Ikka on meie maailm olnud täidetud looduse häältega. Märgakume seda või mitte. Kevadel ja suvel laulab akna taga lind. Aias müdiseb siil. Mäe peal jooksevad rotid ja seinapraos nokitseb hiir. Nii on maal. Linna inimenegi teab, mis on musträsta laulja Vardlaste Sirtsumine. Kuidas Gudrutavat huvid kõnniteel või karjuvad hommikutunnil majade kohal. Hõbekajakad. On loomaliike, kes saadavad meid pidevalt, on ka niisuguseid, kes teevad seda vahelduva eduga. Lase looduse aabitsasaatega alustame Eestimaa looduse häälte lühikursuse viimast peatükki. Järgnevat kaheksa lehekülge, sellest peatükist sisaldavad nõndanimetatud kultuur, mõistute hääli. Need maastikud loonud ja kujundanud oma äranägemise vajaduste, tujude ja arusaamade järgi inimene. Olgu sel puhul heli lindistajatel algussignaaliandjaks enam mitte veelindude isanda kühmnokk, luige tiivalöögid vaid kolm maksutust meile kõigile tuntud hall vareselt. Täna kuulame laululinde, need on musträstas metsvint, leevike ja rasvatihane. Looduse aabits on saanud mitmeid kirju, must rasta, kirjeldusega sealjuures küsimus, mis lind see on? Must rastast nähakse aedades ja akna taga toidulaual. Teda kuuldakse laulmas alates märtsikuust kuni juuli keskpaigani. Mõnikord laulab ta veebruari sky ja paaril korral on tallinlased teda kuulama seisatanud koguni vana-aastapäeval Estonia teatri juures pargis. Kuulake mustlaste laulu. See algab meil mustrastele väga iseloomuliku hoiatuskisaga. Kõik musträstad ei laula ühtmoodi kuuldud lend oli enam kui keskpäraselt laulu andekas. Metsvint on samuti tuntud laulik igal pool, kus vähegi puid, olgu siis metsas, pargis külas või kõige mürarikkama linnatänaval kuuldavaid metsvindi, laulu ta saabumisest märtsikuus kuni suve südameni. Mõnikord metsvint rüüdib. Räägitakse, et siis tulevat rihma. Kui metsvint on erutatud või kutsub kaaslast, siis kõlapseni. Kuulsite metsvindi häälitsusi. Leevikese laul, see on nii Vaiknetast suurte teatagi leevikesed kuuletteni metsades kui ka aedades parkides laulmas veebruaris, märtsis. Aprillis hakkab ta lõpetama. Lindistamiseks kinni püütud ja ajutiselt puuri pistetud linnult kuuleme nüüd nii iseloomuliku kutsehüüdu kui ka kõnesolnud laulu. See laulja on isaslind, aga emased leevikesed ei tarvitse olla sugugi halvemad laulik. Ja viimane laululind pärast mustrastast metsvinti ja leevikest rasvatihane laul jaanuarist juulini septembris jälle häälitsusi, üldse teadaolevalt ühtekokku poolesaja ringis. Siinkohal vaid üksikud ja kõige tüüpilisemad rasvatehase kahesilbiline laul. Rasvatihase ilus kolmesilbiline sitsikleidi laul, vahest kõige rasvatihase elikum tuntud juba vanadest headest aegadest ja nüüdki enam kuulda linnadest kaugemates kantides, nagu näitavad linnumeeste tähelepanekud põhjamaades. Rasvatihane on erutatud. Ja teise erutatud rasvatihase lend ümber mikrofoni mille tume tuulekaitse talle ilmselt mõnd röövlindu meenutas.