Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 28.-st oktoobrist. Stuudios toimetaja Tõnu Karjatse. Tornini möödus Eestist suhteliselt rahulikult, üleujutusi ette ei tulnud, küll aga takistas luu tuul laeva ja lennuliiklust. Elektrita on praegugi. 8700 majapidamist jättis elektrita majapidamisega Soomes Leningradi oblastis asuva Sosnovõi Bori tuumajaamas lülitusega tormi tõttu automaatselt välja üks energiaplokk ja Neeva Veetase kerkis kriitilise piirini Riiasandaalitseti nõukogude sõjaväelaste mälestusmärgi kallal. Tartu Ülikoolis toimus sügisene psühholoogia konverents. Kas psühholoogidel on õigus? Seekord oli tähelepanu kohtumiseks Loogia ja valetamine. Pärnu teatris. Endla esietendab täna Friedebert Tuglase väike Illimar, lavastajaks Tiit palu ja peaosas Jüri Vlassov. Ilm on eeloleval ööl pilves selgimistega, sajab vihma ja lörtsi. Tuule kiirus on rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Külma võib öösel tulla kuni viis kraadi. Homseks tuul vaibub ja ilm muutub jahedamaks. Kogu päeva oleme jälginud öise sügistormi tagajärgedega seonduvat ülevaate sellest, milline on praegune olukord elektrikatkestuste, laevaühenduste ja päästeameti väljakutsetega. Mälberg ehk ilm on läinud üle Eesti paremaks ja tuul enamasti vaibunud, on Eesti energia hädas Virumaa ja Kagu-Eestiga, kus ilm on halvenenud ja seetõttu elektrikatkestuse juurde tulnud. Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak. Kokku on praeguse hetkega üle Eesti elektrita veel 8700 majapidamist. Olukord on märgatavalt paranenud saartel, kus on veel 48 ja Pärnumaal, kus on 37 elektrita majapidamist. Aga teistes piirkondades on asi jälle natukene keerulisemaks läinud. Palju rikkebrigaade väljas? Praegu rikkebrigaad on juurde tulnud, hetkeseisuga on neid ligi 150, mis teeb rohkem kui 300 meest üle Eesti, kes aktiivselt tegelevad rikete kõrvaldamisega. Praegu on veel vara vist ennustada, mis ajaks võiks korda saada. Kui nüüd ilmaolud peaksid jätkuvalt paranema ka nendest keerulisemates piirkondades, et siis on lootust, et täna õhtuks suuremat riket saab ikkagi kõrvaldatud. Et kindlasti jääb ööseks ja homseks veel mitmeid väiksemaid kohti. Kas maha kukkunud elektriliinidest on palju teatatud? On teatatud, et meie klienditelefon on ka täisvõimsusel tööl olnud, seal on 30 klienditeenindajad, kes kõik paralleelselt võtavad kõnesid vastu on puudest teatatud, mis on liinide peale kukkunud, on kõva tuulega murdunud liinil, sest on elektriliine, mis on katki läinud, et kindlasti siinkohal tahaks veel edasi öelda hoiatus kõigile inimestele, et mitte kindlasti läheneda maha kukkunud liimidele ega neid kuidagi puudutada, sest need võivad olla veel pinge all. Praegu ongi keerulisemaks muutunud olukord Kagu-Eestis, Võrumaal, Põlvamaal, Valgamaal ja siis Virumaal ka, kus on veel lörts, ka ilmaolud halvad. Arstide töö on keerulisem, et seal võivad selliseid trikke kohad olla natuke kauem aega võtta. Palun säilita kannatust, et kindlasti andke meile teada nendest riketest, et telefonil üks kolm-neli kolm, kui samal numbril saab saata SMS-i. Rain börs päästeametist ütles, et nemad on saanud praeguseks 331 väljakutset. Enamus kutsuda on ikkagi kõik langenud puud ehk et siis tormi tõttu teele kukkunud puud selliseid suuremaid nii-öelda ohvreid ja purustusi tegelikult ei olegi inimvigastusi neile peatud. Üks gastros on Ida-Virumaal, mis tahab ära lennata, ehk siis seal kohapeal tegutsetakse, et see ratas on veel alles, aga aga võttis tuule alla. Tallinnast on vist kõige rohkem väljakutseid olnud. Jah, et kui kokku on kutsed 331, siis Tallinnas on nendest 88, märgneb Harjumaa 79 kutset. Rain torsi sõnul on viimaste tundidega väljakutseid veidi vähemaks jäänud. Laevaliiklus mandri ja saarte vahel on taastunud, kinnitab Väinamere Liinide infojuht Hannes Saar. Kuivastu-Virtsu vahel on hetkel sõitmas kaks suurt parvlaevakoola ja Regula laevad sõidavad ilma graafikuta. Heltermaa-Rohuküla vahel sõidavad parvlaevad Ofelia ja Scania. Kell 16 30 rohu. Lisareis ei saanudki päris täis ja kell 18 30 väljuksist parvlaev Scania veel