Tere, mina olen Olavi Pihlamägi ja käes on kurioossete lugude aeg. Täna jätkame Eurovisiooni lainel. Kui eelmises saates astusid teie ette kõige vanemad ja kõige nooremad lauluvõistluse esinejad, muud sulelised ja karvased siis täna oleme rubriigis kõige kõige ja vaatame, kuidas ikka punkte välja meelitada, saada. Tänavune Eurovisiooni lauluvõistlus toimub Saksamaal Düsseldorfis maikuu keskel ja oma kahe poolfinaali ja finaaliga ning 43 esinejaga on üks osavõturohkemaid. Möödunud aastal tõi võidu Saksamaale. Sellele Ühest suure neliku riigist, kelle priske rahakoti najal võistlus üldse püsti seisab. Kaheksateistkümnes aastane koolitüdruk Leena, kes vanaisa kaudu ka meiega veidi seotud on. Saksamaa kui suurriik on läbi aegade olnud väga huvitatud, et nende esinejad võidupärjad koju tooksid. Aga see on juhtunud vaid kahel korral. Pida sellise võimsa majandusmootori kohta on lubamatult vähe. Samas kui vaene Iirimaa on lausa seitsmel korral võistluse võitnud. Eks seepärast saigi Leena eelmise aasta võit, mille nimel tegi Stefan Raab, kellest hiljem pikemat juttu teeme mehemoodi tööd. Aga esimene võit, mis sakslase innustas, oli aastal 1982. Seitsmeteistkümne aastane koolitüdruk Nikolhoolis Bent kitarriga saates laulis, et oleks rahu. Kui kool 1982. aasta võidulauluks veel kord lavale läks esitas ta selleni saksa, prantsuse, inglise, hispaania ja taani keeles. Ja nüüd jõuame meheni, kes oli tookordse võidu taga. Helilooja Ralf hiigelkolmekümnendal septembril 1945. aastal Münchenis sündinud Ralph kasvas muusikaalses perekonnas tema isa Raifmarjas hiigeloli 1957. aastal Saksamaa esinduslaulu sõnade autor oligi eeskujuks, kes asi muusiku karjääri kujundas ja talle parima võimaliku hariduse andis. Lisaks sadadele lauludele, mis on kõlanud kuulsate artistide esituses on ta kirjutanud ka kolm muusikali hulgaliselt filmimuusikat ning on suurem muusikakirjastuse omanik. Ralf koostööpartneriks on majandusteaduste magistrikraadiga poeet Värnd meenu ker, kelle tekste kiidetakse nendes sisalduva sõnumi tõttu. Singel koos oma teksti autoriga on aga läbi ajaloo kõige enim Eurovisioonile laule kirjutanud. Täna võib kokku lugeda 18 laulu, mis suurel laval olnud kõlanud ja mitte ainult Saksamaa, vaid ka Luksemburgi lipu all. Ta on osalenud paljude riikide eelvoorudes, aga jäänud suurest finalist ka eemale. Üks värvikamaid esinejaid, kelle taga on hiigelon mongoli kostüümides 1979. sel aastal Saksamaad esindanud internatsionaalne grupp nimega Tšingis-khaan kelle samanimine laul tõi nad neljandaks. Ma arvan, et Siigile üheks edu võtmeks on mitmekesisus mõelda välja uusi projekte ja neile vastavat repertuaari luua see onu andekuse tunnuseks. Kas ei pane see lauljaid täna 32 aastat hiljemgi jalarütmis kaasa liikuma? 2002. aastal oli Ralf Sigrit Tallinnas kaasas pime lauljanna Kurinna mehi, kes kahjuks esimees pingele vastu ei pidanud ja jäi eurovisioonil lesk. 21.