Sillaotsa talumuuseumi rajas 1982. aastal kohalik koduloouurija, aiandus ja vanavarahuviline mees Aadu Barnabas kes elas aastatel 1919 986. Sillaotsa kohale, pani 14. aastal aluse tema vanaisa aadust sai isa elutöö jätkaja. Nii oli näiteks 1937. aastal talus kaheksa ja pool hektarit põllumaad, neli lehma, kaks tööhobust, üks noor hobune, neli siga ja kuus lammast. Ja alati on seal tähtsal kohal olnud aiandus. Esimesed õunapuud istutati otse kaskede vahele. 1918. aastal rajati marjaaed. Taluõue ja ümbruse praegune kujundus on alguse saanud 30.-te aastate lõpust. Kolhoosikorda ei jätnud ka Barna passide peret puutumata, aga Aadu ja tema abikaasa Mai said siiski jääda sillaotsale, kus nende kasutada oli veidi põllumaad, õunaaed ja kolm hoonet. 40 aasta jooksul kasvatati siin lille- ja köögiviljataimi, mis levisid ka ümbruskonna aedadesse. Sillaotsa talu ümbruses ja dendropargis, mis 1981.-st aastast on looduskaitse all. Kasvab 170 puu- ja põõsaliiki ning vormi. Pärast abikaasa surma hakkas Aado Barnabas oma isatallu muuseumi rajama. Hoonetesse ja juurde ehitatud varjualustesse on paigutatud sillaotsal säilinud ja külainimeste poolt kokku kantud töö- ja tarberiistad niisuguses järjekorras, nagu see on kunagi vanas eesti talus olnud. Ekspositsioon annab ülevaate kagu-Läänemaa, Velise ja Vigala valla maarahva elust-olust, töödest ja tegemistest ning tööriistadest 19. sajandi keskpaigast kuni lähiminevik kuni. Ja saab ammendava ülevaate mõnest talutööst, näiteks linatöötlemisest saab näha ka, kuidas küladesse jõudsid rehepeksu masinad ja näiteks üheks haruldaseks eksponaadiks kogu Eesti kohta on kohaliku meistrimehe Jaani Eriku valmistatud kettaajamiga. Rehepeksumasin. Aadu Barnabas oli usin kodu-uurija. Talumuuseumis on käsikirjade hoiul tema ulatuslikud uurimused, millel on kultuurilooline väärtus nagu näiteks sillaotsa talu kujunemislugu päev päeva kõrval sillaotsa talu kroonik Velise valla ajalugu, Raplamaa tuletõrjekroonika Märjamaa piirkonna looduskaitseobjektid. Suur osa tema uurimusi valmis Eesti Rahva Muuseumi võistlustöödena. Barnabas oli muuseumi aukorrespondent. Aado Barnabas suri 26. jaanuaril 1986. aastal ja ta on maetud Velise kalmistule. Sillaotsa pere puhkepaika. Ado Barnabassi rajatud sillaotsa talumuuseum ja talu kaunilt kujundatud loodus on tilluke Eestimaakodukultuurist ja see väärib päris kindlasti hoidmist ka tulevastele põlvedele. Ta on omal ajal olnud ikka rehetuba, aga rehituba toa ahi 55. aastal on eelmise pere poolt siis välja lõhutud ja on ehitatud uus köök ja niuke elutuba. Lagi on alla lastud, need enam ei ole Parsi, mille peal vanasti siis sai vilja kuivatada ja lina peosid kuivatada. Jah, ta on meile nüüd EXPO eksponeeritud ekspositsioon. Öelge teie enda teadmised kõikide nende asjade kohta, mis on siin näha või aitades või sepikojas ükskõik kust, kust need teie teadmised pärit on? No mina olen niipalju vanem, mina tean, palju lapse olen lapsena nende palju tööd ära teinud nende asjadega, aga lihtsalt loed ja uurid ja, ja ja saad teada, kui rahvas käib sinuga kaasa, käib nendega kaasas, nad ise räägivad ja mina täiendan ja niiviisi ikka. Mina käisin alguses siin esimese aastaga poole kohaga, olin ainult kogu aeg Maiele Jüril sabas ja ja proovisin kõik nii vähegi võimalik