Tere ja head Eesti lippu, vaeva heada, rahvateenrite kuulajad. Täna on siin stuudios koha sisse võtnud Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehes, Sulev Vedler, Eesti ekspressist, Lauri Hussar vikerraadiost. Ja kui veel eelmisel nädalal tõdesime, et meid ootab ees igav poliitja ettemääratud tulemusega presidendivalimiste suvi, siis see nädal on toonud sõnumeid, et meie naabrite juures on läinud nii huvitavaks, et see tõotab aruteludega sisustada ka meie suve. See, mis juhtus Läti presidendivalimistel, kui teises voorus valiti presidendiks endine pangajuht Andres persins oli kõigile analüütikutele ja üldse poliitvaatlejad vaatlejatele ootama tuia. Seda varianti ju varem isegi kaalutud tõsiselt ja selle sammuni viis siis Läti parlamendi president Valdis Zatlersi otsus saata parlament laiali pärast seda, kui parlament leidis, et et parlamendiliikme Andres seee kodu ei tohi korruptsioonivastase võitluse büroo läbi otsida, ehk siis parlament otsustas, et et saadikupuutumatust talt ära ei võeta. Kuidas me seda olukorda nüüd võime hinnata, mis Lätis on kujunenud? Et viimase kahe nädala jooksul on ikkagi tõsine poliittorm on üle poliitmaastiku käinud ja, ja tõenäoliselt ei jäta see Läti elu mitte kuidagi puutumata. Ma ise ütleksin, et minu jaoks persins valiti presidendiks, ei olnud tegelikult nii suur üllatus pärast kõiki neid varasemaid sündmusi, et kõigepealt need esimesed märgid olid ju juba siis tõesti, kui, kui parlament ei toetanud saadiku puudutama vaata sa äravõtmist ja siis seejärel, kui kui senine president tuli välja sedavõrd erakordse jõulise käiguga, siis tegelikult oli noh, poistis poisis küll sedamoodi, et tema olen, on väga head šansid, inimesed tagasi valitud saada ei ole, need jõujooned olid juba ju varem ka mingil määral Parlamendis selgunud. Aga eks ta jah, kummaline oli need siis laiali saadetud president laiali saadetud parlament. Hääletas siis nii-öelda valis uut presidenti keeles siis üks kandidaate oli seesama, kes tuli, kes tuli Parlamendi ise nii-öelda lahti laiali saatnud. Nojaa, aga siin tuleb tegelikult täpsustada ühte väga olulist nüanssijatega, parlament ei ole veel laiali saadetud, et president saab algatada rahvahääletuse, mis siis otsustab, kas parlament saadetakse laiali või ei saadeta ja praegu on tekkinud väga huvitav olukord. Sealt on, on ühiskonnas väga palju neid inimesi, kes leiavad, et parlament tuleks laiali saata ja ja on üsna tõenäoline, et see, see võitlus rindejoon hakkab jooksma seal väga selgelt ikkagi nende erakondade vahel, kes siis parlamendis hääletasid saadiku puutuse võtmise võtmise poolt ja nende vahel, kes hääletasid saadiku puutuse võtmise vastu, et tõenäoliselt sealt hakkab ka jooksma see rindejoon ja, ja see see osa diskussioonist, kuhu poole siis kallutada selle, selle Parlamendi ametis jätkamine või mitte? Nojah, aga aga need, see rahvahääletus tuleb suvel, eks seal on küsimus valimisaktiivsuses ja see võib päris madal olla, aga ilmselt selle vaja lihtsalt häälteenamust, kes. Kes võidab isegi, aga kui üks inimene osaleb rahvahääletus toimunud? Et sisuliselt nad seal selline vägagi kummaline tulemas tulla, aga kõik eeldavad siiski, et et parlament laiali saadetakse. Minu jaoks on see asi natukene nagu avada seal teise pilgu alt, et ma kogu aeg enda käest küsinud, et aga miks Lätis on asjad niimoodi läinud, nagu nad on siis läinud, aga miks Eestis seda ei ole juhtunud, et kuidas, kuidas meie justkui paistame selle kõige taustal paremad välja, et miks lätlased olla sattunud nii kõvasti nagu ütleme siis kolme oligarhi niinimetatud oligarhi võimu alla, aga et miks Eestis? Neile neile selgeks on muuseas Šoipu ei ehk kuna nende Nimed algavad kõikko tähtedega, lihtsalt võib-olla sobimatu paralleel, aga kui Siim Kallas seal oli veel oma eelmises ametis Euroopa Komisjoni asepresident, siis ka tema ametit, kutset Cheboiks. Nojah, aga, aga siin on küsimus, et kui must läksid lätlased viltu meil tegelikult nagu see stardipositsioon oli ühesugune. Et kas see tuleb seal kuidagi rahvuslikus koosseisus näiteks? Hoopis, kuidas neil kujunes välja hoopis teistsugune ärikultuur. Mulle tundub, et siin on näiteks, meil on väga viljastav olnud või selline hea olnud Soome ja Rootsi mõju aga Läti tundub, mulle on tunduvalt rohkem olnud seal Venemaa mõju all. Et võib-olla see vene ärikultuuri, kus me teame ka on olnud kremlimeelsed ja kremli-vastased, aga igal juhul oligarhid alla need, kes on väga palju poliitikat mõjutanud. Nojaa, aga pigem siis ikkagi on küsimus selles, et, et me peame hakkama rääkima poliitilisest kultuurist, järelikult nende poliitiline kultuur on olnud teistsuguses mõjusfääris, sest poliitiline kultuur on seda ärikultuuri mõjutanud ja, ja kui me teame ikkagi, et, et Lätis maffia välja uurimine võttis oluliselt kauem aega kui Eestis ja organiseeritud kuritegevus lokkas seal ikkagi veelgi jõulisemalt kui meil, siis, siis see on ainult üks märk, mis seal, mis seal toimus, aga, aga peale selle veel kõik kõik see, mis puudutab erastamistehinguid, kõik see, mis puudutab ka pangandussüsteemi arengut ja nii edasi, et, et ka see on läinud ju Lätis pisut pisut teistmoodi kui Eestis, et, et järelikult see ühiskond ongi arenenud teistmoodi. Ja lätlased olid väga uhked, et neil oli oma pangandus ja meie tegelikult eestlased, vahepeal mõtlesime, et küll on kahju, et rootslased võtsid meil pangad käest ära ja praeguse kriisi ajal me oleme väga õnnelikud olnud, et pangad on rootslaste käes olnud, et see on meie tugevus, on, et lätlased maksavad need Parexi hädasid. 