Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilves kritiseeris Euroopa liidus maad võtvat ükskõiksust ühiste väärtuste kaitsmisel ja jahedat suhtumist nendesse, kes üritavad Euroopa naabruses demokraat, et ja ideid kaitsta. Ukraina president Viktor Juštšenko tuleb detsembri keskel Eestisse ametlikule visiidile. Ühtlasi on ettevalmistamisel Eesti peaministri Andrus Ansipi visiit Ukrainasse, teatas Ukraina välisminister. Toristarassok, kes on Eestis ametlikul visiidil. Täna allkirjastati leppe, mille alusel hakatakse lähipäevadel tühjaks pumpama Soome lahe põhjas lebava kaubalaeva Rannerneli kütusetanker. Teede pikkuseks on planeeritud nädal. Kalev Timberg ei kavatse muuta päästeameti eesmärke, küll aga analüüsida ja selgitada, kas on vaja teha taktikalisi otsuseid. Tantsu ja muusikat, millest ammutada inspiratsiooni kujutava kunsti loomiseks on Valli Lember-Po katkine sõnul nii ümbritsevas õhus kõige kaunilt esitletud muusikapalas tänavas kunstnik isiknäituse galerii kee kunstisaalis välismaalt. Bagdad kavatseb paluda rool pikendada rahvusvaheliste jõudude mandaati Iraagis. USA teatel ollakse lähedal kokkuleppele, et USA toetab Venemaa vastuvõtmist maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja ilmast. Homme hommikul hakkab Eestis lund ja lörtsi, sadamapäeval läheb sadu üle vihmaks. Tuul tugevneb ja õhutemperatuur tõuseb õhtuks pluss kahe kuni pluss kaheksa kraadini. Tallinnas toimus konverents pealkirjaga väärtused ja huvid. Rahvusvahelises poliitikas osales üle 160 diplomaadi ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindaja. Avakõne pidas president Toomas Hendrik Ilves. Konverentsil käis Indrek Kiisler. Viimaste aastate mitmed sündmused on näidanud, et lääneriikidel on sageli valida, kas riiklikud huvid kaaluvad üles demokraatia vabaduse ideid. Näiteks kas Venemaalt ostetavad loodusressursid on nii olulised, lääneriigid ei peaks välja tegema Kremli sammudest, mis kaugeldavad Venemaad üha enam demokraatiast. Eluliselt oluline on see küsimus aga väikeriikidele, mis võivad ka tänapäeval sattuda suurriikide kauplemise objektiks. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et minevikust on piisavalt näit. Ideid, kuidas lääneriigid oma mugavuse huvides loobuvad endale olulistest väärtustest. 1980. aastal tervitas Lääne-Saksamaa liidukantsler sõjaseisukorra väljakuulutamist Poolas ja nimetas kindrali Ruzelskit oma riigi patrioodiks. Eesti president ütles, et kahjuks esineb sellist suhtumist ka tänapäeval. Seda kinnitab demokraatia mittesallivad jõudude ksenofoobia tõus kõikjal maailmas, paraku sealhulgas ka Euroopas. Euroopa läheduses on praegu inimesed, kes riskivad oma elu ja vabadusega, et kaitsta Euroopa põhiväärtusi. Neid ähvardavad tugevamad ja stabiilsemad võimud, kellega on alati kergem diili teha, neid külla kutsuda ja kellele saab oma kaupa müüa. Konverentsi peaesineja oli endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali peasüüdistaja Carla del Ponte, kes ütles, et suurriigid käituvad endiselt egoistlikult. Carla del Ponte ütles, et ei USA-Hiina ega Venemaa pole ühinenud rahvusvahelise sõjakuritegude kohtuga. Näiteks pole praegu võimalik isegi teoreetiliselt püsti panna rahvusvahelist kohut, mis uuriks USA sõdurite kuritegusid Iraagis või mujal maailmas, sest Washingtoni lubama kodanike teiste riikide kohtunikke. Carla del Ponte märkis, et Euroopa Liiduski levivad kaksikstandardid näiteks suhtumises Serbiasse, mille võimud ei ole näidanud üles mingit soovi tuua kahte peamist Bosnia sõjakuritegude korraldajat Haagi tribunali ette. Tema sõnul on Euroopa liidus riike, mis usuvad, et nende rahvuslikes huvides on Serbia kiire liitmine Euroopa Liiduga. Tema sõnul peab Serbiale saatma selge signaali, et sõjakurjategijaid varjaval riigil pole Euroopa liidus kohta. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Kai Vare. Iraak kavatseb paluda ÜRO pikendada rahvusvaheliste jõudude mandaati hagis. Iraagi välisministri Asher Sebari sõnul on koalitsioonijõudude viibimine piirkonnas praegu asendamatu. Samas lisasse pariagentuurile Reuters antud intervjuus, et Iraagi valitsus on valmis ka enda peale rohkem julgeolekualaseid kohustusi võtma. Praegune ÜRO mandaat USA juhitavatele vägedele lõpeb 31. detsembril. Seppari teatas ka, et Süüria välisminister on valmis tulema Iraaki visiidile. See oleks esimene Süüria valitsusliikme visiit naaberriiki, alates USA juhitud invasiooni algusest 2003. aastal. Süüriat kui Iraani on süüdistatud Iraagi mässuliste toetamises. Välisminister see paari sõnul tuleb Iraagi naabreid positiivselt kaasata ja sellele aitaks kaasa ametliku suhtluskanali olemasolu. Ta lisas, et Iraagi esindajatel toimus ÜRO peaassamblee ajal New Yorgis Süüria esindajatega avameelne vestlus ja see viiski Süüria otsuseni Bagdadi küllakutse vastu võtta. Pakistanis sai õhurünnakus võitlejate treeninglaagrile surma vähemalt 80 inimest. Armee teatel ründasid valitsusjõud usulist õppeasutust, mida võitlejad kasutasid oma baasina. Surma sai ka kooli äärmuslike vaadetega juht, kes oli Talibani toetaja. Ühe kohaliku poliitiku sõnul tapetega süütuid kooliõpilasi. Mõne pealtnägija väitel oli surmasaanute seas ka lapsi, kuid armee kinnitas, et kõik olid vanuses 15 kuni 25 eluaastat. Pakistani islamistlik parteide pooldajad kogunesid meeleavaldusele, kus rünnaku hukka mõisteti. Protestiks kooli ründamise vastu astus juhtiva islamistliku partei poliitik tagasi provintsi valitsusest. Palestiinlased röövisid Gaza sektoris hispaanlasest humanitaarabi. Ükski rühmitus ei ole siiani vastutust enda peale võtnud, kuid viimasel ajal on niisuguseid inimrööve olnud ridamisi. Enamik pantvange on siiski mõne tunni pärast õnnestunud vabastada. Peaminister Ismail Khani hoiatas, et röövijad kahjustavad kõigi palestiinlaste huvisid. Talubaset teo toimepanijad selgitatakse välja. USA teatel ollakse lähedal kokkuleppele, et USA toetab Venemaa vastu, mis maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Ühendriikide kaubandusametnike teatel on peaaegu kõik vaidlusalused küsimused lahendatud kahepoolne leping USAga kõrvaldaks peamise takistuse Venemaa saamisel maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Vaidlused on kestnud üle aasta. Viimati loodeti kokkulepe saavutada enne juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G8 tippkohtumist juulikuus. See aga ei õnnestunud ning Venemaa president Vladimir Putin ähvardas seepeale Ta Venemaa rannikul paiknevad rikkalikud gaasimaardlad kasutusele ilma USA ettevõtete osaluseta. Venemaa pääsuvete oosse takistab ka suhete pingestumise Gruusiaga, kes on maailma kaubandusorganisatsiooni liige. Uue riigi vastuvõtmise peavad heaks kiitma kõik senised liikmed. Uuest eestist Eestis ametlikul visiidil Ukraina välisminister Boris Tarasjukiga, täna pidas ta läbirääkimisi Eesti välisministri Urmas Paetiga, vahendab Mall Mälberg. Läbirääkimised puudutasid Ukraina liikumist Euroopa liidu ja maailma