Kaja tere head, klassikaraadio kuulajad, algab heligaja saade. Lõviosa tänasest heligaja saatest peegeldab möödunud nädala kontserdielu olulisemaid sündmusi. Eetris on mitmed muljed, intervjuud ja muusikakatkendid. Kõigepealt Tallinna kammerorkester, pianist Kalle Randalu ja dirigent Juha kangas andsid möödunud nädalal kaks kontserti Jõhvis ja Peterburi Jaani kirikus. Kavaga eesti heliloojate Jevgeni klassikute teostest. Kuulete intervjuud Kalle Randaluga ning kontserdimuljeid jagama Toomas Velmet. Üheksandal aprillil esinesid Estonia kontserdisaalis Rein Rannap ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Kainas ruubikese dirigeerimisel. Kavas oli vasksi rannad, Piia Tambergi teosed ja kontserti analüüsib helikajas nelevasteinfeld. Teisel ja kolmandal mail toimusid Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdid. Kohtumispaik Tallinn, Vau. Solistid olid sopranit Anu komsi ja Piia komsi ning dirigeeris Anu Tali. Kontserdikeskseks teoseks oli Esapekka Salaneni On ving Eesti esiettekanne. Te kuulete intervjuud helilooja Esapekka saloneniga ning muljeid jagab muusikateaduse üliõpilane Maarja kindel. Tartu Vanemuises tuli lavale ka täna tonitseti ooper, marjastuarda esietendusest räägib Tiiule valt. Kuid helikaja saadet alustame ühe erakordse uudisega. Nimelt eile saabus Tallinna tuntud saksa ooperilavastaja möödunud aastal meie hulgast lahkunud professor Joachim hertsi raamatu- ja plaadikogu, mille ta annetas Eesti muusika ja teatriakadeemiale. Ja tegemist on viimaste aastate suurima rahvusvahelise annetusega. Eesti raamat. Kogudele helgaja. Vikerraadio stuudios on nüüd Joachim hertsi abikaasa muusikateadlane Kristel Pappel. Miks annetas Joachim Hertz oma hiiglasliku raamatu- ja plaadikogu just Eesti muusika ja teatriakadeemiale kui Saksamaal on ju samuti palju olulisi muusikaõppeasutusi, kes oleksid selle raamatukogu üle õnnelikud? Siin on kindlasti mitu põhjust. Muide, sedasama küsiti minu käest just ka Saksamaal ja kõigepealt vahest ikkagi isiklikud põhjused. Kuna Joachim Hertz tundis Eestit, et väga hästi ta käis esmakordselt siin 16 aastat tagasi, võiks juba öelda tegelikult 17 aastat tagasi ja ta tundis ka meie muusika hakkas teemiat, selle ulus, siit selle raamatukogu ta väga kõrgelt hindas. Meie muusikaakadeemia taset on käinud ka kontsertidel, lõpuaktustel ka ooperis, stuudioetendustel ja samas taga nägi, et siin tegelikult oleks just vaja tema väga suurt, ulatusliku ja mitmekülgset raamatukogu ja ka plaadikogu sees just niisugune ajavahemik, mis on, ütleme, 50.-test aastatest kuni siis viimase ajani, ütleme, kuni 90.-te aastate keskpaigani kuni selle ajani, kuidas esimest korda käis. Sellel ajal oli meil kirjanduse hankimine ju väga piiratud ja just nimelt selliseid raamatuid, mis on väga olulised, et kõigepealt muusika ja teatrivaldkonnas, aga ka üldse laiemalt vaimuloolises plaanis. Neid me suuresti ei ole, aga need on just nimelt nendes aastatel hangitud tema poolt tema kogus sest ta käis väga palju ka tööreisidel lavastamas välismaal, alati tuli tagasi raamatutega ja ta pidas väga oluliseks olla kursis kõige sellega, mis toimub intellektuaalsest paaris, aga nagu öeldud, kõigepealt just nimelt muusikas ja teatris. Kas on teada, kui suur täpselt see raamatukogu on, mitu raamatut sinna kuulub ja ka salvestust ehk heliplaati? Kahjuks ma ei oska praegu täpselt ütelda. Ehkki Johann on mitu korda on öelnud, et tegelikult oleks võinud ta hakata arhivaariks talle igasuguste nimekirjade tegemine ja süstematiseerimine väga meeldis, tema teine variant oleks olnud loomaaia direktor, aga lõppkokkuvõttes oli ta siis ooperilavastaja sellest hoolimata meil tegelikult niisugust, et väga täpset nimekiri ja ei olnud nendest raamatutest, me teadsime küll, kus üks või teine raamat tasub. Aga kui palju neid kokku on seda jõudnud ma ka täpselt kindlaks teha enne selle kogu siia transportimist, aga üldise hinnangu järgi nii meie kui ka muusika ja teatriakadeemia raamatukogu juhataja Ilfi Rauna hinnangul, kes ka selle raamatukoguga Saksamaal tutvus on siin ligi 7000 trükist ja vähemalt 1000 helikandjat. Kas siit võib välja tuua mõningaid selliseid rariteete, mida polegi Eestis või pole üldse Euroopas palju saadaval? Kõigepealt ma ütleksin, et ehkki põhiline muusika ja teatrialane kirjandus on tegelikul, et see kogu üsna lientsüklopeediline. Ja siin on ka kirjandust nii filosoofiast, bioloogiast, loodusteadustest, mis minu meelest väga huvitasid samuti keeleteaduslikku kirjandust inimesed, inimeste keeled oli tema üks suuri huviobjekte ja kiriti võiks isegi ütelda ja nii edasi ja nii edasi, seda rida võiks veel täiendada, peale selle on tegelikult väga suur osa raamatuid, albumeid kujutavast kunstist, mis oli ka üks jahi märtsis suuri suuri huvialasid ja võib-olla peale muusika ja teatri kolmas kõige tähtsam valdkond ja see on loomulikult seotud