Kena hommikut, kõikidele kuulajatele on jutusaateaeg. Me räägime tunni, ehk natuke vähem ja räägime täna korvpalluriga treeneriga, ehk mitte nii palju korvpallist. Tere, Aivar Kuusmaa. Tervist. Sa oled olnud nüüd kolm nädalat värske Eesti meister, küsime siis selle kuulsa küsimus, et kuidas tunne on olnud. Noh, siinjuures ma peaks vastama, et tunne on positiivne ja väga meeldiv on olla, aga, aga see hakkab vaikselt ära ununema, sest hooaeg on läbi. Muud argimured tulevad peale ja tuleb muude asjadega tegelema hakata. Kaua sa üldiselt nisukesi tundeid endale sees hoiad? Püüad sa neist ise rutem lahti saada või pigem et oh hetk kesta veel. Ja ma arvan, et, et kõik see läheb nagu iseenesest ja vastavalt situatsioonile läheb see kõik nagu mööda, et et noh, siin alles see nädal oli meil korvpalli hooaja lõpetamine, et jälle pidi meelde tuletama, et Kalev Cramo nagu on Eesti meister ja, ja valiti seal paremaid ja ja, ja noh, ma usun nüüd, et järgmisest nädalast juba on kõik rahulik ja argielu läheb edasi. Kui palju sina aasta jooksul saab puhata niimoodi, et sul üldse korvpalli ei ole peas? Noh, et niimoodi puhata, siis peaks telefoni välja lükkama ja, ja, ja kuhugile metsa ära peitma ennast, aga, aga ma arvan, et ikkagi mõni nädal ikkagi sellist aega leidub, et korvpallist ei räägita ja ja korvpalliga ei tegeleta. Aga see saab siis olla Eestis ka või, või pead ära sõitma selleks? Ei saab küll olla Eestis, et ei pea selleks ära sõitma. Aeg-ajalt kui mõned telefonikõned tulevad ja tuletatakse meelde, et mingid asjad on vaja orgunnida või, või, või kellegiga on vaja rääkida, siis eks need asjad jooksvalt ikkagi käivad asja juurde. Sa oled elanud üle võite ja kaotusi nii mängijana kui treenerina, kummana lihtsamad. Noh, ma olen kuus aastat nüüd treener olnud, et mängija mängijakarjäär on mul pikem olnud, et et ma peaks ikkagi ütlema, et ma arvan, et mängijana oli seda lihtsam üle elada, kuigi ma olen olinga mängijana suht emotsionaalne. Et et mängijana sul ei ole kellegi teise ees vastutus, kui ainult treeneri ees. Aga treenerina sul on ikkagi Natukene suurem vastutus, vastutad üksinda, okei, üksinda päris ei vastuta, et sul abitreenerid ka, aga, aga. Aga ma ikkagi kaldun arvama, et mängijana on seda lihtsam üle elada. Sa lõpetad mängu ära, oled näiteks saanud ühe punktiga tappa või näiteks viimase viskega võitnud ja sa oled ilmselt väga emotsionaalses seisundis. Ühtlasi oled sa ilmselt väga haavatav sellel hetkel. Ja, ja siis läheb õhtu edasi, mis sa tavaliselt niisugustel õhtutel teed, kui on olnud selline väga emotsionaalne õhtu. Ütleme, rituaal on ikkagi peale mängu. Tahad või ei taha, sa oled seal saalis ikkagi veedad 20 30 minutit veel oma oma aega, suhtled ajakirjanikega, suhtled inimestega, siis tavapäraselt hakkab teekond kodu poole ja, ja aeg-ajalt ei välista, et ei lähe kohe koju, teed kuskil 15 20 minutilise peatuse ja, ja peale seda läheb. Koju üldiselt püüad tööd koju mitte kaasa võtta või, või isa ei ole niimoodi mõelnud või on sul seda öeldud või palutud? Ei ole võimalik, et sa tööd koju kaasa ei võta, et sa lähed ja see kõik keerleb sul peas edasi ikka. Ja siis sa lähed koju ja mis sa siis teed? Pere ju tahab näha sellist p isa, mitte närvipundart. Ei, päris närvipundart nad ei näe, aga aga ma peaks ütlema, et mul see aasta oli tibakene, lihtsam. Et mul oli hästi tubli abiline varraku näol, kes kes võttis tööd rohkem koju kui mina. Aga aga ikkagi tahad sa pärast selliseid mänge kodus olla pigem üksi või, või pigem lapsi põlvel kiigutada ja naisele silma vaadata? Sõltub olukorrast, et ma, ma võin öelda, et ma olen suhteliselt palju kodus üksi. Et, et mul on nagu päris nii ei saa öelda, et ma olen kogu aeg lapsed ja naiste nagu öeldakse, rüpes aga aga noh, kui ma tahan üksi olla, ma lähen oma tuppa ja ma olen üksi. Aga ikkagi see, see õhtu näeb välja niimoodi, et lähed koju ja, ja siis abikaasa nagu laua katnud ja hakkad õhtust sööma ja siis hakkad suhtlema ja ja tavaliselt on need õhtut suhteliselt ikkagi hilja hiljapoolsed, et siis hakkavad vaikselt