talletada, aga tõesti on tore see, et, et vanemad inimesed, kes ise on sellega tööd teinud või, või teavad sellest, siis nad on kohe nõus rääkima ja seletama, sest tõesti natukese noor ja loll inimene on ja, ja nii hea on, kui inimene räägib, et vot see töö käib hoopis sedamoodi ja meil tehti teda niimoodi ja see nii vahva. Nii, ja siin jäävad silma väga ilusad Singeri õmblusmasinad, siis on siin petrooleumlambid, mõned mütsid, käekott ja, ja ilus kummut. Mis see on teie käes, see on nüüd peahari, vot see on ka üks vanim ese. Vanasti seal võeti need karvad ära, harjased ja pigitati sisse, tamme ei olnud, aga pea tuli tarvis kammida ja saamegi selle pintslimoodi siia peaharja. Ja seal on üks tunnistus seina peal rippumas, kellele, mis puhul see on antud. See on leeripäevaks nimi, on tal siis sünnistamise päevaks need, kes on, see inimene on leerikooli läbi teinud ja siis talle on antud selline tunnistus, inimene on ta väga ilusti ära raaminud. Tema jaoks on see väga tähtis dokument olnud. Teate te näiteks selle ajalugu, kuidas see siia on sattunud või ei, on ka selliseid asju, mille kohta te ei teagi, lihtsalt on siin ta on siin alati olnud ja ei teagi tema ajalugu. Jah, ei tea, tõesti ometigi peaks iga arvel võetav vesi peaks olema pikk-pikk, jutt, aga kõik, mida nõutakse kasvõi mitu lehekülge, aga noh, seda ei, lihtsalt ei jõua. Sest Mahtra muuseumi, meie nagu koolitaja, õpetaja aga me saame hulga jälle teiste inimeste kaudu, kus on leitud väga palju, saame ka isegi Uhte prügimäelt, kus inimesed surevad ja uued elanikud tulevad taludesse ja, ja sealt siis need inimesed, kes käivad seal, toovad meile. Ja selle kohta me tõesti ei tea jah. No nii, nüüd ma olen oma käega harmoonium ka mänginud. Öelge Jüri Kusmin, kust see harmoonium pärit on? See armoonimann Velise kooli päritolu ja võimalik, et sellel armooniamaid on mänginud ka muuseumi asutaja. Tahaks öelda. Ta oli üks üks väga mõnus mõnus siin harmoonium juures olla. Eileõhtused, viimased külalised olid kuskil poole 10 ajal, siin. Perekond Märjamaalt ja teine perekond olid Hiiumaalt. Ilmselt need abikaasa perenaised olid kooliõed. Jutt oli muusikakoolist ja nendel omavahel ja mina seda kuulsin, kohe võtsin harmoonium kaane maha. Ja siis nad mängisid mõlemad siin. Ja selliste hetkede nimel tasub siin olla. On näited, ütleme, kutsume siis nagunii nagu kohalikud inimesed kutsusid sillaotsa adu uurimustöödest, mis kõik puudutavad Justika sedasama siit, tema kodukohta ja ümbrust. Ja on näited käsitöödest tikanditest, mõni neist kunagisi perenaise tehtud, enamus siiski mujalt pärit, ütlesite, et üks on lausa lihtsalt ühe koera külje alt magamisaseme pealt võetud üks tekk ja selgub, et see on päris väärtuslik. Jah, ega selle väärtust me varem ei osanud hinnatagi, aga proua Volmer Pärnust kes on nüüd tekstiili, tekstiilietnograafia, kuidas ta nüüd on? Väga huviga seda vaatas ja ütleb, et tegemist on kuskil 19. sajandi keskelt või varasemast ajast. Voodikate no see nüüd osa voodikattest ainult ja see on jah, selle tõi meile Rapla mees Renberloco, kes olevat võtnud selle aimdust koera külje alt, nii nagu nagu juttu oli pesisele kenasti ära, nii et meil ei jäänud muud üle, kui ta vitriini paigale panna ja rahvale näidata. Ja siin on väga vanade arhailised