No ega siin mingit ühest reeglit ei ole, ikkagi abielu on kahe inimese vaheline vastastikune suhe ja nii kuidas abikaasad seda sätivad, mida on erinevates riikides anda abielu, on ta siis seaduslikult vormistatud abielu anda homoseksuaalne abielu? Neid variante on igasuguseid, nii et mingit niisugust üldist ühest Euroopa seadust Euroopa Liidu seaduste abielu kohta olemas ei ole, igas riigis on see eraldi reguleeritud. Ja noh, ikkagi üksikisiku tasandile tulles, mina olen kõrvaline küll sellel seisukohal, et see on sügavalt kahe inimese vaheline isiklik asi. Euroopa riikides on tehtud väga palju uuringuid ju, ütleme mitte abielu, vaid kooselu kohta, milline kooselu vorm praegu kõige enam levib? Kindlasti abielu, selle osatähtsus, kasvanud kõik statistikanäitajad näitavad seda ka see võib-olla tuleb sellest, et just eriti ütleme, selle abielu vormistamine on pigem edasi lükkunud ja noored elavad võib-olla vabaabielu koos viis-kuus-seitse aastat, ennem kui nad üldse abielluvad selle noh, nii-ütelda juriidiliselt vormistavad. Tõenäoliselt on sealse osatähtsus tõusnud ja ja teada värk ka Eestis on tegelikult tendents selles suunas, et abiellutakse hiljem lapsi sünnitatakse hiljem, kui ütleme 10 aastat tagasi. Kui paljudes Euroopa riikides on seaduslikult lubatud homoabielu? Ma praegu ei julgegi kohe peast ütelda, ma tean seda tandan igal maades, Prantsusmaal, Taanis. Aga neid maid tuleb kogu aeg juurde. Neid maid tuleb juurde ja ma isiklikult olen veendunud, et ka Eestis, kui me hakkame praegu arutama riigikogus õige pea seda perekonnaõiguse eelnõud, mis ka tegelikult Eestis ju sätib suhtlema, et põhimõtteliselt teistele alustele, siis siis tõenäoliselt tullakse ka varem või hiljem Eestis selle homoseksuaalse abielu või kooselu juurde, oleneb siis, kuidas teda nimetada, sest et kui ikkagi kaks inimest ühe katuse all elavad ühiselt vara soetavad ühiselt kulutavad, siis sellele peavad järgnema ka teatud õiguslikud tagajärjed. Muidugi on seda võimalik ka tänapäeval. No nii või teisiti kahe inimese vahel igasuguste erinevate lepingutega reguleerida, millised on need põhilised erinevused, ütleme, suuremate Euroopa riikide perekonnaseadusandlust ja Eesti vahel? No praegu, kui nüüd käesolevat hetke seadusandlust Eestis võrrelda, siis abielu kestel soetatud on automaatselt ühisvara ja kuulub aga siis võrdselt jagamisele abikaasade vahel kui see abielu lõpp. See on niisugune rusikareegel ja on terve rida Euroopa riike, kus tegelikult sama põhimõte on täna kasutusel nagu näiteks Hollandis või Itaalias. Kuid siiski, suuremas osas Euroopa riikides on mindud seda teed, et abielu kestel soetatud vara automaatselt ühisvara vaid kumbki abikaasa säilitab oma isiklikud varalised õigused ja kohustused. Ja nüüd see ühisvara ja moment, kui nüüd ikkagi ka abielu tuleb hakata mingitel põhjustel lahutama, siis selleks puhuks, et tagada abikaasade niisugused võrdsed õigused. Sellele varale on mindud paljudes riikides seda teed, et sõlmitakse koos abielulepinguga abieluvara ühisläbi või ütleme, seda nimetatakse erinevalt, kas ühisvara, leping või, või abieluvara ühisläbinud, nii et selle niisuguse lepinguga siis reguleeritakse ja tagatakse mõlema poole õigused, juhuks kui see abielu peaks lõppema.