Ja tere algab neljanda juuni helikaja. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Saadet alustame kriitiku minutitega. Maarja kindel, arvustab Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontserti. Saate mahukaim teema on Eesti muusika infokeskuse tööst, räägib Emiki direktor Evi Arujärv. Ajakirja muusika suvenumbrit tutvustab peatoimetaja iija Remmel ning uuendatud veebilehekülge muusikaajakirjanik Madli-Liis. Parts. Eesti monia kammerkoori uueks direktoriks valiti Esper Linnamägi, kes räägib oma eesmärkidest uuel ametikohal. Head kuulamist. Sülgaja. Möödunud reedel, 27. mail toimus metodisti kirikus Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontsert. Kontserdil kõlasid Jaan Räätsa orkestriteos Anett ja Gustav Mahleri vokaalsümfoonialaul maast. Teoseid esitasid Tallinna Kammerorkester ning solistid Annely Peebo ja Mati Turi. Lauljaid ja orkestrit juhatas seekord noor vene dirigent Stanislav Kotsionovski. Nagu juba öeldud, tulid kontserdile esitusele Jaan Räätsa, Gustav Mahleri teosed. Pean ausalt ütlema, et ma ei mõistnud seekord, mis alustel kontserdi kava oli koostatud. Selge on see, et kontserdiraskuspunkt oli Mahleri Laul maast. Ilmselt oli aga vaja kontserdile ka avalugu, milleks valiti hoogne ja muretu neoklassitsistlikus stiilis Räätsa kammerteos. Net. Vaatamata heale esitusele pean silmas ansambli kaunist kooskõla ning erksat täpsetrytimiseeritust ei jätnud see teos just kuigi särava mulje. Ma ei loeks seda kuidagi interpreetide arvele vaid arvan, et see ongi üsna kahvatu teos. Räätsa objektiivne, lõbusalt hoolimatu stiil ei haakunud minu kõrvus kuidagi Mahleri helis romantilise tundelise väga psühholoogilise muusikaga. Kui tegemist oli teadliku vastandamisega, siis mulle tundus, et see oli natukene ebaõiglane räätsa teose suhtes. Aga nagu ma juba ütlesin, siis netiesitus oli üsna hea. Sel aastal möödub 100 aastat Gustav Mahleri surmast. Mõttelise kummardusena heliloojale oli kontserdiga valitud ulatuslik vokaalsümfooniline teos. Laulmast teos kõlas Arnold Schönbergi seades kammerorkestrile. Sellise kammerliku koosseisu puhul on lausa kriitiliselt oluline, milline on mängijate tase ja muusika mõistmine. Sest sümfoonilist arendust on selles teoses küllaltki palju. Teose ulatuslikust silmas pidades jäin ma ansambli esitusega väga rahule. Dirigent Kotsionovski juhtimisel oli ansambli musitseerimises romantilist tundelisust sööste ning puhanguid, aga ka pinget ja dramatismi. Kuitsionovski kohta on öeldud, et tema suur anne loomupärane oskus saada orkester mängima voolavalt ja vabalt. Ja just seda täheldasin ka reedesel kontserdil. Tema käed kujundavad muusikat voolujooneliselt ja nõtkelt. Samas oli aktsente ja impulsse, mis andsid muusikale reljeefsus on. Nagu me teame, oli maaler oma eluajal peamiselt tuntud kui dirigent sealjuures väga silmapaistev ooperidirigent. Seda arvestades on palju mõeldud, miks maaler ise kunagi oopereid kirjutanud. Olgu sellega kuidas on ja minu eesmärk ei ole siin praegu sellele küsimusele vastata. Aga mida ma tahtsin esile tuua, on see, et ka ooperile omaseid jooni Wagneri muusikas näiteks tugevdramaatilisus teatud tegelaste või isikute välja joonistumine ning nende sisemaailmaga seotud dünaamika äratuntavaks muusikas. Just nende omaduste tõttu on solistidel ülimalt kandev roll ka laul maast esitusel. Laul maast koosneb kuuest looduspildist kätketud endas ka filosoofilisi mõtisklusi elust armastusest, rõõmust, aga ka surmast, üksindusest, igatsusest. Siin on väga erinevate meeleoludega osi, kus laulja peab näitama oma võimekust mitmesuguste emotsioonide edasiandmisel. Matti turil ja Annely Peebo on rohkelt elukogemusi ja küpsust sümbolite taha peidetud sõnumit kuulajani tuua. Tenor Mati Turi esituses kuulsime reedel