ka ju tema kui ooperilavastaja tegevusega. Ma kardan, et ma praegu kohe niisugusi rariteete, mida nüüd oleks Euroopas vähe ei oska nimetada, ma arvan, et mõningaid on, aga ma ei oska seda praegu nimetada. Aga on nii-öelda tavalisemaid, aga siiski väga olulisi raamatuid kui raamatutest rääkida. Näiteks kuna Johan oli väga nimekas Wagneri lavastaja, siis loomulikult on palju ka vaagnerid käsitlevad tema teoste ainestiku käsitlevat kirjandust või Rihastustraus või Albanderg või ka Verdi või ka näiteks võiks kindlasti Mozartit siin esile tuua. Ja just nimelt niisuguseid raamatuid, mis meil tegelikult puuduvad, kui ta näiteks nägi meie ja siis oli küll, viimati ma arvan, et kuskil 2006. aastal, kui ta nägi meie Haagneri riiulid, mis küll praeguseks on täienenud siis tegelikult just niisugused põhjapanevad, ütleme, seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel ja 90.-te alguses ilmunud raamatut seal täiesti puudusid, mis on siiski meie arvamust ja meie pilti mitte ainult Laagnerist, vaid ka üldse 19. ja 20. ja 21. sajandi teatrist mõjutanud. Kas Joachim hertsil oli ka nii-öelda lemmikautoreid, kelle teoseid kogus? See on väga taibukas küsimus selles mõttes, et ma just eile meenutasin Johani lühiintervjuud, mille ta otsesaates Kesk-Saksa raadiole soli tunniajane otsesaade temaga andis vähem kui kaks nädalat enne oma surma ja, ja üks niisugune lühiküsimus oli ka, et mis on teie lemmikraamat, mis on teie lemmikautojuhile midagi sellist? Ja tema vastas sellele, nii et teda huvitab just nimelt see, mida ta parasjagu loeb mida ta on otsustanud lugeda, ühesõnaga et tegelikult siin on muidu niisugune elektriline vahekord sellel lugemisvalikul ja sellel, mida ta loeb. Ja kui nüüd tõsisemalt öelda, siis ilukirjandusest vahest köök ja Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanduskultuuriloost näiteks 19. sajandi saksa kultuuriloolane Burghardt, mida taga veel lõpuks luges. Või näiteks hoopis Toomas man või pulka. Pani kunst, egiptuse kunst, üks viimaseid raamatuid, mida ta ka jälle nadi lugeise sirvis oli kunsti haloonia käsitlus renessansist renessansi lõpust ja üleminekust baroki juurde. Aga suvel lugest näiteks sellise populaarteadusliku raamatu uhkusega läbi, et kuidas on toit mõjutanud inimkonna ajalugu. Nii et selle raamatukoguhulgas ei ole ainult teaduslik kirjandus, vaid ka ilukirjandust päris palju ja, ja see ongi selle raamatukogu eripärasid. Esimene tingimus, mis jahi märtsil oli, oli see, et see tema raamatukogu peab jääma kokku, ühesõnaga mitte nii, et me valime sealt välja muusikat ja trit kajastavad raamatut, vaid et see peab olema tervik kogu. Ja te ei olnud mitte ainult tema tingimus, vaid see oli ka kogu selle väga suurejoonelise ettevõtmise organiseerija ja finantseerija, Berliin, Nonii kunstide akadeemia arhiivi tingimus. Sest raamatukogu ei ole mitte ainult lihtsalt kogu raamatuid helikandjaid siinjuures, vaid see on teatud mõttes ka nagu uurimisobjekt nendele uurijatele, kes tegelevad või hakkavad tegelema jahime hertsi, loomingulise pärandiga mis puudutab otseselt tema loomingulist pärandit, see tähendab tema käsikirjad, kirja vahet, tus lavastust ettevalmistamisel läbitöötatud materjalid, fotod ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, tema režimärkmed, need kõik on Berliini kunstiakadeemia arhiivis. See arhiiv on saksa keeleruumi kõige suurem, olulisem ja kõige rikkam ja kõige rikkalikum. Seal on esindatud nii teater, muusika, imikonist, kirjandus, kujutav kunst, arhitektuur ja arhiiv peab sellist interdistsiplinaarsust oma tegevuses väga oluliseks ja ka antud projekti Joachim hertsi raamatu- ja plaadikogu transportimine Eestisse oli selle arhiivi jaoks, mis on tegelikult rahvusvahelises koostöös väga kogenenud. Seni kõige kallim projekt ja nad väga tähelepanelikud muidugi jälgivad vaat seda, et kõiki neid nõudmisi, mis oli lepingus leping, sõlmiti juba 1998. aastal et selles lepingus olemas neid tingimusi ka täidetakse. See tähendab ühtlasi ka seda, et jahimehe, Järtsi, raamatu- ja plaadikogu saab omaette ruumi. Ka see oli üks tingimusi, see ruum saab olema Muusikaakadeemia juurdeehituses, mis on tegelikult kogu Muusikaakadeemia ehituse teine järk, mis kunagi jäi lihtsalt Ta stoppama kuhu tuleb ju ka kontserdisaal. Loodetavasti saab see juurdeehitus alustatud ja kunagi ka valmis ja sinna siis tuleb spetsiaalne jahimis Järtsi ruum nii kasutajatele kui kuurijatele. Nendel helikandjatest rääkides võiks arvata, et ooperilavastajana kogu seda eelkõige lavamuusikat. See on tõsi. Ma ainult ütleksin, et ta on niivõrd kukkunud, kuivõrd ta kõigepealt tahtis teada saada tuli väga uudishimulik ja erakordselt vaimuerk kuni oma surmani ja ta hankis kõike seda, mis teda huvitas, mida ta just nimelt tahtis kuulata, mida ta tahtis teada saada, mida ta jõudnud või mis loomulikult oli siis seotud tema lavastustega ja nii