Tere, head klassikaraadio kuulajad algab 30. aprilli heliga ja saade, mis seekord keskendub täna lõppeva Jazzkaare teemadele. Aga kõigepealt vaatame korraks ka möödunud nädalasse, mil kogu kristlik maailm ülestõusmispühi tähistas. Sel puhul kanti Estonia kontserdisaalis Te kaks Eestis harva esitatavat teost. Wagneri püha õhtusöömaaeg ja Beethoveni oratoorium Kristus Õlimäel. Kontserdimuljeid jagab nelejevasteinud vält ning seejärel keskendubki saadetšassile. 10 päeva kestnud 22.-st jätskaar Est annab ülevaate muusikaajakirjanik Ivo Heinloo. Edasi saab sõna Eeveeuu džässikoordinaator Hugo Seco rannios Sloveenia raadiost, kes räägib, millega tegeleb EBU jazzigrupp ja mida kujutab endast Euroopa džässorkester, mis esines kolmapäeval Tallinnas Vene kultuurikeskuses. Jätkas veel esines ka maailma üks silmapaistvamaid džässivokalist Bobimeks Errin, kes neljapäeval Eesti muusika ja teatriakadeemias meistriklassi andis, kus osales ka meie noor džässlauljanna Kadri Voorand. Saame teada, kuidas tal läks ja mida Apobimetleierrin õpetas. Vahetult enne jäts kaart ilmus jätskaar asutajast aneerimist elulooraamat hiliskevad. Sel puhul käis stuudios raamatust rääkimas out Märt Treier. Aga enne jätkare teemat kuulame, mida arvab suure reede õhtul Estonia kontserdisaalis toimunud ERSO Eesti rahvusmeeskoori kontsertkoori esinemisest. Nele eemasteindvelt. Sülgaja. Juba mitmeid sajandeid on klassikalise muusika ajaloos kevadisi usupühasid silmas pidades kirjutatud ju väga väljapaistvaid suurvorme mida sel ajal ka tavapäraselt ette kantakse. Aga hiljuti õnnestus Tallinnas kuulata kahte teost, mida tegelikult eriti sageli ei esitagi, vähemalt Eestis mitte. Suurel reedel, 22. aprillil toimus Estonia kontserdisaalis kontsert ja sealt tulid ettekandele Richard Wagneri teos, apostlite püha õhtusöömaaeg ja Ludwig Ottomani ainus oratoorium Kristus. Õlimäel esindajateks olid Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti kontsertkoor ja solistid ja dirigent Paul Mägi. Kontsert. Tee alustati Wagneri teosega apostlite püha õhtusöömaaeg, mis on komponeeritud apostlite raamatu põhjal Wagneri enda loodud tekstile ja teose kirjutas helilooja Dresdeni meeskooride laulupeoks aastal 1843. Ja tollasest ettekandest võiks mainida, võttis osa tervelt 1200 liikmeline meeskoor. Aga Wagner tookord esitusega sugugi rahule ei jäänud ja pidas sedavõrd suurt häältemassi küllaltki Mannetuks kõlatekitajaks. Aga teos, mis loomult kujutab umbes pooletunnist kooristseeni, on üles ehitatud väga huvitavalt. Kui võrrelda seda näiteks tol ajal 19. sajandi koori sümfoonia, kus alustab orkester ja siis lisandub võimas koor siis Wagneri teoses on kõik nagu vastupidi. Et umbes kaks kolmandikku teosest laulab meeskoor, hakkab bella ja alles siis astub sisse orkester, mis annab tegelikult väga põneva efekti, sest orkestri liikmed on oma sisseastumist väga pikalt ja kannatlikult laval oodanud ja peavad seejärel haakuma teose käimasoleva arenguga. Maakleri teosest solist ei ole, kuigi koori meeshääled on pidevalt jaotatud väiksemateks pideks, mille ülesandeks on erinevate rollide laulmine, apostlid, jüngrid, hääled, kõrgustest ja viimane grupp. Need niinimetatud hääled kõrgustest moodustasid omakorda ukse tagant, lauldes väga toredaja kaugelt kostvate häälteefekti. Aga üldmulje jäi Wagneri teose ettekanne pisut vähem mõjusaks ja nagu ebaterviklikuks Nende põimuvate vokaalgruppide vahel polnud sageli piisavaid kontrast. Ja ka häälerühmade kõla ei olnud alati väga ühtne. Mõned kohad mõjusid pingutatult ja hääled ei läinud otsekui vabalt kõlama. Jaga intonatsioon ei sulandunud alati just kõige paremini. Hoopis õnnestunum oli kontserdi teine pool, kus kõlas Ludwig van Beethoveni moratoorium kristus Õlimäel. Selle teose loomine jääb aastasse 1803 ehk see oopus on loodud pisut enne Eroika sümfooniat ja samal ajal ooperigaphideeljo. Beethoven kohendas oratooriumi veel üsna mitmel korral ja viimane variant valmis koguni kaheksa aasta pärast. Teose loomisaega jääb ka teadupärast Beethoveni elu üks suurematest kriisidest, mil ta kirjutas oma hallidenstati testamendi ja mil tema kuulmine üha langes ja nende tunnustega klapib ju ka hästi tegelikult Kristuse kannatuse temaatikaga seotud teos ja igatahes oratooriumi ettekandel Viinis. Aastal 1805 tõestas Beethoven end esmakordselt dramaatilise võimsa vokaal heliloojana. Beethoveni teose ettekandeks tulid Estonia kontserdisaali lavale lisaks ERSO-le rammillega Eesti kontsertkoor ja solistid Jeesuse rollis olidena Christian Juslyn Soomest. See ravi rollis Bron Kristiina Hansson Rootsist ja Peetruse rollis meie oma pass Uku Joller. Jaguari osaks olid siis inglid, sõdurid ja Jeesuse