motiivid. Asjatundjad on seda kinnitanud. Nii et ka niimoodi võib mõni ese muuseumisse jõuda. Nii, lähme edasi, just praegu sõita ühe eksponaadi või kaks koguni, mis need on? See on, nüüd, tuleb välja kooli, tint on selline suur veel ta vist on liitrine või? Siin hoiti siis ilmselt tinti kallati siis kooliõpilastele seal tindipottidesse jaotati. Kes tõi, tõi veiler, Tõnu, tema elab muidu Raplas, praegu peab minna poodi seal aga tema juured on siin, ema juured on väärtus Veliseva endise sellise vallas. Nii et inimesed ikka ikka tajuvad asjade vanade asjade väärtust ja teavad ka seda, kuhu tuua, et ikka teie juurde tuuakse ja ta käis laupäeval emaga siin etendusel ja ütles, et neil sellist pudelit ei olnud. Meil on teine selline. No ta nüüd ühe teise pudeli, milles oli hoitud petrooli, millel on punutud korv ümber ja ütles, et neil oli teist sorti ja üldse sellist stendi pudelit ei olnud, sest meil ongi plaanis septembris kooli esemete kooli näitus teha ja kolm vitriini ootab siis esemeid ja stendide peale, nii et teretulnud, kes, kes loovutaks oma kooliaegseid esemeid neile. Siin on teile üldse üks väga selline kaunilt ja, ja üsna täiuslikult sisustatud nurgake on, voodi, on häll, on päikeseline, lauakene, peegel, riidekapp, kummut. Kas see on mingi etenduse tarvis sisustatud? Ei ole, peremees tahtis näidata, kuidas oli, milline oli talutoanurk ja see, need esemed on tema ema, isaaegsed, voodi, kapp ja kummuti ja need on valmistatud ju külapuude meistrilt. Kas nendel kangastelgedel, mis meie selja taga on, keegi veel tööd oskab teha või teeb? Mina tean niimoodi, et need kangasteljed panid siia ülesse peremehe ema ja ma arvan, et nende peale on kõvasti tööd tehtud. Aga nüüd enam ei tee keegi ei ja, ja nii kurb, kui see ka pole, et ma ise ka ei oska, aga ma arvan, et Maiega teeme kõik selleks, et et saaks korralikult kangasteljed töökorda ja ja saaks lasta, ütleme, lastel natukese seal peal lõgistada, see on omaette tore tegevus. Öelge, kas teil on siin muuseumis oma lemmikeksponaati, mis teile kõige rohkem meeldib, on mingil põhjusel väga südamelähedane või ei saagi nii vahet teha? Nagu lastelegi, nii mulle endale meeldib ka ikka hobune. Tal oli reedel 10. sünnipäev ja hommikul pool üheksa, kui ma siia jõudsin, ma läksin, võtsin tal ümber kaela kinni ja soovisin talle jõudu ja tervist. On teil ka kõige lemmikum hobune? Hobune loomulikult, sest mul on ka kodus kõik loomad olemas ja hobune elab talvel neil kodus. Aga eks see linatöö näitamine on ka väga huvitav, kuidas ikka. Linast saab ükskord kangaskassast linast. Ja kui palju tööd tööd on tarvis ikka linaga, et sa saakt riidiks lähmegi sinnapoole, sest seal oli veel ka üks väga huvitav viljapeksumasin, mida ma loodan, et te natukese tööle panete ja me saame seda kohe vaadata. Kõigepealt tuli ikka põllule minna, kui linaiva oli valmis kuldkollane Me kuprad otsas ja siis hakati lina kitkuma. Sest lina on tain, mis tuleb koos juurtega välja kitkuda. Ikka peosuurused, suuruselt vihud, linapeod mitte vihude öelda jah, ja seotakse kinni. Jäetakse siis maha. Nii palju kui päevas jõuad, aga kui oli palju töölisi, siis osa hakkas kohe linu lina kuprid ära võtma linaharja peal. Ja selleks oli ikka vanad vikatit, pandi. Püsti, ja siin vahel tõmmati need kuprad