Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest kolmandast novembrist toimetaja Mall Mälberg. Kohus võttis ja eksjuhi Erki Aaviku pooleks aastaks vahi alla. Tallinna eelarveks tuleval aastal on kavandatud kuus ja pool miljardit krooni. Prioriteet on muuhulgas lasteaedade ehitamine ja remont, samuti teedeehitus, haridus- ja teadusministeeriumis on valminud üldhariduse uus rahastamismudel uueks arvestuseks. Eks kujuneb klassikomplekt. Koolijuhtide ja omavalitsusliitude esindajate hinnangul võiks mudel rakenduda uuest aastast. Eesti keele kui teise keele õpetamisel on kõige raskem õpetada eestikeelset suunitlust. Seejuures on väga oluline õpetaja isik. Nii tõdesid veel said lapsi õpetavad eesti keele õpetajad oma liidu sünnipäeva konverentsil. Erisuguste riskifaktoritega puutume kokku iga päev ning riskijuhtimisest sõltub meie tegevuse edu, rõhutati Tallinnas toimunud riskijuhtimise aastakonverentsil. Eksperdid ei pea näiteks sõjalist ohtu Eesti puhul eriti suureks, küll aga tuleks meil valmis olla kliima vingerpussidest. Setu lähedaltiksojal põrkasid pärast lõunat kokku aktsiaseltsi SEBE kahekorruseline liinibuss ja veoauto. Kergelt kannatada sai kaks inimest, buss aga nii rängalt viga, et läheb ilmselt mahakandmisele. Pärnus algab täna novembritantsu festival välismaalt. Ungaris kavandab opositsioon homseks taas ulatuslikke meeleavaldusi. Venemaa miilits toob rahvuse äärmuslaste meeleavalduse ajaks Moskva tänavatele lisajõude. Ja ilmast. Homme on kergelt pilves ilm, kohati võib lund sadada. Õhutemperatuur on null kuni miinus neli kraadi. Tartu maakohus võttis täna õhtul prokuröri taotlusel vahi alla Weroli tehaste endise juhi raviku, keda kahtlustatakse ettevõttest suurte summade omastamises, rahapesus ja ametiseisundi kuritarvitamises. Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul taotles ta Aaviku vahistamist, kuna oli reaalne arvata, et ta võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist, takistada eeluurimist ja hoiduda kõrvale uurimisest kohustus. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga ja võttis Aaviku pooleks aastaks vahi alla. Praeguse kahtlustuse järgi ulatub rahapesuepisood tänavu jaanuarini. Ehk uurimisandmetel võis Aavik rikkuda seadust ka enam kui aasta pärast Weroli kriminaalasja alustamist, mis näitab kujukalt tema käitumist eeluurimise ajal tale, ütles BNS-ile. Ta lisas, et Aavikule esitatud kahtlustused on karmid. Harikule esitati ülekuulamisel kaks kahtlustust. Neist esimene puudutab firmast raha välja vältimist ja hilisemad püüad seda legaliseerida. Rida ametiseisundi kuritarvitamist puudutav kahtlustus pärineb 2004.-st aastast, mil Werol varu Saaviku juhtimise all ligi kaks korda enam rapsiseemet kui nõukogu oli lubanud. Toona võetud kohustused viisid hiljem ettevõtte pankrotti järele. Kahtlustuse teine osa puudutab sama aasta suvel sõlmitud lepingut biokütusetehase biodiisliga, mille omanik, mille osanik Aaviku algatusel oli lepinguga võttis Werol endale kohustuse varustada firma tulevast biodiislitehast toorainega. Et seda ei suudetud, esitas biodiisel Weroli üle 140 miljoni kroonise kahjunõude mille üle käib vaidlus siiamaani. Tallinna linnapea Jüri Ratas tutvustas täna pealinna järgmise aasta eelarvet. