Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast, viiendast juunist, mina olen Tõnu Karjatse. Portugalis peetakse täna erakorralisi parlamendivalimisi, varasemad arvamusküsitlused ennustavad võitu seni opositsioonis olnud sotsiaaldemokraatidele. Eesti sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu kinnitas erakonna uueks peasekretär, näiteks Indrek Saare. Senine peasekretär Kalvi Kõva otsustas ametist lahkuda, et keskenduda riigikogu maaelukomisjoni juhtimisele. Paljud Eesti väiketootjad tahaksid ametlikult müüa omatoodetud traditsioonilisi toiduaineid, näiteks suitsusaunasinki samas aga järgitud traditsioonilist tootmisviisi, sest seda pole tunnustatud põllumajandusministeerium. Minu andmetel pole keegi esitanud taotlust tootmisviisi tunnustamiseks. Tallinnas lõpetas ratta paraadrattani nädala ja vas suvise kultuurielu kultuurikilomeetril. Tal on jalgrattakultuuri edendamiseks huvi olemas, kuid seda huvi tuleb suunata ja tagant tõugata, ütles rattanädala korraldaja Risto Kalmre. Eesti Draamateatris esietendub täna esimene suvelavastus, katalaani näitekirjanikul Adolf margid artist. Selle lavastas Hendrik Toompere. Pärnu laulurahvas koguneb täna õhtul Pärnu laule laulma üle 300 laulja õnnitlevad selle kodanikualgatusest sündinud kontserdiga kodulinna 760. aastapäeva puhul. Ilm on hommegi päikeseline, sooja tuleb 19 kuni 25 kraadi, öösel langeb õhutemperatuur aga kohati kuni nelja plusskraadini. Kõigepealt välismaalt Portugalist peetakse täna erakorralisi parlamendivalimisi. Selle tulemusel jagatakse siis parlamendi 230 kohta. Kuidas sa ka Portugali elanikud valimisi ja riigi tulevikku näevad, vahendab Lissabonist Tarmo Maiberg. Varasemad arvamusküsitlused annavad võidu seni opositsioonis olnud sotsiaaldemokraatidele, kuid kohalike analüütikute sõnul selgub tegelikult alles täna õhtul Eesti aja järgi kella 10 paiku, kas vahepeal kindel tundunud võika realiseerub. Päikeselised Lissabonis on valimisjaoskondades järjekorrad isegi siinsete poliitikavaatlejate arvates. Raske prognoosida, kas valimisaktiivsus tuleb suurem kui eelmine kord, mis jäi alla 60 protsendi ja oli seega läbi aegade madalaim. Vestlesin jaoskondades nii noorte kui vanade hääletajatega, kelle jutust kumas, et tegelikult ei muutu valimistega nende arvates mitte midagi. Needsamad kolm parteid ehk mainitud sotsiaaldemokraadid valitsevad sotsialistid ja rahvapartei jätkavad võimu jagamist. Peaministri koha saab endale ka sotsiaaldemokraatide juht Pedro patsusquelio või siis keegi sotsialistide seast. Praeguse peaministri Jose Socrates kohta ei kuulnud ma ühtegi head sõna. Haige valetaja manipulaator olid need kirjeldused, mida eri vanuses inimestelt kuulsid. Parlamendi valimiste järgselt seisneb suur küsimus selles, kas nimetatud kolm erakonda suudavad luua niinimetatud suurkoalitsiooni sest vähemalt erakonnad tunduvad olevat aru saanud, et riigi olukord on halb ja paremaks ei lähe. Seda sõnumit ei ole nad loomulikult rahvale eriti levitanud. Teisalt on ausaid signaale kostunud. Näiteks rahandusminister Santos rõhutas enne valimisi, et Tööpuudus järgneva kahe aastaga suureneb vähemalt 13 protsendini. Riigieelarvepuudujäägi vähendamist soovivad aga Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, kes muuhulgas nõuavad kärpeid Meie mõistes ajalehe Äripäeva analüütik Pedrodvarte on veendunud, et praegune puudujääk üheksa protsendi piirimail suureneb. Sellest pärast valimisi tulevad avalikus sektoris sügavad kärped, mis seal finantstroika aga kokkulepitud, kõige rängemalt saavad kärpeid tunda need, kes elavad sotsiaaltoetuste najal. See kaane portugallaste põhimõtteliselt kaks valikut, kas leppida töötuks jäämisega või lasta vähendada palka niivõrd palju, et olukord on kirjeldatav peost suhu elamisega. Kui arvestada, et majandus ei ole kasvanud teist kvartalit järjest ja majandusinimeste mõistes on siis tegemist surutisega, siis on selge, et Portugali seisu parandamiseks läheb mitu aastat isegi optimistlikemate prognooside kohaselt. Hoolimata sellest kestab peaministri koha eakas, luuakse koalitsioon näiteks sotsiaaldemokraatide ja rahvapartei vahel. On selge, et praegust valitsusparteid tahetakse kindlasti kaasata raskete otsuste tegemisse ehk seega vastutuse jagamiste. Tarmo Maiberg Lissabon. Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu kinnitas täna erakonna uueks peasekretäriks Indrek Saare. Senini peasekretär Kalvi Kõva otsustas ametist lahkuda, et keskenduda riigikogu maaelukomisjoni juhtimisele, mida uuelt peasekretärilt oodatakse. Kalvi Kõva. Kindlasti seda täna pärast valimisi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sellist tõusulaine jätkumist ja, ja tihedamat ja süstemaatilise mad tööd just erakonna sissepoole, mida, mida Indrek ju ka enne eelmisi kohalikke valimisi väga. Sotsiaaldemokraadid on praegu riigikogus opositsioonis. Kas olete ka arutanud, et kuidas seda positsiooni seal tugevamini esile tuua või enda plaane paremini läbi viia? Loomulikult oleme arutanud ja eks opositsioonis olemine on, on ühtepidi ka vastutusrikas ja, ja ka raske ja tähtis ja eks me sellel juba kevad nii-ütelda hooajal või, või selle kevadistungjärgul vajame ridamisi seaduseelnõusid riigikogu menetlusse andnud ja püüame läbi nende ennast ennast ka kehtestada. Kindlasti on ka neid väga konkreetseid asju ka täna ka volikogus just arutati meie volikogu komisjonide töökorda ja, ja seal on ka komisjonidele kõigile ülesanne, et sügiseks septembriks komisjonid teevad omapoolsed ettepanekud riigikogu fraktsioonile, mis on need esmatähtsad asjad, aga loomulikult kõik need punktid, millele me ka valimistel tuginesime, mida? Me rõhusime, nii et eks need on lapsed ja toimetulek. Eestis on takistatud mitmete traditsiooniliste ja kohalike toiduainete tootmine müügiks, kuna veterinaar- ja toiduamet ei saa tunnustada toiduseadusele mittevastavaid tootmisettevõtteid toomas keelt. Toiduainete tootmisel müügiks ranged reeglid. Niipea kui tahetakse oma toodangut edasimüüja, peab ettevõte olema tunnustatud. Selle saamiseks tuleb järgida hügieeni ja toiduohutusreegleid ega keegi reeglitele vastu vaidlegi, kuid näiteks suitsusaunast singi tegemisele on raske tunnustust saada. Võrumaal elav Eda Veeroja kirjeldas olukorda võrukeelsetes uudistes järgmiselt. Hulga inimesi, kes tahtma sellest kõrraliku ja traditsioonilisel viisil suitsutatud liha saia loomulikult massaa pakub fotost, aga seal foton omandalu mul käib vähe rahvast. Loomulikult ma võinud teda laada peal, aga laadapäeval käimine võt vääga palju haigu ära ja iga saarlasena press laadabel müüa. Jah, aga kui mul alles tellimusse hääldelt, hotellidelt või ümberkaudsetelt söögikohtadelt, siis too mulle võimaluse stabiilset aasta ringi pikka küte muud teha, saavutada ja kaudsetelt talukõrt oma kõreta liha osta ja nii edasi, nii edasi, ehk siis etu anud võimaluse mulla tollest tööst ärel. Reeglid on sellised, et otse tootjalt tarbijale võib toiduaineid müüa veidi leebemalt kui tootjalt vahendajale. Kui aga praegu peab kontrollorgan väitma, et suitsusaun pole toidutootmise koht, siis seda on võimalik ka muuta. Nimelt tuleks Eestil taotleda Euroopa komisjonilt traditsioonilise toidutootmise erisus, selgitab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi. Kui me tahame selle suitsusaunakingile nii-öelda traditsionaalse toote nimetust, siis sellisel juhul me peame taotlema sellelt komisjonilt erisust ja selleks, et seda erisust saada on vaja huvitatud isikud peavad esitama Vastava spetsifikatsiooni, kuidas seda toodetakse, ära põhjendama, et kuidas ta on meil traditsionaalne, millistel ajaloolistel alustel tandraditsionaalseks saanud ja esitama selle ministeeriumile, ministeeriumidest edastab komisjoni ja me saame erisused, et Eestis on võimalik toota traditsionaalse suitsusinki sellisel meetodil. Nõvandi sõnul pole aga keegi vastavat taotlust