-ks. Sain Eurovisiooni melus kohtuda legendaarse laululoojaga, kes väljendas teatavat tüdimust kogu lauluvõistluse vastu, kuid lõpetamisest veel juttu ei teinud. Üldse oli Saksamaa delegatsioon üks glamuursemaid sest mustad mersud sahisesitel ees ja taga ning elukohaks valiti vaid viietärnihotell. Olgu siis Tallinna käigu meenutuseks pime lauljatar korina Mei Ralph Tiigrilauluga I Can soli Without Music, mis oleks nagu Siigeli enda elu moto. Ma ei saa elada ilma muusikata. Sakslanna Kurina Mei polnud esimene ega viimane pime muusik eurovisioonil. Pärast teda oli Belgradis 2008. aastal laval Gruusiat esindav Diana kurd skaja, kes jõudis lõppvõistlusel 11 10.-le kohale. Laul Piispea kamm oli mitmetähenduslik, sest peamiselt Moskvas elav lauljanna esindas siiski Gruusiat kell Venemaaga. Tõsised erimeelsused. Võiks öelda, et siin püüdiski, laul olla rahutegijaks. Üldse on rahu teema eurovisioonil populaarne. Sest mida imelisemat sa armastuse kõrval veel elult loota võiks? Kui pimedate muusikute vastu on ikkagi teatav nukker aukartus et sellise raske puudega püütakse olla muusikas siis hoopis teist klassi esindavad nõndanimetatud tolad, kes püüavad publikut naerutada. Küll on oldud laval kastmisvoolikutega aiakääridega igat sorti vihmavarjudega. Sakslane kildu Horn oli 1998. aastal aga selline artist, kes lausa hullunult laval dekoratsioonidest ja valguspostidel ronis ja oma pikkade pulstunud juustega lausa eemaletõukav välja nägi. Aga ometi meeldis see nali ja kaheksas koht polnud üldse paha. Arvestades, et meie merelaps Koit Toome jäi sel korral 11.-ks. Tuntud saksa shoumen Stefan Raab tuli eurovisioonile 2000. aastal Stockholmis tõusis viiendaks omakirjutatud lauluga Wade hadeldudelda. Õnneks ei tulenenud Stefan mööda valgusposte poiduli ise valgustatud nimed hakkasid vahemängu ajal tema ja ta kaaslaste kostüümides peidetud lambikesed põlema. Kogu riietus oli laenatud 70.-te klemm rokist. Stefan Raab kandis valget kaabut, mille ta publikusse lennutas. Eda-Ines polnud seega laval sugugi ainuke kaabukandja. Hispaania, Šveits ja Taani andsid oma maksimumpunktid sellele tsilkusele. Täna peapagas teeb, on raami poole vaatama austusega sest ilma selle mehe geniaalse promotööta poleks Leena eelmisel aastal Eurovisiooni võitnud. Aga las see tuntud meediapersoon laulab nüüd ise ikka oma 2000. aasta võistluslaulu. Kas teil seda kuuldes ka mõni lambike süttib? Aga Stefan Raabuma valgustatud kostüümidega oli Harri koolipoiss soomlaste kõrval kes 2006. aastal Ateenas lausa tuld ja tõrva purskasid. Midagi nii võimsat polnud Eurovisioon enne ega pärast näinud. Laval olid lateks maskides monstrumid, kellest inimest välja ei koorunudki. Tookord teiseks jäänud tiim abil on oli täis solvumist. Tema tuli võistlema inimestega, mitte monstrumitega. Kuigi Dima ronis klaveril ja võlus sealt välja baleriinid, ei saanud see soomlaste vägevusele vastu. Võiks öelda, et lordi oli läbi aegade kõigevägevam labashow ja õnneks ka meie paljukannatanud põhjanaabritele üks ere päikesekiir nendega kauaks üldiselt tumedavõitu Eurovisiooni tunnelis. Kui Ateenas sai Tiima bilan lordi käest sakutada ei tahtnud Venemaa hüpiknukk nagu Tiimad hellitavalt hüütakse alla vanduda. Kaks aastat koguti mõtteid. Jabilani mänedžer Jaan arutkoskaja otsustas tuua lauluvõistlusele välja midagi enneolematut. Olümpiavõitja iluuisutamise meeste üksiksõidus Jevgeni Pljuštšenko. Ja sedagi jäi veel väheks. Üks Stradivariuse viiul oli puudu ja seegi leiti koos ungarlased Virtoosiga. Vaatemäng pidi edu tooma. Meil on, kargas, rebis maikad lõhki. Pljuštšenko püüdis kitsal ringil uiskudel püsida ja viiuldaja tegi oma tööd. Paraskuge mugellaga. Võit tuli. Paljud on arutlenud, millele siis hääled antikas, laulule, uisutamisele või viiulimängule. Eks kõigile kokku, sest kogusumma koosneb ju mitmest arvust ja iga neist peab ju hääli püüdma. Ja peagi riigiusu toetas üldist ja Belgradis. 