Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused veel kord lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Politsei hinnangul Jõid Loksal metanoolimürgitusse surnud inimesed mürgist vedelikku omal vastutusel, teades, et see ei ole joomiseks ette nähtud. Praeguseks on ohvrite arv Loksal tõusnud kuueni ka Tartus surnud üks inimene tundmatu vedelikku tõenäoliselt süütevedeliku joomise tõttu. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Kõiv lubab muudatusi looduskaitse seadusse, mis korrastasid loodusväärtusega maade vahetamist riigiga kiirlaevade kiirust, mis asjus tehakse kõigepealt täiendavaid uuringuid. Alles seejärel otsustatakse, kuivad laevad kahjustavad rannikut ja kas nende kiirust tuleb piirata. Laevaettevõtte hinnangul kaotaks kiiruse piiramine kiirlaeva mõtte. Pärnus avas uksed hullumaja puhvet. Homme on pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, sooja tuleb üheksa kuni 13 kraadi. Süütevedeliku joomine on Eestis laiemalt levinud, kui oleks võinud arvata. Loksal on ohvrite arv tõusnud kuuele. Ka Tartust teatati, et üks inimene on surnud tundmatu vedelikku, tõenäoliselt süütevedeliku joomise tõttu. Kaks inimest on haiglas, jätkab Kai Vare. Loksal leiti täna hommikul surnuna veel üks mees, kes politsei hinnangul samuti süütevedelikku. Seega on surnute arv tõusnud kuueni põhja. Politseiprefektuuri ülemkomissari Priit Pärkna sõnul on esialgsetel andmetel tegemist vedelikuga, mille metanooli sisaldus on tavapärasest suurem. Samas nõustub Pärkna. Metanooli sisaldus ees. Kedagi süüdistada ei saa, sest süütevedelik ei olegi mõeldud joomiseks. Surmajuhtumeid tuleb aga siiski uurida. Kõikide süütevedelik ja nii palju, kui mina seda isiklikult olen näinud, on peal silt tõesti, et, et see ei ole joomiseks mõeldud. Kui politseile saabub teave sellest, et, et meil on olemas olnudki enne surma põhjuseks on metanool siis tol hetkel me ei tea, kust inimesed on saanud seda metanooli, kus nad seda tarbinud on, on see kuritegelikul teel, kas toodetud selleks ongi eeluurimine, mis, mis annab meile vastused kõikidele küsimustele. Aga praeguse seisuga te arvate, et, et pigem on see lihtsalt tavaline poest ostetud süütevedelik, mitte mingite kuritegelike kavatsustega ümber töötatud ja inimestele kuidagi pähe määritud. Kõik vastased anname eeluurimine, kuid ilmselgelt on on tänasel päeval ka tunnistajaid, kes viibisid kanonaad seltskondades, kes nägid seda, kuidas seda joodi. Loksa linnapea Helle Lootsmanni jutust selgub, et tegemist ei olnud mingi järelvalve all elavate inimestega, kelle eest peaks vastutama linn. Metanoolimürgitusse surnud inimesed elasid tavalisel üüripinnal, mitte sotsiaalkeskuses. Aga need olid täiesti harilikud linna pinnal kui levinud selline süütevedeliku joomine sealkandis on. Need inimesed olid meile teadeni, nägu kui nimepidi ja räägitakse, et juuakse, juuakse palju, see on nüüd kauplustes saadud informatsioon. Ka Tartus on surnud inimene tundmatu vedelikku tõenäoliselt süütevedeliku joomise tõttu. Kaks inimest on haiglas. Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm. On teada nii, et süütevedelikku oli küll leitud korteri laua peal, aga samas on leitud ka veel üks tundmatu jook, mida jõi varem surnu isik juba ohtrasti, selle koostis loomulikult ei ole teada, sellele on määratud ekspertiis. Millal ekspertiisi tulemused selguvad selles mõttes, et kui see tundmatut päritolu vedelik on asjas süüdi ja see levib laiemalt, siis võib neid juhtumeid juurde tulla. Tavaliselt võtab kuu aega, võib-olla isegi varem on toksikoloogiaekspertiis tehakse küllaltki kiiresti. Politsei arvates joovad sotsiaalse eluviisiga inimesed süütevedelikku seetõttu, et seaduslikku alkoholi hind on neile liiga kõrge. Tavalisele inimesele tundub ehk arusaamatu, miks keegi süütevedeliku joob. Küsisin Eestis süütevedeliku tootva ettevõtte Esko juhilt Haine Rõuna poolt. Osasid