Tere nüüd muusika, kuulajad siin ja praegu alanenud nüüd täna tahab tänumeeles meenutada tõsiasja, et 25. jaanuaril aastal 2002 möödub 75 aastat Antonio Carlos Brazi neidude Almeida šoviimi sünnist. Kolmveerandsada aastat vanaks oks tänavu jaanuaris, mees keda suurem osa maailmast, tunnebki bossionaalu, nii et veidi väiksem ehk ka kui lauljat, pianisti, kitarristi, ent kes enim hinnatud on kahtlemata ikkagi nende enam kui 400 hea, väga hea ja lausa võrratu ja võrreldamatult hea laulu autorina. Ning väikest killukest küll ainult sisaldab tänane nüüd saade Antonio kallažovimi. Kõigist neist lauludest võiks sisalduda ilmselt teistsuguseidki hunnikuid. Tänane valik tehtud on tiit, kus natsipoolt ja see valik algab nõnda lähedale vaikuses või kuis ehk sobiimi laulude puhul on võimalik eksajal üks kitarr, Antonio, Carlos, Robin ja Portodomiinia viida. Proov. Puurt. Tütarlapsi põnevast, kelle Antonio Carlos Robin 1950.-te aastate lõpupoolel lõi kelle soosil Perttu tütarlapse kodumaal esma esitles ja stroosilbertu ingliskeelses kuues hiljem ilma kuulsaks laulis, võib väga vabalt olla, et üks kolmest kõige kuulsamast brasiillasest läbi maakera ajaloo, seda siis jalgpallikuninga pele ja ilmsesti Antonio Carlos rubiini enese kõrval. Miljonitele asukatele on tütarlaps sealtsamast tippaleemast järgnevatel kümnenditel ilmutanud end lugematu arv kordi ilmsesti lugematul arvul erinevatel kujudel ja kõigi nonde tuhandete erinevalt Te esituste seas ei ole küll ilmselt väga palju neid mis esmasündinu ahvatlevam jahedale leegile päris päris lähedane küüniks. Kadunud kuulsus Robin Misem ja talle omasel malbelt melanhoolselt moel teinekord kurtnud lähedastele, kui väga kummitavad teda ja ütlesin, mitte meeldivalt. Kõik nad veidrad Leonid Temaimsisti tuntumast laulust ja need ei jätnud teda kummitamas ilmsesti kuni tema surmani 1994. aastal kaheksandal detsembril New Yorgis. Antonio Carlos rinnist nüüd muusikaga kontekstis juttu teha on õigupoolest põhjusi mitmeid. Kõige lühemalt seda kokkuvõttes tasub ehk aga öelda ehk mitmeid külgi, sellest annab hiljem selle saate edenedes lahti kõnelda. Laulud moodsamad 400 või vähemasti tubli parim paremik neist, ükskõik, on nad siis rohkem Chessilikus esitlustes või sobiimi enda kaasmaalaste, puht bossalikul kujul kuulajate toodud, näitavad oma peale tükkimatul diskreetselt omavahel nii läbi melanhoolia kui nukra helguse väga elegantselt ja veenvalt, et meeletu üleilmne muusikaline menu ja helikunstiline intelligents võivad vabalt liikuda loovalt käsikäes. 11, kes šoviimi jahedale ahvatleva leegile päris lähedale küündinud olid kahtlemata lood žess artistid 1900 kuuekümnendatel, kes läbi šoviimi ja Rooma tundnud loomingulise laengu džässiviisid ühelt poolt taas seesugusesse populaarsesse õues maailmas, mida džässmuusika tervenisti, palun võtke tulnud pärast bigbändide ajastut ja teisalt läbid olla ihaldatud uue ilmalava. Laiemale sobini bossad ravimiloomingu Stan Getz ja üks sobimi ja bossa Chessi liidu ajalooliselt olulisemaid salvestusi. 1962. aasta veebruarikuust. Üheloodi samma. Sambadeumanotasso ühe noodisamba ja selle samba sees Stan Getz tenorsaksofoni ja Charlie pädelt kitarril olid kuulda pikimad soolad. Nendesse kuude minutisse Moody tolle pala kõrval kirjeldatud teistesse lugudesse albumil jest sama 1962. aastal mahub päris paras osa kihisevat džässiajalugu. Ühelt poolt tuleb alapea esitajad Charlie vööd, Stan Getz ei suutnud hiljem päriselt rahumeelselt ja sõbralikult ära jagada toda kuulsust ja au mis nende pääle langes tänu sellele, et nemad bossalavochessi tõid. Teisalt on kõikvõimalikud muusikalised ristitud kollemised bossaja, Chessi jess, hamba jess, buss ümber väga mitmepidised. Eks nooruke Antonio kallutas rubiini, võttis ühelt poolt inspiratsiooni Nonii ammutada ameerika maisist Chessist aga too kõik tunnustama kujunemisaastatel juba enne 1905.