Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku esimese novembri olulisemad päevasündmused. Stuudios on toimetaja Uku Toom. Täna esitatud põlevkivi arengukava tööversiooni kohaselt võiks Eestis kaevandada aastas kuni 20 miljonit tonni põlevkivi. Praegune maht on 15 miljonit tonni. Sotsiaaldemokraadid soovivad 20 aasta jooksul vähendada põlevkivi osa Eesti elektrienergia tootmises 50-le protsendile. Sotsid avaldasid täna oma keskkonnapoliitika seisukohad. Soome kardab, et Läänemere põhja paigutada Venemaa gaasijuhe võib paljastada nende kaitsesüsteemid. Rootsi teadlaste uuringu kohaselt hakkas parvlaev Estonia uppuma 10 minutit varem ja uppus 25 minutit varem, kui seni arvatud. Keskerakond kaitseb seisukohta, et avalikku sektorit töötajate palk võiks nelja aasta pärast olla 25000 krooni. Kriitikud on poliitiliselt kallutatud. Kaitseministri ja kaitseväe juhataja. Vaidlus jõuab õiguskantslerini pärast. Enne käskkirja tühistamist Jürgen Ligi poolt jõudis Tarmo kõuts pöörduda juba õiguskantsleri poole. Me ei ole andnud muulastele õiget motivatsioon eesti keele õppeks. Nii tõdeti arutelul Sillamäel. Konrad Mäe. Maalipreemia sai Mari Roosvald, kes töötab kunstiakadeemias. Õppejõuna juhendab oma teostes foto ja maalikunsti. Tartus algavad orelipäevad, mis peavad seda muusikat ülikoolilinnas rohkem väärtustama. Ilm Eestis on tuuline ja sajune, esialgu sajab vihma või lörtsi, homme enamasti lund. Temperatuur on öösel nullist miinus viie kraadini, päeval miinus neli kuni pluss üks kraadi. Põlevkivi kasutamise arengukava koostava töögrupil on tööversioon valmis saanud ja põlevkivi kaevandamise kohta siis aastani 2015. Indrek Kiisler jätkab. Praegu kaevandatakse Eestis ligi 15 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest enamus põletatakse ära meie elektrijaamade ahjudes. Kõik asjaosalised on nõus, et põlevkivi väärib rohkemat kasutust tamist näiteks sellest mitmesuguste keemiatoodete ning ka mootorikütuse tootmist. Viimastel aastatel järsult kasvanud naftahinnad maailmaturul ongi pannud paljude ärimeeste peades liikuma, et toota põlevkivist mootorikütust. Töögrupi juhi akadeemik Anto Raukase sõnul on vaja panna kaevandamise kasvule ülempiir. Me tahame piirata põlevkivi kaevandamist 20 miljoni tonniga aastani 2015 ja seejärel ette näha siis järk-järgulist põlevkivi kaevandamise vähendamist kuni 10 miljoni tonnini aastas. Täielikult põlevkivist loobuda ei saada, on meil väga olulise maa, vala ta on vajalik keetikas keemiatoodete valmistamise kui õlitööstuses. Ja nüüd tekib küsimus, et kui praegu me kaevandame 14 miljonit tonni, et miks me siis suureneb, mida tahame ja see ei ole tegelikult suurendamine, sellepärast et praegu on kaevandamise lubasid välja antud 23 miljoni 750000 tonnile aastas tähendab seda, et et juba praegu, ilma uute kaevanduses lubadeta võiks toota siis peaaegu 24 miljonit tonni, mis nähtavasti oleks Eesti keskkonnaliialt suur koormus. Eesti rohelise liikumise juhatuse liikme Peep Mardiste sõnul ei näe rohelised mingit põhjust, miks peaks tulevikus rohkem kaevandama, kui praegu. Põlevkivimehed on siin mitu trikki teinud soome kaabel, millest on tükk aega räägitud, et me hakkame elektrit sisse ostma, kuna Põhjamaades on elekter odav, tegelikult vastupidi tahetakse elektrit eksportida selle kaabli läbi ja see on ka üks põhjuseid, miks, miks neid kaevandusmahtusid tahetakse suurendada ka Eesti Energia Eesti põlev noort. Et selles mõttes see on halb, et see number, kui see on fikseeritud suuremana kui täna, et see on kindlasti väga halb, kuigi iseenesest on hea see, et ta on fikseeritud. Anto