Sa ja kivimüüri taga? Sultani niiehknaa ei meenuta. Filmis on. Kurvad mustad silma kui omane saar laastu. Tuttav ja armastatud hääl kahjuks juba 13 aastat hääl kui mälestus. Urmas Kibuspuu rännak maa peal kestis kõigest 31 aastat. Just nii kaua laskis Kibuspuu elul enesest läbi voolata. Sellist väljendust peab teatriajaloolane Reet Neymar Kibuspuu puhul täpsemaks, sest näha, kuulata, meelde jätta ja tunnetada, see oli tema olemise viis. Teatrikooli astumine olevat andnud Kibus poole uuestisünnivõimaluse. Tema hoogsus intensiivsus innustatusele vaata ärganud alles teatriõhustikus. Inimesena hoidis Kibus puud elus ja vormis tema puutumatu hingema teatrielus ja teatrivormis aga kolm lavastajat. Nii on väidetud karusoo, kes avas Kibuspuu mastaapsuse. Kerge, kes hoidis talenditee sooja ja Mikiver, kes andis taassündimise võimaluse. Ja ikkagi Urmas Kibuspuu täisküpsust me ei näinudki. Viiendal detsembril, siis eile saanuks Kibuspuu ehk kips nagu sõbrad teda hüüdsid 45 aastaseks. Ja tänane saade ongi väike austusavaldus talle. Rohkem talle kui inimesele ja vähem kui näitlejale, sest mingid loomingu analüüsime siin teha ei püüagi. Kaks sõpra vaatavad korraks tagasi ajale, mis neile kingitud koos olla. Ja filmirežissöör Peeter Simmi sõprus Urmas Kirspuuga algas juba malevapäevil ja nii ta meenutab. Kokku, me saime täiesti juhuslikult niimoodi, et me olime Vana-Vigalas ühes pundis, olime üliõpilasmalevas ja see oli suurepärane suvi, siis oli tore aedniku mees, kes müüs meile võililleveini ja me teadsime teda rassatkini sassi ja hiljem saate Vassiljeviga. Kas Jüri Krjukov oli seal ja seal meil oli ka esimene suurem läbikukkumine? Totaalne? See oli üks suuremaid kõrvetada saamise vist ka nende jaoks. Sellepärast et me valmistasime tol ajal ette ülevaates programmi ja siis kuna nemad olid nagu professionaalideks pürgivad näitlejad ja mina, režissöör, siis me tegime ikka tõesti niisuguse oma meelest vägeva show panime siis kokku majakovskistiassegevarraste ja siis me tegime hirmus ultravasakpoolse show. Ütleme siis nad täiesti Movisse. Me käisime punased lindid mustade kirjadega, noh, on muidugi soli poos, eks ole. Ja me kukkusime sellega totaalselt läbi. Me istusime jõe ääres ja tüdrukud tõid meile mingisugust jubedat kohvilikööri ja siis me sõna otses mõttes nutsime, pisarad jooksid. Meil oli väga tore kamp, muidugi ei olnud seda tüüpi inimene, kes väga niukesed lõkke ääres istumist ja sedasorti geoloogi romantikat oleks pooldanud, aga ta oli kui vajavad, oskas pidu pidada ja ja tema huumoritaju oli ka natukene nagu teistmoodi. Nagu ka tema kõnemaneer tavalise raadiotöös ei puutu sellega kokku, teatris ka mitte. Filmis oli meie jaoks kõigi jaoks üks suur piin see, kui kips pidi hakkama sisse rääkima oma rolli kull, oli see, et kui te kuulete tema jutt, eks ole, siis tema nimetasisesed afi Murseks, tähendab, ta on niivõrd ebaloogiliste pausidega niivõrd ebaloomulikult kiireks läks tegelikult kiires, ainult temale omaselt temale omane rütmi, sa kuulsid, diktsioon tegelikult oligi täiesti arusaadav. Aga ta rääkis väga iseväelasele tõesti morse ja katsunud selle krõbiseb kaameraga filmitud musta heli järgi sisse pärast sisse rääkida. Tahastas nimetame oleks kaks-kolm korda rohkem aega kui teistega, ta teadis ka seda. Muidugi tekib mingisugune niisugune väike psüühiline hirm ka, et kui teadet, nagu ebalad selles ja paratamatult süvendab sellist hirm. Aga me saime ikkagi kõigist neist hädadest üle, kuigi me püüdsime hiljem ka sünkroonkaameraga filmida, nii et juba