lapsed magama minema ja vaatad telekat ja, ja ise lähed ka siis mingi hetk nagu voodisse. Aga abikaasaga mänguõhtutel pigem mängite edasi seda korvpalli või püüate teadlikult? Eemal olla ei kindlalt, ei mängi edasi, et kui ma tahan seda edasi mängida, siis ma võtan statistika või plaadi ja panen selle peale, vaatan, aga aga ma olen seda järjest harvemini teinud ja ja mängu nagu mängitakse edasi, kas järgmine päev siis treeneritega või, või siis trennis juba poistega? Sul on isa, üks truumaid, korvpallivõistluste külastajaid, minu meelest on ta alati kohal, vähemalt need kurjad. Kui mina olen saalis olnud, on, on tema alati kohal, et kas tema ka siin pärast mängu kuidagi torgib või, või pärast mängu. Noh, kõigepealt mul on, mul on õudselt hea meel, et et isa käib mul mänge vaatamas ja ja, ja see on nagu tema elustiil juba etud seal saalis on, et siis kui mina hakkasin korvpalli mängima, hakkas ta vaatama siis, kui mul õelaps hakkas mängima, käis ta tema mänge vaatamas. Ja eelmine aasta oligi nagu kahe tule vahel pidin nii Kalev Cramo mänge vaatama, TTÜ mänge vaatama. Ja, ja, ja noh, ütleme nii, et tema torgib aeg-ajalt mind nii palju, kui, kui ma teda autoga koju sõidutan. Et siis ta vahest ikka mõne küsimuse esitab. Aga Ma nagu teadlikult olen nagu isegi vältinud nende küsimustele vastamist, et tema pigem sõidan rahulikult oma mõtetes ja muusika. Ta mängib õpetama, aga isa hakkab sind veel ikka. Ja mis sa siis ütled? Ütle midagi sellepärast, et et oleme ausad, kui kui tema jaoks on see korvpall elustiil ja, ja ta on neid vaatamas käinud nüüd noh, ütleme aastaid 20 20 viise siis minu meelest patt oleks talla isegi nagu, nagu nagu midagi öelda, et ära nüüd sina küll nüüd noh siis oli see või, või mis iganes, et las ta, las tal olla oma arvamus ja, ja ma võin selle omaks võtta, ma võin seal ühest kõrvast sisse, teisest välja lasta. Aga, aga on, ütleme nagu vastu vaidlema või, või nihukest. Diskussiooni diskussioon ei lasku. Su sõber Gert Kullamäe on mänginud nüüd mitu aastat sinu vastu. Ühelt poolt te olete ju parimad sõbrad, kuigi ma täpselt ei tea, aga vähemalt mulje on jäänud teistpidi te ju võitlete esikoha eest, mida saab täpselt olla üks. Et mismoodi teie läbikäimine on enne mängu ja pärast mängu, kui palju, kui intensiivne, mis tasemel. No ma võib-olla natukene põikaks küsimusest kõrvale, et et see, et me eri võistkondades oleme, ei tähenda, et me ei võitleks ühe asja eest. Et me Gerdiga ja, ja mitte ainult Kerdiga, vaid siin kõikide treeneritega võitleme selle nimel, et Eesti korvpalli paremaks teha. Ja, ja ja see võib-olla teeb ka meid natukene rohkem nagu liita nagu vaenlasteks, vaid vaid me oleme nagu ühe asja eest väljas. Aga peale mängu üks võidab, teine kaotab siis paratamatult me leiame selle läbi huumoriga prisma alati mingi mingi tee, kui ta kui ta nagu mõlemal oleks mõnus olla, aga sellest saate aru, et sel hetkel ei tasu teest torkida? Ei, me torgime, selge motiveerivalt motiveerivalt jah, et ma võin siin näiteks nagu niukse näite tuua, et et kui rock saab tappa ja Cramo võidab, siis koos istuma minnes või sööma minnes või kellegi juures õhtut veetes, siis ikka öeldakse, et noh, kuule võitjad, laserid oma rahakoti, lõuad lahti ja tee. On see võimalik ainult Eesti tingimustes, kus ikkagi noh, kõik tunnevad kõiki, sa oled mänginud Kreekas, oled mänginud mujalgi, kas on seal riigis ka võimalik? Kus professionaalne korvpalli tähendab, võib-olla ka midagi muud, kui Eestis? Kujutad sa seda ette näiteks et Rytase Žalgiris mängivad ja pärast mõlema võistkonna treenerid lähevad õhtusse kindlasti ei kujuta seda ma küsingi, et, et kas see on võimalik ainult Eestis. Eks ta persoonidest kinni ka, et et noh, kuna me oleme tõesti head sõbrad ja, ja meie pered käivad hästi tihedasti läbi, et võib-olla meie vahel on see võimalik. Üldse. Kuivõrd sõber saad solvama meeskonnaliikmega natuke laiendan küsimuste alguses, et kui tavainimene käib pärast tööd palli patsutamas, siis üldiselt ta valib selle seltskonna, kellega ta seda teeb. Enamik On selliseid, noh, vähemalt