20 kinni, okei, aga nüüd nüüd huvitav küsimus. Küsimus teile, et meediamaastikul on täpselt samamoodi olukord pisut teistsugune kui Eestis ja kui me vaatame, et pikka aega ikkagi Läti uuriva ajakirjanduse lipulaev oli oli ajaleht Diena. Ja kui me nüüd vaatame, et ajaleht Diena on väga selgelt langenud oligarhide mõjusfääri, siis, siis mida, mida see räägib, et no millest, millest sa räägid? Nuti Ena puhul ei ole ju need asjad nii hullud, et seal ju need juhtivad tegijad eesotsas paus Raudsep siga ju lihtsalt lahkusid millalgi Dianaste tegid oma uue väljaande, millel on olnud ikka ikka üllatavalt hästi läinud, ma räägin siin. Ja see räägib jällegi rootslaste nõrkusest, minu meelest, ega küsimus ei ole selles, et rootslased tahtsid ajalehti maha müüa. Bonnieri grupp lihtsalt, mis Diane maha. Ja meil oli seal kava veel teisigi väljaandeid, meie. Et olen, kallab Norbergiga rääkinud, kes seda tehingut vahendas ja temal oli küll väga suur selline hoogne plaan moodustada siis Ida-Euroopa väga suur meediaettevõte, mis võiks jõuda börsil, et kus oleks erinevaid meedia asutuseni Venemaalt, Lätist, Eestist, Leedust, kommuunidest, riikidest, Ukrainani, väljanalt. Sellel asjal oli jumet, aga, aga stiililiselt ei õnnestunud. Seda, mis praegu Lätis toimub, et ma ei ole kuulnud seda, oleks väga nimetatud põhiseaduslikuks kriisiks, aga ja on öeldud, et see on, see on poliitiline kriis, aga, aga tegelikult on, on see kindlasti nii poliitiline, põhiseaduslik kui ka eetiline kriis ja poliitiline kriis loomulikult selles mõttes, et koalitsioon laguneb. Üsna suure tõenäosusega toimub referendum. Referendum toimub niikuinii, sest kajaga uus valitud president ütleb, et ta toetab referendumi läbiviimist ja ja, ja noh, poliitiline kriis on väga selge, põhiseaduslik kriis on Lätis selles mõttes, et parlament võttis endale ikkagi väga selgelt kohtuvõimu funktsiooni. Ainar Slessas ei kodu ei lubanud läbi otsida ja, ja seega siis jäeti tal alles saadikupuutumatus ja ja eetiline kriis, on see ikkagi ikkagi väga selgelt sellepärast et, et suurosale eliidist on avaldanud oma selget toetust hämaratele tehingutele onupojapoliitikale ja, ja, ja, ja võib-olla kaudselt soosinud korruptsioon. Teha ma olen täiesti nõus seda kokkuvõtteks sellest asjast, et ka ikkagi ma olen nagu mõelnud, et kas Eestis ka oleks olnud mingit võimalust, et et me oleksime sinna sarnast teed pidi läinud ja mingil hetkel meil tegelikult oligi. Kui me hakkame vaatama seda maadevahetuse protsessi, mis ka vaikselt tiksub, siis siis ega seal tekkisid ka ühe ettevõtte ja ühe ühe partei vahel ikkagi väga tihedad sidemed ja praegu püüaks, püütakse kohtus tõestada, et kui tihedalt need olid. Me olime mingit pidi hästi natukene sinnapoole liikumas. Küsimus on, kuidas Lätis seda kõike murda? No aga vaatame Lätis ka pisut teistsuguste teistsugust pilti, et kui me, kui me vaatame, kuidas Läti erakondi rahastatakse. D erakonnad ei saa riigieelarvest senti. Seega on nad sõltuvad väga selgelt eraannetustest ja ka ja ka ettevõtete annetustest. Nüüd, kui me oleme kuulnud seoses sellega, et Eestis riik ikkagi erakondadele väga selgelt annab märkimisväärse osa nende sissetulekust on, on Eestis kogu aeg olnud olnud valdav arvamus. Me ei tohi erakondi rahastada, et erakonnad peavad ennast peavad ise hakkama saama ja üleüldse, et riigi poolt erakondadele raha andmine on, on täiesti põhjendamatu. Läti näide, nüüd räägib pisut teist keelt, et kui, kui selgub, et ikkagi erakonnad on mingite ärimeeste lõa otsas ja väga selgelt ainult erasektori poolt rahastatud siis siis paratamatult hakkavad hakkavad toimuma asjad, mis ühel hetkel võib-olla ei, ei kannata trükimusta ja, ja päikesevalgusest. Et, et see, see, mis toimub ka erakondade ja kogu poliitsüsteemi ümber ka see on tegelikult üks väga selge küsimus, mis, mis Läti puhul on üleval ja mis Eesti puhul on teistsuguse lahenduse leidnud, mis kindlasti siin paljudele ei meeldi. Aga võib-olla see Läti näide, nüüd räägib jälle sellest, et, et siin siin on, on teatav põhjendus, miks erakondi tuleb riigieelarvest rahastada. Küsimus on loomulikult millises mahus, aga, aga, aga räägime sellest põhimõttest, et miks, miks on mõistlik erakondi riigi poolt rahastada? See oli ka tõesti ju Eesti puhul see ametlik põhjendused, miks erakonnad viidi siis täielikult riigi rahastamisele, mida siis kolm korda suurendada, et aga noh, ma ise arvan, et need Eesti ja Läti on nagu kaks täiesti vastandlikku äärmuslikku näidet, mõlemad mõlemad, et teeksin Eesti süsteemi puhul on ka ikkagi probleeme, et minu arvates see, kui, kui erakonnad on täielikult riigi rahasid ja samal ajal ei ole kampaania kulud piiratud, et see ka omamoodi soodustab. Diagonaaltäie poliitika täielikult riigi rahastada ikkagi. No praktiliselt on, need summad on kaduvväiksed ikkagi, mis mujalt tulevad. Suures osas küll, aga noh, Eesti süsteemi häda on see, et väga raske on uuel parteil sinna juurde tekib sellepärast, et nendel erakondadel, kes riigikogus on välja, tuleb nii-öelda automaatselt raha ja siis, kui sa pead nendega võistlema hakkama, täpselt sama suured summad kokku kokku saama, seda tõesti raske teha. Lätis on praegu hulga lihtsam parteisid moodustada. Sealhulgas ka selliseid oligarhide nii-öelda projekte taskuparteisid ja nüüdki arvatakse, et võimul jäid võib juhtuda, et, et juhul, kui nüüd tulevad uued parlamendivalimised asutatakse uus parteile. Aga aga, aga siiski Eesti süsteem mulle tundub, et ta on parem ja, ja ta siiski ei välistanud uute parteide teket, et kui me vaatame, kuidas üksikkandidaadid viimastel valimistel on Eestis esinenud, siis on meil alati protesti olemas ja sellel protesti baasil on võimalik midagi alati luua, midagi uut. Kui te mäletate veel siin viimase kahe nädala diskussiooni selle üle, et kuidas meil toimuvad ühe kandidaadiga ette määratud presidendivalimised ja selline ettemääratus, kui halb son, poliitilised diskussioonile ja nii edasi, et siis kuidas teile selles valguses tundub see täiesti täiesti ettemääramatus, mis juhtus Läti puhul, et, et keegi ei osanud ette kujutada, et et tuleb endine pangajuht Mina tahaksin ka Eestis natukene rohkem põnevust, kena et nad, ma olen kogu aeg mõelnud, et mõni partei on öelnud, et nad toetavad Toomas Hendrik Ilvest, et see on kõik väga tore, aga aga kas selline partii võiks öelda, et me toetamegi mõnda teist kandidaati? Noh, et alati saab ju poliitikasse vingerdada. Et tegelikult oleks tore, kui sinna tekiks selline vastaskandidaat siiski aga see, mis Lätis toimub, on väga suur üllatus. Ja aga siin tuleb muidugi märkida seda, et parlamendid on, on peale suured ja, ja seetõttu on, on päris