2008. aastal tuligi oodatud võit. Esimene Venemaale. Alati on hea jälgida, millega järgmisel aastal üllatatakse. 2009. aastal Moskva eurovisioon oli ilmselt kõige Pillevam. Riiklikest vahenditest üleeuroopaliseks trummi tagumiseks puudust ei tuntud. Kõik pidi olema bütsantslikud, võimas ja oligi superlava koos kujundusega võimsad eel-showdega Maardus lauad. Riina jaga Saku Skaga. Aga laval. Mind pani üllatama seekord Saksamaa, kes tõi võistlusele hästi toreda ja raadiosõbraliku projekti. Aleks Sung, Oskar Sings tantsulise, mis kiskis bängu looga. Solistiks New Yorgi juurtega šokolaadipoiss Oskar looga, kes kenasti tantsu gepsutas ja võis ju sellega igati rahul olla. Aga siin keerasid sakslased vindi lihtsalt üle, tuues lavale suure vanni kuhugi õmblema pandi skandaalne striptiisi tar liita fantiise. Paraku ei lubanud EBU pahade ametnikud fondi oma võlusid demonstreerida, paludes osa kehast siiski kaetuks jätta. Tähelepanu laulult kandus lubamatult vannis võimlevale striptiisi tähele. Ja Oskar poiss kaotas ka nagu järjelasi üle huulte valenoote. Ning vaatamata striptiisi-le lagunes laul täiesti koost ja õli. Tagasihoidlik 20. koht polnud mingi unistuste oma. Aga täna tasub seda laulu kuulata küll. Eurovisioon on oma magnetismi, kõika ja jälle artiste enda poole tõmmanud ja nii korduvalt Meiegi Maarja-Liis on seal kaks korda olnud. Aga kes on kõige enam osalenud? Siin on rekord ilmselt belgia laulja Leclerc käes, kes neli korda on oma riiki esindanud, kuid esikohane ta ei jõudnudki. Ka Šveitsi trio Petersoo ja Mark on neli korda osalenud. Nende puhul oli omapärane see, et iga kord esinesid nad erinevates keeltes prantsuse, inglise, saksa ja viimasel aastal 1981. itaalia keeles. Siis tuli neljas koht ja seda laulu Josensati nüüd kuulamegi. Vahest kõige kurvema kukkumise on eurovisioonil läbi teinud hollandlanna korri broken kes osales juba esimesel võistlusel 1956. aastal Luganus, kus peale esikoha teisi tulemusi teatatud. Sel korral ta ei võitnud. Järgmisel aastal tuli ta võitjaks ja veel aasta hiljem jagama viimast kohta. Kui aga eurovisioon 1907 kuuendal aastal Hollandisse jõudis, oli hakkaja daam juba õhtujuhi rollis. Muide, Gurjev roken on seda õhtujuhi tööd teinud neli korda sarnaselt oma inglise kolleegile kätibolile. Samas ei saanud aga võistelda eurovisioonil osalemisega Iiri dirigendi nõele Kala Khaniga, kes on eurovisioonil dirigeerinud 25 korda. Kuulame nüüd korri blokini võidulaulu aastast 1957 pealkirjaga justkui praegu. Üks mees on tõestanud aga eurovisioonil, et järjekindlus viib sihile. See on austerlane Udo Jürgens. Kolm aastat järjest ja kas tal kõrgemale tõustes saavutas 31 aastane Udo Jürgens 1966. aastal lõpuks esikoha lauluga Mercisheri, kus kasutas pealkirjas ja refräänis