et lavamuusikale on siin tõesti oluline koht ja muidugi paljudest ooperites on ka väga mitu erinevat tõlgendust eritus nendest, mida ta lavastas, no näiteks viis Parcifali salvestist ja nii edasi, kui see raamatukogu nüüd kenasti Tallinn on jõudnud Eesti muusika ja teatriakadeemiasse ja Joachim hertsi nimelisse tuppa üles seatud kes siis võivad sinna minna, kas ainult muusikaakadeemia üliõpilased ja õppejõud või ka teised inimesed. Lepingu üks punkt oli, et kogu on avalikult kasutatav ja kättesaadav. See tähendab, et need, kes on Meie lugejad, kes vastavad Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogu kasutajate nõuetele, Need võivad kõik seda kogu kasutada. Suur tänu tulemast täna stuudiosse Kristel Pappel ja tutvustamast Joachim hertsi raamatukogu, mis õige pea on siis avatud Eesti muusika ja teatriakadeemias. Tallinna kammerorkester ja pianist Kalle Randalu, dirigent Juha kangase juhatusel esinesid 29. aprillil jõhvi kontserdimajas ja 30. aprillil Peterburi Jaani kirikus. Kavas olid Lepo Sumera sümfoneem Mozarti klaverikontsert number 13, mida Kalle Randalu esitas esimest korda Kuldar singi klaverikontsert tiino ning Joosep Haydni sümfoonia number 97. Kalle Randalu, teie repertuaaris on rohkem kui 40 kontserti ja väga palju Mozarti kontserte. Täidan isegi Mozarti pianistiks nimetatud. Aga kas teil on meeles, et kuidas teie Mozarti huvi? Ja see on mul väga hästi meeles, algas tõesti ühest konkreetsest lapsepõlveelamusest kuulates väikestele muusikat, tärkas huvi Mozarti vastu ja imetlus ja huvi on siiamaani kestnud ja kasvanud ja kui arvudest rääkida, ma arvan, klaverikontsert on vahepeal juba 50 ringis repertuaari saanud ja iva kangas, aga meil on selline ettevõtmine praegu, et üritame mängida kõik Mozarti klaverikontserdid, kui õnnestub. Ja me ei olegi väga kaugel sellest. Me oleme praeguseks mänginud 18 erinevat kontserti, nii et seal on mõned veel jäänud, et oleks ju tõesti päris huvitav selle suure geeniuse muusikast kõik klaverikontserdid korda ära mängida. Aga siiani ei ole kõiki Mozarti kontserte veel mänginud. Ei ole, ei ole ja seegi tänane kontsert on minu jaoks täiesti uus. Arvestades neid 27 on kokku, siis seal jätkub ikka avastamist veel. Aga see on ka selles mõttes nagu teadlikult ja sihilikult võetud. Ta oleks jälle uus, mida selles avastanud olete. See kontsert on sellest tema perioodist või sellest sarjast, kus ta oli lihtsalt täis sellist sisemist pulbitsevast energiat ja ise täis avastamisrõõmu, mida kõike on võimalik orkestripillide ja orkestripillide erinevate värvidega teha. Ja selles mõttes kontsert nagu pulbitseb sellisest noh, eneseväljendamise tahtmisest ja ja elujõust ka ja, ja tal on niisugune väga tugev sisemine joon siin olemas ja just see niisugune orkestri värvidega mängimiseks teadlik etapp. Et see kontsert on võib-olla üks nendest selle sarja esimeste hulgast, kus niimoodi värvidega on ümber käidud Kas pianisti jaoks on, kui tal on juba hulk kontserte repertuaarist, kas iga järgmise omandamine on kuidagi lihtsam? Ei ole. Iga kontsert on omakorda nagu omaette maailm. Ja see on lausa üllatav, kuidas võib-olla välise. Klassikaliselt ka küllaltki selgepiirilised range traditsiooni varjus on peidus täiesti erinevad maailmad ja ka täiesti erinevad probleemid, ka erinevad emotsioonid, absoluutselt absoluutselt. Aga ma kordan juba siin vist, et sellest sarjast, kus ta teadlikult hakkas mängima valguse ja varjuga ja vahelduvate meeleoludega kurbus ei puutu, sügavus ei puudu kunagi. Tema muusikas, aga ka ja nukrus on võib-olla isegi veel tabavam sõna, mis seda muusikat võib-olla ka tihti iseloomustab. Lisaks päikesele ja särale. Kontrastina on täna kavas Kuldar singi kontsert, Tiina, kas ka see on nõus? Ka see on uus, jälle teine maailm, eks ole, seitsmekümnendatel aastate eesti muusika, nii nagu tol ajal noored heliloojad uut muusikat mõistsid ja kirjutasid. Ja, ja eks ta ole ajastu dokument ja kindlasti ka sellisena huvitav kuulata, millised väljakutsed pianistina pakub. See ei ole tehniliselt raske, aga ta on nõudlik kõlade kujundamise osas ja sellisena ma tean ja tan Kuldar sinki. Ta mängib eri tasandite tämbritega eri tasandite kõlasaartega ja kõlanivoodega ja see ei ole kõige lihtsam ülesanne. Kuidagi seal on seda koostööd dirigent Juha kangadega, te olete vist juba kauaaegsed koostööpartnereid? Meid seob ja ammune ammune koostöö. Me oleme arvukalt arvukalt kontserte koos mänginud kui nüüd lühidalt ja lihtsalt öeldes. Mul on väga hea meel temaga mängida. Täna oleme jõhvi kontserdimajas, homme olete Peterburis, kas pianisti jaoks on mingisugune vahe seal, kas ta esineb? Jõhvis Peterburis Münchenis kusiganes. Pianist lisaks sellele, et saalisti akustikast ja kõikidest muudest tingimustest, millest iga teinegi muusik sõltub ja neist sõltub kõigele lisaks ka veel pillist. Ja see on tõesti igal pool erinev