kaubandusorganisatsiooni suunal ja suhteid NATOga. Juttu oli ka Euroopa Liidu piirimissiooni ist Ukraina Moldova piirialadel, kus osaleb teatavasti ka viis Eesti piiri ja tolliametniku ja missiooni tulevikust. Eesti välisminister Urmas Paet rõhutas ka kahepoolseid suhteid. Ta on valmis Eesti ja Ukraina vahelise majanduskoostööleppeprojekt, mis lähiajal saab ka alla kirjutatud selle aasta lõpuks õelanga kavandamisel. Presidendi visiit Eestisse. Eesti positsioon nii Ukraina Euroopa Liidu suunal liikumise teemadel NATO suunal liikumise teemadel maailma kaubandusorganisatsiooni suunas liikumise teemadel on olnud juba pikk aega väga ühene, et me soovime Ukrainat toetada kõigil nendel suundadel, mis puudutab NATOt, siis oleme me olnud seda meelt, et Ukrainale võiks anda ka Mäpi staatuse ehk siis selle tegevusplaani siin muidugi sõltub ka sellest, millised Ukraina enda positsioonid NATO suunas liikumise taktika osas kujunevad ja, ja ka Euroopa liidu suunas liikumiseks. Mis puutub spekulatsioonidest Ukraina ja NATO teemal, nagu võiks rahvas referendumil NATOle ei öelda, siis rõhutas Ukraina välisminister Boriss. Tal on niisugune, et keegi ei plaani korraldada referendumit praegu. Nils nii president kui peaminister on öelnud, et Ukraina ühiskond vajab adekvaatset infot enne referendumit. Seega minu hinnangul ei saa referendum toimuda enne 2000 kaheksandat aastat. Boris Tarasjukiga selgitas ka, et Ukraina ei ole lubanud sünkroniseerida oma liikumist maailma kaubandusorganisatsiooni suunal Venemaaga. Samuti pole seal midagi tegemist tingimustega, mida Venemaa olevat esitanud gaasi hinnakõneluste alustamiseks, kui seal kõlas. Ju me ei kavatse sünkroniseerida oma liitumist WTO-ga ühegi riigiga. Sellel protsessil on oma dünaamika ja me kavatseme selle protsessi lõpule viia kõige varem, detsembris saan optimistlik stsenaarium ja pessimistlik on veebruaril. Välisministrina pole ma teadlik ühestki tingimusest, mida Venemaa on esitanud gaasi hinnaläbirääkimistele, ütles Ukraina välisminister. Eesti välisministeerium kavatseb järgmisel aastal saata Iisraeli diplomaadi, millega muutub Eesti kohalolek selles piirkonnas püsivaks. Välisminister Urmas Paet ütles, et tulevikus on Eestil kavas avada piirkonnast saatkond ning Iisraeli saadetava diplomaadi üks ülesandeid on seda ette valmistada. Eesti suursaadik Iisraelis resideerub praegu Tallinnas. Iisraelil Eestis saatkonda ei ole, riigi suursaadik Eestis resideerub Helsingis. Urmas Paeti sõnul jätkavad Eesti ja Iisrael tööd ka topeltmaksustamise vältimise lepingu kallal ning loodetavasti saab selle alla kirjutada järgmise aasta esimesel poolel. Välisminister Urmas Paet kohtus täna Iisraeli parlamendi aseesimehe Marshalli piiga. Tallinna volikogu liige, kirjanik Maimu Berg esid, kuidas rahvaliidust lahkumisavalduse ja kandideerib riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas. Pealinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on Maimu Berg seisnud linnavolikogu liikmena keskerakondliku linnavalitsuse kahtlast kinnisvaratehingute vastu. Tallinna sotsiaaldemokraadid arutavad riigikogu valimisnimekirja kinnitamist neljandal novembril. Täna kirjutati alla ränner nelja kütusetankide tühjaks pumpamise leppe, täpsemalt räägib Indrek Kiisler. Lepe sõlmiti Norra ettevõtega Frank Moon Flaturjaaess. Tööde kogumaksumuseks on kavandatud veidi üle 36 miljoni krooni pumpa, mis töid tegema hakkav alus on aga alles praegu Norra meres. Selle pardal on ka