prantsuse keelt. Ta mängis ise klaverit, oli jumala autor ning kui laul kordamisele läks, alustas Uudo sõnadega Merzii žüriis. Veel praegugi esineb hiiu eestlaulja, on kirjutanud ka laulu 1968. aastal Austriat esindanud tšehhile Kaarel kotile kuid pärast seda enam eurovisioonist pole huvitatud olnud. Siin siis tema järjekindluse pärl. Saate lõpuks ei taha ega saagi mööda minna mehest, keda nimetatakse Eurovisiooni kuningaks. See on iirlane Johnny Logan, kes ainsa artistina on kaks korda selle võistluse võitnud. Pluss ükskord ka heliloojana. Seega kolmekordne võitja. Kohtusin selle legendaarse mehega esimest korda 1997. aastal Dublinis kus ta veidi vindisena aastal paaril tähelepanu keskpunktis oli. Uue aastatuhande alguses külastas ioni koos oma vennaga ka Tallinna ja andis siin kontserdi. Siis sain temaga teha pikema intervjuu. Iirlaste ülemvõim Eurovisiooni lauluvõistlusel algas just 1980. aastal, kui Logan võitis ballaadiga Watson aberie. Enne seda olid iirlased võitnud vaid korra aastal 1970. Joni lõugan sündinud 13. mail 1954. aastal, kodanikunimega Shon Sherrard oli Iirimaad esindades veel Austraalia kodanik. Iiri kodakondsuse võttis ta 1987. aastal vahetult enne oma teist võitu. Kuigi tema isa, tuntud iiri Ja ema samuti elas perekond Austraalias. Muide, Johni ema ja õed elavad seal veel tänaseni. Johni ja tema muusikust vend maika Sherard kolisid Euroopasse. Ioni oli esimest korda astunud Eurovisiooni karussellile 1979. aastal, mil ta lauluga Ensi tuli rahvuslikus eelvoorus kolmandaks. Pärast esimest võitu osaks langenud menu varjutasid aga peatselt kohtuprotsessid mänedžeri ka, kes ioni kavalalt koostatud lepinguga puupaljaks tegi. Masendunud laulja otsustas mitte kunagi enam laulmisega leiba teenida, kuid tänu oma muusikust venna abile väljus kriisist ning 1984.-ks aastaks kirjutas ta laulu vendamaatinile terminal kolm, kes sellega teisele kohale tuli. Hinda maatilin pidi ootama veel kaheksa aastat miljoni kirjutatud laul Avaimi ta 1992. aastal Eurovisiooni võidule viis. John ise aga saavutas oma teise Eurovisiooni võidu 1987. aastal lauldes oma loomingulist lugu hõõrd minna. Nii on Johni lõuganist saanud läbi ajaloo kõige edukam muusik, kes saab uhkeldada kolme Eurovisiooni võiduga. 1980. aastal võitnud laul vat sõnade kandis kriisi pitserit. Nimelt oli Johni oma perest lahku kolinud ning oma väikeste laste harv nägemine panigi teda kirjutama seda südamlikku laulu. Peagi kolis pere taas kokku ning ainult Johni esimene kuldne laul meenutab veel tollast perekonnakriisi. Muide, tema lavanimi on tuletatud itaallaste eeskujul, kes kasutasid selliseid pehmeid, pisut Ameeriklikult kõlavaid nimesid nagu bobi. Johnny Logan on kolme lapse isa. Ta esineb kõikjal Euroopas, kuid megatäheks nagu aba ja selindioontide Eurovisiooni võidu paraku ei teinud. Ta on kirjutanud laule ka Taani eelvoorudesse, kuid kunagine edu pole enam kordunud. Meie saadet jääb lõpetama Johnny Logani esimene võidulaul, mis loeb veel üks aasta. Mina, Olavi Pihlamägi. Tänan teid kuulamast ja jään ootama maikuud, mil 43 riigi artistid Düsseldorfi kogunevad et juba 50 kuuendat korda võistelda Euroopa parima laulu nimel. 1980. aasta parim oli aga selline.