rohukülast. Vajadusel tehakse ka lisareise. Edaspidi sõidetakse siis nii kaua ilma graafikuta, kui on reipid. Kui ei ole enam vajadust, siis sõidetakse graafiku järgi niikaua kui ilmastik lubab. Tuul on tõsiselt vaibunud. Hetkel oli Virtsu-Kuivastu vahel 14 meetrit sekundis. Ka meie lähinaabrite juures on töös päästeametid ja tormikahjustuste likvideerimisega nimelt Soomes, siis oli mõni tund tagasi veel elektrita ligi 10000 majapidamist, neist enamik Lõuna-Soomes. Lääne-Soomest löömises aga põrkasid halva ilma tõttu kokku reisibuss ja sõiduauto, vigastada sai seal 17 inimest. Rootsis oli juba keskööks likvideeritud suurem osa elektririkkeid ning eile oli seal elektrita ligi 30000 majapidamist. Leningradi tuumaelektrijaama teine energiaplokk Sosnovõi Boris peatas automaatselt tormi tõttu erakorralise olukorra. Põhjus oli rasked ilmastikutingimused, muuhulgas siis ka torm. Peterburi linna ja Leningradi ning Pihkva oblastile anti tormihoiatus. Hommikul otsustasid Peterburi võimud sulgedega kaks metroojaama. Neeva jõe veetase oli tõusnud kriitilise piirini ja veetase on endiselt seal kõrge, ulatudes enam kui kaks meetrit üle Kroonlinna nulli. Hitter tassi andmetel on tegemist 300. üle ujutusega linna ajaloos. Läti pealinnas Riias alati ööl vastu tänast muidugi ka üle Daugava vasakkaldal asuv nõukogude sõdurite mälestusmärk. Riigipolitseist öeldi BNS-ile, et juhtunu uurimiseks alustati kriminaalprotsessi. Vale otsitakse. 1980. aastal rajatud monument on vandalismiaktides korduvalt kannatada saanud. Üheksa aastat tagasi üritati seda isegi õhkida ka sinna mälestusmärgi juurde paigutatud videoga kaamera. Prantsusmaa tänavarahutuste esimene aastapäev möödus üldjoontes rahulikult, süüdati põlema vaid kaks bussi ja vahistati 25 meeleavaldajat. Juba eile suurendasid prantsuse korrakaitsejõud tänavapatrull uute rahutuste kartuses 4000 politseiniku võrra, tuluusis Meos Pariisi kirdepoolses eeslinnas klišee. Taas koos rahutused mullu alguse said. Ründasid oled ka politseinikke ning süütasid autosid. Eile osales kuni 500 inimest rahumeelses rongkäigus mälestada aasta tagasi hukkunud kaht noort immigranti. Nende hukkamine põhjustaski siis mullu kolm nädalat kestnud kokkupõrked prantsuse politsei ja peamiselt Põhja-Aafrika päritolu noorte vahel. Elevandiluurannikult saadeti Prantsusmaa poole teele laadung väidetavalt tankeril propoquaala pärit mürgiste ainetega saastunud pinnast. Laadungi võtab Prantsusmaal vastu ohtlike jäätmetega tegelev ettevõte, et neid siis kahjutuks muuta. Augustis andis propaganda valan mürgised jäätmed ambitsiooni sadamas üle kohalikule firmale. Esse jäätmed hävitaks jäätmed sattusid aga linnaümbruse prügimägedele ja nende põhjustatud mürgitusse suri 10 inimest ning tuhanded vajasid arstiabi. Taas Eestisse Tartu Ülikoolis toimus sügisene psühholoogia konverents. Kas psühholoogidel on õigus? Seekord oli tähelepanu kohtupsühholoogia ja valetamine. Ott Järvela räägib lähemalt. Tartu Ülikooli psühholoogia osakond korraldas täna koostöös Eesti psühholoogide liiduga konverentsi teemal, kas psühholoogidel on õigus. Tegemist oli juriidika Psühholoogia ühisprobleemidele keskenduma konverentsiga. Sarnaseid üritusi korraldab tark Ülikooli psühholoogia osakond igal sügisel ja seekord oli peatähelepanu all kohtupsühholoogia ning valetamine. Üks käsitletud teemasid oli lapstunnistajate ütlustega seotud probleemid. Ettekande pidanud Kristjan Kask Lesteri ülikoolist tõdes, et lastelt tunnistuste võtmisel on väga tähtis uurija poolne põhjalik eeltöö. Laste küsitlemisel on hästi oluline struktuurne küsitlemine, ehk siis see, et uurija enda peas paneb kokku pildi, mida ta täpselt, mis järjekorras mida küsib ja et, et oluline on, et laps saaks ka ise kõigepealt ära rääkida seda, mis toimus, alles siis tuleks küsitlemise osa, et kus siis täpsustatakse ja püütakse seda infot niivõrd palju, kui võimalik kätte saada. Eestis on olukord Kristjan Kase sõnul kõikuv. Palju oleneb sellest, kas konkreetset küsitlust läbi viiv uurija on vastavate meetoditega kursis. Oleneb hästi palju uurijast endast, et