normaalsed kaaslased. Kui on keegi, kes tõesti ei meeldi, siis on ju alati võimalik ära minna, kui sa oled tipptasemel korvpallur, siis sul on töökoht ja sellega sinu õigused piirduvad seda valida. Ehk siis kaaslasi sa valida ei saa ja sa võid sattuda kokku inimestega, kellega sa absoluutselt ei klapi. Mis suhted on üldse sellises profimeeskonnas mängijate vahel? Ma ma neid suhteid mängijate vahel ma ei oska isegi kommenteerida, kuna, kuna mina sinna seltskonda praegu nagu ei kuulu, aga aga ma võin öelda, et treenerina. Ma arvan, et mul ei ole vahet, on ta raske tüübiga inimene või kergetüübiga inimene, et ma pean nendega hakkama saama ja ja ma usun, et ma olen ikkagi hakkama saanud isegi tüüpidega, kes on suhteliselt rasked. Aga mängijana, näiteks kui sa läksid Kreekasse mängima, siis mis suhted selles riigis on korvpallis meeskonnas? Noh, palju on persoonidest kinni, et et ma arvan, et, Võistkond Võistkond hingas, ühtme ühte rütmi ja, ja ja, ja seal nagu mingeid niukseid nagu hõõrumisi või, või, või vihavaenlase ei olnud, et trenn algas, olid kõik ise ise iseenda asjast väljas, ehk kõik võitlesid koha eest päikese all. Nagu trenn lõppes, riietusruumis naerdi. Mindi laiali nagu parimad sõbrad. Eks see näitab, nagu ütleme mingil määral võistkonna professionaalsuste tugevust, et et siis, kui algab töö, on kõik tõestavad treenerile, et nad on parimad. Absoluutselt vahet ei olnud, oli seal Nikos kallis, Kostas batavukas ja napis Sokk, Kuusmaa, kõik tahtsid mänguaega välja võidelda. Kui trenn lõppes, kõik unustati ära, mis oli väljakul ja, ja visati nalja ja oldi nagu vanad sõbrad. Aga on see sull olnud kunagi probleemiks ka kasvõi Kreekasse minnes, et Tiit Sokk oli ees, sina läksid järele. Ta ju aitas sul ilmselt seal kohaneda ja samas te võitlesite, nagu sa isegi ütlesid ühe ja sama mänguminuti eest. Ma ma nüüd ei ütleks, et ta probleemiks on olnud, aga, aga loomulikult kodus on lihtsam olla. Et väljas on natukene raskem, aga aga need on head kogemused, mis nagu aitavad kunagi elus edasi. Ja kuidas teil kullamäega sõprus niimoodi tekkis, samuti ühe meeskonna sees ja samuti ju mõlemad mängides kohta, kes peavad hästi palju väljast tagant viskama ja sõlitest vanem ka. Ehk siis ma kujutan ette, et kui noor Kullamäe tuli meeskonda, siis vanem kuus, ma noh, ei jätnud midagi juhuse hooleks. Kas nord Kullamäe paika panema või ma ei usu, et see niimoodi paika panema hakati, vaid ikkagi kõik Tõsside treeningul ja ja, ja kuidas nii suurteks sõbraks saime, siis ma ei tea, võib-olla mõlemad oleme kaksiku tähtkujus sündinud ja Meil on nagu ma ei tea, me, me klapime päris hästi, nii et selles mõttes nagu see sõprus on väga pikk olnud ja ja siin Ma isegi ei kujuta ette, kuidas see sõprus võib katki minna. Kas te ühes meeskonnas koos ütlemist kujutate ette? Me oleme koos töödanud ühes meeskonnas, aga, aga treenerina noh, raskem praegu öelda, et et antud momendil ma töötan varraku ja müürsepaga ja me saame ideaalselt hakkama ja ja miks me, miks ma ei peaks siis saama kullamäega hakkama, kui kunagi tekib see võimalused koos töötada, öeldakse, et sõpradega eri ei aeta. Korvpall ei ole äri selles mõttes. Korvpallis ei ole nagu neid võimalusi, et mingid finantstegurid viivad su sõpruse nagu lõhki. Oled sa meelelahutaja, inimestele oled sa niimoodi mõelnud, kuna või kes sa oled korvpallitreener? Hea küll, aga no mis siis? Noh, eks me peame kõik mõtlema, nii et me oleme avaliku elu tegelased ja me peame ikkagi oma tegevust ja, ja käitumiskontrollima 24 tundi ööpäevas on see sulle probleemne olnud, vahel või keeruline? Noh, ütleme siis, kui veel seda Iidee ajastut ei olnud, et siis ta oli muidugi palju lihtsam, et tänapäeval on need võimalused näppu lõigata ja ja mis iganes on need suht kerged, et loomulikult on mingil määral probleemiks, aga aga, aga ma pean ütlema, et ma arvan, et ma olen praegu suhteliselt hästi selle asjaga hakkama saanud. Sa endise mängijana ju ilmselt mäletad väga hästi, millal mängijad patustasid ühe või teise asja vastu, mis olukordades ja kuidas see täpselt