tootmisprotsessi kirjeldust esitanud, kuigi põllumajandusministeerium paar aastat tagasi seda isegi küsis. Samas pole Nõvandi kinnitusel ka praegu turustusvõimalused päris olematud. Et kui ettevõte, kes müüb otse tootjalt nii-öelda tarbijale, siis antud hetkel on ju võimalik seda ju ka praegu müüa teavitades oma tegevusest järeve vastutust, juhul kui tegevus toimub läbi vahendaja, on ta siis kaubandusse või restorani, siis tegeletakse vahendamisega ja sellisel juhul vastavalt toiduseadusele peab ettevõtja olema tunnustatud. Nõuded on mõlemal puhul ühed samad ja tagatud peab olema toiduohutust. Sama olukord on ka paljude teiste traditsiooniliste ja kohalike toiduainete puhul, kuid kõigi nende osas pole erisusi vaja, kuna nende tootmisprotsess pole nii spetsiifiline kui saunassingi suitsutamisel. Toomas Kelt Tartu stuudio. Tallinnas avati rattaparaadiga Vabaduse väljakult kalasadamasse kultuurikilomeeter. Ratta paraadi käis teele saatmas Riina Eentalu. Vabaduse plats oli jalgrattureid täis ja neid jagus ka linnatänavaile platsi ümber. Paraadiga lõpetati ühtlasi rattanädal, mis selle eesmärk oli. Risto Kalmre. Tallinna jalgrattureid või üldse Eesti jalgrattureid ühendada ja jalgadele austust avaldada mõtteid ja tegusid inspireeriva nähtsada. Kolmapäeval alustasime visiooni foorumiga, kus me pestormisime võimalusi Tallinna kesklinna jalgrattateid just arendada, mis meie arvates võiksid olla paremad, mis piire pelgalt arvu suurenemist, et jalgratas võib ka Tallinnas muutuda, nagu regulaarseks nähtuseks edenemist on märgata, on, kuidas te selle pärast juurde ja ma arvan, et jalgratturid ületavad teatud kriitilise massi, siis lihtsalt linn ja avalikes peab midagi rohkem arvestama. Ja praegune mure ongi see, et mida sa teed, on asuvad kesklinna ääre suhtumisega lihtne rajada, aga linnal on huvi jalgrattakultuuri arendada, täidavad neid, tuleb lihtsalt natukene võib-olla suunataja tagant utsitada entusiastide poolt. Kas sina sõidad muidu ka rattaga või lähed täna ainult paraadile? Kas üksi sõidab issile seisundiga, sõidad? Rattaga on tore sõita, jääks Mikson, meeldiv seik. Lasen vaid. Tema sõidab päris palju rattaga, ta sõidab tegelikult enamus oma kilomeetrid lasteaias paar tundi päevas. Mis selle paraadi sõnum võiks olla teie meelest? Oleks ratastega linnas palju ohutuna mugavam liikuda, kui praegu on ikka autod väga domineerivad ja päris palju on tehtud, et on joonitud sellised teeääred eraldi, kus oleks rattasõidurida ja ja, ja tegelikult noh, suund sinnapoole on. Ega midagi kena pedaali, mis teile ja kena päeva ma elan ise Harjumaal, nišist olen, ma olen aastaid ka Tallinna vahel sõitnud, hakkasin vene ajal juba rattaga Tallinna vahel sõitma ja need teed on igatahes paremaks läinud. Kõik. Sadulas on ka sihtasutuse Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Andri Maimets, et sõita kultuurikilomeetrile tegeliku elu sisse puhuma. Need, kes juba homsest lähevad, sinna, näevad, et tegelikult on väga palju vahvaid uusi kohti avatud näiteks linnahalli katuse alla ehitatakse suur tuulekell ja niisamuti mitu muud teist paika. Vana kalasadam saab endale sellise mõnusa puidust kate vanale koledale kaile. Samamoodi on seal ökosaar, mis on siis Ta pandud alus, mille peale on kahekordne vana inglise stiilis buss ja väga paljud prügist pressitud mööblit. Need on paar paika, kus siis pidevalt hakkavad toimuma erinevad kultuuriprogrammid, näitused. Pärnus lauldakse täna pärnu laule, et tähistada kodulinna 700 kuuekümnendat aastapäeva. Ülle Hallik. Pärnu on arvatavasti linn, millest on Eestis konkurentsitult enim laule loodud. Oma süü on selles kunagises vokaalansamblite võistulaulmises pärnaõis, mille tarvis heliloojad ja ansamblijuhid igal aastal uusi laule kirjutasid. Neist umbes 60 noodid on hoiul Pärnu linnakodaniku majas, mille perenaine hilja Treuberg tuli mõttele väärt kraamile elu sisse puhuda. Ma olen mitu korda vaadanud neid ja mõelnud, et