jüngrid. Oratoorium On kirjutatud Franz Xavier Huubeli tekstile ja see tekst jaotab teose sisult kolmeks osaks. Jeesuse palve, Õlimäel, tema kinnivõtmine ja lõpuks ka ülistamine. Ja peab ütlema. Beethoveni teose esitamine seal kontserdil oli väga mõjuv ja kindlasti mängisid siin ka olulist rolli kõrgel tasemel solistid, kes lisasid ettekandele tõesti väga head pinget. Meeldejäävaim solist oli see rabi rollis rootsi sopran Kristiina Hansson, kes esitas tõesti Beethoveni väga keerukaid soolosid säravalt ja võiks öelda lausa perfektselt. Ja soprani partii on Bethany poolt kirjutatud selles teoses üsnagi kaela murdvana ja erilist imetlust tekitanud taski Kristiina Hanssoni väga kõrgetasemeline vokaaltehnika, sest ka kõige kõrgemad noodid asetusid täpselt õigele kohale. Ja lisaks oli ka lauljanna olla äärmiselt meeldiv ja lüüriline hääletämber. Väga paindlik raseerimisoskus ja tõesti suurepärane võime sulanduda orkestriga ka väga vaiksete sepisoodides ja just sel moel, et hääl ei kaotanud kordagi oma kandvust ja lausa imelist mõjujõudu. Oluline roll oli ka Jeesuse roll Soome tenori Christian Juslyni esituses ja sellega ta sai tegelikult päris hästi hakkama, aga tugevates ja sellistes kõrgemates forte kohtades tema hääle kandvus siiski natukene vähe mõnes ja ta kasutas hääle mõjujõu suurendamiseks kuidagi forsseeritud võtteid ja esitusele tuli juurde natuke selline üle pingutatuse maik. Aga võib-olla püüda tõlgendada laulja taotlust loo sisu läbi ehk siis lähtusse ja omal moel väga dramaatilises ja pingelises teemast ja ega tegelikult kandva ja sellise jumaliku rolli laulmine ei olegi kindlasti mitte lihtne ülesanne, arvestades ka seda, et kohe teose algul on tenori kanda Pikretsite tiivia Pikaarja pauku. Jolleri lauldud Peetrus, kelle roll oli tegelikult teiste solistide omast mõnevõrra lühem, avaldas otsemaid ka oma lühiduses muljet ja just sisulise ja jõulise veenvuse poolest. Tee oli väga hea, Uku Jolleri suur sisseelamine muusikasse ja rütmiline täpsus ja väga hästi kõlaski selle oratooriumi lõpul ka solistide ühine ansambel ja tegelikult ka teose kulminatsioon oli dirigent Paul Mägi poolt väga võimsalt kujundatud ja igatahes jättis Beethoveni teos kristus Õlimäel väga võimsa mulje ja tegelikult palju terviklikuma mulje. Kui me näiteks mäletame meie esindusorkestri sügisel esitatud Robert Schumanni suurfarmi paradiis ja peeri, siis Beethoven oli teosega võrreldes palju paremini õnnestunud sel korral ja näis ka, et suur publiku hulk oli kuulduga väga rahul. Kõlas katkenud Beethoveni oratooriumist kristus Õlimäel, mis kanti ette 22. aprillil Estonia kontserdisaalis. 20.-st aprillist kuni 30. aprillini kestnud jätskaar on sedakorda lõpule jõudnud. Ligi poolesajast kontserdist ei suudaks võta vist ka mitte kõige pühendunum džässisõber. Saame teada, millise valiku tegi muusikaajakirjanik Ivo Heinloo ja kui elamusterohkeks seekordne festival kujunes. Tänavusel jazzkaarel oli ja on jätkuvalt tõeliselt palju selliseid projekte külas, mida võiks nimetada mingis mõttes erakordseks. Ja tõepoolest, kui vaadata kalendrisse, siis on ju tegemist Euroopa kultuuripealinna aastaga ja nii mõnedki ansamblid, nii mõnedki kollektiivid, kes tänavusel festivalil üles astusid ilmselt niipea enam sellises formaadis siia ei satu. Omamoodi erakordne sündmus oli kindlasti Dave Liidmani tulek Eestisse ja viibimine Tallinnas päris mitu päeva jooksul. Ta andis kontserdi koos Eesti tippmuusikutega ja ka terve rea töötubasid, kus minul ei õnnestunud küll viibida, kuid kuulsin vahetuid muljeid ja kõik, kes seal osalesid, olevat kinnitanud, et Liidmann nõudliku pedagoogina tõepoolest jagas oma suurt hoogu ja energiat kõigile huvilistele. Rääkisin just ühe vene headsi ajakirjanikuga, kes siin Eestis scart kajastab. Ja Ta mainis muuhulgas ka seda, et on täiesti hämmastav, kuidas eesti muusikud, olles laval koos maailmakuulsusega annavad endast tõesti mitte ainult 100 protsenti, vaid palju rohkem. Mitmed muusikud väitsid pärast kontserti, et see sündmus ja võimalus liimaniga koos musitseerida muutis nii mõneski mõttes nende mõttemaailma. Ja tõepoolest avanes võimalus näha mitmeid muusikuid, nende hulgas ka Kristjan Randalu tänavuse Elioni jazziauhinna laureaat vägagi kõrgel tasemel mängimas. Võib öelda, et meie muusikud on jõudnud sellisele tasemele, kus ei ole mingisugust põhjust ega vajadust silmi maha lüüa kui isegi on võimalus tekkinud musitseerida selliste muusikutega nagu näiteks Liidmel. Liimanni peetakse üldiselt maailma üheks parimaks sopransaksofon istiks. Ta mängib regulaarselt New Yorgis ja igal pool üle maailma paljude maailma tippudega. Ja põgusalt on ta teinud koostööd ka Mailis