käis. Nüüd sa oled treener ja noh, ma arvan ilmselt tead ju ka, millal mängijad midagi teevad, mis ei ole otseselt sportlik. Et kuidas sa sellesse suhtud, kas sa lased selle silmade eest mööda või kuidas sa sellele vaatad? Või leiad mõnikord, et nüüd peakski lausa. Sellele saab vaadata igatpidi, et, et vastavalt olukorrale see on selge, et ühtegi pühakut ei ole ju olemas, kõik eksivad ja ja kes rohkem, kes vähem, aga aga. Ma. Ma ma arvan, ma arvan seda, et, et tänapäeva nagu selles mudelis on neid patustamisi jaa, jaa ja ütleme, reziimi rikkumisi siis tunduvalt vähemaks jäänud, kui seda oli vanasti. Ja, ja ütleme, selle, selle tingib nagu ikkagi palju füüsilisem, jõulisem korvpall, mida enam ei saa teha. Pool professionaalselt see täiesti ongi, nii ka võrreldes selle ajaga, kui sa mängisid ja tulid liidu meistriks. Et hoopis teised teistmoodi ongi asjad? No ma arvan, et mitte, mitte isegi selle ajaga on see täiesti totaalne erinevus, aga aga ütleme, see, see muutus algas pihta siis, kui muutsid reegleid, ehk tuli 24 sekundit rünnakuaega. Ja, ja ma võiks öelda, et on viimase, aga veel rohkem muutunud, et see on nagu kohatu on võrrelda kaheksakümnendaid, üheksakümnendaid ja nii edasi. Selline ilus lause on olemas, et sportlane on noortele eeskujuks, mis siis tähendab, et sportlane on noh, nagu kuskilt raamatust välja võetud, tal ei ole vigu, ta teeb sporti, on tubli, sööb korralikult, läheb õhtul kell 10 magama ja siis järgmine päev uuesti. Ma arvan, et enamik inimesi ei ole seda meelt, et see kõik ka reaalsuses toimiks. Et kas sina tunned või tundsid sa mängijana, et sa oled kuidagi kellelegi eeskujuks ja käitusid vastavalt sellele. No kõigepealt ma arvan, et noortel eeskujuks on ikkagi nende vanemad ja, ja siis järgmisena eeskujud tulevad läbi avalikkuse elu, et on ta siis muusika, on ta sportlane, on ta filminäitleja, on ta teatri tegelema. Me on ta noh, kes iganes, kes on avaliku elu tegelane. Et selle koha peal ma võin öelda küll, et et mingil määral jah. Me oleme eeskujuks teatud persoonidele, kes ütleme, teatud sihtgruppidele, kes tegelevad spordiga. Ja, ja see on meie kohus, et võimalik, kuid nagu öeldakse, positiivsed olla. Sa kas sulle endale meeldib ka see roll tegelikult või sa sealt tegelikult oleks kuidagi teist? No me ei tohiks tegelikult selle rolli peale mõelda niimoodi, et olla kellelegi eeskujuks. Me lihtsalt kahjuks või õnneks oleme ja me peame sellega leppima. Me oleme nüüd rääkinud mõnda aega juttu, sa oled võtnud kaasa ka natukene muusikat ja esimest lugu, kuulame. Miks see lugu sul kaasas. Noh, ma nagunii nagu, ütleme, toidu toidu puhulgi ma söön kõiki asju ja, ja ma kuulan kõike raadiojaamu ja ma kuulan kõiksugu muusikat, et antud momendil on mul plaat, mis mul on autos ja kui mul on paha tuju või kui mul on hea tuju, seda plaati on igal juhul hea kuulata ja, ja minu meelest see on hästi positiivne plaat, et ta lihtsalt praegu meeldib mulle ja kuuleme siis ja nimi on, mis Sandra Isameni Jutusaade läheb edasi Aivar Kuusmann külas, Tarmo Tiisler küsib temalt küsimusi. Sa oled hästi impulsiivne inimene ilmselt lapsest saati või, või mitte päris, mitte päris. Mis ajast siis? Aga mingi aeg, ma olin äsja tagasihoidlik ja ma kartsin absoluutselt igasuguseid. Nagu öeldakse. Esinemisi nii klassi ees kui, kui laval ja võib-olla mingi hetk nagu tekkis see, ma ei tea, plahvatus sees, et asi kõik muutus. Kui sa praegu oled treeneri väljaku kõrval, kas sind huvitab ka see, millisena sa seal välja paistab? Sest see paistab päris huvitav välja, olgem ausad. Tegelikult noh, see peaks mind huvitama ikkagi, et ma päris tola seal ikka välja ei tohiks näha, aga, aga kahjuks nagu see mäng hakkab nii. Sa lihtsalt unustad enesekontrolli seal aeg-ajalt ja ja sa oled selles mängus sees. Mis hetkest see noh, nii-öelda kapseldume võib vist nimetada niimoodi algab puhul, kus sul mahub sinu vaatevälja ainult see, mis toimub väljakul. Ei nagu avavilekammi, nii on põhimõtteliselt nagu keskendumine ainult seal, mis väljakul toimub ja, ja muu ununeb. Aga mängusaali minnes