Tere õhtust, kell sai 18, Päevakaja teeb kokkuvõtte neljapäevast, 26.-st maist. Mina olen Vallo kelmsaar. Andjate keskliit tegi ettepaneku langetada alates järgmisest aastast töötuskindlustusmaksemäärases töötukassa reservid on ületanud kriisieelse taseme. Tallinki laevadega sõitmine läheb kallimaks, sest alates esimesest juunist tehtavatele planeeringutele lisab laevafirmaga kütusetasu. Ikla piirijaamast liikus täna vastvalminud Tartu raudteeharul esimene kaubarong. Seega on piirijaama ja selle ümbruse raudtee osa valmis saanud ning oluline transpordisõlm kõikides suundades rongiliikluseks avatud. Liibüas vahistati sõjakuritegudes süüdistatav Ratko Mladić ning nüüd käivad ettevalmistused tema väljaandmiseks. Prantsusmaa jõudsid kokkuleppele nelja sõjalaeva ostu-müügitingimustes. Ajaloomuuseumi suurgildi hoone on renoveeritud ja saanud uue püsiekspositsiooni eestlaste ajaloost 11000 aasta jooksul. Muuhulgas on avatud relvakamber. Akadeemiline rahvaluule selts andis üle esimese Eesti folkloristika aastapreemia. Ameti maine tõstmiseks loodud preemia sai Tartu Ülikooli dotsent Tiiu Jaago. 20-ga Kaheksandast. Maist kuni viienda juunini toimuvad Tallinnas kolmekümnendad vanalinna päevad ja viies etenduskunstide festival Tallinn. Treff toob kohale üle 700 esineja 18-st riigist. Pärnus toimub sel suvel esimene Järvi Suvefestival, mis on kasvanud välja Neeme Järvi dirigentide meistrikursustest. Festivali kandev jõud ongi Järvide muusikaline dünastia. Ilmast. Öösel on ilm sajuta, maapinnal võib kohati öökülma olla. Homme päeval on sooja 13 kuni 22 kraadi. Pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma. Tööandjate keskliit tegi ettepaneku langetada järgmisest aastast töötuskindlustust säärasest töötukassa reservid on ületanud kriisieelse tasemetööandjate keskliidu volikogu hinnangul võiks töövõtja makse määraks jääda praeguse 2,8 protsendi asemel kaks protsenti ja tööandja makse määraks üks protsent praeguse 1,4 asemel. Välja pakutud maksemääradest piisaks igati, et rahastada aktiivseid tööturumeetmeid täielikult töötuskindlustuse vahenditest makstavat alates 2013.-st aastast, hüvitisi töötaja algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkumise korral ning tagada piisav puhver ehk vähemalt kahekordne kriisiaasta kulude maht, leiab Tööandjate keskliit. Ka ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga on avaldanud arvamust, et töötuskindlustusmakse määra võiks langetada reformima erakonna ja IRL-i. Koalitsioonileppe järgi on töötuskindlustusmakse määra kavas langetama hakata alates 2013.-st aastast. Ma saan mõned valitsusliidu poliitikud juba täna öelnud, et töötuskindlustusmakse määra muutmist järgmisest aastast võiks kaaluda ja välistada seda ei maksa. Tööandjate keskliidu volikogu arutas ka ametiühingute keskliidu ettepanekut tõsta miinimumpalka alates esimesest juulist 325-le eurole. Seda ettepanekut otsustas Tööandjate keskliidu volikogu mitte toetada. Laevafirma Tallink teatas täna, et lisab alates esimesest juunist piletihinnale kütuse lisatasu. Riina Eentalu palus kommentaari firma müügi- ja turundusdirektorilt Peeter Rooselt. Kütusehinnad on aastal 2009 tõusnud juba üle 200 protsendi ja sel aastal on juba tõusnute esimese viie kuu jooksul 25 protsenti. See oli kahjuks vältimatu otsus. Ma loen teie teatest välja, et see on ajutine. Kuidas te määrate selle aja, kui