Davisega. Teine projekt, mis kindlasti väärib tähelepanu, oli European Jazz Orchestra esmakordne jõudmine Eestisse. Tegu on orkestriga, mis koondab endas erinevate Euroopa riikide noori muusikuid. Ja igal aastal on nende Euroopa tuuridel osalenud ka mõni eestlane. Näiteks eelmisel aastal sai selle au osaliseks Kristjan Masrutšak, seekord aga Peedu kass kontserte mitmetes Läänemere regiooni riikides näiteks Poolas, Rootsis ja turnee viimased kontserdid toimusid siis 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnades Tallinnas ja Turus. Kontserdil esitati soome dirigendi ja ka seda orkestrit dirigeerinud Jere Laukaneni ning ka meie enda Raul Söödi loomingut. Ja kindlasti tasuks eraldi ära mainimist just Peedu kassi väga küps ja meisterlik etteaste. Tõsi küll, kontrabassisoolosid jätkus kontserti ainult üks ja konkreetselt siis Raul Söödi kirjutatud loo kompositsiooni jäälõhkuja poeg raames kus tõesti Silmete kerkisid visuaalsed pildid talvisest Eestist merest ja ka kuulda oli nii jäälõhkuja mürinat kui kajakate huilgeid selles võrratus passi soolas. Üks teine huvitav koostöö leidis aset kumus, kus Eesti kahe mehe projekt kuma astus seekord üles koos Šveitsi löökpillimängija Andy popatoga, kellega nad on koostööd teinud juba mitu aastat alates Viljandi kitarrifestivalist ja seekord. Ta andis oma panuse ka Siiri Sisask. Sisaski üdini eestipärane ja paljuski rahvatraditsioonidel põhinev muusika. Esmapilgul võib-olla hästi sobitukski uma rahvusvahelise sellise World Music kõlapildiga. Kuid tegelikult Ta oli tulemus vägagi muljetavaldav. Andi Pupato on pärit Jürichist ja peamiselt teatakse teda kui ühte liiget. Šveitsi maailmakuulsast ansamblist ronin, mis käis ka Eestis mõned aastad tagasi. Seni festivalil täiuslik vaikus. Jagati ka jätsi auhindu, nagu juba on traditsiooniks saanud. Ja nagu öeldud, Elioni jazziauhinna pälvis seekord Kristjan Randalu kellel loomulikult, et kapis juba mitmeid palju suuremaid ja tähtsamaid auhindu. Ja kes on tõesti maailmakodanikuna Kozmanud poliidina juba praegu regulaarselt mängimas mitmete tippmuusikutega, näiteks siirduta teadscarelt peagi Kairosse, kus mängib koos Tuneesia uudivirtuoosid afeeriuszehhiga. Aga noore peatsi talendi auhinda vääris sel korral pianist Joel Remmel kes astus üles ka esimest korda oma autoriprojektiga trioga Kadrioru kunstimuuseumis, kuhu kuulusid veel tema noorem vend kontrabassil Heiko, Joosep Remmel ja pillidel Alexandra Antslal. Joel ja Heiko ja osad kuuluvad teadupärast mõlemat suurde muusikute suguvõsasse ja nende isa on Eesti tippTaavo Remmel. Igal aastal onu olnud jätskaarel ka selliseid kodumaiseid rahvamuusikaprojekte. Ja seekord kaldusid, et selles suunas Kadi Uibo ja Mari põginen. Mul endal õnnestus viibida Mari põgeni kontserdil, kus vägagi minimalistliku taustal põgenenud musitseeris kitarril ja laulis ning teda saatis tema kolleeg, samamoodi Viljandi kultuuriakadeemias näitlemist õppiv Ott Kartau kes mängis ka pisut klaverit. Põgenen on juba väga tuntud laulja ja hiljuti olid tal ka edukate värske plaadi esitluskontserdid ning mitmed tema laulud on saanud isegi tuntuks erinevate mobiili helinate kujul. Samuti on tema laul kasutuses Ühes telereklaamis ka Venemaalt, et oli sel aastal üks sära, teatas lauljatar jazzkaarel. Tema nimi oli Anna puturlina. Ta tuli Moskvast ja esines oma trioga ja sellesse kontserti mahtus nii džässistandardeid kui ka teatud souli ja Allen bee mõjutusi ning ka vene lasteaia poplaule. Et midagi kindlasti igale maitsele. Veel seda, et jätskaar geograafiline ampluaa on väga lai, on tõesti igal aastal näha. Muusikuid oli festivalil sel aastal nii Venemaalt kui New Yorgist kui Brasiiliast. Kui mitmest erinevast Euroopa riigist ja New Yorgist tuli kohale puugi Belbanud puugibell on Neil on väga energiline ja hoogne löökpillimängija, kes on mänginud Marcus Milleri bändis. Jaga teised bändiliikmed olid juba üsna tunnustatud ja pitoostased muusikud, kes esitasid sellise fancylikku kava Vene kultuurikeskuses. Kohati tekkis isegi idee, et oleks sellise muusika järgi tahtnud lausa tantsida ja ja ehk oleks mõni teine vähem Akadeemilisem kontserdi paik rohkem sobinud puugipilli jaoks. Kuid igal juhul pani puugi Bel sellele õhtule väga ilusa punkti. Ja loomulikult on jätskaar alati leidnud väga hea tasakaalu kodumaiste tippude ja, ja maailma tippude vahel ja ka sel aastal maailma tippudest festivalil puudus ei ole. Esinevad jazzkaarel ka kavandatud bobi märkserwin ja Richard Boona. Akverin käis siin küll ka 90.