-te aastate lõppu, mil ta maisimised bossad, kirjutas liiteks, liites selles muusikas ühelt poolt üht samba rütmistiku ja teisalt Ameerika läänekalda džässi nurgist Antonio Carlos, nii kes üritas esmalt ja täiesti tõsimeelselt ehituskunstiga tegeleda enne, siis kui muusikas lõplikult segi tema poisipea vormisid kahtlemata tema klaveriõpingud, Saksa immigrant maestro Hans-Joachim koeutri juures. Hanscol Raitar olgu öeldud, oma õpetusega mõju avaldanud õigupoolest mitmele Subiimi järgselegi Brasiilia nüüdismuusika suurkujudele. 1906.-te leriti. No herr koer oli con Reuter oli Arnold Schönbergi pinger siis tulevase bossonauma looja Tom sobiini heli kunstiline vundament sisaldab salamisi vahel mitte päris kuuldavaltki elementi Sid Euroopa avangardist ja samuti Euroopa vanemast klassikast, nõnda nagu ta, no neid kuulis ja üle võttis Brasiilia klassiku heitor villa loobuse Bachi ainelistest ootustest ja mõistega siduvaks kõige selle sees. Nõnda euro külade vahel, Brasiilia pärismaine ja lausa ammendamatu rütmikultuur oma mitmes erinevas vormis eelkõige no homsubiini hilisemad laulud teevad mõnelgi puhul reveransi otseselt samba vanema põlvkonna suurmeistritele, nagu näituseks senjoor paksin kliinia, kes kunagi oma põlvkonnas esimeste seas tõi sambasse peenelt organiseeritud euroopalikud vask ja puhkpuupillide kõlada. 1970. vastal clause hoogermanni orkestriga salvestatud Kareniooso ongi sobiini otseseid austusavaldusi paksin kiiniale. Ehkki selle pala klaveripartiis mängitud Antonio Carlose enese poolt kuuleb ajutiga fraase, mille sugulus Johann Sebastian iga kuuluks, olevat õige ilmne. Laulis klaverit mängis, ansamblit juhtis ja ühtlasi Antonio Kallas rubiini. Eks armastatumaid laulu Avilis ahnelissinaal esitas, olgu brasiillane lihane liias. Noor daam, kes, kui ta 2001.-na vastal Tallinnasse Jazzkaare festivalil lavale jõudis oli ilmsesti suutnud eel ootusi üksiku kõrgeks kütta, sest teadupärast on temagi äärmiselt häid rubiini tõlgendusi pakkunud mitmetele salvestustel. Need, kes Sakala suures saalis tol aastal kontserdil viibisid ilmselt kipuvad mäletama sedagi, et preili eliias ei olnud eriti lahke meile somiimi bossasid pakkuma. Õige napid sisaldas seda demagava. Ometigi Ajaks. Kui Eline eliias saabus jätkare pea lavale oli sellelt festivali pealavalt neli aastat varem šovini muusikat heldisti heas esituses juba suuremana härral kõlanud Eskaro külaliste seas. Aasta 1997 oli sobinimorenemmi kvintett nupp, mis sisaldas nii tooniga alus rubiini, otseseid järeltulijad. Poeg ja pojapoeg mängisid selles kaasa kui ka murenen pagumide pere kitarristi Chilisti Alžeeriat, rakmurenen, Baumi oletar, Paula murenen, Baumi. Niisiis ühtpidi otsesed pärijad ja samas ka sisuliselt loomingulise pärandi edasikandjad paksid kava, milles sobimi tõlgendused ilmselt kaunimal kammerlik omal kujul meile kuuldavaks said. Aga nii liiase kui sobimorenboy kvintetti puhul oli tegemist kahtlemata kadunud kuulsuse kaasmaalastega. Ja mitte ainult seal Brasiilias, mille popmuusika kahtlemata kiirem on ja mitmepalgeline olnud, läbi aastakümnete pole sobini pärand kenasti säilitatud, hoitud ja edasi arendatud olnud rubiini bossa on ajanud juuri ja sealt edasi võõra sõitki väga erinevates populaarmuusikavaldkondades. Ja kui need populaarmuusika alla panna jazz oma ilminguid, siis on sellega juba paljugi öeldud. Ma stiilistiku, mis on harali nagu harakapesa ja mis sisaldab sobimmi, suuremal-vähemal määral