ja tund enne mängu, siis sa veel saad kontakti ümbritsevaga ikka seal. Kui sa mängu ajal kohtunikega vaidled midagi, seletad sa seda teadlikult, et neid mõjutada või see tulebki lihtsalt impulsiivselt, sest sa ei ole sisimas millegagi rahul. Noh, ikka, kui ma nendega vestlusesse satun, siis selleks peab olema mingi põhjus. Aga need nagu kunstlikult juurde ei pane sansust aru, miks ma peaks kunstlikult midagi juurde panna, et huvitavam oleks. Äkki annab mõne soodsama vile veel rääkida? Sa juba rääkisid enne seda, et ma olen hästi huvitav inimene seal, et ma ei tea enam ennast huvitavamaks tegema, arvan selgelt räägi oma lapsepõlvest niisugune, mis tüüpi laps olid, kui sa olid selline koolimineja ja esimesed klassid. Ma ei mäleta üldse midagi noh, midagi ma mäletan, et nagu ma juba ütlesin, et ma ikkagi olin vaikse vaiksem lapsed et hästi palju, ütleme veedeti lapsepõlves aega, siis õues meil oli hästi kihvt sõprusringkond Mustamäehoovis ja ja meie õnneks ei olnud siis arvuteid, videomänge, mis iganes, mis praegu ütleme, rõivad lapsepõlvelastelt. Et meie veetsime oma lapsepõlvespordiväljakutel metsades. Kus iganes valitseja lapsena juba selline kõva enesetõeste olin, kaklesid palju, kaklesin, ise norisid ka või pigem läksid appi kellelegi. Ei, ma pigem kaklesin samamoodi jalgpalliväljakul, ma tahtsin väravaid lüüa korvpalliväljakul. Ma tahtsin palli korvi visata. Et selles mõttes, aga sõpruskonnas olid sa sellisem, väiksem või suurem või? Mingi hetk, ma olin ikkagi suhteliselt suur poiss, siis mul mingi hetk kas kinni ja, ja siis mingi hetk viskas jälle juurde. Sa oled selline suurmees, läheb üsna kergelt suureks ka, et kuidas sa lapsena ikka. Ja seepärast vanemate käest küsinud seda, et iga ma mäletan, et koolis ma olin ikkagi persoon, kes tahtis ennast mingil hetkel ikkagi kehtestada. Ja, ja ja päris nagu öeldakse, üksinda nurgas ma nina ei nokkinud. Tippsport profisport on on vait, tugevatele. Ma usun küll, et person personaalselt, ütleme persoonina, sa pead olema tugev, sa ei saa olla nõrk, sest nõrgad kukuvad ära. Öeldakse, et võib-olla on sellegi käibeväljend, aga et näe, see sportlane muidu mängib hästi, aga ei pea pingele vastu, et mis asi see pinge on? Mis on korvpallis, mis on ju lihtsalt üks mäng, tore mäng. Seda ütleme niimoodi lahti seletada on väga raske, aga, aga ma ütlen, et see pinge on mingil hetkel on see täiesti talumatu. Ja jaa, jaa. Pingeid on erinevaid, aga, aga ma arvan, et ma oma elus olen olnud paljudes situatsioonides, kus, On ka tekkinud niuke käegalöömise tunne, et no ei jaksa enam. Aga püüa ikkagi seletada, mida see tähendab, kes sind surub, missing surub, seda on, seda ei ole võimalik siin ütleme nii väga lahti seletada, aga, aga, aga pinge on, see, mis on, on, käib, käib, käib nagu selle tippspordi ja selle spordi juurde, et et kui sa ikka sellele survele vastu ei pea, siis astub kõrvale, oli see Kreekas mängijana hullem. Hull hullud hullud ajad on olnud nii, nii, nii, ütleme sõjaväes, Kreekas Eestis, et, et et see, see ei olene, kus sa oled, et pigem oleneb situatsioonist. Millal sa viimati nutsid? Ma jään vastuse võlgu praegu elu kümnend umbes ei, ma ikka sellel sajandil on kindlalt nutnud kaotuse võidu pärast või ei, ma arvan, et pigem rõõmust, et et pisara pisara toob mõnikord silma, kui isegi. Keegi keegi midagi näiteks räägib positiivset ja sa kuulad seda ja ja siis tuleb niisugune mõnus, mõnus niuke, pisar tuleb silma ja. Aga lahinal nutmist, jah, vot seda tõesti ei mäleta. Kui sa läksid Kreekasse ära, siis inimeste reaktsioon Eestis oli suhteliselt valuline või igal juhul sa ei olnud just väga armastatud inimene siis kui palju seda inimeste reaktsiooni sinuni sinna jõudis. Noh, ütleme sel hetkel jälle Tehnikamaailm ei olnud nii arenenud, et see tuli läbi läbi meedia ja läbi sõprade. Aga mul nagu õudselt meeldis meie agendilaused, et need elate üks kord elus ja kui te nendest võimalustest kinni ei võta, siis miks üldse korvpalli mängite? Aga oli see üllatav ka sinu jaoks, et see reaktsioon sellinali Ma pean kahjuks tõdema, et