-te lõpus, kuid siis ta veel selline megastaar ei olnud. Ja Richard Bouna korduvalt Eestis jazzkaarel käinud ja ikka ja alati oodatakse teda suure rõõmu ja põnevusega tagasi. Üldiselt jääb üle vaid loota, et heads karga edaspidi ikka jälle pakub selliseid võrratuid, hetki ja sündmusi, mille kohta võiks öelda, et need tõesti toimuvad just siin ja praegu. Ja on ainukordsed, sest tihtipeale suurte staaride ansamblid vormistavad kontserte pikkadel tuuridel teatud rutiiniga kuid kindlasti on oluline, et just sedasama rutiini ei tekiks alati, kõik oleks uudne ja sellel ajal on väga palju olnud juba sellist, mis on tõesti väga värske. See oli lõik Raul Söödi palast jäälõhkuja poeg, kus kontrabassisoolo esitas Peedu kass eesti muusik, kes kuulus sel aastal Euroopa džässorkestri koosseisu. Drell viibis 24 Euroopa Ringhäälingute liidu Jassi produtsenti, kes käisid Euroopa džässorkestri kontserdil ja sõitsid siit edasi Turu linna Soomes, mis samuti on Euroopa kultuuripealinn. Kus toimub EBU jazzi produtsentide koosolek, nende tegevusest jeebeeoo, džäss, orkestrist räägib lähemalt. EBU jazzi koordinaator Hugo sekorania. EBU jazzigrupp on osa Euroopa Ringhäälingute Liidu muusikagrupist keerleb kogu Euroopat muusikaga. Sellesse kuuluvad Euroopa Ringhäälingute džässiprodutsendid, aga ka Kanada ja Iisraeli ja veel mõne maa, mis pole Euroopa liidu liikmed. Kuid kellega koos me töötame. Me tegeleme paljude asjadega, millest üks osa on Euroopa d ässorkester, kes ka Eestis esineb. Džässmuusika osakaal Euroopa raadiojaamade programmides on erinev. Tavaliselt kuulub džässmuusika klassikalise muusikaga ühte programmi või kultuuriprogrammi. See on maiti erinev. Kui mitu tundi Tšassile pühendatakse? On ka ainult jazzmuusikaga programme, kus edastatakse live kontserte ja ka internetiraadioid, kus leiab muusikat igale maitsele. Džässmuusika on väga tugev põhjamaades, kus on pikaajalised traditsioonid. Palju häid muusikuid on asunud elama Taani, Rootsi ja Soome aga ka suur britt Anni on alati olnud väga tugev džässimaa, samuti Prantsusmaa ja Saksamaa. On väga raske öelda, milline maa on kõige Tšassilikum. Džässmuusika on arenenud väga kiiresti, seda ka Euroopa Liidu uutes liikmesmaades. Arvan, et džässi saab olema aina rohkem. Üks EVO jazziklubi tegevusvaldkondi on ka Euroopa džässorkestri töö korraldamine. Orkester moodustatakse igal aastal erinevalt, see tähendab, et meil on igal aastal erinev dirigent, erinevad muusikud ja erinevad programmid ning ka erinevad kontserdipaigad. See on EBU ja Taanis asuva organisatsiooni Swinging Europe koostööprogrammiga. Kohalike raadiote džässiprodutsendid valivad omalt maalt muusikud, kes on alla 30 aasta vanad ja kes kogunevad Taani, kus nad ühe nädala jooksul proove teevad ja seejärel algab kahe-kolmenädalane kontsertturnee. Kontsertide arv erineb igal aastal, orkestris on 18 muusikut. Sel aastal on neid seitsmeteistkümnelt maalt ja neil olid kontserdid Taanis, Saksamaal, Poolas, Rootsis, Norras, Lätis, Eestis ja Soomes. Milline oli tänavuse kontserditase? Kuulsin orkestrit päris alguses Taanis, kus neil olid kaks esimest kontserti ja kuulsin ka eelviimast kontserti ja pean ütlema, et orkester oli juba alguses tõesti väga hea. Aga tänane kontsert? Ta oli fantastiline, see on väga hea orkester, hästi häälestub, nad mängivad ja tunnevad sellest rõõmu. Oleme kuulnud ka väga-väga häid soolosid ja häid teoseid. Sellel aastal on kontserdi kavas kahe helilooja teoseid. Üks on Soomest, Jere Laukanen, kes on ka dirigent. Ta on väga suurte kogemustega muusik, kes töötab oluliste bigbändidega ja teine on Raul Sööt Eestist, kes on selle kontserdi jaoks mitu teost kirjutanud. WBO jazzgrupp suundus Eestist edasi Soome, kus toimus džässgrupi aastakoosolek. Räägitakse muidugi Euroopa džäss orkestrist kuidas läks kontsert, kuidas kontsertturnee kulges, kuidas see oli organiseeritud. Seejärel arutatakse EBU kogu džässihooaega, mis on meie põhiline tegevus. Teeme kokkuvõtteid lõppenud hooajast ja arutame, mis tuleb järgmisel hooajal ning samuti ületuleval hooajal, sest plaanid tehakse tavaliselt kolmeks aastaks ette. Juttudele kaebeevohhazzy konkursist, mis lõpetab selle hoo ja Põhjamere džässifestivalil. Üks põhiküsimusi on ka niinimetatud pinkowers, need on EBU liikmesmaade kontserdipakkumised teistele liikmesriikidele. Meil on aastas üle 1000 kontserdi pakkumisel mis kõik on EBU liikmesriikidele tasuta, sest meil on muusikutega sõlmitud sellised lepingud. Teiste maade kontserte saab tellida ja eetris maha mängida kõigis EBU liikmesriikides. Nii rääkis jazzi koordinaat tor huugossekoranio, Sloveenia. Tänavuse Jazzkaare peaesineja oli maailma üks parimaid jazzvokalist Mobymek Darrin Ameerikast. Neljapäeval toimusid Eesti muusika ja teatriakadeemias TEMA meistrikursused, kus osales ka meie noor lauljanna Kadri Voorand. Ja küsin teie