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Linnavalitsus otsustas 2007. aasta eelarvele anda pealkirja Tallinn hoolib. Linnapea Jüri Ratas rääkis eelarve suurusest. Kui rääkida selle aasta 1006. aasta eelarvest, siis põhieelarve mahuks oli 5,5 miljardit krooni ja kui me liidame juurde kolm lisaeelarvet, siis kokku selle aasta eelarve suurusjärk on 6,4 miljardit. Kui me räägime järgmise aasta eelarves, siis eelarve üldmaht on tsirka kuus ja pool miljardit Eesti krooni. Prioriteetideks on lasteaiad, elukeskkond, sotsiaal ja tervishoid, õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõus ning teed. Linnapea peatus pikemalt lasteaedadel. Ta tõi esile, et viimase viie aasta jooksul kokku on lasteaedadele eraldatud ligi 200 miljonit krooni. Järgmisel aastal üksi on kavas eraldada 150 miljonit. Lapsevanem, kes maksab kohatasu lasteaiale tema rahastus, peaks eeskätt minema selle lasteaiaelukeskkonda parandamiseks, olgu nendeks mänguasjad või midagi muud. Täna on ka selliseid olukordasid, kus sellest makstakse kommunaalkulusid. Linna pearaha läheb lasteaedadel eelkõige niukseks väiksemateks remonditöödeks, investeeringuteks ning kommunaalkuludeks. Me sooviksime väga, et see pearahast investeeringu osa järgmisel aastal võimalikult paljudes lastes tuleks otse linna poolt, et nad ei peaks pearaha panema ka investeeringuteks ja remondifondiks. Järgmise aasta eelarvest kavatseb linn lõpetada Kopli munitsipaalmaja renoveerimistööd, mis annab juurde 80 korterit. Samuti alustatakse ühe uue munitsipaalmaja ehitamist, kus 2008. aastal saab valmis 140 korterit teede ehitusse, remonti, nii on kavas paigutada 600 miljonit krooni. Rääkides linnaliiklusest takistuseks saanud ristmikust, avaldas linnapea lootust Tartu suunast autosid linnatoova Ülemiste ristmikku ning Viimsi suunast. Russalka ristmiku puhul õnnestub saada välisraha. Enne töid ei alusta. Me näeme seda, et Russalka puhul võiks ehitus saada alguse järgmisel aastal aga ma ütlen siinkohal ära kohe ka selle, ma toetan selle ehituse alustamist ainult siis, kui on kindel, et sinna tuleb juurde Euroopa Liidu kaasfinantseerimine sest ma ei toeta seda, et linn paneb sinna raha peale ja siis jääb objekt seisma, sest selge on see, et nii mahukat objekti kasvanud üheksa ülemise Ülemiste ristmik, Haabersti, Russalka, linn oma rahadest ma ei usu, et kunagi välja heita. Haridus- ja teadusministeeriumis tutvustati täna üldhariduse uut rahastamismudelit. See peaks andma väiksematele omavalitsustele rohkem võimalusi koolide majandamiseks. Toomas Kelt räägib edasi. Haridus ja teadusministeeriumi analüütiku Priit Laanoja sõnul on uue rahastussüsteemi peamiseks erinevuseks vanaga võrreldes arvestusühiku muutumine pearahasüsteemilt tahetakse liikuda klassipõhisele, rahastamisele. Kui siiamaani arvestati kohalikele omavalitsustele toetust üksnes vastavalt sellele, kui mitu õpilast omavalitsusüksuse haldusterritooriumil õppis siis uue rahastamismudeliga Need on eraldatud toetuse kohalikule omavalitsusele vastavalt reaalsele koolivõrgule ja vastavalt nendes koolides tekkivatele klassi komplektidele. Uus rahastusmudel peab tagama vajalikud palgavahendid kõikide arvestlike klassikomplekte lõikes. Laenu ja lisas, et ministeeriumi poolt on süsteem rakendamiseks valmis juba esimesest jaanuarist. Sama meelt oli ka koolijuhtide ühenduse esindaja. Tsirguliina keskkooli direktor Heikki Järlik leidis, et uus süsteem tuleks mõningatele puudustele vaatamata ellu rakendada. Loomulikult on vaja seal tegeleda teatud nüanssidega, hariduslike erivajaduste probleemide lahenemist parandas õpet, liitklasside probleemide lahendamist ja kui koolist ühendusest rääkides. Koolijuhtide palgavahendite küsimus, aga üldpõhimõtted, mudel rakendatav heaks