Arabella ajal, siis läks nagu asi lihtsamaks. Aga kui sage Arabella filmi vaadata, siis see omamoodi see annab tema sellele Hossanile, kes selles kurjuse maailmas on ainus niisugune mõistuspärane ja inimene, hea inimene, mõistuspärasus oli seal teisigi. Siis annab omamoodi juurde ja kogu see rääkimismaneer Küsis ta sageli nõu oma loomingulises otsingutes. Ta nüüd päris sedasorti näitleja ei olnud, nagu mõni nõuab et hästi täpselt talle selgeks tehakse ja sellel on ka oma loogika. Ta küsis küll, aga ta tihtipeale ka ise otsis, ise pakkus mingisuguseid variante, kahtles ja ta oli hea käega joonistaja ja akvarell-ist, eks ole. Nii, ta pildist sai alati aru ikka ja selle värgi me saime ka selgeks, et juba Me olime siis alles teise kursuse üliõpilased ja, ja tema oli ka vist teise kursa sama ja sa juba nii palju oli siis selle kinoga kursis, et alati käisid operaatoriga rääkimas ja vaatas, kui suur plaan on, see oli tal juba kohe selge, tähendab, et et kui sa oled suures plaanis, siis su liigutused peavad olema nii palju vaoshoitumad kui nüüd üldplaanivad üldplaani vehkida täpselt samamoodi nagu balletis ja ei tundu ebaloomulik. Kõik, mis ta tegi, see, see oli usutav ja ta võiks teha ka ükskõik mis asju ja ma ei tea. Kas nüüd tagantjärele on raske otsustada, kas temal tekkis niisugust asja nende meelejahutajate ja kõikvõimalike ringreiside selliste huumorisaadete tegemisega see mingil moel mõjustama niuksed tõsistele rollidele. Aga kui järele mõelda, siis mingisugune niisugune imelik groteskne alatoon tekkis ikka, kui ta mingisugust tüüpi mängijat ei pruukinud olla, niisugune avatud naer või räige huumor, aga tema plastikas oli mingi niisugune veider, veidi koomiline, oled nagu toonekured on või noh, niisugune. See on nagu loomuses juba sees. Ebatavaline oli Kibuspuu igas mõttes ebatavaliselt tundlik, ebatavaliselt sügav, ebatavaliselt hea ja ebatavaline oli tema välimus, ka tema nägu jäi silma ja meelde sadade hulgast. Filmimise seisukohalt oli ta ikkagi sedasorti näitleja, kelle plastika, kelle ilme on loomupäraselt huvitav selle kohta ütleb, eks ole kolleeg ehk et, et on, lihtsalt inimesi on nagu loomas, kõik inimesed lähevad afi vaatama, sest ta ei pruugi midagi arukat teha, aga tema plastik on niivõrd huvitav tema liikumisest tulev inimene ära iseenda ja äratundmisrõõmu, suur aga kipsinu kõik liigutused, tema miimika, nägu, tema žestid, tema kõhetu kühmus, kõnnak, see oli huvitav vaadata. Taju koosnes nagu kätest, mis oleksid palju raskemad, nii et nende rippusid nagu nööride, otsesed liikus täiesti, nagu see oli omamoodi plastika, see ongi, teeb ta võluvaks, eks ole, ekraanil. Aga see ei tähenda seda, et see tuleks. Oleks selle põhjused, midagi tehakse kuidagi ülejala ja selles mõttes see oli puhtalt puhtalt ikka karakternäitleja ja võistleja komöödiat ja sellepärast on need popid ja ohohoo ja sellepärast on nähkad ja Tölpa nukitsamehes ja paljutki muud asjad. Aga teine asi on see, et kui sa korraks seisma, kui sa jätad selle inimese seisma, vaatate näkku, siis on inimesi, kelle silmi sa võid vaadata lõputult, kaua ja neid kes peavad kohe, hakkame edasi rabelema. Sest no silmad ongi see, mis, mis teevad filminäitleja palju näiteid tuua, kasvõi see suur vene kloun ja näitleja Juri nik kuulingess kes mängis lõpuks Germany filmidest fantastilisi, väga tõsiseid osasid. Tarkovski filmis ka, muide mäletate Rubioovis? Vana munka mängib? Me tegime niisuguse eksperimendi Kibuspuu, kellest õhkas tema sisemist intelligentsust, tema sisemist pehmust ja sellist