süütevedelikke tehakse piirituse baasil, laias laastus võiks öelda, et retsept võiks olla see, et piiritusele segatakse 25 protsenti vett siis ja noh, ütleme, miks metanooli seal sees võib-olla leitakse, on see, et metanool on oma hinnalt oluliselt odavam kui pirts. Riigikogu keskkonnakomisjon hakkab homme arutama looduskaitseseaduse muudatusi kuukomisjoni esimees Tõnis Kõiv tahab liita ka looduskaitseliste maade riigiga vahetamist puudutavad sätted. Hanno Tomberg käis Toompeal riigikogu keskkonnakomisjon kohtustena keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti esindajatega, et välja selgitada loodusväärtusega maade vahetamise hetkeolukorda. Praegu maa-ameti menetluses koguni 700 sarnast tehingut. Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Kõiv. Täna on nii keskkonnaministeeriumi kui maa-ameti poolt kõlas lubadus vähemalt põhimõtteliselt ette valmistada tänase arutelu tulemusel ettepanekud, mis siis võivad saada muudatusettepanekuteks homsel koosolekul või ka hiljem esiteks vahetamise õigust ei saa olla maal, mis on piiranguvööndi maa, piiranguvööndi maa on maa, mis on siis kõige väiksemate piirangutega, kus sisuliselt majandustegevus on lubatud ja seda maad ei peaks saama vahetada. Teiseks vaatamine toimub siis toimuma sama kohaliku omavalitsuse piirides. Kolmandaks et vahetamise õigus on maaomanikul, kes oli maaomanik siis, kui piirangud ei olnud ehk siis maatükil, kus piirangud tekkisid peale seda, kui inimene sai maaomanikuks, on tal õigus nõuda riigilt vahetamist või siis ka väljaostmist. Ja ka see üldine põhimõte, et ikkagi need maatükid, mida vahetatakse, on riigile kuuluv ressurss ja et see oleks avalik ja läbipaistev, peaks käima riigieelarvest läbi, ehk siis eelistatum. Vorm peaks olema ikkagi pigem ost kui vahetus. Praegune looduskaitseseadus lubab riigil maid vahetada, kuid ei kohusta teda selleks. See on võimaldanud eelistuste tegemist kindlatele ettevõtjatele. Meie eesmärk on, et need reeglid saaksid selgeks ja täpseks, et inimene ei peaks mitte ametniku juurde minema küsima, et kas ma saan vahetada, vaid oleks tal lihtne ka endal reeglistik läbi lugeda ja ise hinnata, et noh, kas ma saan vahetada või saa. Endine keskkonnaminister Villu Reiljan oli muudatuste tegemiste suhtes umbusklik, kuid ei soovinud kommentaari Eesti raadiole anda. Reiljan väitis, et senine kord on piisavalt hea. Küll aga leidis keskkonnakomisjoni rahvaliitlasest liige Jüri Saar, et teatud muudatused on võimalikud. See ei olegi jah eraldi nagu arutanud, aga nii palju kui ma olen siin kolleegidega konsulteerinud, siis noh, küsimus selles, et kas nüüd maade vahetamise kõrvale tuua ka sisse võimalus maade ostmiseks, et rahvaliidul ei ole selle vastu ilmselt midagi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis oli kuus ümarlaud, kus oli kõne all kiirlaevade liikluse mõju rannikualadele ja võimalikud kiirusepiirangud. Kai Vare teeb ülevaate. Ümarlaual tõdeti, et olemasolev uuring lainete mõjust ei anna piisavalt informatsiooni otsuse langetamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna peaspetsialisti Martin Rakovi sõnul otsustati teha lisauuringuid. Seda siis eelkõige lainetuse osas kiiruse osas kas nad on omavahel nagu seotud või aitaks näiteks lainetuse vähendamiseks laevade sisenemist teid Tallinna lahte muuta? Gerleva Baltic Jet kapten Juri Roosipõld leiab, et uue uuringu tellimine on hea mõte, sest siiani lähtuti ainult ühe eksperdi Tarmo Soomerehinnangutest on aga ka teistsuguseid arvamusi. Arvesse tuleb võtta ka majandusliku aspekti. Roosipõld lisas, et kui laevade kiirust vähendada, kaotab kiirlaev üldse oma mõtte. Lisaks veel tehnilised probleemid. Praegu on näiteks, me teeme kuus reisi, eks ole, tund 40 on meil laava lähtumisest kuni kuni laeva sildumisena reisijate laskmiseni siis meil tuleb arvestada vähemalt 20 minutit juurde, see tähendab seda, et kaks tundi ja me ei