ära ja veel pandi eraldi vikatsia, kus löödi sisse bioühepikkuseks. Järgmine etapp oli siis linaseemned. Kuivatati ära. Kuivatati pandi laska peale tavatsi peale kuivama. Ja siis siis masindati, aga linakiud tuli panna likku. Ja siis sõltuvalt siis ilmastikust nädalapäevad, kui oli külm sügis läks kauem aega. Leotati linale tiigis. Siis leotamisega. Linaluu mädaneb pehmeks. Et on võimalik luu eraldada kiust. Peale leotamist istutakse maha, kuivatatakse esmane kuivatusjärjekuivatus on siis juba toas parte peal. Ja kui partedal kuivatatud lähed juba linaluu Mortmiseks, kas siis lõuguti hilisemal ajal käsilane masina või suuremast alus hobumasinaga, mida meil on siin mõlemad näidata. Peale masindamist ropsiti, kas mõõkadega, öeldakse, et laiskus paneb mõtlema, no siis pandi needsamad nõrgad trumlile, et vaeva vähem oleks. WRX seda, seda, seda masinat siis mis lööb luu küljest ära, luu oli ära võetud, siis viimane töötlemine oli siis linaharjamine ja harjatud lina on siis juba siis on ta kaubanduslik kaubanduslik väljanägemine talle anda, siis seotakse Leesikasse. Lusikas on 10 kilo või 20 naela, äi kaheksa kilo, kaheksa kilo ehk 20 nael anneks jahtlesikas. Ja sellega juba siis mindi. Näiteks siin piirkonnas oli potilaat, kus oli sügiseti see kõige suurem linamüük ost, kus siis kena kaup need kokku tulid, hakkasid hinda tingima, peremehed gladingisid ja ja vot see oli siis potti lada. Põhiline kaup. Kas teil on siin muuseumis olnud ka sellist päeva, kus te olete inimestel lasknud kõike neid töid teha, lina, lina lõugutada, mida iganes veel kõik on olnud. Ja eelmine aasta oli mihklipäeva talgud siis inimesed kitkusid, lina, paljud tegid endale oma armsa pisikesele linapeo kaasa ja, ja siin said need kõik kõik need tööd järgi teha ja proovida kuni kuni ketramiseni ja, ja, ja siis veel kangastelgede peal näidata ei saanud, aga et said ettekujutuse kuni kangastelgede, nii, aga eelmisel aastal said kõik proovida kõiki kõiki töid said lõugutada ja kammida ja lapsed katkusid väga armsasti oma pisikesi peotäisi seal kammital ilusti siledaks ja, ja tegid nendele väikseid, patsikesid niukesi. Missugune oli reaktsioon, kas kohati ka, et kuidas nad küll vanasti jõudsid ja jaksasid ja, ja seda vaadatakse kogu aeg, kui me siin ka niimoodi näitame ainult ja kui selle just mõttede lina lõugutiga, et kuidas nad jõudsid käsitsi tampida seda lina niimoodi, et kui ei olnud ju mitte üks peo vaid oli neid ikka siin sadu. Ja seda Se ohkamine käib kogu aeg meie tänapäeva inimene, mina ei kujutanud ka seda tööd sellisena ette. Joon nüüd uued välja ei tule. Poriin oioi ja pärast. Jahjo, vot ära ma mikrofoni ära valged ja ära hommikul pärast tunne sellepärast on. Mis, mis ta nimi oli MI tenni GM ideeenny ja lootsime tema juba, ta ongi meil tiine, kui me ostsime taga joon Õuna ka hobusel. Suhkrutükk oleks parem. Jätkame seal suhkruta. Käär ilus hobune ja hästi elav ja siukene rõõmsameelne hobune, võib öelda kohe 10. sünnipäev ja reedel ja reedel pidasime 10. sünnipäeva. Tegin kalli-kalli ja Ati hästi rõõmus ja, ja, ja niisugune elav ja energiline on kah, valetab ja. Ja kangesti meeldib mikrofon. Nii ja siin kõrval on siis, nüüd tunnistan oma täielikku võhik võhiklust, mis see on, mina ei tea. Siin on tegemist hobu rehepeksumasinaga seal nüüd kuskil kuskil 19 sajandi lõppu, 20.