Malvust. Naljaga panime ta stereostavotistesse riietesse puruks murtud nokaga kutsekoolimüts pähe, üleni selle õliga koos ja nihukest küla traktoristi mängime ja temast kiirgas ikkagi sellist mingisugust mingisugust hästi peent, tundlikku närvi, seda hingust tuli temast ikka veel. Võib-olla populaarsus ongi selles, et on niivõrd ilmeka ja, ja erilise näoga ja erilise plastikuga inimene, eks ole. Tal oli tähtis meeskonnavaimuks, on seda me tükk aega kutsutud, aga tegelikult oli sõpruskonna Vaim kokkuhoidmise vaim, oma niisuguse meeskonnatunnetus ja kui te nüüd mõtlete seal, eks ole, siis tal oligi ju neid oli see lavakunstikateedri läinud siis oli, filmimeeste hulgas võib olla mitu niisugust ringi, siis ta käis vahepeal vist mõnes vene filmis mängimas. Aga see oli nagu alati niisugune ring inimesi, keda seob pühendumine oma töölane, tulite, erinevad, võisid olla, eks ole. Aga, aga see tähendas ka mingisugust niisugust. Et seal ei saanud olla mingit altvedamist või, või virisemist ja, ja aga see on üldse paljudele selle ala inimestele omane. Kogu selles ülejäänud töös oli ka väga tähtis tema jaoks, et on paremaid või halvemaid näitlejaid ja paremaid, halvemaid autoreid, režissööre aga mingisugune inimlik väärtus, see, kes sa oled ja see oli tema jaoks küll tähtis, kellega sa koos midagi teed või kes on valevorst, nendega ei tahtnud ikka tegemist teha nii palju kui võimalik. Koguma suhtlemisest. Mingisugusest valitsemise, niisugust kompleksi, et ta hakkaks nüüd seda tal ei olnud, too oli vägevatel filmi lõpupidudel alati üks. Võrdsete hulgast ei paistnud midagi välja, ta ei näinud vaeva selleks, et ennast suuremaks või väiksemaks joonistada või hakata silmakirjalikult sussi, Mussuks või, või see ei olnud. Tolleaegse Panso-kooli vaim, oli ka niisugune, minu arvates väga meeldis, et see asjasse pühendamine, see eeldas täpselt samasugust kõlbelist taset nagu, nagu tuletõrjuja, kes ei või öelda, et ma ei, ma tahan mõnda teist tulekahjud kustutada, mis oleks siis väiksem või millest saaks kindla peale auraha, et ma ei hakkagi seda, kust las põleb. See oli näitlejatöö ja tihtipeale Pärast ta võis sulle armsaks saada, pärast sa võisid võib-olla selle rulliga teab mis Hormereid teenida. Aga see ei tähenda seda, et algusest peale sulle meeldib. Kiievi müürinnaga sultanile. Aprill mees ja kurvad on ta mustad silma kui oma möödu saarmast õpikuses mooni, seda. Ausalt öeldes kõige suurem probleem minu jaoks on hoida vana etendust värskena, praegu noor daam, jooksnud kuskil 130 korda, ta ei ole enam see, mis talle alguses tahab, automaatseks tekib kerge rutiin, muidugi tase kõigub nagu parem mõnikord, aga mõnikord ehmatad ära, kuidas noh, nii kaugele minna sellest, mis seal esietendusel minu kool ja paljude kolleegide puhul on see ka nii, et kui seda tööd on ju mitte midagi kõrvalt teha suure vaeva kodus magamas käia, siis kui siis vaba aeg tekib, tugevnes raamatute virnis vajab lugemist. Kuue trump, mis eelmise kodus kasvab, on vaba päevas, tavaliselt mina näiteks loen raske raske nalja teha, tihtipeale nagu meeleenutega peale, sellepärast ei vaadata näitlejad seal. Nad teevad iga püha pommikuna, eks kriitikud kesin, annavad märku, tihtipeale sellest. Aga, aga Ma arvan, et naljategemine ja seda ütles kadunud õpetaja Panso näitel. Üks periood kustest rahande teeb, on kohutavalt kasulik. Kas puhkuse aeg on sulle puhkamiseks ja annaks iga kord on eri kohas üldiselt on Hiiumaa olnud mulle siukseks meiega väga-väga varases nooruses olnud kus ma ikka igast mängust paar