käest, kas pabime greerin kuulub ka teie lemmik? Kui teie eeskujude hulka ma ei saaks öelda, et mul üldse oleks nagu mingid väga kindel lemmikuid, sellepärast et ma saan inspiratsiooni väga paljudelt muusikutelt ja heliloojatelt. Aga Bobimek, värin lauljana on kindlasti andnud inspiratsiooni nii-öelda hääletehnika arendamiseks. Seda kindlasti te olete tema plaate, kuulut on saanud 10 grammituma salvestuste eest. No ikka olen kuulanud teda. Kuidas tema tund siis välja nägi, mida ta tegi? Põhiliselt seisnes tema viibimine seal selles päris väga palju ka sellest worksokist, osa võtnutega, kui ka ise esitas lugusid, et see oli nagu poolenisti ei oska nagu kontsert ka. Ja ta oli väga avatud küsimustele ja vastas hea meelega neile, et tal ei olnud niisugust kindlat plaani, võib-olla, et ta teeb nüüd veidi neid harjutusi, mis oli nagu oodata oli. Ta pani muidugi kõik laulma, selline ootuspärane. Ja temaga koos said ka mitmed osavõtjad just siis proovida improviseerida. Kas teie, Kadri, ka nende hulgas olite? Läks õnneks ja olin ka, õnnestus mul temaga duett lausa teha ja mis see oli, oli see mingi kindel lugu? Ei, meie puhul oli siis lihtsalt tegu täiesti improviseeritud, et muusikaga, et seal ei olnud mingit kindlat alust. Ma mõtlen mingi loo näol vaid puhas improvisatsioon kahekesi ja kuidas ta rahule jäi? Ei oska öelda, naeratus jäi talle silmi ja, ja näkku, et võib loota, et äkki jäigi rahule. Aga kas ta kreetseid näpunäiteid ka andis, mis ta nagu oluliseks pidas selle džässivokaali juures pidevalt olla muusik, kas ja tegeleda ta andiski võib-olla inspiratsioon krooni juba läbi selle, et, et ta oli nagu näha, et ta nagu elabki muusikas ja kõik pausid, kus keegi midagi ei küsinud või kus organiseeriti mingit järgmist harjutust või midagi, siis kõik pauside täitis sellega, et ta samal ajal juba intraliseeris laulis, mingisugust lugu. See oli kõige rohkem andis, et sa nagu näed, kuidas inimene elabki nagu läbi muusika. Ja ta nagu rääkis ka sellest, kui palju ta praktiliselt kõik oma vaba aja laulab. Et see ei ole tema jaoks mingi ettevõtmine, vaid täielik loomulik elu osa. Ma tean selliseid inimesi, kes suhtestuvadki maailmaga läbi laulmise. Et ilmselt selline lapsemeelsus ja energia proovime Ferynis siis säilinud ja seda kindlasti. Ja ma arvan, et see ongi ka muusikat käsia improvisatsioonilised muusikas eriti väga oluline jääda mingis mõttes lapseks ja mängida. Muidugi, Mcwerrinil on tipptasemel mänguasjad, ehk siis see tehnika ja ja need võimalused, mis tal on hääles, välja arenenud, selleks mängimiseks on ülimad kõrged, et aga mängulisus pole mitte kuhugi kadunud ja seda on lihtsalt suur rõõm nii lähedalt pealtnäha ja kuulda kogeda kastaga puudutas seda teemat, et mis on üldse muusika ja tema muusika tegemise põhjus või eesmärk miks ta seda teeb, mis jäi nagu kajama, millega ta lõpetas oma workshop, oli see, et ärge esineda lihtsalt laulge. Et ka tema puhul on see, et te lähemite show'd tegema nii-öelda, mis võibki siiski tunduda, et ta läheb see tegema, aga vähemasti tema sõnutsi. Ta läheb lavale laulma, musitseerima olge see, kes te olete. Just-just, lihtsalt nautige. Kadri, te olete tegelikult ju džässlaulu üsna palju aastaid ju õppinud Eesti muusika ja teatriakadeemias ja Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias, kas teie õpingud on nüüd lõppenud ja kuivõrd õpitav üldse selline džässlaul on, mis piirini? Minu õpingut on tõesti jõudnud praegu mingi etapi lõpuni koolis? Kindlasti ei lõpe õppimine mitte kunagi, mitte ühegi muusiku jaoks on pidev protsess mida saab õppida, on loomulikult kaal, tehnika teooria, ma mõtlen muusikateooria, mida ei saa õppida, tõenäoliselt. Aga mine sa tea, on selline sisemine impulss ja energia selle arendamine on võimalik ja ma usun, et seda on arendada võimalik. Aga, aga midagi võib-olla siiski peab olema ka antud mingisugune energia, mille edasikandmist saab nagunii-öelda õppida. Ja seda te oletegi teinud viimasel ajal, eks ole ka osalejatega sellel jazzkaarel. Kahjuks on teiega Kontsert samal õhtul kui Bobimekveeerrini kontsert Nokia kontserdimajas, nii et tõenäoliselt te ei saa ise kontserdile minna. Aga kellega te koos esinete, sellel jätskaarel ja see ei ole teil ilmselt esimene kord üleüldse jazzkaarest osa võtta ja praktiliselt kogu see aeg, millal ma olen džässmuusikaga tegelenud siin, Tallinnas, pealinnas on mul läinud nii hästi, et ma olen saanud kõik selle aja igal aastal jazzkaarel osata esinejana ja tänavu aasta ei ole, küll sai minu bänd, kes üles astub, aga mõnes mõttes ma nimetan seda juba ka kindlaksgrupiks, mis on ka nii-öelda kindel koos Tanel Ruben kvintett, kus on siis peale minu on Tanel