pikalt te peate seda lisatasu? Ma ei oska seda prognoosida ja see on väga raske vastata, et millal hinnad hakkaksid langema. Maailma hinnatõusud on olnud ka pikaajaline trend, ikka vaatame, mis maailmaturul kütuse hind pikka perspektiivi hakkavad kütusehinnad langema, siis me vastavalt korrigeerime hindu. Kas see tähendab ainult lisatasu ärajätmist või ka senist piletihinna korrigeerimist? Kütuse lisatasu korrigeerimist, mis puudutab hindasid, siis meil on ju väga head pakkumised väljas kogu aeg, et ma arvan, et tarbijad saavad sellest aru. Kütuse lisatasu ühe reisija kohta Tallinna, Helsingi, Tallinna, Stockholmi, Riia-Stockholmi, Turu-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinil on kaks eurot sõltumata sellest, kas tegemist on ühe suuna, reisi või kruiisiga. Kuid Helsingi-Rostocki liinil on kütuse lisatasu ühe reisija kohta kaheksa eurot, ühe suuna ja 16 eurot edasi-tagasi reisi eest. See distants, mis me sõidame Helsingi-Rostocki vahel, on palju pikem vahemaa ja, ja see tähendab ka seda, et palju rohkem kütusekulu Lisatasu hakkab kehtima alates esimesest juunist tehtavatele planeeringutele. Firma kodulehelt on lugeda, et kontserni teise kvartali majandustulemused vastasid juhtkonna ootustele. Juhtkonna hinnangul on 2010 2011. Majandusaasta esimese kuue kuu tegevus olnud hea ning ettevõte liigub tulemuste paranemise suunal. Koidula piirijaamas liikus täna vastvalminud Tartu raudteeharul esimene kaubarong, seega on piirijaama ja selle ümbruse raudtee osa valmis saanud ning oluline transpordisõlm kõikides suundades rongiliikluseks avatud. Igor Taro käis esimest rongi tervitamas. Paar tundi enne planeeritavat Tartu-suunalist kaubarongide liikluse algust käis vilgas ehitustegevus Koidula Tartu uue raudtee haru ühendamise kohas senise Petserisuunalise raudteega. Nii oligi viimane polt Koidula Tartu raudtee haru ühendamiseks kinni keeratud ning töömehed arved ja Reimo kirjutasid end Koidula piirijaama ehituse ajalukku, räägib Koidula projekti direktor Urmas Leinfelt. Selles mõttes väga ajalooline hetk, et üle paarikümne aasta on Eesti vabariigi piires Kagu-Eesti raudteekolmnurk pühendatud ja loodud kõik võimalused nii kauba- kui reisirongiliikluse arendamiseks siinkandis. Keskpäeva paiku Koidulast. Lubatud esimest rongi tuli oodata pea kaks tundi. Esimene pääsuke lähenes vana ja uue raudteeühenduskohale üsna aeglaselt, kuna värskelt maha pandud raudteelõigul kehtis kiirusepiirang 15 kilomeetrit tunnis. Sellised rongid võisid sõita juba 40-ga, kuni juunis raudtee päris kihutamis valmis saab. Kuna kaubarongid Koidula vahet tänasest juba liiguvad, ei ole enam mingit takistust ka reisiliikluse avamiseks Kagu-Eesti suunal, räägib Urmas Reinsalult. Ja nüüd on Kagu-Eesti raudteekolmnurka ühendatud. Koidulas saavad jaanipäevaks valmis jaamahoone kui reisijate perroonid ja kõik on valmis selleks, et reisironge teenindada. Seniks, kuni reisirongiliikluse käivitamine ootab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi otsust, jätkuvad Koidulas veel viimased ehitustööd ning juuliks apiiri jaam lõplikult valmis. Igor Taro rahvusringhäälingule raudtee sajandi ehituselt. Tänastest välisuudistest teeb kokkuvõtte Marta Grauberg. Serbias vahistati sõjakuritegudes süüdistatav Ratko Mladić ning nüüd käivad ettevalmistused tema väljaandmiseks. 