ma ei mäleta enam seda reaktsiooni päris täpselt, ütleme, et ma tean, et seal oli erinevaid reaktsioone aga, aga minu meelest see on nüüd, see on nii kauge minevik, et ma rohkem elame tulevikus, et ma neid aegu meenutab, meenutame nüüd küll väga harva. Korvpall tore mäng, mäng paljude jaoks, sinu jaoks on see töö, et kui vana sa umbes olid, kui sa hakkasid mõtlema, et see on ikkagi ju töö kus kehtivad tööreeglid. Võib-olla kui me Audenteses õppisime vabandust, siis oli ta tsikk ja mul toanaaber hill kuluga nagu arutasime, et nüüd järgmine eesmärk peaks küll olema, et kalevisse saada. Ja võib-olla sel hetkel siis hakkasid nagu teadlikumalt nagu mõtlema selle peale, et must peab tulema. Sportlane, korvpallur sellises mingi 80.-te esimene pool laias laastus. Ta oli 84. või jah 80 neljandal-is peale seda, kui me tulime Toškendise hõbemedalile, et peale seda me hakkasime nagu suuremaid sihte endale seadma just nagu selle vanusegrupi nagu poistega. Aga kui palju sa sellel ajal said teavet selle kohta, mis üldse mujal pool maailmas toimub, mis ei ole NSV Liidus korvpalli kohta? No sellest aastast valiti mind Liidu juunioride koondisse ja ja mul õnnestus kahe aasta jooksul käia nii mõningad riigid läbi ja nii mõningatel turniiridel. Ja sai ennast võrrelda nagu eakaaslastega. Et et siis nagu. Sai nagu teadlikult vaadatud ka Fainalfoori. Ehk sai ennast nagu rohkem lülitada, võib-olla sinna? Euroopa korvpallilainele tundus siis sellise kättesaamatuna veel sulle see tundus nagu ütleme vot siis tekkis esimene niuke. Kuidas ma ütlen siis. Niuke. Nagu nagu sportlik viha tekkis, et kui sa vaatasid, et sinuvanused Radža ja Kukots, kelle vastu sa Euroopa finaali mängisid mängivad juba Spliti Jugo plastikaga Euroopa tipptasemel ja ja Eestis nagu oli see suhteliselt välistatud, sest et sinna jõuda pidid tulema Liidu meistriks, et euroliigasse saada. Aga lõpuks see ikkagi see unistus ka täitusest, et mingi aeg me tulime Liidu meistriks ja üks, 92 mängisime ka euroliigat. Aga kui sa kalevisse esimesi aastaid said, siis mõtlesid sa juba, et äkki saab kuskil mujal ka mängima liidu sarjas. Mõnite Liidojale ausalt öeldes ega väga palju ei mõelnud. Sellepärast et siis oli suhteliselt raske see välismaale minek minu meelest. Ja üldse sel ajal olime natukene õnnetus seisus, et Euroopa korvpallis oli reegel, kus iga klubi või samade kaks välismaalast Mis on sinu esimesed korvpallimälestused üldse? Noh, esimene trenne lähemal kunagi meelest ära, kui ma treeningule läksin. Ja, ja siis eks nad ikkagi need minifestivalid, mis on mängitud ja, ja kõik need CTA klassi mängud mingil määral, need on meeles. Siis tuli Taškenti hõbe, noh, kõik nad nagu, ütleme, lähevad järjest liidu koondisega tuli tuli Euroopa võistlustel hõbe ja ja siis see teekond niimoodi läks, et ta nagu on olnud suhteliselt järjepidev ja ja, ja mingeid niukseid kõikumisi pole eriti olnud. Aga Kalevi spordihallis olid sa selline sage külaline lapsena. Esimene kord ma Kalevi spordihalli sattusin tänu oma õele, kes, kes mängis Kalevi spordihallis tennist ja siis oli ausalt öeldes päris uhke tunne oli, kui ma sain tennispalliga sinna korvi visata. Ja, ja, ja ka lõpus juba kui, kui juba ütleme esimeses klassis, siis, kui juba teadsid, et peal lasteaeda, et tahad ikkagi korvpalluriks saada sportlaseks siis isaga sai käidud juba sel ajal sai käidud kalevi mänge vaatamas ja ja isegi niimoodi, et isa kirjutas vabastuse, et ma käisin õhtupoole koolis esimeses klassis, et tundidest ära saada, et Kalevi mängu vaatamine Äge isa oli küll, jõudsime jällegi selleni. Kui aisa sina siis oled? Noh, ma pean, ma pean vist tõdema, et ma vist päris hea isa ei ole, eks ma üritan lastele anda nii palju, kui ma kui ma saan, aga siinkohal küll ma pean kiitma oma abikaasat, kes tegeleb lastega 90 protsenti ja isa tegeleb 10 protsenti mis see 10 protsenti sisaldavatest nakkust. Et mul õnneks on mõlemad lapsed, kes nüüd Juskede käib ülikoolis ja teine käib koolis me ei ole neid kumbagi pidanud, nagu öeldakse, sundima õppima, et nad on ise õppinud ja nad on