päeva olema reisida tahaks, sel suvel olime Pamiiris Usbekis Tadžikis. Jüri Krjukov Elle kulli, Endrik Kerge ka niimoodi koos käisime esimest korda pikemale reisile. Väga väga meeldiv seltskond sattus niimoodi kokku. Kui Kibuspuu 1972. aastal Tallinna konservatooriumi lavakunstikateedrisse esimesele kursusele astus siis õpi selle kui juba kolmandal kursusel draamateatriaegsetest ühistest töödest oli neil menukaima noore daami külaskäik, mida mängiti üle 250 korra. Rõõm ja kergus on talenditundemärgid. Nii ütleb Elle Kull oma sõpra meenutades. Ja rõõmu, kergust ja naera, on ka palju selle Pamiiri reisi meenutamises. Ja see oli muidugi poiste idee Krjukov, Kibuspuu idee saagi neid lahutada peaks nagu rohkem rääkima Urmasest, aga nad olid alati koos, et tuli neil hea mõte, et lähme mägedesse matkama. Ja muidugi algul ei tahetud mind kaasa võtta. Ma ei mäleta, oli nüüd Urmas, Jüri, igatahes nad protesteerisid, et kui, kui nüüd võtta kaasa, et siis on vaja küll silmi värvida, kohvi teha ja siis ei saa kuhugi mindud. Aga siis me Henrik järgi oli ka kaasas, niimoodi siis neljakesi läksime. Ja selle reisu ajal muidugi oli nii, et et ei vaadanud, ataki peeglisse ka. Ja ma tean, kui me jõudsime siis mägedes tagasi hotelli lifti, siis me nägime, missugused me olime, et me olime täiesti kohalike nägu, absoluutselt niiskus, monoliitsed, mustad, minu kui naisterahvaülesanne oli süüa teha. Ja, ja siis mina väga armastan küüslauku ja, ja siis me tegin Blohvi. Ja muidugi panin küüslauku, nii et nagu pärast siis poisid leidsid, et ma olin umbes pool pannud küüslauku ja poolsis riisi. Ja siis kõik sõid, kõht oli hommikul tühi ja siis läksime niimoodi kahele poole laiali. Krjukov Kibuspuu ühte kohta päevitama meie kergega kuhugi teise kohta. Ja, ja muidugi mina oma tugeva tervise juures tol ajal tundsin ka, et see oli liig mis liig. Aga Kibuspoli lausa hinge heitma, sest et iga juhatuse juures ta kirus õrna konstruktsiooni juures oli, oli see täiesti peakülaeluohtlik annus, muidugi kõige õrnem oli Krjukov sel reisil hakkaks ütlema, kes küll kartis pimedaks elamas telgis märg laps silmades Kibuspuu oli siiski suhteliselt sitke. Siis me käisime veel seal turul, meil oli suur rahapuudus ja peaaegu probleem, kuidas üldse tagasi saad Eestisse, sest sinna sõidupiletid olid, aga me tahtsime hästi elada. Siis me lamasime Tšehhonaas ja panime jõkke külmad šampused, mis oli kolm ja pool rubla ja ka tagasisõidu rahakas kokku kohanema. Ja siis ma mäletan, et poisid saatsid mind turule äri tegema. Kibule limegi, Wrangeli teksapükstega kilekott ja mille ma siis suure raha eest maha müüsin ja õhtul tulin täitsa vikerraadio tagasi, siis ma tean, et mingeid meie riideid ja kerge mingi pintsak, jope, niisugune nahast ja siis olid mingid valged teksapüksid, eks siis. Ja kui ma sellise õhtul ilusa rahasummaga koju tulin, siis järgneda poisid läksid nii hoogu, et lähme kõik turude. Eelnevad Nad on mul täiesti rahulikult läks, kui ma hommikul järgneda turule koos läksime, Kibuspuu, lollid, ma mäletan niisugused nagu, nagu meriseapojal need need triibulised laia triibuga, mingid värvilised püksid jalas. Ja kibu krimkovide lühikestes pükstes, mis tollel maal oli täiesti kohatuna, naised pitsitasid ja mehed näitasid näpuga. Vaevalt saime me turu väravate vahele ilmuda. Kvalifiilid. Mis tulete äridele? Et siis järgmine päev jälle käisid mina üksik nii et igasuguseid asju sai selle hädaga tehtud ja. Maran roosa. Barr kortisetaks häärberis läks paikseks, kui traumad on muutunud? See kolin. Haiged