hea vaadata ka seda, et, et kuidas siis Lätis presidenti valitakse, kuidas Eestis valitakse, et kui kui Lätis on vaja ainult koosseisu häälteenamust siis Eestis on vaja kahte kolmandikku koosseisu häälteenamusest ja see seab juba juba oluliselt nagu tõsisemad nõudmised presidendivalimistele ka Eesti parlamendis. Et see on, see on oluliselt keerulisem olukord, olukord kui Läti puhul, kui tuleb ikkagi väga selge konsensus leida, leida rohkemate kui ainult valitsuserakondade vahel. Jah, aga siiski mõlemad riigid on selliseid parlamentaarse peal ja hulga suurem roll olemast valitsusjuhtidele, et seal on valitsuskriis selgelt olemas ka. Küsimus on, mis saab Dombrovskise valitsusest, et kas kas, kas tema jääb võimule või kui kauaks ta võimule ja mis sellel juhul saab seda abipakettidest, mida ja Läti on saanud, et lätlastele näiteks kava välja anda eurovõlakirju see kava on sõltumata sellest, et presidendivalimised, vallad, aga aga võimalikke investoreid ajavad sellised sündmused alati närvinud. Hakkavad, kahtlustan midagi ja see võib kaasa tuua jällegi intresside tõusu, et need on sellised hästi valusad otsused, kõik see, mis seal sahmimine käib, et see võib lätlastele kätte maksta. Seal on rahaline hind olemas. Edward Lucas, suur eesti eesti sõber, rahvusvahelise gabariiliga ajakirjanik on öelnud, et et temale on üks kõrge eesti poliitik väga selgelt mõista andnud, et et meie lõunapiirile võib tekkida. Nurjunud riik. Me võime ainult oletada, teades, kellega Edward Lucas Eestis väga tihedalt suhtleb, et kes poliitik võis olla, aga jätame selle unetuse siinkohal ära, aga, aga aga põhimõtteliselt, et selle arvamusavalduse üle me võime ju arutleda. Ja siin kohas tulevad meelde ka, et vist Ants Laaneots on lausa välja öelnud, et kui, et näed, meie sõjaline oht on ka ju lätist lähtuv, selles mõttes, et et kui, kui näiteks peaks Venemaa kallale tungima, siis ta võib väga vabalt tulla läbi Läti. Meie väed on seal Vene piiri äärel, aga kui nad tungivad Läti kaudu, siis tegelikult ongi oht tuleb reaalselt nagu Läti poolt. Aga mis puudutab näiteks Edward Lucas, The Economist või siis mulle ta meeldib ikonomist, ennustas ka poolteist aastat tagasi, et Eestis ootavad käis erakorralised parlamendivalimised, aga mida ei tulnud, ei olnud valimisel, et alati ei ole see ennustamine tänu väe tänamatu töö, et igasugu asju arvata. No ma tahaks ikkagi loota, et, et need uued parlamendivalimised leiavad aset ja ehk seal siis ikkagi valitakse parlament, kus need jõujooned on, on natuke teistmoodi jooksevad ehkki noh, samas ma saan aru, et Läti valijat seal võib osadele tunduda, et neil ei olegi justkui nagu kedagi valida, et ühtedele poliitikutele ollakse valusad nende kärbete, selle kokkuhoiupoliitika pärast, mis seal tegelikult Lätis ei olnud ju väga valus, et ta alustades siin meditsiinisüsteemist ja lõpetades millega iganes ja teised on need, keda süüdistatakse, et nad toetavad oligarhe ja nõnda edasi. Nojah, võib-olla siin aitaks selline tõsine jõu kasutamine, et kui üks nendest oligarhide, sest mingil hetkel peaks trellide taha sattunud, see oleks nagu selge sõnul aga selleks, et ta trellide taha satuks, peab ta, peab üks neist olema ka mingi suure sigadusega hakkama saanud ning siis igatahes peab olema paljastatud. Seda praegusele jale. Muuseas, kolleeg Anvar Samost, kes on Läti oludega väga hästi kursis, käis ta sellel nädalal vikerraadios Läti teemadel rääkimas ja, ja siis ta ütles, et tegelikult olukord ei ole väga hull, et on tasapisi kogu aeg paremaks paremaks muutunud, et kui ta võrdleb seda sellega, milline oli Läti olukord 10 aastat tagasi, siis on ikkagi väga selge, edasiliikumine toimunud ja selle edasiliikumine ka jätkub ja ta liigutas ka selle Valdis Zatlersi käigu tegelikult sellise edasiliikumise alla, et ma jään huviga ootama, mida ta ütleb homsesse suurest riigist, saates nende viimaste arengute kohta Kohtla-Lätis, sest sellel hetkel veel Andrus Pežins väga tõsise presidendikandidaadina välja ei olnud toodud, et et see, see kindlasti on, on äärmiselt põnev, nii et tasub ka homset raadiosaadet kuulata, aga aga kui nüüd veel naabritest rääkida ja sellest, mis naabrite juures toimub, siis äärmiselt põnev on ka see, mis toimub Soomes, kus parlamendivalimised toimusid juba poolteist kuud tagasi, aga kus siiamaani ei ole suudetud moodustada valitsuskoalitsiooni ja kui nüüd otsida nagu põhjusi, miks ei ole võimalik moodustada valitsuskoalitsiooni, siis selgub, et et Soomes ikkagi aetakse niivõrd selgelt maailmavaatepoliitikat, et seega siis parempoolsetel vasakpoolsetel ühist valitsust moodustada on äärmiselt keeruline, sellepärast et ühel hetkel ikkagi maksuküsimused ja sellised väga selged põhimõtteliselt maailmavaatelised vaidluskohad rikuvad selle selle võimaluse koalitsioon moodustada ära ja nüüd ongi siis olukorda jõudnud. Sellisesse punkti, kus sotsiaaldemokraadid on, on kas kas siis valitsusläbirääkimistel välja visatud või on sealt ise lahkuda, kui nad igal juhul tõenäoliselt enam enam sotsid ja Koonderakond ühe laua taha istunud. Ei, nad ikkagi sotsid eile teatas, et ta on valmis kõnelusi jätkama ja kõnelused jätkuvad ka täna, aga lagunenud viimased uudised ütlevad, et toimuvad siis tagatubades ja telefoni teel, pigem mitte nime ühise laua taga, aga Eesti jaoks on natukene naga. Kui me kujutaksime Eestis oleks sarnane olukord, siis me oleksime juba suht närvis, et kaua võib, kaua võib, aga soomlase sihukest rahuliku meelega inimesed vaatame, mis sealt välja tuleb. Jah, aga kui nüüd vaadata ikkagi, et mille üle piike murda saadakse, siis, siis tegelikult arutelu arutelu keskmes ei ole üleüldse mingisugused kohad mingi positsioon, räägitakse väga selgelt äärmiselt põhimõtteliselt teemal progresseeruv tulumaks, käibemaks hobumisest, käibemaksusüsteem ja nii edasi, nii et väga selgelt sellised põhimõtteliselt maailmavaatelised küsimused on laual ja, ja seda eriti olukorras, kus tegelikult Soome majandust võib tabada kriis neile täiesti ootamatult ootamatust kohast, arvestades, et Soome majandusest ikkagi 1,9 protsenti isegi arvutuste kohaselt moodustab