jõua kuidagi reisijaid teenindada, ei saa enam kuute reisida ja keegi kusjuures ei ole pööranud tähelepanu laevavõimalustele endale, ütleme et kas laev on võimeline tegema nii pikka reisi, kogu see tee nüüd kulgeda poole kiirusepealsest laeva masinad, jõuseadmed on projekteeritud selliselt, et see on nagu ülemineku kiirus, millest nüüd juttu oleks, me saame sellega sõita, noh nagu Helsingi puhul me teeme, on mingi 15 minutit, sest ka rohkem ei saa, siis me peame käiku maha võtma. Masinad ära jahutama. Jüri Roosipõllu sõnul oleks vajadusel üks võimalik lahendus muuta pisut marsruuti. Seda toetas Roosipõllu sõnul eravestluses ka uuringu koostanud Tarmo Soomere. Eelmine aasta muutsime Aegna saarest, tõmmati marsruut nagu natukene lääne poole, see vist siis on andnud efekti. Martin Rakov rõhutas, et kui uuringute põhjal siiski otsustatakse kiirusepiirang kehtestada, ei toimu see mingil juhul üleöö. Nende uuringute Läbiviimiseks on vaja nagu aastast perioodi. Täna avas Pärnus uksed hullumaja puhvet Toomas, šalda käis kohal. Iga päev hullumaja puhvetis käia ja asja pole sinna ka napsi või suupiste Yalejatel. Tegu on mittetulundusühingu kultuurilabor korraldataval avalike loengute ja kohtumisõhtute sarjaga Nikolai tänav 27 tegutsevas Pärnu linnagalerii Kunstnike majas. Varem tegutses hoones nüüdseks kontserdimajja kolinud muusikakool. Linnavõim otsustas rannarajoonis asuvat maja mitte müüa ja anda kunstirahva käsutusse. Tehtud on elemente, Arne remont saab korraldada näitusi ja kunstnikele majas ateljeeruumid. Tänasest on majja asja ka linnarahval Karol Kallase mittetulundusühingust kultuurilabor. Hullumaja puhveti üritus on esimene avapauk sellele majale, ametlik avamispidu on plaanis üheksandal novembril mütse, hullumaja, puhvet. Iga inimene, kes oma valdkonnas midagi tahab saavutada või on midagi saavutanud, selles inimeses peab vähemalt teatud hulgal meeletust pealehakkamist, mis tavainimese normaalse elurütmiga ei haaku. Ja see pealkiri hullumaja puhvet, viitabki heas mõttes hullusele, et on võimalik kohtuda selliste inimestega, kes on midagi oma valdkonnas saavutanud. Ja muidugi me tahame Pärnu inimesteni tuua oma valdkonna parimad esindajad. Kohtumisõhtuid veab Sven Kivisildnik vaimse rutiini preventsiooni sihtasutuse nime all ja avalikke loenguid. Korraldame mittetulundusühing kultuurile, arhia vaimse rutiini preventsiooni sihtasutusega, koostades. Tegijad usuvad, et publikut hullumaja puhvetist. Nad ei ole suunatud kitsalt võttes kultuuriinimestele, vaid need on suunatud kõikidele oma ükstakõik, mis valdkonnas tegutsevatele inimestele, kes soovivad mingeid selliseid positiivseid impulsse, uusi teadmisi ja lihtsalt häid emotsioone. Võtame näiteks ärimaailm, võimaluste tabamine, otste kokkupanemine, filosoofiaprofessori loengud, firmajuhi jaoks on väga tervistav ja entusiasmi sisendav, mis iganes. Tänasel esimesel hullumaja puhveti loengul keha plus, teadlikkus esines tantsija ja koreograaf Teet Kask kuivaid lähemast tulevikust rääkida siis nädala pärast on rahva ees Berk Vaher, 13. novembril Mart Raukas ja temast omakorda nädala hiljem Jan Kaus Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Nüüd veel üks teade ööl vastu homset tõstab sideettevõtte heli on Harjumaal Kuusalus valguskaableid ümber. Seetõttu võib Harjumaa idaosas Lääne-Virumaa lääneosas esineda sidehäireid. Ja lõpuks ilmast. Samal ööl on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihmasaju, tõenäosus väheneb. Hommikuks. Puhub lõuna ja edelatuul hakul kagutuul seitse kuni 12, saartel rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 12 kraadi. Üleval on ka pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vihma. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, õhtul saartel kagutuul kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on homme üheksa kuni 13 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.