ja teinekord on rõõmsaid üllatusi ja teinekord on halbu üllatusi. Kuidas on Jõhvi klaver, vad, Jõhvi klaver, tahtsingi sinna jõuda, et see siin on rõõmus üllatus, tõesti punane pill ja hästi kõlab. Olen jälginud ka teie poja tegemisi, Kristjan Randalu, tema on läinud džässiteed ja on juba väga hinnatud. Ta sai auhinna. Kuidas teie sellesse suhtute? Mul on väga, väga hea meel jälgida tema käekäiku ja ja eks ma ju teinekord koduski kuula igapäevast tööd ja. Ja harjutamist ja ta on väga järjekindlalt tegutsenud ja, ja käib Oma teed ja seab oma sihte ja on ka väga aktiivne ja järjekindel selles osas ja mul on selle üle lihtsalt tõeliselt hea meel. Siinkõnelejast Kalle Randalu jätkab Toomas Velmet. Alustaks sellest, et ma ei tea, kuidas hääldatakse kreeka keelt et kuidas sümfone hääldatakse asetada tähendab kooskõla ja ja see on minu meelest nii 10-sse see pealkiri sellele teosele. Paremat annab otsida Lepo Sumera. Muidugi oli meister oma pealkirjade osas, lisaks sellele ta oli hea heliga. Ja see teos on muidugi selline teos, mida iga interpreet otsime. Millega alustada? Kontsert kontserdil esimene teos peab olema. Korralik soojendus ja sissejuhatus kogu järgnevale, kaval. Vaat siin selles teoses olid kõik need omadused olemas. Minule isiklikult meeldib eriti Sumera mõte, mida ta on palju kasutanud, nimetatakse need sellised ujuvad harmooniat. See, kuidas peaaegu märkamatult üks harmoonia ujub teisele sisse siis kolmandasse ja nii edasi. Ja ühest küljest ta tekitab sellise ebakindluse. Teisest küljest, kuna harmooniat on jälle väga selgelt lõpuks siis mingi selginemine. See teos on niivõrd nakatav, et ta on vähemalt selle orkestri jutt käib Tallinna kammerorkestrist repertuaaris võrdsustaks selle Erkki-Sven Tüüri showga kammerorkestrile, mõlemad on nad nagu orkestri tunnusmuusik. Vaat selline aktiivsus, täpsus selle juures ja emotsionaalsus. See teos kõlas ka jõhvi kontsertsaalis väga hästi, see on üks väga hea akustikaga kontsertsaal ja see väike orkester täitis terve selle saali. Suur saal. Ja kui nüüd kavast veel rääkida, ma ei tea, kes selle kava tegi, aga see oli väga hästi komponeeritud kava ja Eesti muusika sihukeste väärtteoste asetamine Mozarti Haydeni konteksti oli ideaalne. Kui nüüd edasi rääkida veel eesti muusikast, disKuldar singi kohta öeldi ja seda ütlesid küllalt konservatiivsed oma heliloojad. Et sündinud on Eesti Mozart, ma mäletan täpselt, kui seda ütles Edgar Arro ütles Villem Kapp. Ja muidugi oli palju neid, kellele see absoluutselt ei kõlvanud kuhugi. See käis selle kohta, kui ta 16 aastase poisina muusikakoolis äkki avastati, selline helilooja. Ta õppis Veljo Tormise juures. Ja tema esimene teos, ma ei tea, kas on päris esimene, ei ole. Ma tean, et seda kest, terve kool, kuulavus oli motoorne pur, lesk klaverile. See aastanumber oli siis ju 1958. Selliste helikeelt ei andnud siis veel kuuldut. Flöödikontsert oli järgmine ja kui ma õieti mäletan, siis see oli ka esimene teos, millega tuli lavale Tallinna kammerorkester 1961. aastal Neeme Järvi juhatusel. Kui Kuldar Sink astuski Leningradi konservatooriumisse. Ega seal palju ei käinud, ta oli väga tõsine mees ise omandama igasuguseid tehnikaid ja kuulama palju ja ja selle klaverikontsert Tiina ettekannet. Ma vaatasin suure huviga, sest ma ei tundnud seda teost. Ja kui ma nägin, et seal 1967 kirjutatud, siis ma arvasin, et kuidas see võimalik on, et ma ei tunne seda. Nagu ma kuulsin seda teost, sest ma tunnen seda algusest kuni lõpuni. Sest seal 1963. aastal kirjutatud kontrastid klaverile, kammerorkestrile ma arvan, usaldades oma mälu praegu selle üle muutunud mitte midagi. 1963 tellis selle teose temalt Arbo Valdma ja esitas ka sedasama Tallinna kammerorkestriga. Ja nüüd on päris huvitav, kui siis oli suhe sellesse helikeelde selline, et ah, kuulge, niisugust asja võib ju igaüks võib kirjutada see jää kuskile meelde ja ole hea, laula mulle see ette, mis seal toimub ja ja nii edasi. Siis sellest on nüüd 48 aastat tagasi ja ma mäletan iga figuuri seal igat kõla. Kalle Randalu ja, ja Mozart, ütleme, üks eriline suhe, me oleme ikka väga uhked, et meil on olemas selline interpreet, kes niimoodi valdab Mozartit. Ma ei oska isegi öelda, on see valdamine, see on üks niukene loominguline suhe, et nad oleks pidanud elama vest ühel ajal. Ma isegi ei oska jah seda fenomeni seletada. Muusikast peabki midagi alati saladuseks jääma, kuid midagi väga, et niisugust ürgset onu Randalu Mozarti suhtes. Ma kuulen selles muusikas mitte mingisugust ärevust. Niukest all hoovuses ärevust, mis ei sõltu ei tuuristega mallistega, allegro ostad Aasiast ja ta on olemas kärandos võiga kadentsis. Ja see on üks kõige omasemaid karakteri Joani, Mozarti muusikat minu jaoks. See ei ole ilus ja lihtne muusika, temas on kogu aeg mingisugune sisemuses peitu ärevus, kartus, ahustus millegagi vastu, aga noh, mis seal