nende majanduse lipulaev Nokia ja kuna Nokia on viimasel ajal mitte just kõige paremaid tulemusi näidanud, siis sellel nädalal ja aktsia kukkunud viiendiku võrra isegi isegi sellised numbrid on välja toodud, et see, see kõik jätab jätab Soome majandusele ja väljavaadetele mingi pitseri, mille, mille üle nad kindlasti õnnelikud ei ole. No aga Nokia puhul on see, et ta on meie jaoks vähemalt, on nokia võrdub Soome, Soome võrdub Nokiat, aga suuresti. Selline noh, ei saa öelda, et monoettevõttega riik, aga, aga väga palju ta tõesti annab selle selle riigi imagole juurde nüüd see, kas majandusel läheb hästi või mitte, et see sõltub ikkagi Nokian müügitulemustest, mitte tema turuväärtusest turuväärtusest, mis on praegu kukkunud, sitleb liiga ütleme nendele inimestele, kes on säästnud ja ja näiteks oma pensioniks mõeldud vahendeid investeerinud Nokia aktsiatesse, neil on tõesti minu meelest väga, väga hull olukorda. Ühel hetkel sa tead, et sul on kõrvale pandud suurem summa ja siis avastasid ühe nädalaga on sellest viiendik ära kadunud, et noh, ma kujutan ette, et seal inimesed ahastavad täiesti ja mõtlevad, et miks me nagu õigel ajal ei ostnud selle asemel üks konkurentfirma Apple'i aktsiad, mis pigem tõusevad, eks ju. Et miks, miks me uskusime Nokias ka kunagi, see oli lihtsalt väga-väga võimas ettevõte ja ja seal on küsimus, et miks seda suurt, see ettevõte kasvas lihtsalt nii suureks, et seda minu meelest sama juhtimine nagu läks täiesti käest ära. Et seda suurt laeva on väga raske pöörata. Ja praegu ta on sellises nagu noh, ta ei liigu enam suurest sedasi on pigem nagu seisvas vees. Seal ulbib kuidagi, et Apple'il oli samamoodi, oli mingile, kellele oli mõõn. Siis ta tõusis tagasi, mäletame, kui tekkisid Aipoodi taifuunid Aipäädid praegu ta on väga trendikas ettevõtte logijale, selle mitte midagi suutnud teha. Et siin tuleb nagu paremat juhtimist teha. Sealt tuleb suurem hirm ikkagi see, et ta ei ole jätkusuutlik, kui, kui ta ei suuda piisavalt piisavalt kiiresti ennast moderniseerida. Ja kui ta praegu on peatanud oma senise operatsioonisüsteemi arendamise, siis siis ma tean väga paljusid inimesi, kellel on Nokia nutitelefonid ja, ja kes, kes on rahulolematud sellepärast et, et me, nad ei saa nendele telefonidele enam mitte mingisuguseid uusi rakendusi, samal ajal kui, kui nad võrdlevad tuttavate sõprade Apple'i poolt toodetud taifa õuna, siis seal on pidevalt võimalik kõikvõimalikke uusi lahendusi peale laadida ja ainukese juba selline selline olukord kus, kus Nokia midagi ei tee selles vallas, ehk siis ei arenda tegelikult seda operatsioonisüsteemi, millest nad on loobumas, ka see tegelikult mõjub nende mainele. Laja Nokia selline allakäik hakkas siis, kui tulid välja nutitelefonid, sellised puutetundlikud näiteks. Ja samal ajal oli Nokias need puutetundlikud telefonid täiesti maja sees olemas, aga kuna see organisatsioon oli läinud väga suureks selliseid suurte organisatsioonide puhul innovatiivsus nagu vaikselt hajub ära, et keegi ei taha initsiatiivi võtta, parem on lihtsalt teha oma tööd, siis see tükk aega seisis, see projekt Nad jäid lihtsalt maha ja selleks, et praegu nagu trendi muuta, et sa saaksid jällegi siks väga vahvaks eesrindlikud ettevõtteks bioloogia, midagi totaalselt uut, minu meelest välja tooma, seda on väga raske teha, sellepärast et see uus peab. Sa pead selle uue leiutamise pead sellega turustavad. Seda on väga-väga keeruline teha. Aga samamoodi tegelikult millalgi ka Apple'i sisuliselt ju kaotaja kaotajate leeris ja siis ta korraga ühtäkki tõusis nagu tuhast jälle üles. Siin tegelikult need arengud ongi, teinekord on päris päris üllatavaid ja ootamatuid. Ta tuligi selle koha pealt oma selliste pisikeste vidinatega sates õigesse aega. Ja muidugi on Soome majanduses hetkel kahju või nende lipulaev läheb põhja. Mina vaikselt siin mõtlevad, no läheb, Eestis oli ka võhma linn olemas, üks lihakombinaat, eks, ja siis siis kadusid. Soome olukord kindlasti ei ole nii hull, et ega Soome ainult Nokia ei ole, aga Nokia on selle nagu vähemalt eestlaste jaoks, kes me kogu aeg oma Nokiat otsime, on ta nagu Soome selline märk. See on nende welcome to Estonia Nokia ja siis, kui Nokial läheb kehvasti, siis minu minu sisemuses kuskil läheb ka kogu Soome riigil halvasti. Nii aga tulema kodule lähemale ja räägime ka meie kodusest maailmavaatepoliitikast. Sellel nädalal toimus äärmiselt huvitav arutelu Riigikogus üle pika aja ka väga tuline arutelu ja arutleti seal üht eelnõud, mille nimeks siis 51 SE. Ja kannab see pealkirja koduomanike maamaksust vabastamise seadus. See eelnõu on kõigest neljarealine ja siis sellele on lisatud veel kolme leheküljeline seletuskiri ja vabastab ta siis linnades alevikes alevikes olevat, et elamumaad, kus jah sellel aadressil, kus inimene elab 1500 ruutmeetri ulatuses maamaksust ja väljaspool linnasid, siis kahe hektari ulatuses. Vabastatakse Nad maamaksust. No see on nüüd tekitanud väga palju, väga palju küsimusi, aga ma alustaks, alustaks võib-olla sellest kõige olulisemast, et kuivõrd-kuivõrd palju teie hinnangul? See konkreetne eelnõu on maailmavaatepoliitikakandja ja kui palju on siin sellist väga selgelt populistlikku hallata. Ma arvan, et seda populistliku või oportunistliku alged on siin väga väga palju, et et ma vaataksin seda üldsegi koos 11 muudatusega. Et siis ühest küljest nagu kaotatakse ära justkui maamaks, aga teisest küljest jällegi väheneb oluliselt tulumaksu tulumaksust mahaarvatav mahaarvatavad kulude piirmäär ehk siis et ühest küljest siis meile justkui nagu antakse, antakse võimalus aastase maamaksuraha, aga teisest küljest jällegi inimesed, kes kannatama, kes kannavad, koolitus kuulusid, kelle lapsed käivad näiteks tasulises õppes ülikoolis, kellel on veel lisaks on veel mingi suuremat sorti laen. Ilmselt hakkavad ka siin laenuintressid vaikset taas tõusma, et nendelt jälle võetakse ära teistpidi. Et ma ei saa aru päris hästi, milleks seda vaja on, et. Mõnikord võib see populism siis kõige maailmavaatega kokku minna, mina tean paljusid inimesi, kes vihkavad maksena aga samas jällegi