Ruben, loomulikult Kristjan Randalu, Taavo Remmel ja Raivo Tafenau, nendega koos esitamata Tanel Rubeni muusikat. Kui see jätskaar nüüd läbi saab, siis kuidas teie elu džässis nüüd edasi kulgema hakkab? Esmalt tuleb üks selline lõpuspurt, et kool ära lõpetada ja juba suvel nagu mitmeid kontserte, mille nimel töötama, hakata, harjutama kindlasti ja on ka nii-öelda tulevikuplaanid suunaga võib-olla väljapoole rohkem, et hakata tegelema rohkem sellise prouaga ka, et leida kindlasti mingisugune abiline ilma selle abilised ta kindlasti ei ole võimalik, et Eestist väljapoole jõudlust, et eks ma vaikselt püüan vähemasti selles suunas liikuda, et vähemalt leida keegi enda kõrvale, kes aitaks selles osas, kas Eesti on liiga väike džässimuusika esitamise jaoks eesti loomulikult väike ja selleks, et siin ütleme, jazzmuusikuna ellu jääda peaksid osalema, mida suurema sotsias muusikutest teevad väga mitmetes projektides korraga, sellepärast et kui tuuriga üle Eesti saab tiir peale tehtud homsed nii nädalaga, et mis siis ülejäänud aasta teha, kui sa oled ühe koosseisuga ainult aktiivne, sestap ongi tarvis võib-olla olla alati avatud igasugustele pakkumistele. Aga loomulikult, kui jääda ainult mingisuguse nishi juurde, siis ainult Eestis ei ole vist võib-olla ikkagi võimalik. Et kindlasti vaatame ka välja, aga ega see väljamurdmine on väga raske ja juba mõni kontsert kuskil väljaspool Eestit on suur saavutus, aitäh, Kadri ja edu teile, et unistused täituksid ja see Bobimet Ferrini helge ja andekas vaim teid saadaks. Suur tänu. 14. aprillil nädalen jätskaar, algust oli jätskaar, ellukutsuja Anne Ermi elulooraamatu esitlus. Raamatu autor on Märt Treier, kes on meil nüüd stuudios. Raamatu pealkiri on hiliskevad ja sellel on kindlasti oma mõte ja tähendus. Raamatu pealkiri on jah, selline päikene viide või teejuht, aga sedapuhku peaks selle raamatu pealkirja mõtte selgeks saama kõigile siis, kui nad on selle läbi lugenud, aga ma usun, et see mõte, mis esimesena pähe tuleb, mis asi on hiliskevad, mida see võiks symbol veerida, küllap seesama ongi, mida autor mõelnud, aga kui kaua sa annetiga tunned? Kuin ennast natukene nüüd nooremaks, valetanud elust. See oli 1995.-le sel aastal, kui ma tõin klassikaraadiosse tööle, jame sattus juhtumisi minu toanaabriks, mitte siis küll samasse tuppa kõrvaltuppa diaHannega jutustatud tohutult palju, ma ei tea, miks mina talle huvitada olin, aga aga tema huvitas mind küll, kõik need tema tegemised, tema naljakas festival, naljakas just selle poolest, et seda korraldati kuidagi põnevalt, et see oli üks inimene, kes selle asjaga kõigega oli kursis või pidi olema seda tohutut tult inimesi vooris kogu aeg läbi, kõigil neil oli mingisugune sõnum, seal oli mingisugune hoopis teistsugune rutiin kui klassikaraadios. Stsenaabros erutas mind ja seal mõnega ka sõbrunesime, võib nii öelda küll. Tänu sellele, et sa annet nii kaua ja nii hästi tunned ja oled osalenud ka jazzkaare töös, oledki sina selle raamatu autoriks valitud. Kes sulle selle pakkumise tegi? Pakkumise tegi mulle otse ajakirjade Kirjastus ja eks loomulikult tuli minul kõigepealt mõelda, kas mina olen see õige inimene, kes peaks Annega sellise töö ära tegema, sest ma teadsin hästi, et isegi mitte üks, vaid võib-olla kaks-kolm inimest oli tegelikult on, et enne samas asjas vaevamas käinud. Mäletan, et kui see ettepanek mulle tehti, siis on neis oli samal ajal Indias nii et mul oli kolm nädalat endale aega mõtlemiseks ja kui me rääkisime, siis temal kulus natukene vähem kui kolm nädalat, et öelda, et jah, et põhimõtteliselt võime selle asja ära teha. Kuidas see raamat üles ehitatud on, kas plaan sündis sul koostöös Annega või on see puhtalt sinu enda visioon ja looming? Me võitlesime päris kõvasti seda raamatut tehes. Me võitlesime juba siis, kui raadiosaateid tegime. Millegipärast me läksime tülli kõiges raadiosaates, mida me koos tegime ja see joon ei katkenud ka nüüd, kui me raamatut tegime, aga need tülid olid väga edasiviiva jõuga. Kõik, mis puudutab raamatu vormi ehitust, rõhuasetust, julgen öelda, et see on minu valik. Annel tuli sellega tahes-tahtmata leppida. Aga ta leppis kindlasti hea meelega, sest raamatus on pööratud, et võib-olla proportsionaalselt keskmisest veidi rohkem tähelepanu tema perekonnale, tema vanematele samuti sugulastele, sest neis on midagi uskumatut, jõulist see veri on tähtis. Kaan enese puhul. Ja on huvitav vaadata, et kuidas veriga temast edasi on läinud, mis on sellest alles jäänud, mida peavad temaga lähedalt seotud veresugulased olulaseks, mida, et omajagu on see kõik mõistetamatu, mida Anne teeb ka lähedastele kõige lähedasematele inimestele. Ja võib-olla ka ise