seotud ikkagi kartuse ja austusega. Ma arvan, et siinkohal tuleks silmad suunata sinna ülespoole. Et ta oli, vaatamata oma vallatusele oli ta väga jumalakartlik inimene. Ja Kalle Randalu vist on ka. Ja kui sellele lisandub veel haruldase keemiaga sinna sobituv dirigent Juha kangas siis ideaalsemad seisukorda nagu ei oskagi soovida. Ja kui nüüd jõuda veel Hayden Itseedurd sümfoonia esitusse siis Hayden viimased sümfooniad on sellised ideaalilähedased partituurid, mis kõlavad niivõrd veatult. Aga selleks peab olema üks väga hea orkester, kes neid esitab. Öeldakse ju, et Hayden sümfooniaorkestri kool selles jõhvi suure saali ma ütleks selle saali akustika kohta. Taanlane, stuudio akustika, ta ei ole Anne kontsertsaali akustika aga ta just salvestust akustika, stuudio akustika ideaalne ja seal kõlasse sümfoonia Naike lausa perfektselt igast aspektist lähtudes nii ehituslikult kui ansambli lihtsalt aga eriti just partituuri niisugune tutikõla alates esimestest kordadest, see oli hästi veenev ja hästi tore. Ja kui öeldakse, et Haydni sümfooniat esitamisest algab, orkestrikultuur ei hakka, lõpetasin siis koos jumalaga, aga sellega on see tase saavutatud. Ja seal kõrgtaset Ja seda ma kuulsin ka kuulajatelt järgmisel päeval Peterburis Jaani kirikus, Peterburis, kus oli järgmisel päeval sama kavaga kontsert. Jaani kiriku akustika on täiesti erinev jõhvist. Mõned asjatundjad ütlevad tema kohta, et see ei kõlba kuhugi. Mõned nende hulka kuulun ka mina ütlevad, et see on akustikat kammermuusikale. Jaani kiriku klaver on Estonia ja see peabki Estonia olema, see tekitab suurt furoori. Peterburis suur silt klaveriküljel Estonia, ah teil on oma pärlivabrik, kujutage ette. Tervel Venemaal ei ole ühtegi klaverivabrikut. Kalle arvamus oli, et ta on veel natuke tuimavõitu aga ta suutis sealt välja võluda väga huvitavaid värve. Ja ma pean ütlema, et Jaani kirikus Peterburis olid Matsutikadentsid niimodi esindatud. Et võttis orkestrantide näod muhelema. See, kuidas ta üle andis nad orkestrile ja kuidas orkester võttis ülena. See oli päris niukene Finess, mida harva kuuleb ja kõik kolm kadentsi olid sellised. Tallinna kammerorkestri kontsert 29. aprillil jõhvi kontserdimajas analüüsis Toomas Velmet. Kontsert kuulub Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaega ning selle vahendavad oma kuulajatele Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Taani, Norra, Islandi, Iiri ja Suurbritannia Anier raadiot. Klassikaraadio eetris on kontsert 19. mail kell 19. Kontserdimuljetega jätkab nelevast Reinhold. 29. aprillil esines Estonia kontserdisaalis Eesti riiklik sümfooniaorkester ja kavas oli muusikat nii meie kui naabermaa läti heliloojatelt. Kontserdil debüteeris ERSO-s noor läti dirigent ainersruubikis kelle rahvusvaheline karjäär siis juba eelmisel aastal, mil tollal siis 31 aastane dirigent võitis Bambergi toimunud Gustav Mahleri rahvusvahelise dirigentide konkursil esimeseks koha ja ehk mäletab teda pisut ka Eesti publik üheksa aasta tagusest ajast, mil ta sai teise preemia Tallinna rahvusvaheliselt koori dirigentide konkursil. Vähesel Rubikes õppinud Läti muusikaakadeemias. Ta on täiendanud end dirigendina ka maris Jansons käe all. Kontserdi avateosena kõlas Eesti esiettekandes Peters, pask sic. Reedab ja teose loomisaastaks on 2009 ja siinsete ettekannet oli saalis kuulamas ka helilooja isiklikult. Umbes 25 minutine teos jaotus laiemas plaanis kolmeks osaks. Algus oli hästi tasane luulev keskmises episoodis jõudis selline vaikne palve jõulisemaks usutunnistuseks ja teose lõpul leidis taas aset suubumine rahulikku ja valgusküllases meeleollu ja kreedo meeleolud kõlalise atmosfääri ja ka keskosas kulminatsiooni kujundamine tuli Ainarsruubitisel väga hästi välja. Vaiksetes osades oli kõla äärmiselt õhuline ja kordagi läinud teoses ka kaduma vajalik sisemine pinge, mis tegi selle esituse tõesti väga nauditavaks. Ja peab ütlema, et kabeeteriks, kas kohe oskab oma teostega kuulajad väga ühisele mõttelainele meelitada olgu siis kõlamas kas või üksainus pillisoolo või korduv väike motiivike või kasvõi kogu orkestri kulminatsioon. Igatahes pakkus vasksi kreedo väga soojaelamuse ja nagu helilooja isegi oma loomingu kohta ütleb, siis tema missiooniks ongi hoida maailma oma helide kaudu harmoonias ja tasakaalus. Kontsert jätkus. Ta kõladega, mis kuulusid Rein Rannapi teosesse Concerto krossoinun movie mento ehk teosega, mis varasemalt on tuntud noorte kontserdi nime all ja lugu on aastast 1981 ja tellitud Eesti Raadio kammerorkestri jaoks Paul Mägi poolt kannab teos on mõjutatud siis Concerto krossazanrist, seal on Rockiliku kiiret pursseerivat rütmi ja samuti ehtrannablike eredaid välgatusi ja muusikalisi kujundeid. Teoses soleerib helilooja ise klahvpillidel ja need 20 minutit mõjusid saalis tõepoolest üsnagi meeleolukalt. Väga ilusasti läbi viidud soolosid pakkusid. Selles