otseselt töötleb või lihtsalt innustust loominguliselt, saab kavas Järgmiste mõne minuti jooksul vähemalt mõnestki küljest rahustada, meelde tuletada ja esitleda seda Aafrika ja samal ajal. Euroo papp on paikkond, kust suvimi esimese ja armastatum palades afinaadu esimene töötlus kõlab, sealt edasi tuleb ka eestikeelset laulu esitajat, ilmselt klassikaraadio kuulajalgi. Pole mõtet ses mõttes tutvustada, et on äratuntav niikuinii. Ja edasi läbi Aafrika ühe ja teised valda jõuame siia saate eetrisse sõnade jälle tagasi. Mis ala Pizza on aafrika grupp Euroopas pesitsev, kes aastasaja vahetusel on võtnud des Afynadot vägagi loovalt läbi aafrikaliku menu, muusika ja isegi hiphopi omas ajas ära kasutada. Ja alla. Lina. Kergeid samme ja neil juba kiire. Sest Casanova kaardeda Sonic Napiks Külli, mingi ka siinpool. Ja meeskovic lähevale. See viimatine kõige vase küllasem uhkesti orkester üteldes, afinaarium on septembrikuus 1962 mängitud juhatatud, kunstsin Zeusi poolt. Ning võib-olla ka omal kemikaal moel algupärandi tal esialgsed Taadu kõlalisest kujust mõnevõrra kaugel. Ent aeg ja koht, 1962 september Ameerika maa printsi George'i biitbänd osutavad sellele, et vanahärra Johnson üsna noorest peast kärme järgmisele moe pagunile. No ja seda tehes üsna loominguline olemas. Safinaadu esialgsel kujul oli kahtlemata pärit ajast, mil selle kirjutaja muusika autor Karl Robin koos oma sõpruskonnaga seal riiulil ioneerus. Olles omavahelisi arutlusi, pidas laulja Shaulsil Perttu kui mitmete vanade sõnade autori nihjus demoraažiga sellele, missugune peaks olema see uus muusika, mida nad isekeskis valmisid, mis siis sambolt rütmi laenas. Ja mitmelt poolt mujalt, mida selles eelnevas lauses osutatud harmoonilise mõjutusi ning mitmesuguseid kõlavärve. Tol ajal aastal 1970 97 kui jätkarelviibishoriini moreenkvintett oli nende kontserdijärgsel pressikonverentsil ahvatlus küsida ahvatlusele saigi järele antud sobimi pagulased liimi käest, mismoodi tema suhtub sellesse tollal siis 90.-te keskel taas kerkinud niinimetatud kerge kuulamise ehk Iisrlisse ning moevoolus, mis ka tema kuulsa isa laulud taas justkui rohkem päeva kohastamaks kergitanud. Kontserdist väsinud rubiini näole ilmus veidi mõru naeratus, kui ta küsimusele vastus küsimusega ja päris, aga mis peab olema nii lõpmata kerge selle muusika juures, miks teda peaks olema üldse kerge kuulata? Miks peab olema iisi seesugune Lightning, andes mõista, et ju selles laululoomingus peaks piisavalt olema kohta teenusele teravdatud maitsele ja kõikvõimalikule, maitsekkusele? Korrussabiini enese loomingut käekäik läbi erinevate aastakümnete nii kodumaal kui väljaspool seda jõudis tunduda saada nii heldamaid, kitsaid olusid ja rohkemat ja kitsamat publikumenu. Kõige selle juures ja läbi aastakümnete võrreldud jätkuvalt George köghiniga ning otsesõnu vähemalt Ameerika mõiste kommentaatorite poolt ja Lõuna-Ameerika ja Brasiilia kökhniks nimetatud. Ehk seesugused võrdlused kipuvad üht nagu teise arvel pisut kergitama. Aga suveräänsete loenatuuridega on tegemist kahtlemata mõlemal puhul. Eks see on ka teine esimese ehk siis sobin kösseni muusikat mõnel puhul esitanud. See on taas üks suuremaid perekonna koosseise, mitmeid sobimia, morjenen, Baume on järgneva pala juures ametis olnud seal kössoni mässaneetingu reedan. Üks säravamaid ja kahtlemata rõõmsama helgiga pärle tantsu feimi laulude seas Kosellis kiinaga äsja esitatud akvast Marko. Ta on ehitusaasta 1970 banaan, pärit nende ühiselt heliplaadilt. Tähistes kaunikesti pöördelisi aegu Tomas Rimi jaoks. Helilooja kui tema Brasiilias oli haava esimene pöörane menu väidetavasti hakanud vaibuma juba 1964. aasta sõjaväelise riigipöördepaiku, sest tollel eelneval ajal sünnitanud muusikat seostati ehk mõningatelgi kuulaja meeltes justkui ka tolle rahva poolt vihatud režiimi kukkumisega. Ameerikamaa põhjaosas USA-s võttis keskossa veel mõnda poega tublisid tuure. Aga see, mis ülekülastuse tekitab ükskord ka publiku ära, väsitab. 