omaduseks on kindlasti see, et ta loob tõesti koolidele võrdsemad võimalused ehk see tähendab seda, et need alused on pisut objektiivsemalt. Ka Eestimaa omavalitsuste liidu finantsnõunik Märt Moll leidis, et uuel süsteemil oleks vanaga võrreldes eeliseid, kuid on ka probleeme. Seal on probleeme just selle üleminekuga, kuna täna kehtiv süsteem tekitas väga suure ebavõrdsuse, kus ühtedele omavalitsustel oli juba võimalik tõsta pedagoogide palk teatud tasemele ja nüüd välja öeldud pedagoogide astmepalgamäära neil tõsta ei õnnestu. Tänu sellele, et süsteem muutub aga järgneva paari aasta jooksul võimalik kõigil jõuda teatud ühtlasele tasemele ja siis hakkab süsteem toimima tunduvalt normaalsemalt, kui praegu. Üldharidusõue rahastussüsteemi rakendamise peab otsustama valitsus. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Veel üks hariduselulugu eesti keele kui teise keele õpetajad olid koos Tallinnas Kai Vare räägib lähemalt. Eesti keele kui teise keele õpetajate liit tähistas oma viiendat aastapäeva. Konverentsil osalevad õpetajad tõdesid, et eesti keele õpetaja on tihti eesti kultuuri kandja ja sidemes Eesti ühiskonnaga suhtlemisel. Keele õpetaja kaudu tekib venekeelsel lapsel hoiak eestlaste suhtes eesti keele kui teise keele õpetajate liidu esimees Ene Peterson veendunud, et eesti keele õpetamine muukeelsetes koolides läheb igav, kas ta ka paremaks paraneb ka õpilaste motivatsioon, aga õpetajatel on ikka muresid ka ja nende lahendamisele püüabki liig kaasa aidata. Olukord koolides on erinev just selles suhtes, et õpetajat ei toetata just oma koolis administratsiooni poolt ta ei saa näiteks kasutada oma loovust, et tuuakse ette don programm, kummid ja neid on vaja järgida. Ikkagi õpetaja ei leia seda tunnustamist ja selles osas on liit saab väga palju aidata. Kümmekond aastat venelastele eesti keelt õpetanud Tallinna Mahtra Gümnaasiumi õpetaja Maia Lust ütleb, et põhjusi, miks vene noored ei oska kooli lõpetades eesti keelt, on mitu. Perekondlik suhtumine eesti keelde, see on üks nagu põhjusi Ida-Virumaal kindlasti üheks põhjuseks on see, et praktiliselt puudub see eestikeelne keskkond ja tihtipeale, kui sa kuulad raadiot või vaatab telerit, see on küll tore, aga sellest ei piisa, et oma keeleoskust harjutada. Üks teine asi, mis on nagu selline natuke sisulisem, on see tavaliselt praegu. Koolis ei õpetata keelt valdama, vaid drillitakse riigieksamiteks. Maia Lusti sõnul sõltub suhtumine eesti keele õppimisse nii lapsest, endast, tema perest kui ka õpetajast. On lapsi, kes suhtuvad nagu see oleks tavaline aine, aga on ka õpilasi, kes lihtsalt vihkavad eesti keele tundja ja nemad kogu aeg õiendavad, et miks surutakse seda ainet peale ja me nagunii ei hakka siin elama, et kus eesti keelt ikka räägitakse, näiteks minu õpilaste seas on selliseid lapsi, kes tahavad minna Ameerikasse elama või Saksamaale. Pärnu Vene gümnaasiumis on õpetaja Leili Sägi hinnangul eesti keele õpetamisega kõik hästi. Samas tunnistab ta, et sellele aitab palju kaasa see, et on olemas eestikeelne keskkond. Kõige raskem on ära õppida ilmselt seda eestikeskset suunitlust, et ta kasutab Eesti riigi meediakanaleid, et ta ei ole nii-öelda antenn Moskva poolt ja selles suhtes saab eesti keele õpetaja oma isikuga hästi palju kaasa aidata, et lapsi suunata. See on võib-olla isegi keeleõppest tähtsa. Jätkame Päevakaja välisuudistega, Reene Leas. Ungari valitsus. Siis hoiatas uute vägivallapuhangute eest, sest opositsioon kavandab homseks ulatuslikke