Tere õhtust, kell sai 18, Päevakaja teeb kokkuvõtte teisipäevast, 24.-st maist. Mina olen Vallo kelmsaar. Erakond otsustab lähinädalatel, kas esitab Toomas Hendrik Ilvesele presidendivalimistel vastaskandidaadi või mitte, ütles erakonna aseesimees Kadri Simson. Ülejäänud kolm parlamendierakonda on kinnitanud oma toetust ilvesele ja see peaks tagama talle tagasivalimiseks vajalikud hääled. Islandit abil võib Eesti kohale jõuda kell kolm öösel. Lennuliiklusele see ilmselt otseseid piiranguid ei sea. Linnapeaprokurör esitas endisele peaministrile Julia Tõmošenko süüdistuse võimu kuritarvitamises ja ametivolituste ületamises vahi alla. Tomõšenkot ei võetud allkirja riigist mittelahkumise kohta. Eesti elektriautode soetamise projekt on nii kaugele, et kiirlaadijate hanke saab juulis välja kuulutada elektriauto. Ostja saab sõiduki poole hinnaga, sest teise poole tasub riik. Tartu bussipeatustesse on eelseisva aasta jooksul kavas paigaldada elektroonilised infotahvlid, mis näitavad, millal järgmine buss peatusesse jõuab. Tallinna lastehaigla toetusfond tunnustas oma toetajaid ja tutvustas uusi projekte. Sel aastal tahetakse lastele insuliinipumpasid juurde osta ja muretseda haiglale ka närvimonitor. Päris Estonia jõuab peagi vaatajatelt teatriajalookümnes Karmen pise ooperi lavastas Volter sat klišee Suurbritanniast. Ja ilmast. Öösel on ilm pilves ja tiha tihe, vihmasadu levib Lääne-Eestist ida poole. Pärast keskööd jääb sadu harvemaks, kuid hoovihma sajab ka homme päeval. Sooja on öösel kuus kuni 10, homme päeval 10 kuni 16 kraadi. Keskerakond otsustab lähinädalatel, kas esitab Toomas Hendrik Ilvesele presidendivalimistel vastaskandidaadi või mitte. Jüri Nikolajev, kuulata lähemalt. President Toomas Hendrik Ilves kinnitas Narvas antud lühiintervjuus, et olukord, kus riigikogus enamuse moodustavad erakonnad, lepivad varakult kokku, keda 29. augustil presidendiks valida on normaalne ja demokraatiat see ei ohusta. No ma olen vist viimane inimene, kes tahaks ohustada Eesti demokraatiat aga samal ajal nagu kummaline meenutada kõike seda hala ja virinat eelmiste presidendivalimiste ajal, et ei suudeta valida presidenti riigikogus nüüd, kui lõpuks mõned erakonnad otsustavad, et valitakse riigikogus, siis kah pahasti, mulle tundub, et ei ole võimalik midagi siis õieti teha siin Eesti riigis, sest ühtepidi on halb ja teistpidi alal. Toomas Hendrik Ilvese hinnangul oleks väga tore, kui tal oleks ka vastaskandidaat, kuid ise ta selle jaoks midagi teha ei saa. Seni on Ilvese jätkamist presidendina lubanud toetada Reformierakond, IRL-i ja sotsiaaldemokraadid, kel on presidendi valimiseks riigikogus vajalik häälte ülekaal olemas. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson kommenteerib presidendivalimiste eelset seisu nõnda. Keskerakond ei näe selles mitte midagi taunimisväärset, et president püütaks ära valida seaduses ettenähtud korras ja riigikogus. Aga kuna meie programmiline seisukoht on see, et tegelikult peaks Eestis presidenti valima hoopis rahvas, oleks valijameeste kogus kindlasti kandepind presidendi valimiseks laiem. See kas Toomas Hendrik Ilvese kõrvale tekib ka teine presidendikandidaat, selgub mõne nädala jooksul. Ma arvan, et vajadus teise kandidaadi järele on eelkõige nendel erakondadel, kes on selle kokkuleppe omavahel sõlminud, ehk et emotsionaalselt on väga raske öelda, et meie presidenti ei valita, vaid ainult nimetatakse, sest et alternatiivi polegi olemas. Millised plaanid on Keskerakonnal, kas Keskerakond kavatseb välja käia ka oma kandidaadi? Keskerakond arutab seda ja teeb otsuse lähinädalatel. Jah, sellepärast et arutelud ei ole veel otsuseni jõudnud. Tallinnas on praegu koos lennundusekspertgrupp, mis