ise hakkama saanud. Aga noh, eks ta on, et vast tuleb trenni viia, vahest kooli viia. Vahest tuleb kinno minna, vahest tuleb niisama tegeleda, et, et ega seda palju pole, sest et et oleme ausad, minu töö on võtnud minu minu ajast ikkagi suhteliselt palju ja, ja seda enam kui õhtused trennid on täpselt sellel ajal, kui lapsed nagu on kodus ja kui sa tuled õhtul koju peale õhtust trenni, siis on kell pool üheksa, üheksa siis sa oled natukene väsinud, tahtis süüa, vaatad uudiseid ja ega seda palju aega ei ole. Saad sina oma elurütmi juures mingisuguseid peretraditsiooni ka üldse üleval hoida, et sel kellaajal siis sööme kõik koos või, või nädalavahetusel on mingi kindel tund, kus, kus siis keegi ei tegele millegi muuga. Ei peretraditsioone ei saa üleval hoida sellepärast et kui, kui ütleme, teised inimesed saavad reede laupäev, pühapäev oma plaane paika panna, siis meil enamalt jaolt reede, laupäev. Me mängime korvpalli ja me tegeleme tööga. Et, et see on nagu üks osa, mis, mis mille sa pead ohverdama nagu oma töö jaoks. Ja peretraditsioonidest, noh, eks me üritame kinos käia nii palju kui võimalik, eks. Me üritame teatrisse minna, kui on võimalik, aga nüüd on, need teatripiletid on ka, et neid pole saada ju tahaks tõesti teatrisse minna, aga ei ole saadana ja perekondlikud läbikäimised ja ja üks traditsioonidest on meil ikkagi suvekodu, kus me üritame võimalikult palju olla perega. Sina selline külvaja kõblaja. Sina võtad päikest, ei, ma ei võta päikest, ma ei ole niisugune mees, kes lesib, et et minu kohustused võib-olla on muruniitmine, mis mulle tegelikult meeldib. Nüüd esimest korda ma võtsin see aasta kätte hekikäärid ja lõikasin äkki suvilas. Ma pole kunagi seda teinud ja ma sain hakkama, võiks öelda ja said suure bussi, kindlasti ei saanud, ma lõikasin ta liiga liiga lühikeseks, et et noh, seal maitsed on erinevad. Noh, siis ma üritan siis aias ikkagi möllata seal. Mõnikord lasen survepesuriga terrassid puhtaks ja et, et kui mul naine on rohkem nagu Põlla maa peal tegutseja, siis mina sinna oma kätt ei topi. Üldiselt inimesed ju teevad noh, mingi aja peale, plaan, et noh, kaks aastat, viis aastat, 10 aastat, et kui kaugele sina oma plaani ette teed. No me siin üritasime ka plaanida, et läheks esimest korda perega reisile. Kõik hinnas, nii kaua planeerisime, kui kõik oli ära müüdud, et jäämegi ilma. Et. Eks me mingeid plaane tee, aga, aga niukseid pikaajalisi plaane. Kui, siis teadlikult, kui midagi ees ootab, aga tööplaane, kui mitme aasta peale saab sinu erialase üldse teha? Minu eriala peale ei saa mingeid tööplaane ette teha, et siin me võime teha, et et näitlikult mul on Kalev Cramoga kolme aasta leping ehk kaks aastat on jäänud on, ja me võime siin vaikselt unistada, et esimene aasta oli nagu tiitel Tallinnasse, teine aasta on balti liiga Final Four. Et aga pruugib sul minna oktoobris-novembris nii kehvasti, et ülemused ei ole rahul ja sa saad kinga ja sinu plaanidest ei ole mitte midagi järgi. Viimase paari aasta jooksul on Eestis räägitud tööpuudusest väga palju. Kujutad sina, ettesaajad töötuks omal erialal? Ei kujuta. Eestis ikka midagi leidub, jah, ma ei oska öelda, aga ma ei oska töötu olla, et, et ma ei oska kodus istuda ja niisama passida, et küll ma endale mingi tegevuse leian, siis ma pigem mõtlen, et on see võimalik, et sinu teeneid korvpalli treenerina keegi lihtsalt enam ei taha. Loomulikult on see võimalik lähematel aastatel ka lähematel aastatel. See on, see on karm, karm ühiskond on, see on karm ala, on korvpall, et et kui sul tulemusi ei ole ja kui sa oled nõrk ja kui sa hakkama ei saa, siis kes sind tahab. Miks sul see karmus meeldib selles maailmas? No ilmselt ju meeldib, muidu sa ei oleks seal. Ei, mulle ei meeldi aga reaalsus noh, sariaalsest karme. Muidugi on karm, lihtsalt ta paistab ka kõrvale natukene teistmoodi välja, et mis teil viga, panevat kõvasti raha tasku ja natukene põrgatada ja peale visata ja. Mis teil viga? Noh, ma arvan, et et kui tahad kõvasti raha tasku panna, siis sa pead küll mujale minema. Et see on mina, mina