Raukase sõnul on tähtis, et uusi kaevandusi avatakse. Praegu meil tegelikult sellise tootmise juures aastani 2025 jätkub ressurssi, võtame kasvõi Estonia, kaevanduses, jätkub 126-ks aastaks ja nii edasi ja peale selle juhul, kui näiteks kõigil õlitootjatel oma ressurssi ei jätku, nad saavad seda joosta Eesti põlevkivilt. Ja seetõttu on oluline see, et et me jõuaksime rahvaga läbi rääkida uute kaevanduste rajamise osas, sest näiteks Estonia suguse kaevanduse ehitamine läheb maksma umbes viis miljardit krooni seal väga suur investeering. Selleks peab olema koht, kus seda ehitada. Ja peale selle peab olema ka siis ikkagi inimeste nõusolek, et seda tehakse. Tegelikult samal teemal ka jätkame. Täna tutvustasid oma seisukoht Eesti põlevkivienergeetika tuleviku osas, ka sotsiaaldemokraadid neis käis, neid käis samuti kuulamas. Kiisler sotsiaaldemokraadid lubavad astuda samme, et põlevkivienergeetika osakaal hakkab elektrienergia tootmises järk-järgult vähenema. Riigikogu liige Kadi Pärnits ütles, et mingil juhul ei tohi rajada Virumaale uusi kaevandusi. Me oleme seda meelt, et tänastes kaevandustes on varu küll, riigi huvi ei peaks olema defineeritud seda kaudu, et, et me toodame põlevkiviõli. Põlevkivi peaks kaevandama elektrienergia jaoks ja kohalike katete jaoks, aga mitte õliäri jaoks, et sellest eesti rahvas ja Virumaarahvas küll täna kaotab. Oleme ka seda meelt, kui see riigi huvi on väga selgelt defineeritud ja öeldud see arengukavas, et tuleks kasutada olemasolevaid kaevandus ja mitte avada uusi põlevkiviõli tootmise eesmärgil. Et siis tuleb kõrvale luua täpselt alternatiivenergeetika toetamise pakett. Millise aja jooksul võiks põlevkivi osa energiatootmises langeda 50 protsendini nii nagu on seda lubanud teha sotsid? Europarlamendi energeetikakomisjoni liige Andres Tarand, ülemine. Aeg on kindla peale paarkümmend aastat, siis jää põlevkivi Virumaale ilmselt edasi, kas siis õli tootmiseks või? Noh, ma usun, et need dinosaurused elektrijaamades suurema ja soojust rakendavad Narva jõgi jäetuks talvel näiteks et need siiski nüüd enam-vähem kokku tõmmatakse, aga äsjased investeeringud sinna jälle tingivad selle, et mingi ajada käib ja ta annab ka tippkoormust, eks ole, mis on tehniliselt oluline, et kui me kõik lambid sisse mina ei ole riigikogul suvatsenud arengukavas seda graafikut vastu võtta, siis kavatsus veel läbirääkimiste asi umbes võib öelda, paarkümmend aastat peaks olema säte. Andres Tarandi väitel tuleb kõigepealt läbi vaadata praegune põlevkivi hind, sest kunstlikult madal hind ei võimalda turule tulla alternatiivsete energiaallikate pakkujatel. Energeetika peale oma saastamise alguses ehitatud üles nii et energia, Nende loodusvara ehk põlevkivi, millele see on kõik kontsentreeritud, sellele paneb üks nüüd hinda ja ta paneb seda nii-öelda lakke vaadates, et ta oleks odavamapoolne. Seal ei võeta arvesse väga mitmeid asju ja sellega seoses peale saastamise pan tekkinud turumoonutus, mis innovatsiooni. Ei lase aset leidnudki selles puntras Me oleme nüüd Chipelnud, siis 15 aastat. Nüüd ühe teise erakonna seisukohtadest suure palgareformi võimalikkusele Eestis arutati Keskerakonna konverentsil Viru hotellis. Vallo kelmsaar käis kohal. Et paljudes tegevusvaldkondades napib Eestis töötegijaid ja samas on kümned tuhanded parema teenistuse tõttu raja taha siirdunud, on teada. Keskerakond on valimiste eel toonud välja palgareformi ideega mille eesmärk on saavutada avaliku sektori palkade osas. Euroopa keskmine tase, kordas erakonna esimees Edgar Savisaar. Me peame tõepoolest võimalikuks, et avaliku sektori keskmine