piirivalveametireostustõrje jaoskonna ülem vanemleitnant Silver Vahtra, kellelt uurisin, kuidas kütusetankid tühjaks tehakse. Tehaksimise faasina vraki ülevaatus siis kaugjuhitava veealuse robotiga, selgitamaks siis need punktid, kuhu see puurmehhanism pumpamise mehhanism siis kinnitada. Kui see on selgeks saanud, siis toimub Puur mehhanismi paigaldamine vrakile, see käib siis ikka ka kaugjuhtimise teel roboti silma vahendusel. Kui siis üks tank on tühjaks pumbatud, minnakse järgmise tanki juurde ja niikaua, kuni vrakk on siis sealolevast kütteõlist tühjaks saanud. Kui palju torm võib segada seda tühjakspumpamise protsessi? Selliste raskete looduslike tingimuste vastu ei saa nagu keegi meid aidata, aga meil on tegemist kõrge võimekusega laevaga. Kas saab tööd teha kuni nelja ja poolemeetrise lainega, nii et, et ma arvan, et noh, et kui just seal merel tuult 20 30 meetrit ei ole, siis me saame oma töid teha küll. Praeguste seisude juures on planeeritud sellele operatsioonile nädal aega. Muidugi lähtuvalt tormipäevadesse võib ka pikeneda. Ülespumbatud kütust enam kasutada ei saa, see viiakse jäätmete ümbertöötlemiskeskusesse. Miks, aga ikkagi otsustati uppunud alus sügisel tühjaks pumbata, mitte kevadel, kui üks Hollandi firma oleks seda teinud odavamalt. Mõlemad variandid omasid nii poolt kui vastu argumente. Nüüd selle ära teeme, siis meil ei ole talvel kuni kevadeni ja edaspidi enam vaja arvestada selle vraki keskkonnaohtlikkusega loomulikult kevadel. Meil ei ole 100 protsenti nagu kindlust selle kohta, et selle vraki ka talve jooksul sügistormidega või talvetormidega midagi ei juhtu. Me võime kinnitada lähtuvalt sellest, et temaga suve jooksul ei ole midagi juhtunud. Aga samas meil ei ole selleks sajaprotsendilist kindlust. Päästeameti juhi kohalt lahkuv Mati Raidma ja sellele kohale asuv Kalev Timberg rääkisid täna ühiselt ajakirjanikele. Päästeametist jätkab Mall Mälberg. Mati Raidma hinnangul on päästeameti võimekus hetkel, mil tema lahkub, hea, Paraku elu ja saatus toob meile pidevalt uusi väljakutseid, et sel aastal tõesti tekkis väga suur probleem, kuidas päästeteenistus looduse ja keskkonnaga hakkama saab. Õnneks saime hakkama, kindlasti saame kõigega hakkama ja kindlasti on kõikjal palju võimalusi edasi minna ja neil parem olla. Hetkel pöörab päästeamet erilist tähelepanu päästealasele ennetustööle ning läbi selle on elukeskkond muutunud ohutumaks. Õnnetustes hukkunud inimeste arv väheneb iga aastaga. Hädaolukordadeks valmisoleku tagamisel on põhitööks kohalike omavalitsuste ja teiste asutuste kriisireguleerimisalane nõustamine, täieneb ka tehnika. Sel aastal soetatakse õlireostuse korjevahendeid ligi 16 miljoni krooni eest. Kõige kõrgemalt hindab Mati Raidma päästeameti meeskonda, kuhu on koondunud palju teotahet ja kuhu on tulnud uus põlvkond. Päästeameti juhi koha üle võttev Kalev Timberg kinnitas, et tema eesmärke muuta ei kavatse. Küll aga näed palju esmaseid tegemisi. Kõigepealt tahaks analüüsida organisatsiooni sees, kuidas teekond eesmärkideni läheb, kas on mingeid takistusi, kas peab võtma mingeid taktikalisi otsuseid, vastuoluline on käivitada niinimetatud ennetusplokk, millele ennem ei ole üldse tähelepanu pandud. See on inimeste hoiakute muutmine õnnetustesse, see on selgitust millega saaksime oluliselt säästa inimeste elusid. Ja loomulikult on tähtis jätkata tööd, et luua selline töökeskkond, kuhu kuulub siis nii palk, haridus, motivatsioon, meeskonnatunne, kus inimesed