meeleavaldusi. Laupäeval möödub 50 aastat Ungari revolutsiooni mahasurumisest Nõukogude Liidu tankide poolt ning meeleavaldajad kavatsevad korraldada üle 30 valitsuse vastase demonstratsiooni. Ulatuslikke proteste korraldati ka Ungari revolutsiooni alguse aastapäev ning politsei ja meeleavaldajate vahel toimusid mitmed kokkupõrked. Peamine opositsioonipartei Fidesz süüdistab võime liigse jõu kasutamises protestijate vastu. Peaminister pärast Churchilli vastased meeleavaldused algasid pea kaks kuud tagasi, kui avalikustati, milles peaminister tunnistab, et valetas valimiste võitmiseks riigi majandusliku olukorra kohta. Sotsialistide juht lubas võimule saades makse vähendada, kuid tegelikult on eelarvepuudujäägi kahandamiseks neid hoopis tõstnud. Venemaa toob homseks Moskva kesklinna täiendavad miilitsajõud tänavale tuuakse lisaks 6500 meest. Miilitsa esindaja teatel soovitakse lisajõududega takistada vene marurahvuslaste marssimist läbi kesklinna. Vene rahvusäärmuslased kavatsevad niinimetatud vene marssi päeval, mil riigis tähistatakse rahvusliku ühtsuse päeva. Marss on suunatud eelkõige Nõukogude Liidu endistest lõunavabariikidest pärit immigrantide vastu. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi hinnangul on ÜRO Julgeolekunõukogu Iraani-vastaseid sanktsioone kehtestama resolutsiooni kavand. Varem kokkulepitust karmim Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa esitasid Iraani vastu karmimaid sanktsioone kehtestama resolutsiooniprojekti, kuna islamivabariik keeldus täitmast ÜRO Julgeolekunõukogu nõuet tuumaprogrammi lõpetamiseks. Lavrovi hinnangul läheb esitatud resolutsioonikava tunduvalt kaugemale, kui kokku lepiti. Peagi algavad suurriikide läbirääkimised ÜRO-s Iraanile kavandatavate sanktsioonide asjus, mida Venemaa ja Hiina esindajad on nimetanud liialt ränkadeks. Tallinnas toimus täna riskijuhtimise aastakonverents Meelis Kompus jätkav. Erisuguste riskifaktoritega puutume kokku igapäevaselt ning riskijuhtimises sõltub meie tegevuse edukus. Ka siseminister Kalle Laanet rõhutas ennetustöö väga suurt tähtsust kõigis valdkondades. Nii on ka aastakonverentsi põhitähelepanu suunatud riikliku julgeoleku, majanduse ja strateegiliste riskide ennetamisele. Me peaksime ette mõtlema, kuidas me suudaksime neid riske maandada, siis ennetav töö on nagu kõige tähtsam. Laaneti sõnul on ministeerium alustanud sisejulgeoleku kontseptsiooni uue versiooni väljatöötamist, kriisireguleerimise osakond on aga välja töötanud uue hädaolukorraks valmisoleku kontseptsiooni. Eesti jaoks kõige reaalsemaks riskideks pidas Laanet kõike, mis seotud kliimaga. Tormid, mere ja tuulega seotud riskid, mis tähendab muidugi seda, et on ka muid riske väga palju, tähendab sõjaline risk on suhteliselt väike, selles mõttes on neid riske, millega tuleb tegeleda, aga näiteks rahvusvaheline terrorism meil on siin olnud väga kõrgetasemelisi riigivisiite ja, ja on ka neid tulemas, et kas see valdkond on ka Eesti jaoks oluline või seab meie jaoks siiski natukene kaugeks. Õnneks täna ei ole otseselt terrorismiohtu, kuid me kunagi ei saa öelda, et seda ohtu ei tule, sest Meie maailm muutub järjest väiksemaks ja see tähendab seda, et alati võib tekkida risk ja me peame selleks kogu aeg valmis olema. Selleks et valmis olla, on vaja kogu aeg monitoorida seda informatsiooni, mis toimub meil endal. Mis toimub muus maailmas. Julgeolekupoliitika analüütik Eerik-Niiles Kross rõhutab samuti, et neid ohte ei tohi välistada. Tänapäeval räägitakse