palk on nelja aasta pärast 25000 krooni. Selleks on vaja igal aastal järgneva nelja aasta jooksul tõsta avaliku sektori palkasid suurusjärgus 23 protsenti. Selline palgakasv tähendaks aastas umbes 2,1 miljardi krooni lisamist riigieelarvesse ja nagu öeldud, puudutab palgatõusu vaid avaliku sektori töötajaid ehk valdavalt riigiteenistujaid. Majandus- ja rahandusspetsialistid on Keskerakonna palgatõusukava suhtes olnud küllaltki kriitilised ka SEB Ühispanga ökonomist Hardo Pajula. Tema sõnul pöörab Keskerakond majandusteooriat tagurpidi. Avatud sektori tootluse kasv määrab ära siis suletud sektori palgakasvu. Et Savisaar pöörab selle asja teistpidi, ütleb siis seda aegset suletuse hektari palgast peab määrama avatud sektori tootluseks. See on üks oleks nagu sa tarbid ISIS, eks, et suu tuleb seada pikki mööda. Teine ütleb, et sekt tuleb seada suu mööda. Kas majandusteadusest kuskilt mingeid õigustusi ka Savisaare väidetele võiks leida? No ma ei tea, kas ilmtingimata majandusteadusest neid otsida, aga no kasvõi lihtsalt tavamõtlemine ütleb üheaegselt, kui meil politsei jookseb inimestest tühjaks, et siis on seal ilmselt ilmsed probleemid palkadega, küsimus on siin pigem ikkagi astmes, et et kui palju nad peavad tõusma, eks, kui paljudes haavad tõusta, et ma arvan, et see lubatud 25 protsenti ületab selle avatud hektari tootluse kasvukünnise. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on siiski veendunud, et seisukoht, nagu peaks töötajate palk üks-üheselt sõltuma ettevõtte tootlikusest, on väär. Keskerakonna poolt kavandatav palgareform on saanud kriitikanooli nii poliitiliselt orienteeritud majandusmeestelt kui ka päris poliitikutelt. Üks kriitikuid on veel välja arvamused. Liiga järsk. Palgatõus hävitaks praegu õitseva Eesti majanduse ja soovitatakse piirduda oluliselt väiksemaga. Tegelikult ei ole ma kuulnud tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaks riik avaliku sektori töötasude osas jätkama vanal kursil. Ja veel üks arvamus Keskerakonna palgareformi konverentsil osalenud Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessorit Vladimir Kozlovilt. Kriitikute seisukohti peaks võib-olla siiski natuke analüüsivamad. Ega neid nii kergelt kõrvale lükata lihtsalt ei saa. Lähme nüüd välisteemade juurde Vene-Saksa gaasijuhtme ehitus on tekitanud uusi ootamatuid probleeme, Piret kooli räägib neist lähemalt. Vene-Saksa ühisfirma Nord Streami gaasitoru ehitusele peab loa andma Soome kaitseministeerium, sest Venemaa planeeritav toru ohustab Soome lahes paiknevaid veealuseid merekaitsesüsteeme. Praeguse planeeringu kohaselt rajatakse gaasitoru kontrollsüsteemidele liialt lähedale. Merepiirivalveameti sõnul võivad Soome rahvuslikud merepiirikontroll ja kaitsesüsteemid sedasi avalikuks tulla. Lahe sügavuses olevat süsteemid kuuluvad Soome kaitsejõududele ja piirivalvele. Riigi seisukohalt oleks oht juba ka see, kui gaasitoru ehitatakse vaid osaliselt merealuste kontrollsüsteemide kohale. Piirivalveameti esindaja kaptenmajor Petteri lepanen jääb ehituses kahekordset probleemi, sest veealuseid kuuldevälju ei saa reeta. Teisest küljest ei saa torusid ka nende väljade kohale ehitada. Veealuste seadmete olemasolu ja tähtsus on Soomele merepiirikaitse seisukohalt erakordselt suur. Soome mereväel ei ole allveelaevu ning andureid kasutatakse püüdmaks meresügavuses veealuseid võnkeid, mida tekitavad laevade propellerid ja allveelaevad, kaptenmajor lepaneni sõnul tõenäoliselt enne gaasitoruehituse lubamist anda Soome kaitseministeeriumile täpne raport selle kohta, kuhu toru paigaldatakse. Gaasitoru on planeeritud