tahavad, et riik teeks kõik asjad ära. Näed, seal tekib nende maailmavaates väga suur lõhe. Et kui küsida, et kuskohas see riik siis raha peaks saama, selle koha peal vastata. No ma ei saa aru, et kui on vaja siin maksukoormust vähendada, siis oleks võimalusi ju ka, et siin kriis ja näiteks tõsteti käibemaksu kaks protsenti, nüüd keegi ei diskuteeri, et äkki võiks seda jälle allapoole tuua. Need on siis need, kaotame ära maamaksu ja samal ajal rahvusvahelised eksperdid on just Eesti puhul toonud välja seda, et meil et meie maksusüsteemis on hästi väike osakaal nendel kapitali maksudele, et see võiks olla nagu suurem proportsionaalsed. Mina olen siiski seisukohal, et, et kui me vaatame seda maamaks tervikuna, siis siis mulle tundub, et see praegu kehtiv regulatsioon on ikkagi süsteem on ise siis ühed üles ehitatud selliselt, et riik peaks teostama maa regulaarset hindamist ja, ja selle alusel saab siis kohaliku omavalitsus kehtestada maamaksu. Viimaste aastate põhjal võime öelda, et, et kohalik omavalitsus saab ka veel maamaksust loobuda, nii nagu on seda teinud näiteks Harku vald. Aga paraku ei ole süsteem toiminud, sest viimane maa korraline hindamine toimus 2001.-na. Vastan ja põhjus, miks uut hindamist ei ole tehtud peitub siis tõenäoliselt selles, et et vahepeal on tõusnud drastiliselt kinnisvarahinnad ja kuna selleks kogu pildi nagu väga sassi, siis lihtsalt on loobutud maa korralisest hindamisest ja, ja sellepärast on, on jäänud kehtima need 2001. aasta korralise hindamise hindamise numbrite. Nüüd kõige rohkem on tekitanud siin tegelikult diskussiooni üks asi ja see on, see on ikkagi see, et, et see seaduseelnõu on tõenäoliselt ka reaktsioon Tallinna linna 2007. aasta otsusele, kui Tallinna linn otsustas siis tõsta maamaksu null koma kuuelt protsendilt maa hinnast 1,5 protsendini, mis tõstis tõenäoliselt paljudes piirkondades ja paljude inimeste jaoks maamaks oluliselt, misjärel siis nii IRL kui ka Reformierakond leidsid, et selle vastu tuleb Tallinna linnas sõdima hakata. Nüüd nüüd on see eelnõu laual. Aga aga kui me vaatame nüüd ka seda kehtivat süsteemi, siis Tallinna maamaks on on nii palju kõrgem kui mujal Eestis Eestis ühel väga lihtsal põhjusel ja see ja see läheb aastasse 2001 mil siis 98. aasta kriisist taastumine algas ju samuti tegelikult Tallinnast, Tallinnas tõusis maa hing kõige kiiremini mujale mujale veel hinnatõus nii kiiresti ei olnud jõudnud ja see ka tegelikult tekitas veel maamaksutaseme see üle Eesti. Noh, sellise vahe, mida me tõenäoliselt veel, millal me tõenäoliselt praegu ei näe, et ka, et ka see põhjus tegelikult, et lihtsalt ühel hetkel löödi see maa hindamisega, see maamaksutase 2001. aastal lukku, et ka see on tegelikult kogu seda kogu seda pilti muutunud. Nii et kui me vaatame seda tervikpilti, siis on täiesti selge, et siin tuleb midagi muuta, nüüd küsimus on selles, kuidas sellele probleemile läheneda ja mida siin üldse ette võtta. Valitsuskoalitsioon on läinud väga selgelt teed, et kaotame siis üleüldse kodualuse kodualuse maamaksust vabastamise seadusega selle maamaksu ära. Vaata, siin on aga, aga siin on tõenäoliselt jälle väga palju küsimusi. Ma tahaks sekkuda siin, et kõigepealt ei, ei tulnud sugugi mitte selline muudatused. Kaks aastat tagasi IRL ja Reformierakond tegid ühe teise muudatuse, mis ütlesid, et kohalikud omavalitsused hõivad ise vabatahtlikult koduomanikud vabastada maamaksu tasumisest. No ma mainisingi Eestist ei, neid, neid on natuke rohkem, neid on kolm tükki ja Jõgeva linnas on näiteks ka selline asi kehtib. Lihtsalt asi oli selles, et kodanikud, linna elanikud, valla elanikud, valisid endale sellised valitsejad kes siiski eeldasid, et maamaks võiks jääda ehk elanikke ei. Ei, nagu ei morjendanud sugugi see, et maamaks on, et need, need, keda nad valivad, tahavad seda maamaksu säilitada, veelgi enam. Nad isegi tahavad seda tõsta, see tegelikult elanikke ei häirinud. Kui, kui meil oleks see maamaks väga korda läinud, siis me ei näeks, et Keskerakond on Tallinnas võimul. Me läheksime siin valitseks IRL ja ja. Mina mõtleks selle peale ja siis on siis siis tuleb järgmine käik, kaotame ta siis täielikult ära. Ja minu meelest on see asi läinud sinna, et see on selline omapärane, justkui nagu haldusreform, et kohalike omavalitsuste kogu aeg pigistatakse. Et tulumaksuseadust muudeti niimoodi, et see osa tulumaksust, mis läks kohalikele omavalitsustele, see kahanes. Müügimaksmine Tallinna kehtestas, see on üks, üks üks kohalikest maksudest, selle tõmbab kriipsu peale, siis oli üks kindel sissetuleku allikas kohalikele omavalitsustele ja maamaks tõmbame siis osa sellest kama kogu aeg nagu kohalikke maavalitsusi pigistatakse üha rohkem peale sõltuma riigist, sest riik peab kuidagi neile neid kulusid kompenseerima, see tähendab seda, et sa ei saa nagu suhelda oma elanikega, kes, kes sinu vallas või linnas elad. Sa pead nagu käsi ees käima kogu aeg riigi juurde riigi juures, kuulge, andke palun siis meile raha, et see on mingisugune kummaline asi. Ja see ilmselt saab alguse, ma arvan, just suhetes Tallinn, aga ma kahtlustan, et ongi, seal on ühe linna probleem ühe linna nii-öelda nagu mingis mõttes kiusamine, mis, mille tõttu siis need kannatavad ka teised omavalitsused. Aga siin on, nüüd lubatakse. Ei no aga seda ma räägingi, Külli-Riin, et probleem on selles, et tegelikult probleemid lähevad sinna 2001.