69 aastane Mladić tabati pealinnas Belgradis 80 kilomeetri kaugusel põhjas Saaremaa külas, kus ta vale nime all elas. Serbia president Boris Tadić kinnitas, et Ratko Mladić antakse üle Haagi kohtule. Kompladitsi üle sõjakuritegude tribunalile, sest see on kooskõlas meie seadustega. Me teeme seda oma riigi ja inimeste moraalsele väärikuse pärast, aga see on ka lepitus endise Jugoslaavia aladel elavate inimestega, ütles Serbia president. Tema sõnul sulges Mladić tabamine ühe peleti, ehkki Serbia ajaloos ning see avab uksed Serbiale. Euroopa Liidu liikmeks saamisel. Mladić arreteerimis tervitasid Euroopa Komisjon, Ameerika Ühendriigid ja NATO. Rootsi peaministri Karpilti sõnul on Serbia väljavaated Euroopa Liiduga liituda nüüd paremad kui kunagi varem. Ratko Mladić oli Bosnia sõja ajal Bosnia serblaste vägede ülemjuhataja. 1995. aastal esitati talle süüdistus rebrenizza veresauna ja Sarajevo piiramise eest. Hetkele liiduta Serbias ning tema üleandmine Haagi kohtule võtab umbes nädala. Venemaa ja Prantsusmaa jõudsid kokku, panin, mille kohaselt Venemaa ostab Prantsusmaalt neli Mistral-tüüpi helikopterikandjat. Me leppisime kokku, et kaks laeva ehitatakse Prantsusmaal ning kaks Venemaal, teatas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Dokument saab lõplikud allkirjad kahe nädala jooksul. Sarkozy sõnul kokkuleppele jõudmine selge märk, et külm sõda on kaugele minevikku jäänud ning Venemaasse suhtutakse. Tegemist on Moskva jaoks esimese suurema sõjaväevarustuse ostuga välismaalt alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Ostueesmärk on moderniseerida Venemaa amortiseeruvad sõjaväge. Tehingut on kritiseerinud mõned Prantsusmaa NATO liitlased. Minski kohus mõistis endise presidendikandidaadid Nikolai Stad keevitsi ja Dmitri ussi süüdi valimiste järgsete rahvarahutuste korraldamises. Kohtuotsuse järgi tuleb Statkevičil veeta range režiimiga koloonias kuus ning ussil viis ja pool aastat peale nende karistada, et vangistusega veel viit opositsioonitegelast. Varem oli Valgevene kohus mõistnud rahutuste korraldamises süüdi kolm presidendikandidaati. Islandi vulkaani tuhapilv enam Euroopa õhuruumi lennuliiklust ei ohusta, kinnitas Euroopa Liidu lennuliiklust koordineeriv eurokontroll. Ühtegi õhuruumi vulkaanituha tõttu täna suletud ja lähema kahe ööpäeva jooksul pole ka mingeid häireid ette näha, teatas amet. Esmaspäevast kolmapäevani jäi vulkaanituha tõttu ära ligi 900 lendu. Tallinna lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimistööde Ta on projektis ettenähtust oluliselt suuremaks läinud. Tööde lõpetamiseks küsib meremuuseum nüüd Kultuuriministeeriumilt juurde ligi 2,3 miljonit krooni, kirjutab Tallinna Postimees. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen saatis Kultuuriministeeriumi kantslerile Siim Sukles kirja lisaraha taotluse põhjendustega. Ajaloomuuseumi suurgildi, hoone renoveerimine on aga lõpule jõudnud ja valmis on saanud ka uus püsiekspositsioon. Külastajaid oodatakse alates laupäevast. Pidulikul avamisel käis täna Kai Vare. Tallinna suurgildi hoone läbis kahe aasta jooksul põhjaliku uuenduskuuri. Ajaloomuuseumi teadur Ivar Liimuse sõnul tuli välja ka üllatusi. Kõigepealt avati seal seinte sees igasuguseid põnevaid uusi nisse, muusikute, rõdu ja nii edasi, mida varem ei olnud üldse teada, tulid välja uued salakäigud keldrisse. Eesti ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis meenutas 15. sajandi algul valminud hoone värvikirevat ajalugu. Suur kilgi esindusliku hoone tellijad olid suurkaupmehed, seega ärimaailm. Hoones on sõlmitud ostu ja müügitehinguid. On kuulatud Cooperi suurgildi. Hoone on olnud sajandeid unikaalne veinikelder maja pakkunud kaitset pikselöögist maha põlenud Oleviste kogudusele auväärses hoones toimus esimene Eesti kinoseanss. Suurgildi hoone on ise ajalugu ja ajaloomuuseumi asumine siia majja. 