ütlen, see on müüt, et kuskil Eesti Eestis makstakse keegi totaalselt üle, et see on müüt praegu. Et, et noh siin nagu hea näide on see, et mul oli võimalus ja ütleme natuke paremates tingimustes rahalistes ma mõtlen, töötada välismaal, aga, aga ma olin liiga aeglane. Ma ei suutnud otsustada 24 tunni jooksul, kas ma lähen või ei lähe. Ja otsustati sinu otsustati minu eest, et noh, see on karmim. Sellise korvpalli kohta Eestis ringleb müüt, mida sina kõrvalt vaatad, et no nad ei saa ikka üldse pihta asjale. Ma tean, mida sa silmas pead, noh, et kasvõi see näide, et, et saavad hästi palju raha ja et suhteliselt lihtne ja lõbus elu on. See on nagu see on, mis asi on hästi palju ja, ja. Kuigi Eesti mõttes kõlab ikka, saab korvpallimängija 30 40000 Eesti krooni palka, no siis on Eesti inimese jaoks üldiselt palju ütlema nagu väga robustne. No aga võtame siin naabrid, et palju Soomes töötu abiraha on, ma peast ei oska öelda. Noh, see on ka ikka suhteliselt nagu öeldakse, kõrge, eks ole, et, et selles mõttes sama sama korvpallur, kes teenib siin 30 40000 Eesti krooni kuuse, kui ta läheks mujale liigasse mängima, kui ta suudaks mujal liigas mängida, teeniks 10 korda rohkem. Sa oled kindlasti kuulnud meie suusatajatest juttu, kuidas nad on nii tohutult loobunud kõigest, kui sina oled pidanud loobuma oma elusat, saada korvpallurile paremaks. Ma ei tea, millest mida nimetatakse loobumiseks. No kasvõi totaalne reziim, väga korrapärane toitumine. Distsipliin, seda poolt pean praegu silmas. No mina ei pidanud sellest väga palju loobuma, sellepärast et ma ei olnud väga professionaalne korvpallur sel hetkel. Et ma toitusid nii, nagu tahtsime. Noh, eks seal ole ka ma ei tea, ütleme, et kui kaugele on, oleks jõudnud, kui oleks totaalne professionaal olnud. Et, et ma ei suutnud loobuda ka teatud asjadest seltskondlikust õhtutest ikka tahtsid nendest osa võtta. Ja, ja, ja aga, aga ikkagi noh, ütleme ma sain kuidagi hakkama, et ma päris nagu tühja koha peal ei seisnud Aga praegu sa noortele noh, ikkagi mõnele, kes on väga andekas korvpallur, soovitad olla professionaalsem või? Mitte ma ei soovita, vaid ma ei tea, ma ise üritan neid nagu jälgida ja ikkagi neid nagu suunata ka mingil määral, et et, et nad ei teeks võib-olla. Neid vigu, mida meie omal ajal, eks ole, samamoodi ütles ka salumets, mehed, ärge tehke neid vigu. Meedia, meie tegime omal ajal, et et ma arvan, et võib-olla selle põlvkonna mängijad, kes praegu mängivad, kellest kunagi treenerid saavad, võib-olla hakkavad ütlema ka mängijatele, keda nemad kasvatavad. Ärge tehke neid vigu, mida minu omal ajal tegime. Sa oled kandideerinud valimistel, miks sul seda vaja oli? Valimistel ja ma jään selle vastuse sulle võlgu, miks ma kandideerisin. Ma isegi olin linnavolikogu siis, kui ma ei eksi. Ei, sa ei eksi. Et, et see oli üks eluetapp ja see tuli ära proovida, noh rohkem ei tee, ei nimeta seda poliitikas käimiseks. Major poliitik, ma võin seda käsi südamele pannes öelda, et ma ei muutnud ühtegi asja paremaks ma ei teinud ühtegi asja kehvemaks ja, ja aga ma sain selle, ma nägin selle maailma seal ära. Ei taha, rohkem? Ei nii ei saa öelda, et ei taha rohkem, aga see koht ei ole minu jaoks, aga mul on õudselt hea meel, et ma selle ära nägin. Päris lõpetuseks. Kas ise on jumalast antud? Kas jumal on olemas? No öeldakse, et see on jumalast antud sinu ja kullamäe puhul öeldakse Ma arvan, et, Nii et noh, et on puukäed olemas, kes ei hakkagi viskama? Seal on mingi tõetera, on sees, et osadel on parem, osadel on kehvem, aga aga ma ikkagi arvan, et viski osas üks määravaid tegureid on esimene treener, kes paneb sulle tehnika paika. Ja kui sul on tehnika paika, siis on kõik õpitav. Ja samas ütleme jumala poolt, võib-olla on tunnetus antud. Rõõm oli Aivar sinuga rindena vestelda, ma loodan, et sul ka natukene huvitav oli, et kuulajatel ka tiba huvitav oli, aitäh sulle, aitäh. Meil on üks muusika ka veel lõppu kuulata. Ikka seesama, mida sa autos kuulad, ikka seesama aitäh. Seda kuulamegi. Aivar Kuusmaa ja Tarmo Tiisler olite jutusaates?