arutab Islandi vulkaanipurske tagajärjel tuhaga saastunud õhumassiliikumist ja sellega seonduvaid üksikasju. Mall Mälberg sai telefonile Christian terve lennuametist. Viimased prognoosid olid, et saastunud õhk võib jõuda Eesti õhuruumi öösel kella kolme paiku ja kaardi järgi ei kujune Eesti suure saastatusega alaks, vähemasti mitte esialgu ja see sealendamisel otseseid piiranguid, milline on prognoos nüüd õhtul ja kuidas nende lennupiirangutega on? No praegusel hetkel õhtul on prognoos selline, et ega ta halvemaks läinud ei ole, kaudu on endiselt reisijatele soodne lennud, esialgu jätkuvad küll teatavate kohustustega lennufirmadele, aga ka reisijate jaoks olulisi muudatusi Eesti õhuruumis ei ole. Nii et vähe saastatud Eesti ala jääb püsima Hommikul kella üheksaks on küll natukese saarte kohal ja natukene ka Lääne-Eesti kohal on ka siis selle nii-öelda keskmise saastatusega alaga keskmisele saastutukse alas saab ka lennata, kui nüüd seda toetab siis lennufirmapoolne riskianalüüs või siis lennuki mootoritootja oma heakskiidu sellele, et seal võivad need lennukid lennata. Kui me meenutame eelmist tuhakriisi, siis Euroopa Liit on parandanud tuha monitoorimise ja selle kontsentratsioonist teavitamise korda. Nad ütlevad, et nad teatavad varem ja, ja seetõttu suudetakse paindlikult reageerida. Kas te võite ka nii-öelda, et teavitamine on need palju kiirem? Ma ei ütleks, et on palju kiirem on küll, on parem see, et, et on teadlane kontsentratsiooni tasemed, et kui eelmisel korral veel aasta tagasi, siis oli ainult nii-öelda prognooskaardid, et kust see tuhk olla võib siis me ei teadnud seda, et millisest nii-öelda koguses seda seal on, siis, tänasel päeval on meil olemas vähemalt kontsentratsioon kordades, mis on küll samuti baseeruvad arvutisimulatsioonid programmil, aga ka meil on vähemalt mingisugunegi idee, kui palju kuskil midagi võiks olla, sellest seda tuhka ja kas siis ka panna kinni või mitte online olenevalt siis olukorrast. Millised on teiste Euroopa riikide väljavaated, kui me nüüd selle tuhapilveliikumisest räägime? No teiste Euroopa riikide väljavaade on tegelikult üsna sarnased, et riigid on oma käitumismudeli üles ehitanud väga sarnaselt sellele, mis, mis nüüd Eesti kasutusele võtavad tegelikult suures piires võtamegi malli, seda, mida on teinud praegu tänaseks päevaks Soome ja Rootsi ja Norra ehk siis vallas saastatusega alas on siis lähevad lubatud keskmisega saastatusega alas on lennud lubatud teatavatel tingimustel ja siis selles nii-öelda kõrge saastatusega alas ei ole lennud üldse lubatud. Ja lennureisijatele siis praeguse hetke seisuga midagi teatada ei ole. Praeguse seisuga ei ole neile ühtegi halba sõnumit küll Eesti seisukohalt. Lennuliikluse teemat on täna käsitlenud ka rahvusvaheliselt uudisteagentuurid. Nendest ja teistest uudistest annab ülevaate Tõnu Karjatse. Euroopas tähistati täna Islandi tuhapilve tõttu 250 lendu. Euroopa lennuliiklust reguleeriv agentuur eurokontroll teatas, et Põhja-Iirimaal, Šotimaal ja Skandinaavias võidakse ära jätta kokku kuni 500 lendu. Tuhapilv jõudis ka Hollandi kohale. Lähen Schipoli lennuvälja teatel võib esineda häireid lennuplaanis. Euroopa Liidu transpordivolinik Siim Kallas ütles, et Islandi vulkaanipurske tuhapilve tõttu pole oodata ulatuslikku õhuruumi sulgemist, nagu seda oli mullu. Erinevad nii vulkaan, ilm kui ka vulkaanipurske reageerimine. Kallase kinnitusel on Euroopa Mullusest õppinud ega tarvitse õhuruumi täielikult sulgeda. Ukraina peaprokuratuur esitas endisele peaministrile Julia Tõmošenko süüdistuse võimu kuritarvitamises ja ametivolituste ületamises, millega tekitati riigile ulatuslikku kahju. Tõmošenko peeti süüdistuse esitamiseks