1952. aastal oli asjade loomulik käik. President Toomas Hendrik Ilves tänas ajaloomuuseumi peret, kes suurgildi hoone korda tegi ja kujundas sinna näituse visa hing, mis jutustab eestlaste ajaloost läbi aastatuhandete. Vaid Eesti muuseumid saavad jutustada Eesti lugu Eestit küla, millistele, kui ka meile endile. Iga muuseum on oluline just teda ümbritsevale kogukonnale, sellele paigale ja inimestele. Avan Eesti ajaloomuuseumi taastatud suurgildi hoone. Ivar Leimus räägib, mis muuseumis peale uue ekspositsiooni veel uutel Kelder, mis oli enne fondide puude hoiupaigaks, mis oli sajandite vältel täis ehitatud kõikvõimalikke vaheseinu ja muid rõngasuguseid ruume, Nendest vaheseintest suur osa on eemaldatud ka kelder on nüüd kasutusel ekspositsioonipinnana ja siin on igasugu põnevaid asju, nagu relvakamber, kus on noh, mitte üks ega kaks, vaid sadu kõikvõimalikke külm ja kuum ja torkerelvi, mida varem pole sellises koguses ja Eestis kindlasti nähtud sinuga koos tuur näitas, visa hing ongi 11000 aastat Eesti ajalugu, aga see ei ole mitte niisugune lineaarne ülevaade Eesti ajaloost, vaid pigem otsitakse siin vastuseid teatavatele. Eesti inimeste, Eesti ajalugu puudutavatele sõlmprobleemidele siin on eesti keeles, siin on Eestis valitsenud võimudes Eestis kasutusel olnud religioonidest nii edasi ja nii edasi. Uus ekspositsioon on ka moodsalt interaktiivne, ütles Ivar Leimus. Siin on ka tohutu suur mängulaud, siin on ajakamber, kus on siis 10 ajastut, kuhu inimene läheb sisse, annab oma näo sellele tegelasele, ta satub teatavate valikute ette ja lõpetab siis vastavalt oma valikutele kas hästi või halvasti. Ajaloomuuseumi suurgildi hoone Tallinna vanalinnas on külastajatele avatud alates laupäevast. Uksed on lahti kella 10-st kuueni. Eesti rahvaluule ja rahvamuusika on praegu küll populaarne, kuid selle uurijaid napib. Ameti maine tõstmiseks otsustas akadeemiline rahvaluule selts hakata välja andma Eesti folkloristika aastapreemiat Toomas Kelt. Eesti folkloristide on praegu tõsine mure. Nimelt lõpetab vastava eriala ülikoolis iga aasta vaid käputäis tudengeid. Kui nii edasi läheb, siis varsti meil folkloristide lihtsalt ei jätku, et ameti maine tõuseks loodigi akadeemilise rahvaluule seltsi poolt Eesti folkloristika aastapreemia, rääkis seltsi juhatuse liige Taivo Särg. Meil on omavahel räägitakse, et kuna üliõpilased käivad siin kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi sageli praktikal, siis nad näevad, et folklorist igapäevatöö on väga mahukas, meil on väga palju tegemist igasuguste pisiasjadega, kui mina käisin ülikoolis, siis öeldi, et raka folkloristikas, et see tähendab, et see eluaeg tohnic kuskil vanades koltunud käsikirjades, et seda tööd on füüsiliselt palju ja see tulemus, mis sa sealt välja nopid, ei tule kiiresti. Ja sellepärast, kui nüüd oodata eesti suurt folki kloori liikumist ja näiteks Viljandi pärimusmuusika festivali ja üldse igasuguseid