tahaksid pääseteistes töötada? Lõpuks ka Kalev Timberg hinnang praegusele päästeametile. Päästeamet on olnud oma arengus dünaamiline ja sihikindel, päästeamet on usaldusväärne organisatsioon Eesti elanike jaoks ja ma arvan, et päästamatan heas seisus, aga tal on ees veel paremad päevad. Tallinna linnavalitsus otsustas täna uue administratiivhoone arhitektuurse ideekonkursi korralduse kehtetuks tunnistada. Täna avati Tallinnas galerii kee kunstisaalis Valli Lember-Po katkine näitus, mille pealkiri on Ilo ja nii tähistab kunstnik oma 80 viiendat sünnipäevanäitusel käis Reene Leas. Näituse ühe osa on kunstnik pühendanud rahvatantsule, kus on valdavad dünaamilised ja hoogsad tantsu kui tegevust kujutavad teosed. Näituse teine muusikale pühendatud osa koosneb muusikateoste alusel loodud abstraktsetest akvarell idest. Valli Lember-Po katkine sõnul on ta alati olnud suur muusika ja tantsu austaja. Maalimiseks on ta neist tegevustest inspiratsiooni ammutanud juba oma loomede algusest saadik. Kuidas maalida tantsu ja muusikat? Ai, sellest on raske rääkida, teete selleks, peab olema nagu meel, Klubi inspiratsiooni ja mina pean tänulik olema oma sõpradele. Kõigepealt muidugi ma olen väga tänulik kadunud Heino Aassalu-le, kes oli rahvatantsude üldjuht ja kes väga tihti viis mind just rahvatantsuga kokku ja veel Maie Orav, kes on rahvatantsude seadja kestnud väga palju mind innustanud just rahvatantse loomad ja mõnikord ma tahan, mul on tööd, kus on väga täpselt joonistatud rahvariideid ja väga täpselt on joonistatud ka kõik need liikumised, mis väljendavad seda rahva. Aga mul on ka tööd, mis väljendavad ainult liikumist ja need tööd, mis siin välja pandud, need on seal üles ehitatud, kõik rohkem selle liikumise peale. Iga muusika palalemberpoogatkinat maalima siiski ei ajenda, tema sõnul peab muusika sind puudutama. Mõnikord on niimoodi, et kuulad küll ja, ja väga, aga kuidas, seda esitatakse, see ka veel väga tähtis ja missugune see esitus peab olema. Südantsellel momendil, eks ole, sest vahest on niimoodi, kuulad küll, aga muusika läheb nagu seost mööda. Aga vahest on niimoodi, et ta läheb südamesse, et teised ei saa, saab köhatada, lihtsalt väljendama. Ja isegi kui vaatad loodust, vaadake loodus on omaette ka ju täiesti muusika. Minu arvates laulavad puud, laulab meri ja siis teate, laulab ja minu arvates ka isegi õhk, krik, loodus omaette, laulab. Missugust kiired ja niisugust selle muusika järele mul on niisugune tunne, et tantsida võib küll, sest ma armastan tantsida ja kui tantsid ja siis on niimoodi tead, nii blä-blä-blä on, aga, aga, aga kui sa tahad ikka midagi hingele saada, siis on minu arvates küll ikkagi klassikaline muusika. Näitus Ilo galerii kee kunstisaalis jääb avatuks 18. novembrini. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab enamasti lörtsi, saju tõenäosus on suurem Lõuna-Eestis. Puhub valdavalt läänekaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks, kohati miinus kuus kraadi. Homme hommikul alates saartest pilvisus tiheneb ning hakkab lund lörtsi sadama, saartel ja Lõuna-Eestis läheb sadu kiiresti üle vihmaks. Õhtul sajab vihma ka Põhja-Eestis. Kohati on sadu tugev ja võib jäidet olla. Kagutuul tugevneb, kuid pärastlõunal hakkab tuul puhuma lõunast seitse kuni 13, saartel ja rannikul puhanguti 18 kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme õhtuks pluss kahe kuni pluss kaheksa kraadini. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.