-sse aastasse tagasi, kus, kus tegelikult selle maa hindamisega seoses ei olnud veel turusituatsioon selliselt välja kujunenud üle Eesti ja, ja mitmed piirkonnad. Ei noh, seal seal oli maa selgelt selgelt odavam, kui ta seda on praegu ja, ja võib-olla selle korralise hindamise ja maamaksu kehtestamisega tuleks võtta üks korralik. Tuleb võtta aeg maha, teha korralik eelnõu, kaaluda kõik läbi, kuidas ikkagi maa üle Eesti maksustada ja siis ja siis selle juurde tagasi tulla. Et, et praegu nagu mulle tundub, et lihtsalt jälle seesama Tallinna linna näide, eks ole, et Tallinna linna ühe sammu peale on tehtud järjekordne uus eelnõu ja siis ja siis minnakse asjaga edasi. Mis puudutab muidugi nüüd seda Tallinna maamaksu, siis Tallinna maamaksu kindlasti on, on väga selgeid puudusi ja ta on kindlasti mõnede inimeste jaoks ebaproportsionaalselt suur ja, ja kui see, kui see tekitab meile ikkagi ilmselgeid probleeme, näiteks kui inimene on, on vähe teeniv, aga, aga on päranduseks saanud nõmmel maja ja, ja selle krundi suurus on 1500 ruutmeetrit. Kui ta peab selle eest maksma kaheksa, 7000 508000 krooni aastas siis see võib tal olla väga tõsiseks probleemiks, kui, kui me vaatame seda, et inimene võib teenida natukene rohkem, võib-olla kui keskmine palk, et siis sellisel juhul praktiliselt ühe oma kuupalga maksta ära Tallinna linnale maamaksuks. See on kindlasti probleem ja, ja sellisel juhul ma millegipärast kahtlustan, et kui see inimene ei ole pensionär, siis Tallinna linn ei ole ka leidnud piisavat kompensatsioonimehhanism, et inimesele inimesele seda seda kompenseerida. Jah, aga neid kompensatsioonimehhanisme seal muidugi luua. Teistpidi muidugi on õige see, see mõtteviise maks ei tohi olla selline missing sunnib omandist loobuma, see olnud ka liialt jõhker, aga teatud tingimustel võib ka seda ette tulla. Aga põhimõtteliselt see seaduseelnõu, see on ikka selline, et seda on jube vaadata. Tal täiesti alates pealkirjast koduomanike maamaksust vabastamise seadus. Juba juba see pealkiri on täiesti vildakas, sellepärast et tegelikult peaks tema pealkiri olema maamaksuseaduse muutmise seadus. Lihtsalt reglement näeb ette, et kui sa tahad teist seadust muuta, siis sa pead selleks sellega sinna pealkirja sisse panema. Et seal see tekst täiesti nagu noh, minu meelest ta on väga-väga-väga viga on, et mina ei saa näiteks aru, miks ühistu vihistustele kuuluvate korterite omanikke miks nendele see vabastus ei, ei kaasaegse või, või mis juhtub siis, kui maa on näiteks kaasomandis. Kuidas siis asjad hakkavad lahenema, seal on nii palju selliseid segaseid punkte. Õudne. Ei no minu arust on, tekitab suuri küsimusi ka see, et need on lubatud, et kohalikele omavalitsustele kombet kompenseeritakse, need maamaksu kadumisest saamata jääv tulu. Kaasa tõid välja, mille arvelt kompenseeritakse tulumaksusoodustuse vähenemise arvelt. Aga ma ei olegi aru saanud seda, et kuna ikkagi omavalitsustel on küllaltki erinevad erinevad korraldatud maamaks, et, et kellele ja kuidas ja kui palju siis need kompenseeritakse, kas nendele, kus kus seda praktiliselt ei ole rakendatud, kas nemad saavad midagi või ei. Et see tekitab palju küsimusi? Muuseas, see, mis sa mainisid, tulumaksusoodustuse vähendamine 50-lt 1000-lt 30000 krooni peale, siis siis sellest vabanev summa on, on täiesti võrreldav sellega, mis nüüd võiks minna maamaksu kompenseerida. Need summad, need summad on suhteliselt sarnased, kuigi selle summa puhul on alati oluline ja tuleb rõhutada seda, et see sõltub väga palju ka ka sellest millised on parajasti just intressimäärad ja kuidas nende laenude puhul, mida kompenseeritakse. Kui palju siis tuleb riigil riigil kompenseerida, sest et mida kõrgemad on intressimäärad, seda suurem on see summa, mida riik peab tagastama. Jah, aga näiteks IRL on väitnud, et 17 miljonit eurot võiks olla see summa, mis siis maamaksuosaline kaotamine kohalike omavalitsuste üldisesse siis rahakoti tekitab. Rahandusministeerium on öelnud, et vabandust, et see on väga-väga esialgne arvutus, me tegelikult ei tea, see võib-olla hoopis suurem. Seal seal on väga palju lahtist, et et ma, ma ei saa aru, miks IRL on nagunii kõvasti seda. Seda asja kiirustab tabada. No kui sa vaatad, kes on seaduseelnõu esitajad, siis on siin kahe erakonna nimel ja aga seal juublica liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonnast. Jah, aga see on ikkagi üks, kes seda tegelikult tagant surub. See eelnõu seletuskiri on seal selliseid suhteliselt totraid lauseid sees, millest ikka raske aru saada. Nojah, siin on üks lause, mis ütleb, et eelnõu vähendab survet sotsiaalhande sotsiaalhoolekandesüsteemile vähenevat survet, laste arvu, seost elamispinna ruutmeetrite arvuga ning põlisasumite säilida, mis tundub, et seda eelnõu seletuskirja ei ole mitte keegi pärast selle kirjutamist läbi lugenud ja seal on kohe riigikogu juhatusele esitatud ja ja, ja kui ma küsisin eelnõu esitaja Urmas Reinsalu käest, et mida see lause tähendab siis ta loomulikult püüdis kohe välja mõelda, mida see lause tähendab, ja tõenäoliselt sellel mingisugune mõte tema jaoks isegi oli, aga aga kui eelnõu seletuskiri on nii vildak ja, ja grammatiliselt ebakorrektselt kirjutatud, siis, siis see näitab, et on ikkagi väga kiire olnud selle selle eelnõu koostamisega ja ja mis seal salata, Toompeal räägitakse sellest, et see eelnõu esitati nii kiiresti põhjusel, et IRL kartis, et muidu ühel hetkel, kui tehakse ära Reformierakonna tulumaksu eelnõu ja ühel hetkel otsustatakse ka tulumaksu langetatakse, siis see maksueelnõu jääb sahtlisse ja võib jääda ootama siis aega, mil Reformierakond võiks leida mingi uue koalitsioonipartneri, et üleüldse see eelnõu siis menetlusest välja võtta, nii et ka see on üks, üks võimalik võimalik teooria selle üle, mis toimib. Eriti naljakas on see asi muidugi selle tõttu, et ühes Ühest küljest räägitakse, et vabastame maamaksust siis meie kodud ja ka järgmine küsimus on, et kui palju kodusid meil olla saab, et samal ajal on ka valitsusprogrammis ideed. Igal inimesel võiks olla kaks elukohta. Nad uskumatu segadus, tekivad need asjad, need plaanid ei klapi või nad ei lähe omavahel kokku. Ja no mina loodaksin ikkagi, et selle maamaksu teemal nii-öelda käivitub suurem ühiskondlik arutelu, et ei minda sellega seda teid, ehkki ilmselt tundub, et minnakse lihtsalt. Nii kirjutatakse linnuke taha, et meil on taaskordne, valimislubadus täidetud ja ma rääkisin ise ka sellel teemal ühe inimesega IRL-is, kes ütles, et tema arust on see ka nagu suht suhteliselt populistlikke, et aga et võlija tulevad seda tahtnud valijad olevat küsitluses arvamusi öelnud. Aga noh, minu arvates mingite küsitluste kaudu rahva arvamuse küsimine ei ole veel demokraatiat. Demokraatia on ikkagi see, kui otseselt räägitakse avalikkuse ees läbi ja kaalutakse erinevaid