ei oska sellele küsimusele väga hästi vastata. Kuistel ikkagi olnud seda jõudu ja seda tahtmist. Ja mis on ikkagi see motivatsioon, mis on sundinud teda tegema festivalile taastate, vaatamata sellele, et need raskused on olnud lihtsalt kirjeldamatud, pole olnud justkui nagu ühtki põhjust ühel hetkel, miks peaks sellega jätkama, miks tuleks tasuda kõik need auvõlad, päris võlad ja võib-olla iga teise inimese teekond oleks sellel teel olnud käidud juba üsna kiiresti. Mis selles raamatus siis õigupoolest on, kas siin on see nägemus, kuidas annet teised näevad, või see, mida Anne ise endast arvab ja räägib? Selles raamatus on kõige rohkem annet ennast, ma usun, et nii peakski olema, sest kui kujutame iseennast ühe raamatu peategelaseks kellest räägivad ainult kõik teised, siis kui usutav see pilt meile tegelikult endale tunduks? Anne ise saab endast kõige rohkem rääkida, aga valisin nendeks teisteks rääkijateks inimesed, kes on temaga väga pikalt koostööd teinud, kes on näinud teda läbi aastakümnete ja seetõttu puutunud temaga kokku nii heas kui halvas. Need inimesed on rääkinud mõneti sarnaselt. Omamoodi on see pilt saanud isegi koomiline, omamoodi täiesti heroiline anne võib olla üsna eri varjundeid seal raamatus, usutavasti tuleb see ka välja, aga kõik nad on ühtviisi teda imetlenud imetlenud teda kui inimest, kes on teinud midagi, mida nemad ei mõista just nimelt seda motivatsiooni, jõudu, seda jõudu teha mingisugust asja elu eest iga hinna eest. Kui ma olen andnud raamatus sõnaga mõnele inimesele, kes annet väga otseselt ei tunne, siis ka sellel on andnud oma mõtte. Nad on pidanud jälgima natukene annete, püüdma mõistatada, kuidas väljastpoolt tundub see inimene neile ja üks neist. Linnar Priimägi vastas küsimusele, kas anne peaks lõpetama selle töö ühel päeval kategooriliselt eitavalt. Ütles otsekui anne sellepärast katkestama, siis sellest ei tule mitte midagi head, sest ta on sõltuvuses sellest, mida ta teeb. Niipea, kui ta seda enam teeks, oleks sõltuvuses sellest, mida ta enam ei tee ja see ei tooks mitte kellelegi head, ta peab tegema seda, mis on tema roll. Niikaua kui jõuab, aga tunnistan, Anne perekond ongi teinud oma tööd täpselt nii kaua, kui ta on jõudnud. Vend rabas surmani. Õde töötas veel 70. eluaastani. Pikk päev kas selle raamatu lehekülgedel on siis kogu anne elu tema sünnist kuni tänase päevani, mis ajavahemiku see hõlmab? See kindlasti puudutab nii tema sündi, tema elulugu kui kõik, aga ikkagi, võttes kätte raamatu, mõelda, et see nüüd ongi ühe inimese elu, see on ikkagi nii kena, tinglik peatuda saab mingisugustel, punktidel saab sihilikult mööda minna mingisugustest perioodidest. Aga ilmselt on raamatu mõte siiski anda edasi mingisuguse meeleolu, mingisugune sõnum tulla sellest tinglikkusest välja mingisuguseid teadmisega selle inimese kohta. Iga autor peab lootma, et see sõnum jõuab kohale. Et see sõnum erutab lugejat ja annab talle mingisuguseid mõtteid, mida enamat me saaksime loota. Mõelda vaid, kui palju on raamatuid meie kõigi kodudes riiuleil, kas igaüks neist on andnud kustumatu elamuse, noote? Selles raamatus on palju lehekülgi, millest suure osa võtavad ka pildid, kus need pildid pärit on, palju neid on? Tuleb tunnistada, et ka mina vaatasin oma arhiivi päris korralikult üle, aga Anne ise on küll hoolitsenud ja tema abilised on hoolitsenud selle eest, et ta neist oleks võimalikult palju pilte süstematiseeritult ja ka lapsepõlvest tuli üht-teist toredat veel välja. Ainult pilte. Ma juhin tähelepanu sellele, et raamatu esimeses osas on materjali, mille üle mina küll olen siiralt kade. Nimelt on ema ja isa armastasid tegeleda kirjavahetusega, mis oli läbinisti kirglik, imeilus kõige õpetatumas keeles, mis annab meile juba sajandi esimeste kümnendite kohta nii palju teada seda värvi, seda meeleolu miski nendes kirjades oli, seda oli raske nagu mitteraamatusse panna. Hing laulis sees, kui ma sain jälle mõne fraasi võtta kuskilt, mis annab mõista, millistes oludes isegi anne kasvas, kust ta tuli ja millised olid need asjad, mille üle tema vanemad uhked olid ja mida tähtsaks pidasid. See on teatud mõttes siis ka ajalugu. See on ajalugu just nimelt. See on tükikene veretükikene Pärnu lugu eeskätt Pärnu lugu, aga annab ka kõigile tänastele lugejatele mõista, millist elu elati vabariigi viimastel aastatel enne suurt sõda, mida õigupoolest tähendasid sõjavintsutused kodujätmine, pagulusmaal, leiva nimel, töötamine, sõda kõige otsesemas mõttes. Kui lähedale jõudis sõda ka lastele? Mis sa arvad, kas sellel raamatul on meile midagi õpetada ja mis oleks Öeldakse, et tõelistel kunstnikel peavad kogu aeg käed käima ja mõtted liikuma. Küllap