territoriaalja majanduspiiri vahele. Seniste mõõtmiste kohaselt on gaasitoru kõige lähemal territoriaalpiirile Porvoo rannikul. Vahemaaks on arvutatud vaid mõni kilomeeter. Merevalvekeskuse sõnul tähendab gaasitoru ehituskeskusele töömahu kasvu, sest tekkivast olukorrast peavad patrull-laevad pidevalt olukorda jälgima ning hoolitsema seni veel sõlmimata kokkuleppe täitmise eest. Ka mereõnnetuste riskikasvust on räägitud, kuid piirivalveameti sõnul gaasitoru ehitusmereliiklust ei ohusta Venemaa ja Saksamaa ühinema. Gaasifirma Nord Stream loodab gaasitoru ehitust alustada pooleteise aasta pärast. Gaasitoru pikkuseks on mõõdetud 1200 kilomeetrit ning firma eesmärgiks on avada veealune gaasivool Euroopasse aastaks 2010 Eesti raadiole, Soomest. Nüüd muud olulisemad välisuudised Meelis Kompus. Ja Peterburi tehnikaülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et parvlaev Estonia uppus kiiremini, kui uurimiskomisjoni lõppraportis kirjas on, teatab Rootsi Raadio. Teadlaste hinnangul kaldus laev kreeni ja hakkas uppuma 10 minutit varem ning laev vajus vee alla öösel juba kell üks, 25, mitte üks. 50. Teadlaste rühma juht selgitas, et erilist tähendust Need tulemused vaevalt omavad, aga kiiremini loobumine annab mõnevõrra kindlama paasi edaspidistel uurimistel ja aitab paremini hinnata, millised kahjustused siiski uppumiseni viisid. Venemaa presidendi Vladimir Putini üheks tõenäolisemaks järglaseks peetud kaitseminister Sergei Ivanov teatas, et ei kavatse Venemaa presidendiks kandideerida. Norras ametlikul visiidil viibiv Ivanov ütles, et ta isegi ei mõtle selle peale. Minu ees on praegu palju keerukaid ülesandeid seoses Venemaa relvajõudude moderniseerimise ja moodsa relvastusega varustamisega, teatas Ivanov. Iisraeli armee varahommikuses. Rünnakus Gaza sektori põhjaosale sai surma vähemalt seitse inimest, nende seas viis palestiina äärmuslast peitanuni. Linn piirati tankide ning õhuväe kaasabil kiiresti sisse. Operatsioon oli suurim, sest saadiku Iisrael alustas rünnakuid palestiinlaste käes vangis oleva Iisraeli sõduri vabastamiseks ning juudiriigi pihta suunatud raketirünnakute lõpetamiseks. Serbia peaministri võistlev kostuunitsa sõnul ei ole serblased kunagi nõus Kosovos loobuma. Varem on kostunud sa hoiatanud, et riigid, mis Kosovo iseseisvust tunnustavad, peavad kannatama tagajärgi. Kosovo tuleviku üle läbirääkimisi pidav ÜRO vahendaja Martti Ahtisaari võib aga teha ettepaneku, et piirkond saaks osaleda iseseisvaid riike koondavates organisatsioonides. Nädalavahetusel aga läbis Serbias rahvahääletuse uus põhiseadus, mis loeb Kosovo riigi lahutamatuks osaks. Tugevast vihmast põhjustatud üleujutustes on Türgi kaguosas saanud surma 25 inimest, neist suurem osa hukkus, kui tulvavesi nende autod maanteelt minema. Viis. Kopterite ja paatidega päästeti kahes linnas 300 inimest, kes olid jäänud oma kodudesse lõksu. Lumetormi tõttu on Rootsis aga jäänud 44000 majapidamist. Elektrita. Prognoose ei ennusta ilma olulist paranemist. Elektrikatkestuste tõttu tekkis Uppsalast põhja pool ligikaudu 34-l 1000-l inimesel probleeme ka telefoniühendusega Chavli linna lähistel. Ida-Rootsis jäi 400 autot lumeta kummikutesse ning linna lähistel seiskus ka Põhja-Rootsi teel olnud rong ja selles viibinud reisijad pidid möödunud öö rongis veetma. Hommikul aga peatati kogu liiklus raudteedel tervelt neljas Rootsi maakonnas. Euroopa komisjon esitas möödunud nädalal Eestile esimesed kommentaari struktuurivahendite strateegia ja valdkondlike rakenduskavade kohta, mille alusel kasutatakse Eestile järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidust laekuvaist struktuuritoetusi. Tänane Äripäev rõhutab, et Euroopa komisjon andis Eesti strateegiale ja kavadele hävitava hinnangu. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk ütleb, et tegelikult on kogu lugu teatud ajalises nihkes, sest Euroopa komisjon lähtus oma hinnangus ja kommentaar paarides meie kevadistest seisukohtadest, mis on praeguseks juba mitmes osas muutunud. Lisaks on tegemist esialgsete mitteametlike koos kõlastustega. Kõik nii-öelda protsess hakkab pihta, tegelikult alles siis, kui valitsus kinnitas, saab ka ametlikult need dokumendid, ehk see saab olema selle aasta lõpus detsembrikuus, et, et selles suhtes, noh ma arvan, et protsessi poole pealt oleme me üsna sellises poole peal, kus me valmistame viimase dokumendi versiooni, meil on veel ees järgmine nädal komisjoniga kohtumine. Siis me peame saama eelhinnangut ekspertidelt, siseriiklikult, nii keskkonnamõjuhinnangute poole pealt ja meil ka on veel toimumas avalik arutelu ühe vooruna ennem seda detsembrikuist valitsusse Lähme lõplike dokumentidega. Tegelikult noh, ütleme järgmise aasta alguseks, me tahame saada sellise strateegia ja rakenduskavad, mis ei tohiks tekitada enam suuri küsimusi ka komisjoniga nii-öelda ametlike läbirääkimiste alustamiseks. Kuivõrd me aga peame üldse Euroopa Komisjoni märkusi arvestama ja mida neist arvata? Kui vaadata tähendab ka neid ettepanekuid ja nii-öelda mitteametlikke seisukohti komisjoni poole pealt, siis need on väga mõistlikud ja selles suhtes noh, ei saa nagu võtta, et me ei tohi või me peame kõike nagu arvestama, et seda kindlasti mitte, aga ma arvan, et see tuleb nahka meile endale, nagu, kui me väga suures osas neid ettepanekuid nagu arvestada, sest need on head ettepanekud ja, ja me oleme naga nende ettepanekutele, mis nüüd komisjon on välja öelnud, et me oleme ka ise siseriiklikult jõudnud, mida võiks nagu muuta. Ja täiendada ja teha nii et selles suhtes ma arvan, et enamus neid ettepanekuid saab nagu arvesse võtta. Nagu öeldud, on järgmisel nädalal Eestis järjekordne Euroopa Komisjoni missiooni. Aivar Siku arvates saab siis selgemalt öelda, mis teemad veel üleval on. Kadrioru väliskunsti muuseumis anti aga täna üle selle aasta maalikunstipreemiat, Tõnu Karjatse käis kohal. Tänavu sai aasta olulisima maalipreemia ehk Konrad Mäe maalipreemia kunstiakadeemias maalikunsti õppejõuna töötav Mari roosalt. Žürii hinnangul on juba 1970.-st aastast oma näitustega esinenud Roosevelti töödes ühendatud meisterlikult foto ja maalikunst, räägib Tiiu Pallo-Vaik Eesti maalikunstnike liidust. Ta on selle ära teeninud, ta on hästi palju tööd teinud, hästi palju näitusi teinud, leidnud oma tee, ühesõnaga foto ja maalilise lahendi süntees, et sellega on viinud väga kaugele ja, ja sügavuti läinud selle sünteesiga, niiet mõlemad pooled nagu esindatud maaliline, tunnetuslik ja jaga seent, intellektuaalne pool. Mida ütleb väga preemia laureaat ise oma tööde tehnika kohta mari roosalt? Fotograafia on nagu mulle hobiks olnud, mul ei ole seda tehnilist oskust nii palju, et ma ainult puhtfotograafiaga esineksin. Fotograaf, see on mul lihtsalt niuke abivahend, annab selle impulsi ja, ja ma kõigepealt saan selle meeleolu kätte nagu fotode näol ja siis kasutan neid fotograafilisel fotomingeid väikseid detaile ja töötlust oma töödes, et luua nihukest märgisüsteemi ja maalin nagu põhiliselt nagu kõik üle, nad on, maalid moodustavad niukse terviku, avatakse teil ka isiknäitus, millised tööd on seal väljas? Jah, täna avatakse, voolas mu isiknäitus seeria, mida ma olen teinud kolm aastat ja see on Veneetsia