naljad ja ei olnud meil aega, on vähe head. Altari läve? All. Tööl oli ta sama lahe ja, ja pingevaba ja, ja kuigi ta ise väitis, et et ta nagu näeb vaeva ja et tal nii kergelt ei tule ja nagu ta pool nalja pise ütles, et et noh, et ikka noh, seda head auahnust peab olema või noh tädi alati jah, niisugune naljatleb ja, ja rahu, rahulik ja rõõmus noh, töö juures. Aga nagu öeldakse, rõõm ja kergus, on talenditundemärk, nii et, et seda oli temal nagu küll, aga see hea huumor ja niisugused naljad, mis isegi noh, mind näiteks julgustas niisugune, no kasvõi midagi tegid valesti halvasti siis. Vabatahtlikud või niisugused rõõmsad naljad. Tarvel näiteks noh, mind ei pannud kammitsesse, vaid pigem tegid vabaks, et noh, et siin pole karta midagi sellises seltskonnas ja ma tean, et igasugused prohmakad, üks kord etendused veel veerand tundi hiljaks ja õhtuse hommikuse segi ajasid siis ikka olid need poisid, kes pole midagi, pole midagi ja tuju heaks. Tähendab, et, et igas olukorras ma tean, et ainult niisugune noh tugi ja õlalepatsutus või nali või. Et selles mõttes noh tööl ikka samasugune ja seltskonnas ma mul on kodus, isegi kui ma oma makilinte sorisin, nägin seal mingit süsteemi ette, mis, mis on, mis siis on mõned diood peale võetud lindistatud, kus tõesti Kibuspuu laulab heleda häälega. Ja, ja need on niisugused väga vahvad ja tohutult, no tagantjärgi kuulata niisugused rõõmsad peod. Kui mul sündis esimene laps, siis selili pärast pisu, endal 82. aastal, siis Krjukov ja Kibuspuu tulid siis katsikule, tulid last vaatama ja, ja puder oli ka kaasas ja ja siis olid nii salapäraste nägudega ja ütlesid, et neil on poisslapse nimi ka välja mõeldud ja pidasid nad pika ilusa pausi ja ja siis ütlesid koorised. Jüri Urmas. Kerge. Ja sööd ilus. Ja nende koodi. Me kõik kõrvalt ja tema rollide pealt nägime, et Urmas oli tark, eks. Ta kunagi seda oma tarkust teadmist tai demonstreerinud ei rääkinud sellest, kui olevi temal vaja, ma tean, saate peas mängida Kristust. Siis oli Urmas väga mures, et kuidas on seda üldse võimalik mängida, ta suhtus sellesse asjasse ülimalt muidugi vastutustundega ja tõsiselt, kuigi tegu oli tõesti küllalt niisuguse lei keskpärane on paha sõna, ta oli küllalt normaalne komöödia mitte halb, kui, kui tõesti noh, kes meist veel rohkem teadku, võis teada Kristuseks, elust ja ilmast. Ja muidugi ma ütlen ka Urmas on üks väheseid, kes seda tõesti võis hästi üldse mängida, sest tema, arvestades tema niisugust maailmavaadet või seda avarust, ta oli temas üksjagu võiks öelda just niisugune vaimne kuju kes, noh, see väljendus lihtsalt tema suhtlemises inimestega, tema suhtumisest töösse, ütleme tema rollide pealt ta nendel teemadel kunagi pea või rääkinud ja küla talt müstikas sai vesteldud ja, ja see, see teema huvitas mind, ma tean, millele jälle Jüri pidevalt ironiseeris, nalja heitis, aga, aga noh et sellistest põhjalikemast asjadest, mis Urmas ei hakanud kunagi ise rääkima. Ja isegi pigem vältisime. Ma arvan, et väga targasti tegi, sellepärast et sellest on üsna mõttetu rääkida. Vaks, kuid avastate avastab selle ise ja, ja isegi kui rääkida sellest mingit kasu, kui, kui inimene ise ei ole seal maal. Nii et tema, see oli jah, see teadmine olemas, et on asju, millest mida ei võetagi suhu ja mida ei ole vaja puudutada, sest see on niivõrd isiklik ja niivõrd tema lisaks sellele tarkusele nagu väga suur anne. Ma ütleks nii huumoritaju noh, mitmekülgne kui, kui tõsise tegemise võimalus. Üks väga hea roll oli minu meelest temal inimese elus see keegi