midagi võiks nendega teha ja siit tekkiski mõte, et võib-olla üks 10 11 ansamblit ehk võtavad siis Pärnu aastapäevaks laulda, et kinkida siis linnale tagasi mõned tema laulud. Aga üleskutsele reageerisid terve hulk luureveel ja nüüd on meil siis seal kontserdimajas ligikaudu 300 lauljat. Tänaõhtusel kontserdil kuuleb veerandsadat laulu, mis kõik kõnelevad Pärnust laulu valis noodikogust iga kollektiivi solist, ise. Ükski laul kontserdil ei kordu. Arvatavasti on aga Pärnust loodud laule vähemalt paarikümne jagu enamgi kui linnakodaniku majja hoiule. Pärnaõie festivali ajal selle 14 aasta vältel üle aasta seda festivali tehti, oli üle 60 laulu, mis tuli need kindlasti on Pärnu kõige rikkam linn oma laulude poolest siin vaielda ei saagi. See on ka see, et, et kui on rahvas nii lahke, need kirjutajad, kes Pärnus kirjutanud on vaat siis ka oma noodid siia, et tahaks kordne köita, siis kõik need originaalnoodid siiamaale, mis on tehtud kokku ja võib-olla mõne isegi kogumikku veel välja anda. Ille Triobergi sõnul on tänaõhtuse kontserdi eripäraks, et saalis istuvad nii publiku esinejad. Kedagi kellegagi võrrelda, mingit võistlust ei ole, igaüks laulab nüüd seda siis, mis tema tahtis laulda. Ja kõik on saalis. Kuulajad on saalis, lauljad on saalis, alist minnakse lavale, saali tullakse tagasi. Nii et siis võib-olla selles õhustikus siis väga palju häid soove ehk Pärnu linnale vähemalt mõttes saadet. Oh tänan südamest, kui on vaid üks Saku mõisas esietendub täna Eesti Draamateatri esimene suvelavastus, see on katalaani nimeka näitekirjaniku Rudolf sireira markid artist, mille lavastas Hendrik Toompere juunior juunior. Temaga ajas juttu Riina Eentalu. Selle lavastusega jõuab Rudolf sireira esimest korda eesti teatrilavale, nii et esmakohtumise rõõm. Son Rudolf Sierra üks populaarsemaid näidendeid tal on katalaani keeles ka teistsugune pealkiri. Kuid lavastaja Hendrik toompere juunior juunior leidis, et see pealkiri avab liiga palju tüki saladusest ja seda ta ei tahtnud. Niisiis marki tartist. See oma salapära, mis selle asja juures on, see on minu meelest äärmiselt oluline ja vajalik, et vaataja, ta ei teaks kohe päris täpselt, kuhu ta tuleb või mis? Et oma aja üks kuulsamaid näitlejaid Gabriel Debemoontan kutsutud külla härra markii juurde. Mis asjus, seda täpselt ei tea. Igal juhul on see kutse eriline, sellepärast et margi juures ei käi just tihti inimesi. Ja veel lisaks see marki ise on üsna hämara taustaga tegelane. Põhiküsimus on, kuidas näitlejana oleks kõige mõistlikum materjalile läheneda, kas mängides elada täielikult siis oma tegelaskujusse sisse või jääda kuidagi külmalt ratsionaal reaalselt kaalutletult seda lihtsalt esitama, see on see poleemika, mille üle nagu siis selles näitemängus arutletakse. Ehk siis poleemika Tiidroo teosega näitleja paradoks, tsiteerin. Kuulge, võidakse küsida, kas naid kisendavalt kurbija, kaeblike hääli, mis tõusevad ema südamepõhjast ja mis minu hinge nii tõsiselt vapustavad ei kutsugi siis esile tõeline tunne, kas neid ei toidagi ehtne ahastus? Ei, sugugi mitte. Ja seda tõendab tõsiasi, et need hääled on väga täpselt välja mõõdetud. Need kuuluvad kindlasti deklamatsiooni süsteemi. Kui näitleja hääl oleks kasvõi ühe veerand tonni viiendiku võrra kõrgem või madalam, kõlaks juba võltsilt niisugust tsitaati loete kavalehelt. Näidendis on kaks võimsat mees, osa ja kaks võimsat. Ka mängivad Hendrik Toompere juunior ja Jan Uuspõld. Kunstnikutöö tegi Marta Laan ja markid. Artisti mängitakse Saku mõisas. Ilm on jätkuvalt vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta. Öösel võib kohati tekkida udu. Puhub idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja loodan öösel seitse kuni 13, kohati neli kuni kuus. Homme tuleb taas päike välja, tuul pöördub kagusse neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 19 kuni 25 kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja. Head õhtut.