-te algul juba vabrikus valmistatud masin ja selle käitumiseks on vaja nelja hobust. Rosbergi ringi ajamiseks, noh täna on meil üksainuke hobune aga et see masinamüra mikrofoni saada, siis me saame sellega käsitsi hakkama, sest üldiselt me oleme siin inimestega grupiga käsitsi ringi ajanud ja vilja masindanud inimesed on saanud oma käega näppude vahelt tera läbi lasta, mis mis selle masinaga masindatud sai. No proovime Raske küll jah, ja ETK peab nelja hobusetöö ära tegema ja kardaanülekandega selle pärast, ega ta niigi nii hull ka ei ole ja kui tihti te seda masinat käima panete? No iga grupiga ikka, sest kui lapsed tulevad, esimene asi näevad seda, nad kohe ajavad ringi ja et üleliia tuleb keelata neid ja mahinike säiliks. Kust see pärit on? See masin on rüüt? La kohtru küla Pärna talus. Pärna talu. Praegune peremees Jaan Poltav andis suure osa oma talu tööriistadest täiesti tasuta muuseumile ja see on ka üks sealt tarust pärit eksponaat, on ta kunagi remonti vajanud, see masin siin? Jah, ega ega ei ole rohkem, kui sind Rosverkimis õues on. Selle diislid on vaja uuendada. Sest noh, suvel kui Nathan õues ta saab vihma ilmastiku käes mädanevad läbi ja aga üldiselt masinad on ikka tol ajal tehtud ikka nii kindlad töökindlad, et nad pidid ju ju aastakümneid inimest teenima. Ja sealjuures, kui me läheme nüüd selle BMW mootori juurde, mis on tehtud ikkagi 20.-te kuskil 1920. 25. aasta vahel tehtud mootor ja nüüd on aasta 2001 ja selle käivitamine on ainult naljamäng ja ta on ju kümneid aastaid tööd teinud siis siis suisa kuskil põõsa all ka kümmekond aastat vedelenud ja ta on töökorras ja mitte midagi ei juhtu. Lähme siis vaatame seda imemootorit lähemalt, enne kui, kui taevas päris halliks tõmbub ja jälle jälle sadama hakkab. Sa tahad, suitsurõngad, lendavad tuletorust välja. Nonii, masin võtab tuure maha, aga. Mis tööd siis nüüd selle abil tehti? Sellega sai, sai rehepeksu masinad käivitatud siis singli saed, laastumasinad veskid kohtades, kus ei onud ei olnud tuulejõudu ega, ega, ega ega vett. Seal sai ka, veskit tuli niisuguse kuumbe mootoriga käima panna. Ja noh, need põhilised asjad ongi, mida ma neid nimetati ja kust need siis BMW mootor pärit on. See on nüüd ka. Juba välja välja Märjamaa vallast väljapoole jääv Loodna valla järgi. Loodnalt jah, sealt vana peremees suri ära ja, ja tema tütar teadis, et siin Velisel selline muuseumann ja tuli seda suisa pakkuma. Ja see sai sümboolse hinna eest ära ostetud ja väga tänuväärt eksponaat muuseumile, kuna ta on siin väravas. Kui on teada, et registreeritud grupid tulevad siis eelnevalt kümmekond minutit enne seda saab leeklambiga hoia pandud ja rahvast tuleb, siis esimene on see töötav mootor kohe. Ja siis võtab inimestel kohe elevus, tuleb sisse ja. Ja eriti eriti huvitav andaja soomlastele, kes leiavad siit omamaised kirjad pealt, seal konendas valmistatud mootor aastatel kuskil 1920 25, seal vahemikus on ta tehtud. Kena, et on just teie muuseumisse jõudnud, et seda ei viidud mitte noh, näiteks vabaõhumuuseumisse Tallinnas või Eesti Rahva muuseumisse või, eks selliseid väiksemaid talumuuseum on meil veel, et ta toodi just siia, olete õnnelik selle üle. Ei oleks veel kõige suurem õnnetus, kui ta oleks