kinni, vahi all teda ei hoita. Tõmošenko on andnud ka allkirja riigist mittelahkumise kohta. Endise valitsusjuhi vastanud algatatud kaks kriminaalasja üks neist puudutab 480 euro mitteotstarbelist kulutamist ja ametivolituste ületamist. Teine kriminaalasi on seotud Venemaaga sõlmitud gaasilepetega. Moskva apellatsioonikohus vähendas aasta võrra endisele kütuseärimehele Mihhail Hodorkovski ja teisel kohtuprotsessil mäletad vangistustähtaega. See tähendab, et Hodorkovski võib vanglast vabaneda 2016. aastal. Kohtunik otsustas, et nii Hodorkovski kui ta kui ka tema endine äripartner Platon Lebedev peavad veetma 13 aastat tavarežiimiga vanglas. Mõlemad mehed oleksid esimese protsessi tulemusena pidanud vanglast vabaneva tänavu aga kohtunik mõistis nad detsembris süüdi pettuses ja pikendas vangistusaega. Kreeka avaliku sektori töötajaid ühendav ametiühing kavatseb juunis taas streikida, et protesteerida valitsuse uute kärpemeetmete kavandatavate erastamiste vastu. Esimene üleriiklik päevane streik toimub tõenäoliselt 21. juulil. Kreeka valitsus valmistab ette riigivarade müüki 50 miljardi euro väärtuses, et maksta võlgu, mis ulatusid möödunud aastal 143 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. USA kehtestas uued survemeetmeid Iraanile kütust ühinenud ettevõtetele, mis on vastuolus islamistliku riigi tuumapoliitika suhtes. Kehtestatud kaubandusblokk oli ka survemeetmeid takistavad Iraaniga kaupa teinud kompaniide ligi pääseda USA finantseerimisallikatele. Ka Euroopa Liit lisas musta nimekirja veel 100 firmat, mille varad külmutatakse. Iraani välisministeerium nimetas ebaloogiliseks sisurde meetmeid. Märtsi algul otsustas valitsus sõlmida mitsubishi korporatsiooniga lepingu 10 miljoni saastekvoodi ühiku müügiks, et algatada Eesti elektromobiilsuse programm. Täna tutvustati elektriautode projekti hetkeseisu. Mall Mälberg käis kohal. Programmiaeg on 2011 kuni 2012 lähtudes Kyoto protokolli alusel toimuva saastekvoodi kaubanduse perioodist. Kokkuleppel saastekvoodi ostjaga kohustub Eesti selle aja jooksul programmi ellu viima. Programm jaguneb mitmeks osaks. Majandusministeerium töötab välja elektriautode soetamise toetusskeemi. Rajab riiki katva elektriautode laadimistaristu. Nii toetusskeemi kui infrastruktuuri rajamist hakkab haldama KredEx. KredExis vastutab selle valdkonna eest eluasemedivisjoni juhi Mirje Adler, kelle sõnul ollakse praegu ettevalmistustega graafikus. Kiirlaadijate hange, mis on nagu kõige keerulisem kogu selles protsessis on ettevalmistamisel ja loodame, et saame juulikuus välja kuulutada, arvestades hanke. On olemas ka kohustusliku aega, saame september, oktoober, pakkumised, oktoober, november lepingud ja siis peaks ka tootjatel ja pakkujatel olema võimalus piisavaks ajaks selleks, et siis saada toota piisavas koguses laadijaid selleks ajaks, kui meil on vaja püsti panna ja need ka paigaldada. 2012. aasta lõpuks. Elektriautosid saavad eraisikud soetada juba sellest suvest alates ja see, et kiirlaadijaid veel ei ole, ei tähenda, et elektriautoga sõita ei saaks. Neid saab laadida ka kodus ning mõned avalikud laadimispunktid on Tallinnas ka juba olemas. Me toetame ka koju pisut laadimispunkti paigaldamist, et oleks mõistlik paigaldada eraldi kaitse ja vedada siiski eraldi juhe, aga põhimõtteliselt on võimalik teda tavapistikust kodus laadida, kusjuures õletusest seda kodus toetate. 