugune protsess mil, mis mis annab meile mõlemat suvilasse. Üks huvitav protsess ei ole mulle niukene, igav töö ega peale seda tööd tegema tulime, tõenäoliselt ma pean seda tegema, ma arvan, et see on meile kõigile huvitav aeg. Väga hästi ja maa oma praktilise töö juures ma olen näinud seda mu kool, seda, mida ma orkessidega DNA saavutanud päris kiiresti. Tulemused. Tähendab mul mul on hea vahekord orkestrit ja ka hea vahemalt orkestrit tekib, mitte et ma olen tore inimene, ilus poiss või keha nägema väljanägemisega või varaentusiasti, armastan muusikat. See peab olema üks professionaalne kommunikatsioonivahend, kuidas me saame ja vahekord orkestrantidega. Akestant iseenesest on väga raske ala olla, orkestrimängija ei ole mitte lihtne töö, see on, koosneb tohutu suurest ettevalmistusest saada orkestrisse siis töötada orkestris IGA PÄEV orkestris. See on piin, lausa piin. Seda kahjuks inimesed ei saa aru, aga see on piin, kui see ei ole huvitav. Kui see on huvitav, siis enam ei ole piht. Aga enamjagu juhtides revolvrit, sest sa pead noote võõra tahtmise on. See, see on üks niisugune inimene, kes dikteerib sulle kogu aeg, kas õigeid asju põgenedes, see mees, üks mees, ja üks mees on üks, üks vale mees ja mina pean tegema seda, mis tema ütleb sulle selle peale või on siukse, õigemini mees ütleb õigeid asju. Jumala, mulle mõtleme ühtemoodi. Ja see ja see on, see on see aga, aga töö käib iga päev, sa pead minema tööle ja see võib olla ette valmistatud ja katsu sa valet nooti mängides seal sõelatusel, kuna sa oled, sa oled kõige halvem kõik, kus on võib-olla hakkama ei saa asjadega, tähendab, kritiseerib sind tema, tema mind, aga mina ei saa, need õpilased, kes võiks olla, see vastuolu on maailmas igal pool. Suurtes orkestrites on absoluutselt ebakõla dirigendi ja orkestri vahel. Ameerika, kes seal oli seal väga harva, kui on ühe peadirigendi ja muusikadirektori orkestrantide vahel ja vahel. Ja mäletasime, kolmas mänedžer, seal on igav ja nendel ametiühingute probleemidele aga põhiliselt orkestri orkester, seal töö raske tööpäevast, päeva töö ja 306. Neeme Järvi kunstniku tööd on hinnatud paljude autasudega ja aunimetustega tantsijate pori, Aberdeeni, Michigani ülikooli ja Eesti Muusikaakadeemia audoktor ja linna ja Michigani osariigi aukodanik, Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige. Talle on antud sajandi eestlase tiitel. Lisaks paljud aumärgid, ordenid ja heliplaadipreemiad. Novembrist alates on maestro jätkanud oma tööd peaaegu täismahus. Dirigendipuldis oli ta tagasi novembri alguses Jöteboris suurema tööna. Jötebori sümfoonikutega sai kõigepealt esitatud Mahleri kolmas sümfoonia. Käesoleva hooaja tööplaanis on Horizon foonikutega salvestada Jean Sibeliuse sümfooniad. Firmale pisson Neeme Järvi lubanud lindistada ja Deborise foonikutega ka Tšaikovski kuus sümfooniat. Sama palju tööd on detroidi orkestriga. Kavas on palju vene heliloojate muusikat, Tšaikovski, Šostakovitši, Stravinski ja teiste loomingut. Ka Detroidi sümfooniaorkestriga esitab Järvi Mahleri muusikat tema seitsmenda sümfoonia ja laulumaast. Novembri lõpus. Detsembri alguses olid Järvil kontserdid New Yorgi Filharmoonikute ka kavas muu hulgas Daneeri sümfoonia c-moll, mida maestro peab üheks ilusamaks teoseks vene muusikas mida millegipärast üldse ei mänginud. Veebruaris on Järvi juhatanud Philadelphia sümfooniaorkestrit, kavas suured vene sümfooniad, sealhulgas üks niisugune teos, mida üldse ei tunta. Klieri kolmas sümfoonia alapealkirjaga Ilja mooramets. Selle on Kleer pühendanud glasunovile oma, et ajale ja seda on Philadelphias kunagi väga ammu suure eduga juhatanud Stokovski. Ja muidugi on maestro järvil haponement kontserdid Detroidis ja Jöteboris mujal. Maestro püüab selle kireva elu kõrval nüüd ka rohkem tervisega arvestada ning läbi mõelda, mida teha ja mida ära jätta. See pole pidevalt kontserdielu keskpunktis seisnud dirigendile mitte lihtne ülesanne. Vaadates maestro ajakava, mis puudutab tema tegevust näiteks Eestis, on see pigem suurenenud. Ees on esinemised Jaapani Filharmoonikute märtsis juunis osalemine Tubina festivalil, juulis ois, Draghi festivalil ja meistrikursusel. Ja järgmise aasta kevadel on plaanis juhatada tobiase Joonase lähetamise Peterburis. Meil jääb vaid soovida maestro-le palju tervist ja edu ja alati tere tulemast koju. Saate Neeme Järvist koostas Margit Peil ja salvestas Helle Paas.