loos ka iseäranis meie orkestri kontsertmeistrina, eriti flöödi ja oboerühmas, aga ka muidugi klarneti fagoti viiulil. Kohati vaid tekkis selline mõte, et mis muljet avaldaks muusika siis, kui esitus oleks olnud võib-olla ühe väikese nõksu elavam ja liikuvam. Aga Eino Tambergi pea kolmveerandtunnine ballett-sümfoonia moodustas sellele kontserdile igati väärika teise poole. Teose kolm osa prelüüd Scertzoya nokk, türen kätkevad, sisendas nii balletile kui sümfoonia-le omaseid jooni ja hulgaliselt vahelduvaid erinevaid muusikalisi kujundeid ja olulist tooni annavad sellest teosest puhkpillid, näiteks oli ju ka lisatud saksofon, mida seal kontserdil mängis väga õnnestunult Lauri Sepp. Sümfoonia esitus oli igati õnnestunud olnud ja väga hästi õnnestus selles teoses just keskmine osas Kertso kus oli tunda jõulist ja hoogsat, millist kulgemist Ainarsruubikesel näib olevat väga hea peensus, taju hea tervikutaju kõrval. Ja lisaks väga heale üldisele plaanile suudab Ta sisse elada tõesti pisimatessegi nüanssidesse ja orkester kõlab tema käe all väga laulvalt ja paindlikult. Aga kui tarvis, siis muidugi ka jõuliselt ja võimsalt. Ja eks siis paistab, kuidas läheb sellel noorele dirigendile tulevikus ja kas ta jõuab ka kunagi sama kaugele kui tema kaasmaalased Andri tsässon, sea maris Jansons. Teisel ja kolmandal mail toimusid Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdid. Kohtumispaik Tallinn, vau. Solistid olid sopranite onu komsija piie komsi ning dirigent Anu Tali. Kontserdi kavas olid Eino Tambergi ava fanfaari Esapekka saloneni võng onuving Gustav Mahleri Adaadio sümfooniast number 10 ning Maristravelli sõit number kaks tahnis. Lahe. Teisel mail viibis kontserdil helilooja Esapekka salonen. Esapekka salonen ütleb siin, et ettekanne oli suurepärane ja mul on hea meel, et sain olla selle tunnistajaks. Tahtsin väga kuulda, et kuidas teos kõlab, kui juhatab keegi teine peale minu. Kuna tegemist on ju esmaettekandega Eestis, siis olen väga rõõmus, et sain tulla. Sanojen arvab, et Anu Tali ja Põhjamaade sümfooniaorkestri ettekandes ei peaks mitte midagi muutma sest orkester mängis hästi. Anu juhatas hästi ja solistid Anu ja Piia komsi on teinud seda juba mitmeid kordi. Nii et jäin kõigega väga rahule, ütleb salonen. On vingi, pole maailmas väga palju esitatud, millised on selle teose keerukused? Kõigepealt on vaja kahte sopranit, vastab salonen, kes suudaksid laulda vokaalpartiisid, mis on erakordselt keerulised ja kõrged ja mille ma spetsiaalselt kirjutasin just õdedele komsidele. Esapekka salonen on dirigeerinud paljusid nimekaid orkestreid, kuid milline on tema arvamus Põhjamaade sümfooniaorkestrist? Kuid neile on omane ka väga eriline energia ja hingus, mida tekitab see eri tausta ja traditsioonide kokkusulamine. Salonen arvab, et see on väga huvitav. Orkestri kõla on võimas, intensiivne ja värske. Küsin Salaneelt, et kas Anu Tali tegi dirigeerides midagi täiesti teisiti, kui teeks tema. Vastab EK? Jah, ta tegi midagi, mida mina teen teistmoodi. Aga selles seisnebki muusika, ilu, et on erinevaid vaatepunkte. Mina kui helilooja annan ainult soovitusi ja muusika ime sünnib alles siis, kui andekas muusik vaatab partituuri ning teeb oma otsustused. Kunstilised peegeldused, tuginedes kirja pandud partituurile. Seetõttu mingi heliloojalt põnev kuulda erinevaid esitusi. Just neid momente, mida muusik interpreteerib teisiti. Kui helilooja ise, kuid teisest küljest, kui mina seda teost esitan, olen samuti ainult. Mitte nii, et Anu tõlgendust oli väga huvitav kuulata ja arvan, et ma õppisin sealt samuti veidi. Subioosu olete siis nõus sellega, et teie teoseid võib tõlgendada täiesti eri moel. Sellises muusikas, mis eksisteerib trükitud partituuri kujul, ongi kogu asja mõte see et teeme seda, mida helilooja on ette näinud andes sellele abstraktse asjale elavate inimeste abil elu. Loomulikult on olemas eri vaatenurgad ja palju eri võimalusi esitada üht muusikapala kuid peaasi, ainsa ellu äratada. Ja minu kui helilooja jaoks on kõige põnevam osa näha, kuidas andekad inimesed soovivad esitada minu muusikat ning toovad välja sealt omadused, mida ma ise võib-olla märganudki pole. Ja kasutavad lahendusi, millele ma ise poleks tulnud. Nii et iga kord, kui kuulen oma muusikat elavas ettekandes ja eriti sellisel tasemel õpin midagi uut ja see on väga inspireeriv. Salonen tegutseb nii dirigendi kui heliloojana. Kas need tegevused toetavad omamoodi teineteist? Mingil määral need tegevused aitavad 11 tõepoolest üks laps alanenud, aga samas odavad üksteisele probleeme ja seda just ajakasutuse mõttes. Kuid loomulikult tunnen ma hästi orkestrit, oma dirigenditööd, õpitum ja dirigendina, tunnen ma ka heliloomingu olemust ja võin omal moel Ennast teose heliloojana ette kujutada tänu sellele, et olen ise komponeerimisega nii kaua tegelenud aga teiselt poolt Jälle ei näe ma endas kahte eri inimest, siin on vaid ühe asja, kaks eri tahku. Salalini üks viimane väljakutse heliloojana oli paar kuud tagasi festival Pariisis kus esitati peaaegu kogu tema looming. Prantsuse raadio orkester mängis teatri Düsse ateljees 39 teost 13-l kontserdil veebruarikuu jooksul. 