hallis. See oli ka noh, jällegi nisu saatuslik kuju, ütleks, kes see nagu nagu peeria või niisugune noh või üks, üks keegi hallis üks üks niisugune halb saatus käib ja, ja otsustab inimeste ülena. Ja ütleme, kui Jüri, jah, tõesti nad olid 180 kraadi erinevad. Et kui Jüri tegi kõike nipli artistlikult ja, aga ja samas hästi kõike ja naljakalt ja siis Urmas tegi sedasama. Näiliselt nagu niisugust artistlikust üldse ei olnud deta nagu ise oli see see tüüp või see, see, ka see tola teinekord nagu 100 protsenti selles mõttes ta tekib kuidagi väga sissepoole väga sügav valt kõiki asju, ka koomilisi asju, kuna ta nägi asjadega naljakat külge ja ja ma ei usu, need inimesed tavaliselt. No ei ole rängadega rasked oma olemuselt. Tähendab, vähemalt tema mõju teistele oli kerge ja hea. Järelikult pidi see temast temast endast pidi seda lõhkuma. Ta lihtsalt teadis noh, nagu elust rohkem kui, kui, kui tavaline inimene ja seetõttu ta oskas ka olla vait ja vaikida ja seetõttu oskas ta olla ka sealt, tuleneb ilmselt tema niisugusest elu mõistmisest tuli tema leebus ja headus kõikide vastu, ta võttis täpselt nii inimesi, nagu nad on. 1981. aastal kirjutati ajakirjanduses nii. Tallinna konservatooriumis 76. aastal ellu saadetud lavakunstikateedri VII lend paistab meie tänases teatripildis silma märksa heledamaks loomingulises valguses kui mitmed eelmised. Tal on mitu omapära. See oli esimene ja seni viimane kursus, kus valmistati ette liiklejaid kui lavastajaid. See oli viimane Voldemar Panso sütik tavat pedagoogi talenti ja vaimsust tundnud kursus. Töötati äärmise intensiivsusega ja selektsioon oli tihe. 25-st alustanud lõpetas vaid 16. Merle karusoo, Endrik Kerge, Lembit Peterson, Anne Palu, ver. Külliki Tool, Jüri Krjukov, Sulev Luik, Aare Laanemets, Kaljo Oro, Eero Spriit. Nelja aastaga on nad oma kooli täielikult õigustanud. Siis kirjutati aastal 1981 ja ei teatud midagi. Saatuslik päev on väga lähedal. Kibuspuu oli lapsena olnud see laps, kes, kes oli võimeline käima valges ülikonnas tulevad puhtana koju, väga puhas, väga korralik, väga hea laps, sedandeni, ema kusagil rääkinud, raadiost kunagi teinud. Et mis on poiste puhul üsna haruldane. Ja ta veel joonistas väga hästi seda, seda külge ilmselt ka teatakse. Ja üks lugu tuli mul veel meelde, kui tema oli koolipoiss, see on tema enda räägitud lugu. Kaks lugu, tulime, üks on see, kui te kuidas temakese äri tegemas koolipoisina tema pildistas näitlejaid, esita Everile vist neid fotosid müümas. Nii et tema selle teatrihuvi ärivaimu tol ajal hiljem ma seda ärivaimu nagu ei täheldanud. See oli üks asi, mis muudast meenus. Ja teine asi, mida, mida ta ei väsinud kordamast, oli see ja näitamast oma keskkooli pilti. Kui ilus sirge nina oli temal lapsena ja kuidas ta siis mootorrattaga kukkus või rattaga kukkus, mootorratta ratta pealt? Tassis luudel paigast ära, läks, sealt tuli temale iseloomulikult nina. Ja veel ma tean, et kui kerge lõidel alati kühmu pihta, et selg sirgu, vibus seltsi sistades, las olla, las olla. Igalühel on oma isikupära ja lükkas oma küüru jälle. Nii et need on ja meeldejäävad devastisused. Nii et, et ta vist ilmselt nägi ennast üsna noh nii nagu ta on, ei paremana halvemana küllalt objektiivselt, nii nagu teisigi. Ma võtan enesele krooni ja kingin teile kuninga, ütles Eduard Vilde tabamata imeleo Saalep Urmas Kibuspuu suu kaudu. Ja veel, ütles ta minu üle kohut mõista on õigus vaid minu suul. Selline oli tänane fenomen. See oli austusavaldus Urmas Kibuspuu-le, kes eile oleks saanud 45 aastaseks.