väga palju igasugustest uutest ohtudest, nagu geenitehnoloogiast tulenevad ohud või ka terrorism on mõnes mõttes uuelaadne. Aga noh, mina soovitan üldiselt ikkagi kõigepealt vaadata seda klassikalist sõjalist ohtu. Tõenäoliselt ei ole ta liiga kõrge riskitase tõesti, aga teisest küljest, kui sõjaline rünnak Eesti vastu peaks aset leidma, siis selle tagajärjed on märksa hullemad kui enamike teiste riskide realiseerumise tagajärjed ja selle tõttu me peame seda igal juhul väga hoolega analüüsima. Uutest riskidest kõneldes ei saa mööda majandusest praeguses kiire majanduskasvu tingimustes. Ei saa unustada, et mõelda tuleb ka saabuda võivale depressioonile. SEB Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee. Majandus on kasvanud nüüd mitmeid aastaid järjest väga hoogsas tempos ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Seetõttu on põhiküsimused on ikkagi sellised, et kaua selline kas võib jätkuda ja millal võib see pöörduda, sest varasemad kasvutsüklid, mis on maailmas olnud, on olnud lühemad. Kas pangad pööravad sellele teemale praegu piisavalt tähelepanu või lastakse liugu selles soodsas olukorras, nagu meil praegu valitseb, pigem? Ma arvan, et enamus ikkagi pöörab väga tõsist tähelepanu sellele, et mis meid ootab homme, me jälgime tegelikult mitte ainult seda, mis toimub Eestis, sest Eesti majandus on ikkagi niivõrd väike, et tegelikult öelda nüüd konkreetselt Eesti-siseselt mingeid üksikuid tegureid, mis võiks põhjustada mingit kiiret langust, seda ma ei oska välja tuua niimoodi. Tartu lähedaltiksojal põrkasid täna pärast lõunat kokku Seebeegahe korruseline liinibuss ja veoauto. Vambola Paavo käis õnnetuspaigas. Õnnetus juhtus Tartu ringtee tallinnapoolses otsas pealinnas teekonda alustanud kahekorruselises bussis oli avarii hetkel 52 reisijat. Bussijuht Ülo pihuse kinnitas pärast avariid, et mingi seitsmes meel sundis teda hine tiksuja ristikiirust vähendama. Tavaliselt ma sõidan siin ikka 77 80-ga ka siis nagu jalg tuli iseenesest, kui oleks teisele poole teed läinud, siis seal kraav tunduvalt sügavam, seda ei tea keegi, mis seal siis juhtub, süüdi on siis täielik? Quote rekkajuhte vaatas Tartu poole, aga jättis nagu kahe silma vahele. Pealinna poolt tuleb suur kahekorruseline buss. Tal, jah, jäi kahe silma vahele, see väike asi, kaks korrust bussi muidugi inimesi oli ka. Üksin, küsisin. Need on, kas ma tulin rooli tagant ära? Niikuinii lõpuni, kuhu sa lähed, kui 52 inimest ja me küsisime järgi inimese käest inimeses kellelgi midagi jäänud reisisaatjal oli ainult käsi katki klaasikildudega. Pärast avastasin, et mul on jalg katki, muud nagu jala põhimine ahjus. Kui suureks umbes võib selle kahju hindajad. Kümneid tuhandeid. Siin on elektroonikavärk, on, kõik on ära lõhutud, kõik on siin all, asub. Mida kinnitas avarii põhjustanud rekkajuhte politseile Lõuna prefektuuri avariitalituse osakonna komissar Tormas tuulik. Praegustel esmast selle ülekuulamistel siis rekkajuht väitis, et kui ta hakkas tegema vasakpööret Tallinna maantee poole, kas siis ukse biit või mingi post varjas korraks nähtavus ära jäi, märkad seda buss, millised olid teeolud? Teeolud olid küll märjad, kuid mitte jää tegusad libedalt, vaid vihmasegusid. Aktsiaselts SEBE juhatuse esimehe Riivo seppari sõnul oli tegemist äärmiselt õnneliku õnnetusega. Raskeveoki kokkupõrge on äärmiselt selline asi, mida me nagu tähendab kõige rohkem kardamegi ausalt öelda. Kui pika juhistaažiga mees oli roolis? No meie firmas on ikkagi suhteliselt