teemaline, ta on Veneetsia biennaali, st see on nagu niukene uurimus. Et mis kujutab endast üldse kaasaegne maal ja mis on seal positiivset, kas apsudega sõnastada, et milline on siis tänapäevane maal tänapäevane maal on tõesti väga laialdane, et seda nagu on raske isegi sõnastada, et on nii positiivsust kui on ka negatiivsest väga palju, aga maal on ikkagi omanäoline ja jääb kindlasti ka eksisteerima nõu ja need samad võib-olla natuke teistmoodi, needsamad. Maalireeglit ikka on edasi eksisteerinud nagu vanastigi. Kultuuri teemal ka jätkame, Tartus algavad orelipäevad sellest Vambola Paavo. Tänavuste Tartu orelipäevade tähtsündmusena õhtune avakontsert roomakatoliku kirikus, kus taas kõlab paarkümmend aastat vaikinud pill, kui möödunud sügisel orelipäevade korraldajad pühakoda külastasid, esilma troostitu seisus ore. Toona lubas orelimeister Ago tint aasta pärast Deepil häält ning tena pärastlõunal võluski organiste pillide kuningal kauneid helisid. Orelipäevade kunstilise juhi professor Andres Uibo kinnitusel on tänavu ettevõtmise eesmärk orelimuusika elavdamine. Taaralinnas. Tartu linnas just aidata kaasa orelimuusika levikule perspektiivis uute pillide paremate pillide muretsemist seal, sest et töö poolt tundub suur olevat praegu Pauluse kirik kohe kohe remonti minemas, sinna peaks tulema korralik pill, Jaani kirik vajab korraliku pilli, katoliku kirikupill on korda saanud, ma arvan, Tartust võib tulla täiesti orelikeskus, sest et siin on hästi tore olla sellest, et tore linn, tudengid tulevad meistrikursuse kuulama, nii et kogu Eesti niisugune orelimängijad ja meistrid ja kõiku sel ajal tuleb Tartu nii-öelda ja see nagu on, mitte ei vastanda, vaid on nagu teistmoodi kui Tallinna orelifestival, mis on niisugune suurlinna keskne. Õhtuse orelikontserdi eel näidatakse huvilistele Eesti filmiklassikasse kuuluvat Olaf Neulandi dokumentaalfilmiaastast 1974 Oreli sisse minek, kust pillide kuninga kõrval on tegelasteks maestro Hugo Lepnurm ja Rolf Uusväli. Küsisin Andres Uibolt, kui väärtusetud on orelimuusika tänapäevaste moodsate rütmide kõrval. Meil on viimasel ajal mitmed uued pillid ehitatud nagu Pärnu kontserdimaja ja muusikaakadeemia uus orel ja, ja väga mitmed pillid on viimasel ajal korda tehtud, aga oreliliikumine on Eestis praegu aktiivsem kahtlemata, kui kunagi varem on olnud ja neid inimesi, kes, nagu seda veavad, on õnneks ka praegu päris kena. Tuumikühenduses peitub jõud. Tartu neljandate orelimuusikapäevade korraldajad on Eesti Kontsert koostöös Tartu Peetri kiriku, linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitaliga. Kui mitmekesine on aga orelipäevade programm külastajale Andres Uibo. Tänane õhtune kava katoliku kirikus on meil eesti orelimuusika klassika kõige paremad ja väljapaistvamad teosed, siis mängivad meie külalised, mängivad barokkmuusikat Peetri kirikus veel on ju kala suur galakontsert Vanemuise kontserdimajas, kus on noh, läbilõige tema orelimuusika ajaloost, mitmed-mitmed ja väga head kontserdid. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ilm on meil öösel pilves, sajab lund ja tuiskab. Öö hakul on sadu kagu eest, see on kogu Eestis veel vihma ja lörtsina. Puhub põhja- ja loodetuul seitse kuni 15, saartel ja rannikualadel kuni 17, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel nullist miinus viie kraadini. Homme on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Puhub põhja- ja loodetuul seitse kuni 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus neljast pluss ühe kraadini. Samuti on kiilasjää oht. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.