30 aastat tagasi ja teised on veel värsked. Kui rääkida väljakutsetest dirigendina, siis päev pärast seda, kui festival lõppes, lendasin. Taevasse, et juhatada kaks nädalat Chicago sümfooniaorkestrit ning seejärel töötasin kolm nädalat New Yorgi Filharmoonikute, ka Ungari muusikafestivalil, juhatades Spartaki, Ligeti ja Haydni teoseid. Praegu on mul paar vaba nädalat ja seetõttu otsustasingi tulla Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdile. Vahepeal, kas kavatsete selle paari vaba nädala jooksul midagi iga komponeerida? Tegelikult õpin oma järgmist indekseerimistööd, kuna kavatsen suvel ooperis juhatada järgmine komponeerimist. Periood algab juulis. Siin kõneles dirigent ja helilooja Esapekka salonen, kes viibis teisel mail Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdil, et kuulata oma teose ving onuving Eesti esiettekannet. Muusikateaduse üliõpilane Maarja, kindel. Milline üldmulje jäi sulle sellest kontserdist? Üldmulje jäi väga hea, mulle meeldis kava valik, ma isegi ütleks, et Põhjamaade sümfooniaorkestri üks firmamärke on väga põnev ja kuulama kutsuv teoste valik kontsertidel. Seekord eriti muidugi ving ving püüavad ma tahaksin muidugi lihtsalt kiita juba selle eest, et niivõrd keerukas ja nõudlik teos võeti kavva ja et tänu sellele oli meie publikul võimalik seda elavas ettekandes kuulata. Samas on muidugi väga põnev. Ühest küljest on ta selline kuulajasõbralik kõrvasõbralik, see väga huvitav muusika, seal toimub väga palju ja teisest küljest kasutab ta kaasaegseid väljendusvahendeid, näiteks sämplerit, taotleb ruumilist kõla, on kasutatud kõlareid, mis on asetatud erinevatesse kohtadesse saalis ja muidugi väga suur erinevate haruldaste pillidega orkester, mis võimaldab siis huvitavaid ja põnevaid kõlasid, saavutada või leida ja kasutada neid oma teoses. Anu Tali ja ütles, et ta leiab, et vingo mingis on tuid intressionismile sarnaseid jooni siis selles suhtes ma olen temaga väga nõus, et kõlavärvide väga olulised selles teoses. Ja kui ma nüüd seda Out kuulasin, siis mul tekkis tunne, et ma viibin kuskil kosmilises ruumis. Ja eelkõige tingisid siis seda kaks koloratuur sopranit, kes esitasid minu arvates täiesti ebamaiseid, lausa üleinimlikult kõrgeid helisid. Ja see oli väga huvitav ja lisaks sellele Level ka need kaks sopranit, Anu ja pea komsi nägid. Efektsed Neil olid sellised leek, oranzid, õhulised, kleidid ja kogu see tervik mõjus niiviisi, et mul tekkis silme ette pilt sireenidest. Aga need ei olnud tavalised sireenid, vaid sellised kosmilised või tulevikust tulnud sireenid. No kena silla moodustas selle Vau teosega impressionistliku moristravelli sõid tahnilise loe. Minu jaoks oli see selle kontserdi pärl kindlasti kõige veenvam kõige Gazaro esitus ja mis mulle eriti meeldis, et kui Ravelli puhul me teame, kõlavärvid on väga olulised, aga novelliloomingus muusikas on olulisel kohal rütm. Ja Põhjamaade sümfooniaorkestri puhul esituses mulle meeldiski sisemine intensiivsus või põlemine see kajastus ka esituses. Jaa, see asi, mis tuli eriti hästi novellis välja, mis on üldse Anule ka iseloomulik, on kombinatsioonide ehitus. Et mulle väga meeldib, kuidas ta hoiab pinget, kuidas ta järk-järgult ehitab üles kulminatsiooni, kuidas siis, Ühel hetkel eriti just Ravellis kõik see suur ja maailm, see mingi tohutult suur avarus lihtsalt tegi, tuleb su peale see väga-väga võimas. Kontserdil oli kavas veel. Mahleri 10. sümfoonia Adža mida öelda selle teose kohta üldiselt? Mulle maaler meeldis, eriti sümpaatsed oli tempo valikud kuidas Anu Tali suutis kõiki puhanguid väga maaliliselt välja joonistada orkestriga, kuidas ta ei kartnud võtta aega muusika jaoks ja selle maakleri puhul võib-olla häiris mind ainult, et üks osa, see keskmine osa töötluse, osa, kus tekkisid mingisugused suured probleemid intonatsiooniga keelpillidest ma ei tea, millega seda seletada, sest üldised Põhjamaade sümfooniaorkestrile mängib väga hästi mängutehniliselt. Et ma ei teagi, millest see tuli, aga aga see natukene minu jaoks võib-olla sa kogu mõju viis alla. Muusikateaduse üliõpilane Maarja kindel kanalüüsis Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserti. Vau, mis toimus Estonia kontserdisaalis kolmandail mail. Viiendal mail esietendus Tartu Vanemuises kaetanud Unitseti ooper marjastuarda. Etenduse muusikajuht ja dirigent on Mihkel Kütson, lavastaja Roman Hoven pitser ja kunstnik Roy žbaan Saksamaalt. Osades alla Popovi Aila Assani, Karmen Puis, Valentiina kreemen, objekt palašov Atlan Karp ja Märt Jakobson. Esietendusel käis Tiiu Levalt. 