kasvavaid folke ja nagu huvi kasvamist rahvaluule vastu, tegelikult see liikumine ei oleks võimalik ilma teaduslikku tagalat. Esimese preemia sai Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent Tiiu Jaago ja kuigi preemia statuudi järgi hinnatakse laureaadi tööd vaid jüripäevast jüripäevani, saab Jaago tegevust iseloomustada ka pikema aja peale, lisas särg. Kuna see esimene folkloristika aastapreemia, siis soovisime anda just sellisele inimesele, kelle kohta võiks aastaid hiljem ütelda, et esimest korda sai selle aastapreemia Tiiu Jaago, et kõik saaksid aru, et see on oluline ja väga sobivale inimesele antud. Tiiu Jaago ise kinnitas, et folkloristide amet on tema jaoks väga põnev. See on üks võimalusi olla väga elu lähedal ja samas ka akadeemilises maailmas, et see haare on ju nii päev, läbilõige ühiskonnast ja selline inimese tasandilt. Ühiskonna uurimine on minu meelest sotsioloogia igasuguste muude, selliste üldisemate asjade uurimise kõrval väga oluline ja see pakub mulle huvi algusest peale, kes tahaks mõelda niisuguste asjadega, mis kultuuris toimub, miks mitte, see on täiesti mõtlemise ja vaatlemise tööl. Ma mõtlen näiteks kas või seda, et kui paljud inimesed lubavad oma maailma folkloristid tulla, nad annavad oma eluloost midagi oma teadmistest, midagi. On rikastav, tähendab see suhe väga erinevate inimestega, need ei ole ainult vanad, need ei ole ainult noored, need võivad olla lapsed, eks ole. Väga erinevad inimesed lubavad tulla oma maailm, mis on väga huvitav. Tulemus on Tallinna vanalinna päevad ja etenduskunstide festival Tallinn Treff, mõlemad peavad ümmargust sünnipäeva, jätkab Riina Eentalu. Tallinna vanalinna päevad on järjekorras kolmekümnendad ja Tallinn, Treff peab oma viiendat sünnipäeva. Tallinna vanalinna päevade moto on tänavu avatud südamega linn ja projektijuhi Indrek Sarapuu sõnul Kukusse neile kätte otse taevast. Ehkaarne maasiku aerofotolt on selgesti näha, et Tallinna vanalinn on südamekujuline. Nii see tuligi. Seekordsed vanalinna päevad on jagatud teemapäevadeks, et pilt oleks selgem ja nii saabki osa maailma kiriku, Spardi, teatrilaste, muusikamuuseumi ja rüütlipäevast. Vanalinna päevade kavas tuleb siis endale meelepärane plaan kokku panna. Nii näiteks tasuks kirikupäeva hommikul kell kaheksa 45 ja õhtul kell kaheksa. 45 kuulata kirikukellade koosmängu, mis korraldaja Lehari kausteli sõnul on võimas. Kui ma eelmisel aastal jalutasin üle Vabaduse väljaku vahetult enne, kui kirikukellade koosmäng algas, tänav oli liiklusest praktiliselt tühi ja kui siis kauge kumaga hakkasid helisema kirikukellad, siis ma pean ütlema, et nii sügavat suurejoonelist ja võimsat kogemust läbi heli tema vanalinnas ei ole varem kogenud. Vanalinna päevadega käsikäes toimub juba viiendat aastat etenduskunstide festival Tallinn Treff mida korraldab nuku- ja noorsooteater ja millest on kujunenud kiiresti Ida-Euroopa suuremaid sarnaseid festivale. Anna-Liisa õispuu sõnul toob festival Tallinna üle 700 esineja 18-st riigist. Ja sel aastal oleme oma festivali hüüdlauseks võtnud kunstide torm laial tänaval, mis siis vihjabki, et suurem osa meie festivalis toimub vanalinna tänavatel ehk siis 12-st neljani. Iga päev võib laia tänava ümbruses kohata erinevaid tänavateatri truppe, kuulata head muusikat ja siis õhtupoolikul minna teatri saalidesse sisse, siis osa saada erinevatest