pika staažiga ja kogemustega jõhnaga. Kas on juba saanud selgeks ka esialgne kahju suurus? Ma arvan, et seda bussitasu taastad, et tal on ikkagi vigastused suured ja arvestades tema ütleme suhteliselt kallist taastamist, siis me selle bussikanala raha Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Pärnus on käimas teine novembritantsu festival. Annely Erm käis lõuna paiku proovis juttu ajamas. Kui eelmisel aastal pakkus novembritantsu festival vaid vaatamisi Rõõmu erinevate tantsuetenduste näol, siis sel korral toimuvad kolme päeva jooksul ka meistriklassid. Esmakordselt saab Pärnus tutvuda Brasiiliast pärit võitlusliku tantsustiiliga poeiraga. Samuti saab end koolitada nüüdistantsu ja hiphopi alal. Treeninggrupid on tantsuhuvilisi täis, aga mõni soovija mahuks homsesse ja ülehomsesse tantsutundidesse siiski veel. Kõigil huvilistel on aga kindlasti võimalik vaadata õhtusi nüüdistantsuetendusi Endla teatris, kus täna esitavad oma töid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuri akadeemia ning Tallinna linnaülikooli tantsutudengid. Homme pakutakse ülevaadet noorte tegutsevate koreograafide loomingust ning pühapäeval on Pärnusse oodata kolme suurejoonelist etendust, põnevaim neist vast palm, protseksi jaapani-ainelise ikaada lühiversioon. Samuti saab pühapäeval näha sedagi, mida meistriklassides õpiki. Lisaks näidatakse igal õhtul tantsu-filmi- ja video projekte, nii et kokkuvõtteks peaks saama hea ülevaate Eesti tantsumaailmas praegu toimuvast. Korraldajad loodavad festivaliga pakkuda meelelahutust igavavõitu sügisesse kui häid ideid tantsija eile ja pedagoogidele. Erki meelt. Nii palju kui ma vaatan, et ongi sihuke tühi q suhtlete ega eriti palju sündmusi, sünni samas on see, et sihuke sügisene sombune kuigi tänavatelt väljas on valge või eks ta ole selline, teeb inimestel natukene meele rõõmsamaks ja võib-olla natuke sihukest meelt lahutada ja ütleme, tantsijatel tantsuõpetajatele võib-olla just workshop pakub vähem, et kes suvel pole jõudnud kuskil täiendkoolitust teha ja vaatab, et kõik oma mõtted on otsas, et mingit uut Smiti veel leida enne pikka talveperioodi, et siis ma arvan, see Perchopis saan nagu häid mõtteid kindlasti. Ma arvan, et samas on see mõte veel Pärnusse tuua huvitavaid tantse ja tantsuetendusi. Eestis on üksikud festivalid, kus on nii palju tantsuetendusi korraga koos, et loodame, et ta nagu palju järjest suuremaks ja ja samas ka rahvusvaheliseks. Et see aasta veel nagu, ütleme rahvusvahelist hõngu lisab ainult professor, kaob. Kes teeb capoeirat ja loodame, et järgnevatel aastatel me suudame siia tuua ka mõne välismaise tantsutrupi, et just nagu seda tantsulist õhkkonna rahvusvahelisemaks saada. Tantsu juurde käib alati muusika ja seetõttu on novembri tantsufestivali kavas ka klubiõhtu teatri kohvikus, kus täna esineb ansambel defräädu ja homme indi. Roki kollektiiv Under Marie Eesti Raadio uudistele Värnust, Annely Härm. Ja ilmateade öö hakul on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Pärast keskööd pilvisus järk-järgult hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub põhjatuul kolm kuni üheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Külma öösel viis kuni 10, saartel kuni kolm kraadi. Homme päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi lund sadada. Puhub idatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme päeval null kuni miinus neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16623 toimet. Mall Mälberg kuulmiseni.