1000 eurot on planeeritud toetuseks välja ehitusele. Majandusministeeriumis on määruse elektriauto soetamise toetuseks tehnilised valmis ja saadetud ministeeriumidesse kooskõlastusringile. Sealt võib tulla mõningaid täiendusi, aga riigi teatajas loodetakse määrus avaldada enne jaanipäeva, kinnitab Jarmo Tuisk. Riik on täna plaaninud toetada kuni 50 protsendi ulatuses auto hinnast, siis elektriauto soetamist võiks orienteeruda, tere, hind täna turul jääb vahemikku 30 kuni 40000 eurot, nii et sellest siis poole, mis selles määruses Meil on, selles määruses sätestatakse veel mõningad kohustused, noh näiteks see, et toetuse saaja peab andma teada Kredexile viie aasta jooksul oma läbisõidu ja vastavalt sellele ostma siis rohelise energiasertifikaate, see tagab selle, et me tegelikult Nende autodega sõidame rohelise energiaga taastuvenergiaga. Tartus peaksid bussiootajad saama tuleval kevadel elektron Dahlitelt infot, kas ja kui palju buss hilineb või millal ta täpselt peatusesse saabub. Äsja lõppenud riigihankele esitatud hinnapakkumised jäid vahemikku 780000 kuni kaks miljonit eurot vähemalt kuulata Mirko ojakivilt. Mujal maailmas on üsna levinud, et metroopeatuses, raudteejaamas või ka bussijaamas seistes näeb reaalajas, kui kaugele ühistranspordisõiduk peatusest on. Eestis on aga endiselt peatustes kasutusel vana hea paber, mis edastab bussi ootajale infot selle kohta, millal buss graafikukoostajate arvates peaks peatusesse jõudma. Näiteks ei tea ükski graafikukoostaja, kuivõrd õhtune tipptund või mõni liiklusõnnetus takistavad busside liiklemist. Nüüd plaanib Tartu linn soetada endale linnaliinibusside reaalajas jälgimise infosüsteemi. Pakkumisi tehti Iisraelist, rootsini, Eestist rääkimata. Kuid et infosüsteem tööle saaks, on tarvis veel kulutusi teha. Tartu linnavalitsuse infotehnoloogia teenistuse arendusjuht Kalev Bullonen. Igasse peatusesse tuleb elektrivõrgud välja ehitada, tõmmata kusagilt juhtmed. Raha tööde tegemiseks tuleb lõviosas Euroopa Liidult, mida see süsteem võimaldab. Bussides on kontrollseadmed, mis GPS-i alusel salvestavad seda, et kus kohas nad on. See informatsioon edastatakse keskseadmestikule. Kes seadmesti, kindar, kastan ees graafikus, kas on ta graafikust maha jäämas, kas bussijuht peaks rohkem gaasi vajutama või aeglasemalt liikuma nii bussijuhile kui ka bussimarsruudile jäävates peatustes, see jõuab info sellest, kui kaua bussil peatusesse jõudmiseks veel aega kulub. Ühtekokku soovib Tartu linn paigaldada reaalajas jälgimise seadmeid 61-le bussile. Kõik bussid saavad varustatud katabloodega, kaasavad tabloo 90 bussipeatust. Siiski on see vaid kolmandik Tartus olevatest bussipeatustest. Samas lisas Galebullone, et need bussipeatused, kuhu tabloosid, ei paigutata infosüsteemist välja. Nendes peatustes saab reisija siis kas SMSi või nutitelefoni abil uurida, millal järgmine buss peatusesse saabub. 10 bussi saavad varustatud ka reisijate loenduritega. See peaks liinigraafikute koostajatele andma täpseid vastuseid küsimustele, kui tihedalt ja kui suuri busse peaks liinile saatma. Lähiaastail peaks sarnased infotahvlid paigaldatud saama ka mitmete Eesti maapiirkondade bussipeatustesse. Mirko Ojakivi Tartu. Tallinna lastehaigla toetusfond tunnustas raekojas annetajaid, räägiti ka juba tehtust ja sellest, mis lähiajal kavas on. Mall Mälberg rääkis lastehaigla toetusfondi juhataja Inna kraameriga. Tallinna lastehaigla toetusfond tänab oma toetajaid igal aastal nagu ikka, tunnustatakse aastate toetajaid ja aasta toetajat. Aastate toetajaid on rohkem kui üks aasta, töötajaid aga üks isik ja üks firma. Toetusfondi juhataja Inna Kramer nimetab 2010. aasta toeta. Aasta toetajaks on meil Helmutaniir Rootsist kahjuks postuumselt. Tema jättis meile päranduse. Firmadest on Eestis Šveitsi koostöö programm Šveitsi pool, nemad on väga suures osas toetanud Tširkovaga kaks miljonit krooni kõnniroboti ostu. Tallinna lastehaigla toetusfondi läinud aasta projektidest tõstab linna kraamer esile kahte kõnniroboti muretsemine