viidud vabaõhumuuseumisse või Eesti Rahva muuseumisse. Aga, aga hoopis suur õnnetus on ju see, kui ta läheb Emexisse ja kuhu on ikka kohutavalt väärtuslikku. Läinud kõik inimesed ei ole nii taibukad kui siin. Barna tagasi, Vigalast see oli nüüd harjakse talu, vaat talu, mis on Eesti töö algas aastatega seotud. Vot seal jätsid aru, praegune peremees kutsus meid sinna tähendab vanarauda ja ja kui mind midagi huvitab, et siis tule vaatama ja samal päeval siis kui need vanad ava varujad seal olid. Kuna nende, see firma juht on ka niisugune noh vanade esemete huviline ja ja, ja ta ka soodsalt on ka varem mulle Meie muuseumile esemeid pakkunud. Märjaks see talu oli ju see koht, kus. Kust pärines Eesti raadio kunagine diktor kes ütles, et siin Tallinn, Tartu Türi, räägid sigalast hariegööri ja vot sealtsamast tarust saime meie mõningad eriti just metall-metallasju sealt oli tuua. Aga ikkagi tore, et inimesed leiavad. Vajaliku olevat muuseumile anda, kuna mu abikaasa töötas. Aleksei Barna, tõsi ka, või ütleme nüüd ikka koduselt sillaotsa aduga koos juba 84.-st aastast ja oli selge, et peale peremehe surma, et majja üksinda siin hakkama ei saa ja mina pidin oma tolleaegse töökoha Ratla Lentis vahetama, siis muuseumi töö vastu. Ega noh, selge, et tol ajal oli ja tööpuudus ei olnud, aga see töö, mis mul seal oli, oli, meeldis. Huvitav. Aga muidugi nüüd. Suvel sai jah, juba siin oldud, siis 15 aastat. Nüüd leiad, et et siin on ka ääretult huvitav. Sest just kokku saad huvitavate inimestega. Nii et ega kahetseda ei ole midagi. Küsime perenaise käest, missugune näeb välja üks selline keskmine, tavaline päev sillaotsa talumuuseumis. Võtame sellise päeva, kus ikka külastajaid ka käib. Ise siin ei elavad, see ongi, et hommikul kodus pead jõudma, kõik ära toimetada, loomad on. Ja noh, pere ära sööta. Ja siis Rutruta siia vaated, ruumid üle, kas kõik on korras? Grupid tulevad, siis hakkame nendega ringi käima, sest me käime, iga, on üks inimene või on grupp grupina, arvestame 10-st peale. Käi kõigiga, käime kaasas ja selgitame iga iga ruumi kohta ja dendrokohta ja mis iganes neid huvitav ja samas saame teada ka jälle mida nemad, eriti vanemad inimesed, Neil nelja õpetavad vanade tööriistadega töötamisel, mida, aga mina ei tea ja kui suure osa päevast võtab just selle aia eest hoolitsemine ja eksponaatidest hoolitsemine. Hay aias oleme ikka iga vaba minuti närviga, eriti neid, kui meil kolmas tööde juures. Et ikka 3,6 hektarit haljastust. Ühe otsa lõpetad, teisega alustad ja eksponaatidega ei midagi, eks suvel tarvis tõesti korrastada ja välja viia ja ega eriti aega ei jää, kõik jääb siis sügise-talve-kevade peal ja arvelevõtmised ja niiviisi kirja töötleme kõik talvel. Kes on teie külastaja tunne, et oma Eesti inimesed on need turistid, kuidas nad teie sillaotsa talumuuseumi üles leiavad? 90.