etendustest. Niisiis, algamas on pidu Tallinna vanalinna tänavatel ja algab see 28. mail rongkäiguga Vabaduse väljakult Raekoja platsile, kus toimub avaetendus. Aga üks üllatus on veel kaheksa Eesti kultuuri suurkuju vormitakse skulptuuris ja neid võib terve suve jooksul vanalinnas trehvata. Skulptuurid on tehtud ehitusvahust, Anna-Liisa õispuu. Nad on üle neljameetrised, need kultuuritegelased on siis Kaie Kõrb, Ita Ever, Lennart Meri, Georg luuris, Juhan Viiding, Tõnu Kaljuste üriku uskema Vabaduse väljakul kell 17 45 on nende kujude avamine. Ava laval kohe ja need kujud liigutatakse siis rongkäiguga raekoja platsi poole ja need paigutatakse ära üle vanalinna. Kogu suve võid neid kuskil kohata. Vanalinna linnaruumis. 28.-st juulist neljanda augustini toimub Pärnus esimene Järvi Suvefestival, mis toob kohale neli sümfooniaorkestreid, 20 dirigenti, 10 kontserti ja 150 muusikut kogu maailmast. Täna tutvustati festivali programmi, ajakirjanikele jätkab Riina Eentalu. Eesti muusikamaastikule astub uus festival Järvi Suvefestival Pärnus, mis kasvas välja Neeme Järvi dirigentide meistrikursustest. Festival on mõistagi lahutamatult seotud Järvide muusikalise dünastia ka eesotsas Neeme ja Paavo Järvi kapp. Kuid see festival toob kokku suure hulga eesti muusikuid, kes on maailmas nime teinud ja töötavad välismaal. Nendest moodustub Järvi festivaliorkester. Festivali korraldaja Kristjan Hallik. See tuleb väga huvitav orkester, sest lisaks siis pele eestlastele tugevdavad seda orkestrit siis välisjõud. Kogu see festivali kasefestivaliorkestri mõte on see, et kõik need muusikud sinna lisanduvad. Et nad oleks võimelised siis ka mitte ainult registris mängima, vaid nad on kõik säravad interpreedid ja moodustavad erinevad ansambleid. Ja see on siis üks väga oluline osa sellest festivalist. Üks festivali peaesinejaid on legendaarne viiuldaja friikitlis. Vanust on tal juba peaaegu 90 aastat, aga ta on täiesti vormiski brüsseli, seal festivalil tuleb siia, sõidab Eestist, edasi korraldatakse talle Prantsusmaal suur galakontsert, kus tal on suured ette astud. Nii säravat inimest kohtab harva. Kokku on festivalil 10 kontserti, festival algab Paavo Järvi kaja lõpeb Neeme Järvi ka kuid vahepeal meistrikursused, sest kohal on nii palju häid muusikuid, kes siis meistriklasse korraldavad. Aga üks osa on mõistagi Neeme ja Paavo Järvi dirigentide akadeemia, millel on kogu maailmast, kus 50-st kandidaadist valis žürii tänavu osalema 17 dirigenti 11-st riigist. Lukas Kroon. Associated dirigeerivalt kolme erinev orkestrit ja Neeme Järvi kõrval õpetapkaa Leonid krin kestnud Paavo esimene dirigeerimise õpetaja ja paabu järgi õpetamisprotsess on on väga huvitav ja sellepärast, kui orkestriproovid on avatud ja k loengutunavatut publik saab tulla vaatama, kuidas asi läheb. Niisiis uus muusika festival Eestis Järvi Suvefestival Pärnus juuli lõpus augusti alguses. Eeloleval ööl on vähese pilvisusega sajuta ilm, läänetuul pöördub kagusse, tuule kiirus on kaks kuni seitse, hommikul saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kaheksa kraadi, kuid maapinnal võib kohati kuni üks kraad öökülma olla. Homme päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma ja äikese oht. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 22, saartel ja läänerannikul 13 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18288 kuulmiseni.