1776. aastal ilmunud Friedrich maks fon klingeri kirjatüki pealkiri šturmunud rangtorm ja tung sai imelikul kombel aastakümneid hiljem ühe lühikest aega väga olulise moevoolu tähiseks. Ja selle sisu võib olla üks eredamaid näiteid on Friedrich Schilleri oma värstragöödiatega. Tema teosed inspireerisid mitte ainult häid näitlejaid hilisematel aegadel, vaid ka heliloojaid ja meie päevadeni vapustavad ooperisõpru näiteks nii Verdi Luisa Miller, mis on salakavaluse ja armastuse ainetel. Don Carlos röövlid ja 1800. aastal valminud Marija Stewart sai 1835. aastal kaetanudonitseti loomingu kaudu. Mitmes mõttes. Aukoha oli maailmas see, et esietendusele tolles ajas järgnes tänu igat sorti intriigidele küll seal lauljannade vahel ja nii edasi. Tekkis ligi 100 kolmekümneaastane vaikus kuid meie jaoks ei kahanda see teost ja tema väärtust. See on superteos juhul, kui teatris on Maria Malibrani taolised lauljad. Ma ei julge seda võrdlust tuua. Lauljanna, kes elas 1808 kuni 1836 seega ainult 26 aastaseks jättis väga suure jälje nii-öelda vokaalajalukku. Tema õde Paulina Ardo. Mõlemad olid nad ääretult head lauljad. Suure diapasooniga täiusliku tehnikaga ja oma hispaania päritolu tõttu ilmselt ka äärmiselt emotsionaalsed ja sisukad, lauljad ja nii ka praeguses Vanemuise teatris on õnnelik aeg. Eilses esietenduses esines küll külalisena, haljas oli kuid omas koosseisus on ka alla Popova Maria osas ja seda tahaks tulevikus veel kuulata. Aga nüüd siis sellest marjast Joardi või nagu ta on itaaliapäraselt marjast, Joarda esietendusest Vanemuises teatrit võib õnnitleda. Sündinud on elamusi pakkuv etendus, seda eelkõige lauljate ja lavastaja väga tasa, vägisele sümbioosi. Niisiis jah, esietendusel laulnud Aili assoni ja Karmen Puis vastavalt Mariaajaile sa beta rollides mitte ainult ei laiunud vaimustavalt hästi paika. Rollisisesed heitlused olid läbi elatud ja suure sisestusjõuga kuulajani läkitatud. Need olid kaks täisväärtuslikku tragedi jänni, nagu neid kutsuti prantsuse teatris. See intensiivsus ja plastiline filigraalsus oleks, ma usun, rahuldanud nii sillerit kui tonitsetit. Needuseks on saanud lauljatele allergia, mis tekib just kevadisel tärkamise ajal. Ja nimelt eilne külaline Peterburi Maria teatrist olek parašov oli saanud õietolmuallergia ja selle tagajärjel peaaegu hääletuks jäänud. Kuid ta võitles kangelaslikult ja no kuulda oli, et esimene tunde märku esimeses okta vis lihtsalt no kõla ei ole, see tähendab seda, et häälepaelad ei sulgu. Kuid oma hea koolituse ja oma äärmiselt silmatorkava musikaalsusega suutis ta ikkagi olla heaks ja kirglikuks partneriks ja lõi küllaltki veenva rolli kõigest hoolimata. Meeldiv kogemus oli kuulata ka Märt Jakobsoni ja tan karbi tõelisi suuri ooperi jaoks olulisele vääringuga hääli. Märt Jakobson oli ka Rolli reljeefne. Tema soe suhe Mariasse oli selgelt tajutav ja seda väljendasid just ka häälevärvid ülemvarahoidja Lordsessil Andonitseetilt saanud vähest muusikalist materjali. Kuid sisulises mõttes annab Atlangarbil veel otsida tuge vast näiteks silleri värssdraamast. Sest on ju see mees just üks vihasemaid võimuvõitluse käivitajaid ja Eliisa Vetta kuritööle tõukajaid tema häälepotentsiaal päratu ning seal on veel palju avastamata. Lavastuse kunstniku mäng Henry kaheksandat kujutava maaliga on kindlalt raamistav ja sisuliselt äärmiselt toe. See kahe naise siseehituse vastandpooluste mäng, mida võimaldab muusika ja lauljannade fantaasia on saanud ka temapoolselt kostüümide mänguga tugevat toetust. Absoluutselt identne valge kleit, nii ühe kui teise seljas on vihje, et mõlematel on soov tunda saada omakasupüüdmatult ja puhasti kirglikku armastust. Ja muidugi see kuulus veripunase voodriga, Maria seljas, reedab et ka tema ihaldab võimuskeptrit kui ka krooni. Lavastuslikult on selles etenduses veel palju Fenesse, mille üle peab veidi pikemalt mõtisklema. Ja kuna on soov kindlasti näha ka alla Poporased etendust, siis saab jälgida võib-olla kõiki neid väikseid, niisuguseid kaasaega toodud vihjeid ja helidega, mänge vanadelt nii-öelda ragisevatelt plaatidelt, helindeid kuulates ja nii edasi. Nimelt Mihkel Kütsunud äärmiselt ratsionaalse natuuriga dirigent minu jaoks ja tõenäoliselt Belkanto maailm pole just päris tema maailm oleks oodanud orkestrile Pikema hingusega, fraasikujundust ja väikese koosseisuga kooristseenid saaks vist ka erksamaks nii rütmikkuse kui ka paksuse kaudu kujundada. Kuid igal juhul jääb see lavastus üheks eredamaks, mida on viimastel aastatel Vanemuises näinud ja kuulnud ja soovitan kõikidel ooperisõpradele. Tonitseti ooperi marjastuarda esietendusest Tartu Vanemuises rääkis Tiiule valt Seitsmenda mai heligajale tegid kaastööd nelevasteinfeld maarjakindel Tiiu Lewald ja Toomas Velmet. Helioperaatorid olid Katrin maadike, Helle Paas toimetas Karin kopra. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.