-te algul oli, oli üsna suur osakaal väliskülalistel huvitav kombel, siis nad leidsid meid üles. Tulid Rootsist, Saksamaalt trupid, rännet ligikaudu meie ütleb jah, sinna, et Uus-Meremaal külalised on kõige kaugemalt olnud ja ja ega vist vist ei olegi mandrit, kus külalisteraamatusse sissekandeid ei ole, see on üsna mitmeid sissekanded, nii jaapani hieroglüüfides. Viimane sissekanne oli möödunud nädalal ristati ja jaapani keeles. Ja, ja kuidas leitakse, koolid leiavad, tänu internetile, meil on kodulehekülg. Sillaste muuseumi kodulehekülg internetis üleval juba minu arust kolmas aasta tänu sponsorile seal Velise mõisast pärit mees kes siis oma firma kõrvalt täiesti meile tasuta koduleheküljel panija ja ka hooldab seda tänase päevani. Tänu temale oleme koolidele kättesaadavad, sest lapsed põhikoolide lapsed juba nagu ma aru saanud, ise panevad oma suvised kevadised ekskursioonid ikka. Ja just interneti kaudu leiavad nad meid üles. Ja, ja siis pärismaalaste, kes tulevad ainult perekondlik perekonnatuttavad, tuuakse välismaalased siia paides toimunud matkem eksidelt. Viimasel korral märgiti ära isegi Mahtra muuseum sillaotsa talumuuseum, kes on kõigil esinenud. Missugune on muuseumipedagoogitööpäev, kas, kas ainult rühmade juhendamine ja ekskursioon tegemine? Ei, kindlasti mitte. Minu eesmärk on ikkagi rohkem üritused ja, ja siis nende ürituste sisu ja ürituste ettevalmistamine võtab Rebecca enne selle algust mitu mitu, kui mittepäevasest nädalat aega. Et paika panna lausa kellaajaliselt, mis kellaajal, mis asi peaks toimuma ja Grupp oma ajaga välja tuleks. Ja muidugi muuseumi hooldamine siin ümberringi kõik aiad ja esemed ja igal pool ikka kohe käe kahe käega abiks olla. Näiteks mis üritusi muuseum pakub, kas te teete ka näiteks midagi eritellimuse peale, tuleb mõni kooliklass, ütleb, et neid huvitab näiteks eri tee ketramine. Nojaa, tähendab hästi vahva ja, ja noh, minul siiamaani selline tore ette valmistada oligi Rapla misside valimise üks osa siin, kus mul tuli 12 tüdruku jaoks välja mõelda. Et need nemad teeksid ja neid saadi siis filmida, et 12 tööd siis paika panna ja siis natsinketrasid ja Kraasi siit ja ja, ja tegid tuld pliidi alla, tegid sepikut. Meie valisime välja tüdruku, kes nõelas meie ide sokivillase soki väga ilusti ära. Ja, ja aga muidugi kui tuleb selline tellimused, oleme teie juures mingit tähtpäeva tähistada. Väga teretulnud kalendri tähtpäevade tähistamised. Et vastavalt täiesti tellijale saab kõike, nii, et me jõuame aastal programmi sisse panna, kõiki neid tahaksime teha, lihtsalt ei jõua neid kõiki ette valmistada. Aga kui tuleb, kes tahab kadripäeva, kes tahab mardipäeva? Täiesti annab organiseerida ja seda ette valmistada ja ma loodan, et saavad, mida tahavad ja siin käivad ka lausa ju teatrietendused, teatrid käivad siin oma etendusi andmas. Ja Vigala näitetrupp topeltkiiks, Astra põlme põlma juhendamisel on meil juba kolmanda, et aastat teinud. Ja, ja sel aastal oli made kalda seitse tähte taevas õelas mis läks väga edukalt. Nii rahvarohket osavõtt ei oskanud mitte ennustada gaami, et ja, ja eelmisel aastal tegid meie oma kohalikud Felixi lapsed. Harri Jõgisalu, Matu Lugusid vanalt Läänemaalt ühe stseeni, sealt oli kõrtsiskäik. Ja ka õnnestus väga hästi. Lapsed jäid rahule, loodan ka, et kes seda nägid, käid rahule ja, ja omal vaikselt mõttes mõlgub, et teeks nende kohalike lastega veel midagi sellist. Natukene võib-olla on siis jah võltsitud, et kolme inimese elus? Tähendab, siin on ka omad perekonnad, nii. Mervil Need on siin suvel abiks olnud Mervi abikaasa, kui on meeste tööd, rasket tööd. Omal poeg on siin olnud. Ja aga nüüd kahel suvel on neid valgu põhikool selles suhtes palju aidanud. Et