variante, et kui me räägime, juhime riiki mingite küsitluste teel, siis tekib küsimus, et milleks üldse parteisid ja poliitikuid vaja on, siis võiks olla lihtsalt nupud inimestel ja nad. Ja nad vajutavad nendele ja otseselt tehakse. Et. Ja ma loodan, et me olime Lätti, Lätti me oleme siis jõudnud jõudnud koduste probleemide juurde, aga, aga ma pean siiski ütlema, et parem sellised maamaksuteemalised arutelud kui selline suur põhiseaduslik ja poliitiline kriis nagu seda on Lätis, nii et et vähemalt hea seegi, aga tahaks siiski rõhutada, et probleemile tuleks läheneda oluliselt laiemalt ja olenemata sellest, et kas me räägime siin ka laiemalt, kas või kinnisvaramaksust või, või, või maamaksust ette, et seda, seda tuleks käsitleda laiemalt tuleks käsitleda kogu Eesti lõikes, sealhulgas ka veel maa hindamisega seoses ja nii edasi, et sellele ei saa nii üheülbaliseks läheneda ja kui ja kui leitakse omavalitsusi, kes on kuritarvitanud selle maamaksu kehtestamisel seda seda määra või on põhjendamatult kõrge maamaksumäära kehtestanud ka siis seda saab tegelikult ju reguleerida sellise ühtse ühtse seadusega või juhul kui Tallinna puhul leitakse, et Tallinn on ikkagi väga selgelt kogu seda pilti Pilti muutev, et siis siis Tallinnaga seoses tuleks, tuleks läheneda võib-olla tõesti nii, et Tallinna puhul tuleks pealinna seadus kehtestada, et miks, miks me mul on. Mul on lihtsalt kogu aeg küsimus, et miks me Tallinnaga seoses hakkame nüüd nagu kogu eesti regulatsioone muutma kogu seda maksuseadust ümber tegema, võib-olla peaks tegema Tallinnale eraldi seaduse ja siis nii-öelda käsitleda Eestit ja Tallinnat eraldi. Seal ammu tehtud nalja, et kui Lätis saatis president üritas laiali saata parlamenti, siis Eestis Vilselt president. Üritaks Tallinna linnavalitsuse laiali saata. Et nii ei saa, tegelikult tuleks teha ikkagi üks väga selge töötav asi ja, ja lõpetada see, lõpetada see nii-öelda ükshaaval hakkimine ära, et, et tuleks hakata lihtsalt tööd tegema, ega muud ei olegi. Nii, aga, aga räägime pisut teistel teemadel ka sellel nädalal tähistati lastekaitsepäeva esimesel juunil ja esimest korda nägime, et lastekaitsepäeval räägite asjast. Ja selle põhjus oli täiesti selge. Sulev, sinu eelmise nädala artikkel Eesti Ekspressis käivitas ühiskonnas sellise arutelu, mis. Mis ei ole siiani vaibunud ja kui me vaatame ka tänaseid lehti, siis see maja, kus lapsed elasid nagu koerad või lapsi, kasvatasid koerad, nii nagu sa oma artiklis ühe võimaliku versiooni selle pere kodusest miljööst välja tõid, siis siis ka see on leidnud kajastamist, et. Kas see natukene kummaline ei tundu, et me varasematel aastatel lastekaitsepäeval nii sisulist diskussiooni kui sellel korral ei ole, ei ole näinud. Võib-olla lihtsalt me ei olnud veel küpsed kokku ühiskonnaga, et minu meelest sellel aastal see ei ole sugugi esimene kord kus malame oldi vapustatud all vaadata. Ka ka Eesti televisiooni pealtnägija tegid väga tänuväärset tööd. Keila haigla teema ülesse, seal on samasugune lase sotsiaaltöö vallast tulnud pauk. Et ju me oleme jõudnud siis nii kaugele, et me hakkame rohkem tähelepanu pöörama. Rõhutud inimestele, et võib-olla on ka siin tekkinud selline suurem lõhe jällegi, et olemas esimene ja teine Eesti ja ma tean, ma olen ka kuulnud, et mind on juba nimetatud esimese Eesti Peeter võsaks. Just kõva käiksin, Ekspressi lugejad on tavalise tavapärasest jõukamad, et ma nüüd vapustan neid, et noh, tegelikult ju nii ei ole just, aga aga ma arvan jah, et et lihtsalt me oleme jõudnud nii kaugele, et need asjad lähevad meile hinge. Minule läksid need juba ammu hingega. Mõtlesin aasta tagasi kirjutanud mingi sellise loo, tavaliselt mingi pühendan sellistele äriteemadele kuskil kolme-nelja-aastase vahega olen kirjutanud lastest. Need lood on alati, tuleb mul südamest. Seekord üritasin sama teha. Ma olin tegelikult üllatunud, et ta nii palju vastukaja leidis. Aga see on väga tänuväärne töö, mis sa tegid ja kui ja kui me ikkagi vaatame seda, et mida nüüd ikkagi kõige taustal arutletakse, siis tõepoolest on, on, on ju välja toodud kõik need kitsaskohad mida riik suudaks siinkohal lahendada. Et ühelt poolt on räägitud sotsiaaltöötajate ja lastekaitsjate arvust vastutusest, et sellest, mida tuleks, tuleks teha teistmoodi, kas, kas on vahendeid või ei ole ja nii edasi, kuidas peavad käituma õiguskaitseorganid, sealhulgas politseinikud sellistel puhkudel ja nii edasi, et tõenäoliselt et kui selle loo tulemusena ka ka valmiks mingisugune selge tegevuskava või senisest arusaadav on tegevuskava kõikidele nendele institutsioonidele, kes tegelevad lasteaia samamoodi, perearstide puhul on ju käivitanud ju väga selge ja terav arutelu küll on öeldud, et kas perearst peaks seda, seda seda jälgima, milline millises olukorras on laps ja kuidas, kuidas laps tema juurde tuuakse ja, ja millises milline on tema tervis, toitumus ja nii edasi ja, ja kas ta peaks sellest kedagi teavitama või ei pea, nii et kõik, kogu see diskussioon on tegelikult ju väga tervitatav. Et mulle endale tundub kark, kui nüüd arutada seda, et kuidas taolisi juhtumeid tulevikus kas ära hoida või vähemalt võimalikult kiiresti avastada. Et tegelikult pole abi sellest, kui öeldakse, et küsimus on ainult mingis ühes teaduses või kitsalt ühes valdkonnas, et lastekaitseseaduses, et sellega on ikkagi seotud nii palju teisi valdkondi, näiteks ka seesama, kuidas toimib Eestis inimeste elukoha registreerimine, rahvastikuregister. Et paraku on niimoodi, et kui üks probleemne perekond kolib ühest omavalitsusest teise, siis see teine omavalitsus ei pruugi kunagi teada saada, et selline perekond on sinna kolinud. Ja ma toon siin ühe näitajaid. Kui, kui näiteks inimene ühest teisest riigist näiteks inimene kolib välja Berliinist, siis ta peab minema linnavalitsusse, peab ütlema, et mina kolin siit nüüd ära ja peab andma oma uue elukoha aadressi ja siis ta läheb oma uude linna kuhu ta siis kolib elama ja seade peab ennast jälle uuesti sisse kirjutama ja see süsteem tähendab ilmselgelt seda, et, et siis sel juhul saab tema saab näiteks siis Berliini linnavalitsus