ja iho kardiograafi ehk südame ultraheliaparaadi muretsemine. Kõnnirobot on balti riikides ainukene ja töötab tema juba alates jaanuari lõpust. Päris palju lapsi on seal peal käinud, paljud lapsevanemad arvavad, et kõnnirobot teeb imesid. Tegelikkuses olgem ausad, ta päris imesi tee, aga kindlasti on ta väga tõhus vahend laste abistamisel ja teine projekt on südame ultraheliaparaat ehk Eiche kardiograaf, see on kardioloogidele. Ta aitab just eriti uurida laste südameprobleeme vastsündinutel. Raekojas räägitakse täna ka lastehaigla järgmistest projektidest. Tänavu aasta oleme me juba õige mitu kaasaegset insuliinipump koos sensoriga ostnud ja need on juba meie lapsed ka peale endale saanud ja mis meil tulemas on, nüüd on see, et me tahame toetada elektromüograafioost või see on üks niisugune närvimonitor, et aitab arstidel näiteks operatsiooni ajal kontrollida, et närvid ei ole vigastada. Aga tegelikult on sellel aparaadil hästi palju ka muid funktsioone. Innar Klammeril on väga hea meel, et Eesti inimesed nii meelsasti hädasolijaid aitavad. Teiselt poolt teeb meele kurvaks hoolimatus laste suhtes. Kõige suurem lootus on aga seotud sellega, et insuliinipumbad lähevad varsti haigekassa hinnakirja mis tähendab, et haigekassa hakkab nende eest tasuma ja enam ei pea neid heategevuse korras muretsema. Ülehomme esietendub rahvusooperis Estonia Bizee ooper Carmen, täna said ajakirjanikud lavastusega tutvuda. Riina Eentalu käis peaproovis. Selle avamängud on need tõenäoliselt igaüks ära. Nii jõuab rahvusooperilavale teatriajalookümnest Carmeni lavastus seekord lavastaja Volter satub kliki käe all. Poltertsat klisi sõnul huvitas teda teha lavastus, mis oleks ühtlasi ka oma aja dokument. Kuigi ooperit teatakse hästi, on paljudel üsna udune ettekujutus sellest, millest ooperit tegelikult räägid. Poolt on siis suured teatraalselt stseenid ja teiselt poolt psühholoogilised dramaatilised stseenid ja lavastaja jaoks oli väljakutse leida nende vahel harmoonia. On täitsa võimalik luua värske ja üllatav Karmen ilma tegevust ajas või ruumis nihutamata, leiab lavastaja. Tavaliselt on lavastatud Carmeni retsitatiividega versiooni Valter sat Clifalist dialoogidega versiooni, nii et osaliselt räägivad ka teksti. Algselt oligi ooper dialoogidega, mis aga asendati pärast pisi surma retsitatiividega kuid Walter sat klippi sõnul tundub see võlts. Retsitatiilide jutusta lugu, kuigi hästi. Dialoog aitab palju paremini ooperi tõelist sisu mõista, leiab Valter Sadclick. Helen Lokuta, kes on üks Carmeni osatäitja, leiab, et selle lavastuse Karmen on hoopis erinev sellest, keda ta varem on laulnud. Praegu ma avastan teda nagu uuesti, et mulle väga meeldib selle volte Zatlersi selline kontseptsioon, et see Carmen ei ole selline liiga jõuline ja kõiki teeb ja, ja üle sõitev tujukas naisterahvas. See kõik on ka nagu olemas, aga teiselt poolt, et on praegu nagu rohkem tütarlapselik don, nagu liita või nagu röövlitütar Ronja või selline röövlitüdruk ja nooruslikus värskus, et ta on selline eluline, mõrvanud. Jäänud on rääkida veel ilmast. Öösel on ilm pilves ja tihe, vihmasadu levib Lääne-Eestist ida Eesti kohale, kohati võib olla äikest. Pärast keskööd hakkab pilvkate saartelt alates hõrenema ning sadu jääb harvemaks. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 12, saartel kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 10 kraadi. Ennelõunal sajab hoovihma peamiselt Ida-Eestis, pärastlõunal ka mujal, samuti võib olla äikest. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti kuni 15 ja saartel kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on päeval 10 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18286 kuulmiseni.