nad võimaldasid oma lasteaiatööpäevad, kes soovivad, need, kes soovivad, mitte mitte kohustuslik. Lasteaiad peavad siin muuseumi territooriumil teha. Seda on küll kena kuulata. Öelge, palun, kust need eksponaadid pärit on? Kõik need sajad ja sajad, mis meie ümber praegu on. Adu Barabasi soov oli selle muuseumi rajamisel siin kajastada nüüd Vigala ja Märjamaa kihelkonna talu eluolu, kuna asume tõesti 20 kihelkonna piiril. Konkreetselt Märjamaa kihelkonnas, aga Vigala kihelkonnapiiride Nant kuskil pool kilomeetrit ja siis segajastad ja Märjamaa ja Vigala kihelkonna elu-olu eksponaadid. Me ei ole huvitatud kuskilt kaugelt mingite eksponaatide toomisest, sest ja muuseumi rajamine langes Aadu poolt väga soodsas aega. 80.-te teine pool inimesed andsid meelsasti oma oma veel olemasolevaid kodus mittevajalikke esemeid, tööriistu. Ja noh, paraku on niimoodi, et ega me ei enam ei saagi huvituda eksponaatide juurdetoomisest kuna lihtsalt trummid, mis me leidsime, korjame, kui me ei suuda neid säilitada. Erilised ruumid ei võimalda, peame hakkama. Kõik hooned vajavad juba uusi katuseid. Küsime varahoidjalt, mis on see kõige viimane eksponaat, mis teie muuseumisse jõudnud? Peaaegu kaks nädalat tagasi, kui me käisime Kiievi Vigalas Siimad alust, saime suuri tünne kalja tegemiseks, lihadin kirste oli seal ühe kirstu saime omale. Ja siis huvitav oli puu suur lehter, mis nagu küna meenutab, millega valati siis õlu vaati ja saime suure õllevaadi ja niuksed muid väikseid nipet-näpet ja need esemed. Me saime tõesti tasuta. Aga me oleks veel, aga lihtsalt järelkäru peale ei mahtunud. Perenaine ise sõitis Paide tagasi, nii et niipalju siis jah. Kas te võtate siia muuseumisse või olete siiani kogunud siia muuseumisse selliseid asju, mis enam-vähem on korras, või te ise näiteks tegelete restaureerimisega? Ei restaureerimisega väga noh, mis Jüri hakkama saab, selliseid? Meil oli üks tore papi, aga see kolistite ära, kes ka palju aitas korda teha. Ikka enam-vähem jah, see see, neid aga muidugi mida ei ole ja mis on haruldane, no selle me võtame, kes teie muuseumit finantseerib, kust tuleb raha kõige selle tegemiseks, ülalpidamiseks, arendamiseks? Jah, see on nüüd. Ma olen meeldiv vastata. Tänu Märjamaa vallale oleme me sellises seisus olemas ja auMärjamaa vallale ta leiab vajaliku ja võimaliku meid finantseerida sest neid ülal pidada ei ole. Ei ole kerge. Meie eelarve moodustab nüüd juba rohkem kui poolteist protsenti kogu valla aastaeelarvest. Ja kuna tal on väga palju allasutusi, siis see on üsna suur raha, mida me ära kasutama. Ja, ja praktiliselt meid näil midagi ju sisse vallale ei too. Aga, aga eks ta ole vallale ikka kena reklaam. Ja vald leiab selle vajaliku. Nüüd tänavu kevadel oli meil Hobusega õnnetus siiani muuseumil, noh see hobune rippus lihtsalt õhus oli meil kasutada hobune. Aga aastaid oli ka ja, ja haigus võttis ära. Ja tehes vallale nüüd avalduses uue hobuse ostmiseks ei olnud veelgi vallaametnikud, vastuväiteid sellele hobuse ostmiseks leiti reservfondist A ja me saime Parina Targ omale uue hobuse. Ja seda enam, et on eesti tõugu sugumära. Eesti hobuseid on ju teadagi väga vähe järgi jäänud. Ja nüüd on sillaotsa muuseumil üks nendest vähestest ligi ligi 300-st sugu marast, üks nendest on siis sillaotsal.