teada, et see on probleemne perekond, ta saab ühendust võtta selle uue linnavalitsusega ka siis loits lastekaitseametnik või sotsiaaltöötajatega, need juba teavad, et, et, et nende juurde kolivad inimesed, kes võivad vajada veidi rohkem tähelepanu või abi. Aga noh, Eestis on ju see, et elukoha registreerimine on küll formaalselt kohustuslik, aga mingit sanktsiooni pole, kui seda ei tehta. Noh, inimesed ka, kes on probleemsed, tihtipeale elavad ju ka üürikorterites, kus pole ka tehtud üürilepinguid normaalselt ja siis nad siis lihtsalt omavalitsused ei ole, ei olegi teadlikud sellest, et, et kes ja kus on probleemid. Ja sama lugu on ka, et siin on ju räägitud sellest, et perearstidel et peaks olema vanematel kohustus käia siis laps regulaarselt perearsti juures näitamas ja kuna seda ideed, siis kas nad jääksid ilma nendest toetustest või siis informeeritakse lastekaitseametnikke. Kuid samas mul on näiteks väga sügavad kahtlused, et kas üldse eesti võimu võimude ametkonnad teavad, et kui palju meil ikkagi reaalselt siin on inimesi näiteks ära läinud lastega, kui palju meil neid siin elab. Et kui keegi ei, ei läheks kas arsti juurde või siis või siis ei, ei suhtle nagu ametkondadega, siis võidakse mõelda, et inimesed on Eestist ära kolinud. Kusjuures see ongi niimoodi, kolleeg Heidit Kaio kirjutas eelmisel sügisel ühe loo, et meil jäi justkui kadus ära 500 esimesse klassi minema last. Näed, tegemist oligi osaliselt inimestega, kes olid ära kolinud, aga lihtsalt mitte keegi ei teadnud seda, nad said, nad olid siin ametlikult kirjas, nende vanemad said ilusti lastetoetust. Aga tegelikult nad elasid välismaale, et meil on ta registrile täiesti totaalselt sassis. Aga kes siis selle eest sel juhul vastutab, et kes nendega ühendust võtab sel juhul või eeldataksegi a priori, et nad on siis Eestist lahkuda? Vanad eestlased on, eestlased, on siiski suhteliselt kohusetundlikud inimesed üldiselt ja tavaliselt eeldamegi, et me käitume hästi. Kui vaatame eestlaste Moskva maksedistsipliini, siis oli väga kaua väga-väga hea. Kriisi ajal läks kehvaks. Ja me ikkagi väga palju eeldame, et inimesed on väga kohusetundlikud. No see diskussioon on tegelikult käivitunud ka arutelu selle üle, et meie praegune lastekaitseseadus, kus võiks olla kirjas väga selgem, oluliselt selgem regulatsioon selle kohta, kuidas kuidas laste kaitsmine ja, ja, ja, ja tõepoolest ka ka selle kontrollimine, et lapsed oleks kaitstud, oleks paremini tagatud ja, ja kui ma nüüd sellel nädalal uurisin, et millises seisus, mis siis meil on see 10 aastat räägitud lastekaitseseaduse väljatöötamine, siis võib-olla aastal 2013. On on lootust, et see lastekaitseseadus seadus valmib ja tõepoolest võib-olla siin tuleks küll nüüd natukene natukene ka sotsiaalministeeriumil jalad kõhu alt välja võtta ja natukene rohkem pingutada, et et lastekaitseseadus võiks valmida varem ja, ja tõenäoliselt võtab väga palju aega ka see, selle menetlemine Riigikogus, aga, aga ikkagi, et see, see regulatsioon oleks seal väga selgelt paigas, kuidas neid küsimusi, mida, millele ka siin Külli-Riin viites, milline sina, Sulev, oled väga paljudes artiklites viidanud, et oleksid paremini lahendatud. Pluss siis ma saan aru, et sinna lastekaitseseadusesse tahetakse sisse kirjutada ka ka säte, et väga selgelt, et meil rõhutada üle see et laste füüsiline karistamine Ja ka väga palju siin sõltub ikkagi kohalike omavalitsuste koostööst, mida riik teha saab, noh, ütleme, et riik saab luua mingi andmebaasi, mida kohalikud omavalitsused siis täidavad ja jälgijaid, et riik ei saa. Kõik vastase kohta ei ole ainukene, meil on, meil on väga palju omavalitsusi, kus, kus ongi ainult üks sotsiaaltöötaja, kes tegeleb seal laste, vanurite kõigiga, ühel hetkel ta lihtsalt, kuna ta, tal on juba niivõrd palju kohustusi, ta peab niivõrd paljusid asju jälgimata, ei panegi tähele ühte, ühte või teist, et see, see, ka see on tegelikult väga tõsine probleeme, et et seal ei ole ainult omavalitsuste koostöö probleem, vaid on ka, on ka see probleem, et, et, et mõned omavalitsused ei olegi meil Meil suutlikud riigi poolt talle pandud ülesandeid täitma. Ja kas siin on, aga siin on asi ka selles, et kui nüüd rääkida, et need üksikud sotsiaaltöötajad või lastekaitsetöötajad ja nii tohutult tööga ülekoormatud et siis arvestades seda, et kui halvasti meil tegelikult see info liikumine. On korraldatud. Ma mõtlen just seesama see kui probleeme pere kolib ühest omavalitsusest teise ja nii edasi, et see nõuab ju kõik veel nagu täiendavat pingutust te üldse teada saaksid. Keskust. Ela, mis olukorras on, ei pruugi ühes tavalises, teised see, isegi selle sellesama sees ütleb näidud olid Tallinna linnas ühest linnajaost teise, siis noh, see on ka probleem, seal lihtsalt ei leitasinud üles. Ongi punkt, eks ole. Ja, ja see lugu, millest mina kirjutasin, see toimus linna sees veelgi hullem oleks siis, kui ta oleks toimunud kuskil maakohas. Meil on talud, mis on üksteisest eemal ja nendes taludes on hulga raskem märgata, kui seal midagi viltu. Naabrid lihtsalt ei näe seda. Loodetavasti see diskussioon ei soiku ja, ja me jõuame ka mingisuguste tulemusteni, mis lapsi rohkem kaitsevad. Saate lõpuni on jäänud minut aega. No homme on tõehetk Eesti spordiperele. Kui siis Andrus Veerpalu vastub FISi dopingukomisjoni ja annab seal aru sellest, et kuidas tema näeb seda skandaalset dopingujuhtumit, mida teie ootate seoses selle homse homse FISi dopingukomisjoni istungiga? Mina mina eestlasena ootaksin ikkagi sellist positiivset tulemust mulle tegelikult meeldis täna Saku Õlletehase reklaam Postimehes mesilased sõltumata telefonikõnest Me jätkame suusatamise toetaja eest. Ma olen sellega selle üle rõõmus. Eesti suusatamine tahaks ikkagi edasi kestma ja ägedalt. Seda on teatanud ka teised sponsoreid, sealhulgas Swedbank. Küsimus on selles, et keda ja mil moel ja millises mahus. Nii paneme siinkohal saatele punkti ja see täna siis rahvateenrite stuudios. Esimese Eesti uues võsaks. Sulev Vedler Eesti Ekspressis Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ja Lauri Hussar viker.