kui palju ta minut kas erinevatel täienduskoolitustel või mis meetodilt oma küsitlemisel kasutab. Teaduspõhiste meetodite rakendamisega annab veel palju ära teha, ma arvan, Eestis näiteks kognitiivset intervjuud laste puhul ka reaalselt rakendama hakata mis on leitud olevat nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Üks oluline meetod siis laste tunnistuste paremaks muutmisel. Konverentsil kõneldi ka pseudoloogia fantastika sündroomist vastuoludes tahtluse mõistmisel, mälestuste usaldusväärsusest ja kognitiivse neuroteaduse edusammudest valetamise avastamisel. Ott Järvela Eesti Raadio Tartu stuudio. Pärnu teatris Endla esietendub Friedebert Tuglase väike Illimar Toomas šalda annab teada Pärnu teatri 95.-le sünnipäevale pühendatud nädal hakkab läbi saama selle tähtsaim sündmus on tänane esietendus Eesti kutselise teatri sajandat ja Endla 95.-st sünnipäevast. Vähemalt võttis teater vastu otsuse, et sel aastal jõuavad vaataja ette vaid eesti dramaturgia põhinevad lavastused. Nii ka täna, kui esietendub Endla peanäitejuhi Tiit palu dramatiseeritud ja lavastatud Friedebert Tuglase väike Illimar selged pildid lapsepõlvest. Tiit palu. Sai kätte võetud selline lapsepõlvest pajatav raamat siis Friedebert Tuglased, mis Ta on ilmselt üks üks selgemaid lapsepõlve mälestusi, seda enam, et ta on nii tähtsalt kirjanikult nagu Tuglas nii ilusasti kirjutatud, ilmselt ei ole tegemist lihtsalt loo ära jutustamiseks, selles mõttes ta ei ole klassikaline, kuigi ka selliste reaalsete vahendite kasutamine on juba niivõrd tavaline, et selle kohta teiselt poolt võib-olla öelda, et klassikaline võib-olla peaks peaks märkima seda, et me arvame, et see tükk, see lavastus on vaatamiseks gümnaasiumiealistele vanemale. Väikest Illimari lugenuile võib tulla üllatusena, et väikese Illimari osas on tänaseks 37 aastat Pärnu teatrilaval olnud Jüri Vlassov. See hakkas kohe ruttu paaritama, et ahaa, et mismoodi saab olema, no ja nyyd umbes tuligi nagu ma arvasin, et vana ja elu näinud mees jõuab oma lapsepõlvemaile ja nagu sulandub sellesse mälestustesse, mida ta mäletab, justkui ta oli kuskil kolme, nelja aastane, näeb kõiki oma neid selleaegseid, mõisa inimesi, seal kasutab ilusat Tuglase laiendusliku ja ei leegilist keelt. Ja nii ta siis rändab seal oma lapsepõlveaegadest, palju sellest, mis publik laval näeb, on Jüri Vlassov enda lapsepõlve. Vaata, huvitav on see, kui ma lugesin lapsepõlves väikest Illimari, siis ma lugesin üks, neli lehekülge ja ma viskasin selle raamatu minema, sest et minu jaoks oli see nii igav, et ma ei tahtnud seda nähagi. Ja veel, kui ma siin olin vähekene, haige ja kipsist siis ma lugesin selle uuesti läbi ja mulle väga meeldis, sest just vot sellises eas tulevad need pildid ette, mida ma ise mäletan ka oma lapsepõlvest ja Tuglas on seda nii hästi kirjeldanud, et mul tulid tõesti ette oma lapsepõlve noh, väikeste detailide jälgimine, kuskil mingi lagunenud müür või need on praegu mul silme ees ja selles mõttes on, need lähevad kokku küll Illimari. Peale Jüri Vlassov mängivad Endla uuslavastuses Liina Tennosaar, kallin äret, Feliks Kark, Ahti pudersell, Sepo Seeman ja Tambetsi elling. Kunstnikutöö tegi Silver Vahtre. Valgus kunstnikkonna Margus vaigur, muusikajuht Feliks Kütt. Meeleolu lisavad laulud Marie Underi sõnadele. Suveaeg saab tänase ööga läbi öösel kell neli läheb Eesti üle, siis talveajale ja kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi. Sellega läheb siis Eesti sarnaselt enamikule Euroopa riikidele üle talvisele ajaarvamisele. Suveaeg hakkab taas kehtima märtsi viimasest pühapäevast. Ilm on öösel hell, pilves selgimistega, kohati võib tulla vihma ja lörtsi. Puhub loodetuul kuus kuni 11, öö hakul rannikul puhanguti 13 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb öösel kahe soojakraadi ja kolme külmakraadi vahele. Kohati võib külma tulla kuni viis kraadi. Homne ilm on vahelduvalt pilves, olulise sajuta. Puhub põhjatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur jääb nulli ja viie soojakraadi vahele. Kuulsite Päevakaja, rahuliku õhtu jätku.