1960.-te lõpuks oli mistahes džässi ja populaarmuusikaturunurk kõikvõimalikest üsna kummalistest viletsavõitu veetlustest ilmsesti tuubil täis. Rohkem enam ei mahtunud tõusu minna, üleelamisi sellega seoses ei ole juhtunud lugema. Aga teada on, et ta 1019.-te alguses tõmbus vaikselt kõrvale ja pigem pühendus telemuusika- ja filmimuusikale toomisena. Jõuse tõuse oli tegelikult oodata veel vähemasti tema enesetegevuses on märgata hilisematel kümnenditel mõndagi olulist noodi kus ta loomingut aktiivsemaks muutub ning tundub olevat olnud tahtmist ja võib-olla ka väge. Aga vahepeal sellest samast eel kuuldud laulust üks uuemaaegne tõlgendus. Akoste Marko, sedapuhku Brasiilia inglise trio smaksid ette kantuna. See filmimuusika meloodia 1980.-te esimesest poolest laule, eks kalkostaja Antoni Kallas ravim kergitanud. Leia kerele mitmeid küsimusi Ki seoses. Tänase juubilari tohutu laulude hulga ja äärmiselt muljetavaldava pärandiga ilmselt hundirohkus ohtrus võiks lasta olete sedagi, et see pole igas oma elemendis päris üheväärne ja sama kunstilise kaaluga. Teda eelpool kuuldud nüüd eetri taha hajunud meloodiat kuulates tekkis klaverit pisut kiusliku. Huvitav küsimus, kas äkki Antonio Carlos rubiinis kogunema kuulsuses polnud ehk 80.-teks aastateks saanud lihtviisiliselt üht Brasiilia Raimonds Pauls. Mõni seesugune lugu sellele justkui ka osutab. Aga maksab mõelda sedagi, kui mitmeid järgnevaid liikumisi populaarmuusikalisi nähtusi, laineid oli Anatoolia kallažovim mitte kui, kui mitte edukalt üle elanud, siis nende kõrvale kestma jäänud 1019.-te algus juba kuuendate lõpp kus oma esimeste hiilgepäevade kadumine tõid Brasiilias lavadele Tropica Ismo liikumise. Tead kellede jaoks bossa oli eelkäijate ja eelolijate muusika, millele ilmsesti vastugi liiguti? 1900 kaheksakümnendatel pöördus Brasiilia popp, eks kodune pinnas on ravimi jaoks kindlasti olnud läbi kümnendite ja see, kus ta kõige enam toit on leidnud pöördus ohvreid ameerikalik kõlade poole või siis Brasiilia muusikas eneses sisalduva aafrikaliku elemendi otsesemalt. 80.-te lõpp mäletatavasti lõi lambada lainega kogu maailmal korra üle pea. Ning eks kõige selle sees pidi antuuri Carošovingi muusikaliselt kuidagi kestma jääma. 1900 kaheksakümnendatel olevat talle küll tublisti jõudu olnud teadmine maailma muusikast selle seisuse, nähtuse, turulisest eristamisest, lavadele tulekust, ükskõik mida maailma muusika all pole ka hiljem mõistetud ja sellega õigusega syyulatult. Arvatavasti kuulslerbiimile leidus sealgi oma loeng. 1997. aasta pala on üks viimaseid selles saates. Paljude sobiinide murelen, Baumide osavõtul lauldud ja mängitud. Ja seesuguse pala kõlab. Tundub küll olevat teistpidi hoopis kummaline küsida ja mõelda, miks pidid rubiini viimaseks jäävad kontserdid 1009 93. aasta sügisel ja 94. aasta aprillikuus vastavalt siis Brasiilias New Yorgis asjaosalistele tunduma Ma justkui mingi lõplik enesetõestamine ja läbilöök veel kord. Kas seda pidi üldse tundma ja oli seda üldse tarvis? Aga eks suure pärandi kandmine tihtipeale raskemgi, kui lihtsalt ühe pisikese pärliga hakkama saanud olla. Selle elegantse rütmiga liigu lõpuni täna menüüd, muusikasaade see saade. Antonia kallasholiini seitsme viienda sünnipäeva eel sisaldas Antonio Carlos rubiini muusikat. Seda saate pani kokku tikkus need jälle kuulmiseni.