siin on üks ilus eestikeelne sõna selle kõige kohta ja see võiks olla loomusund. Kui inimesel on mingisugune loomus on midagi teha, mis loodetavasti on hea millel on mingisugune väärtus, siis ta peab sellega tegelema, ta on ära valitud. Talle on antud see ülesanne teha tähtsaid asju, teha olulisi asju, ta võib elada 40 50, võib-olla ka 60 70 aastat oma elust alles otsides seda. Aga kui ta ühel päeval on selle leidnud, siis ta peab tegelema sellega sest sellest sünnib meile kõigile tulu. Ma usun, et nüüd on antud ka vihje, mida tähendab Pealkiri hiliskevad, sest anne esimeses eluloootsas võis olla küll saavutusi, suuremaid väiksemaid raadiotööd vältas ju aastakümneid, aga kui tuli see äratundmine, siis oli ka selge, et see on see, millega see inimene annesis tegelema peab. Annaks kõigile meile sellise äratundmise siin elus, olgu see siis varem või hiljem. Selle raamatu valmimisel oli ju teisigi tegijaid, kes need olid. Toimetaja Piret lilleväli, kes on juba õige mitu elule raamatut teinud. Ega mul olnudki nagu kellegagi peale tema väga palju sellest formaadist rääkida, mul ei surutud midagi peale, mulle see väga meeldis küll, tegeldi üsna innukalt sellega, mis ma kirja olin pannud. Suuri vormilise ümberkorraldusi ei tulnud. Küll aga tegelesime lõigu siseselt mõnegi küsimusega üsna aktiivselt ja Piretil seda punast pliiatsit jätkus. Rein Sepp ja see oli see mees, kes pani Kuu küljenduse, ehk siis kujundas kogu selle raamatu ja jäin nende motiivide juurde algusest peale. Millest see raamat ka oma näo on saanud. Tõsi, meil oli tubli heitlus veel kaanefotoga, mis lõpuks saigi Hanne tahtmisel muudetud üsna viimasel hetkel. Aga sisemuses see raamat täpselt selline nagu vein tahtis ja mulle see raamat meeldib. Ja nüüd on see raamat jah, olemas ja kauplustes saadaval hiliskevad hiliskevadise Jazzkaare ajal just sobiv, aga kellele see raamat huvi pakkuda võiks, arvad? Ma usun, et see raamat võiks huvi pakkuda inimestele, kes otsivad oma sisimas midagi, et raamatupoodides käia, seal hakkabki paljudele silmalett, kus on ridamisi igasuguseid eneseabi õpikuid, et kuidas ma saan rikkaks või kuidas ma saan enesega rahu sõlmida või kuidas teha 100 seenepirukat või 1000 hakklihakotletti, nii et ma ise olen õnnelik. Aga võib-olla need on rohkem nagu näpuga näit tuttavad teosed. Ja ega täiskasvanud inimesele ei meeldi ju mingisuguseid otse öeldud fraase tegelikult lugeda, ta jääb igavesti kahtlema küll talle meeldib ise otsida. See raamat peakski olema selline hea koht, kust saab tegelikult mõne lõnga. Kuidas võrrelda end teise inimesega, mõelda, et kas minu elutee pole mitte paljuski olnud sarnane kui palju mulle antud, kui palju kellelegi teisele, kas ma ise olen ikka küllalt pingutanud? Oleme pingutanud hoopis mingisuguste kolmandat, et asjade nimel niisamuti nagu see raamat on pühendumisest, sega loobumisest. Võib-olla on jäänud mõnigi tahkanna elus üsna tagaplaanile, mille üle ta ise õnnelik ei ole. Võib-olla on see perekond? Võib-olla on need lähedased sõbrad? Anne on ka ise tunnistanud selles raamatus, et tegelikult saate loota ainult iseendale. On see valus, rõõmus, õnnelik või täiesti paratamatu tõdemus, seda ma ei oska öelda. Ja nii on ta öelnud ja omamoodi on see üks juhtmõte olnud, sest inimene, kes teab, et tal on midagi nii olulist teha ja ta teab, kui keeruline see tegelikult on seda saavutada, ta mõistab varem või hiljem, et päris samasuguseid kaasamõtlejaid palju ei ole. Nemad teevad ise oma suure asja, kanne ongi valmis, oled seda asja kõike üksi tegema ja ta mõistab, et kui tema nõnda pühendunud, siis teistelt täpselt sama eelduda. Omamoodi ei ole võimalik, see tähendab paraku soolomarssi ja täieliku vastutuse võtmist. Aga kui palju? Jah, on meis kõigis neid sarnaseid jooni, ma usun, et seda on just põnev otsida. Aitäh Märt Treier stuudiosse tulemast ja uut eluloo raamatut. Jätskaar, ellukutsuja stan Ermist pealkirjaga hiliskevad meie kuulajatele tutvustamast. Jazzkaar lõpeb täna Nokia kontserdimajas, kus kell 16 esineb Cabo Verde laulja Maire Andrade Prantsusmaalt ja kell 19 Cameroni päritolu muusik Richard Moona Ameerika ühendriikidest. Jätskaar on sedakorda lõppenud aitäh Anne ERM'ile ja tema abilistele. Džässisõpradele tobias tar kevadega järgmisel aastal ka helikoja saade, millele tegid kaastööd Nele-Eva Stein, Feldja Ivo Heinloo ja milles rääkisid veel EBU jazzi produtsent Hugo sekorania. Džässilauljatar Kadri Voorand ja Anne Ermi elulooraamatu autor Märt Treier on samuti lõpule jõudnud. Saate panid kokku toimetaja Tiina kuningas ja operaatorid Helle baasia, Katrin maadik. Aitäh kuulamast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal sobival ajal?