väga erinevaid karaktereid. Oli rõõmu, hoogsust, õhulisust, samas ka ülimat pingestatus, dramatismi, justkui olekski tegemist mõne traagilise ooperistseeniga. Ma ei tea, kas see tulenes sellest, et ma ei istunud ees, vaid pigem tagapool. Aga oleksin tuurilt oodanud paremat diktsiooni. Üsna sageli sulasid sõnad omavahel arusaamatuks, jadaks Annely Peebo jäänud väljendusrikkuselt uril alla. Peebo esitusest jäi kõrvu süvenemine teksti ja muusikameeleollu, seejuures ka suur imetlus ja austus Mahleri muusika vastu. Eriti hingeminev oli teose viimane osa hüvastijätt, kus Peebo andis suurepäraselt edasi nukrat ja igatsevad meeleolu. Selles oli oluline osa ansamblil, kes väga täpselt väga tundlikult vastavalt vajadusele tõstis hääle esiplaanile või siis vastupidi, võttis kandva osa endale. Siinkohal tahaksin tänada kõiki orkestrantide sedavõrd kaunite soolade ja üldse kogu esituse eest. Lõpetuseks tooksin välja veel ühe asja. See on reedese kontserdipublik. Maa pole ammu sattunud kontserdile, kus publik plaksutab osade vahel. Sellest aga veel rohkem häiris see, et osa publikust ei mallanud oodata, kui Annely Peebo veel viimaseid takte laulis ning hakkas armukalt plaksutama enne muusikal hakkamist. Kontsert tervikuna oli väga kaunis ja sellega pandi väärikas ilus lõpp Tallinna filharmoonia hooajale rääkis Maarja kindel. Täna tutvustame heligaja kuulajale Eesti muusika infokeskuse tegevust, stuudios on keskuse direktor Evi Arujärv. Tere tulemast. Tervist. Ütlen kohe alguses, et Eesti muusika infokeskuse kodulehekülg on internet disaadressil www punkt emik Tseega punkt ee. Ja ma lugesin sealt, et mittetulundusühing, Eesti muusika infokeskus asutati 1995. aastal 15. süvamuusikaga seotud institutsiooni poolt ning keskuse põhitegevuseks on aidata kaasa huvi kasvule Eestis süvamuusika vastu nii kodu- kui välismaalt. Eesti muusika infokeskus on keskus, kust saab infot eesti heliloojate ja nende teoste muusikaorganisatsioonide, jazz, sündmuste, interpreetide, muusikakollektiivide ja palju muu kohta. Hakkamegi siinkohal seda koos lahti rääkima. Kõigepealt ehk miks siis selline keskus loodi natukene selle keskuse ajaloost? No mina muidugi ei olnud selle loomise juures, see oli kaua aega tagasi, aga juba et selle lõid 15 süvamuusikaorganisatsiooni, räägib ise enda eest ja mis aastad olid aasta oli 1995 kus maailm oli lahti juba läinud, kõik kuus tuli sisse ja, ja tekkis ka ilmselt siis loomulik vajadus tutvustada seda, mis asi on Eesti muusika ja muusikud. Ja kuna tol ajal oli ka juba olemas infokeskuste süsteem üle maailma siis oli loomulik, et selle eeskujul see infokeskus meil loodi. Keskuse loomise juures oli helilooja ja muusikapublitsist ja Mare Põldmäe ja tema oli nii palju, kui ma tean, väga aktiivne initsiaator ja üks sõitjatest oli muidugi Eesti heliloojate liit ja Lepo Sumera, nagu ma tean. Kui oli Infokeskus heliloojate maja pööningul, Lauteri tänaval väikeses kambrikeses. Ja selle ainus koosseisuline töötaja oligi Mare Põldmäe. Hiljem siis lisandus sinna poolt toimetajat kohta 2000. aastal ja alles 2005.-st aastast tööta Peemikkis kaks täiskoormusega toimetajat, lisaks siis direktorile. 2008. aastal toodi seoses eelarvelubadustega meil ka üks toimetaja koht interpreetide jaoks. Juhid on olnud läbi aegade pärast Mare Põldmäed, Timo Steiner siis minu eelkäija oli Kaja Irjas ja mina olen nüüd kolmandat aastat õieti neljandat aastat femikkis ametis. Ja selle ajaga on kultuurikeskkond ja kogu üldine olukord on sedavõrd palju muutunud, et minu jaoks on tekkinud väga oluline küsimus, et misasi, info praegusest skulptuurid keskkonnas üldse on sealhulgas ka muusikainfo, mitte ainult info laiemas mõttes. Mida temaga peale hakata. Nüüd rääkides Emiki tegevusest. Meie tutvustus lause juba iseenesest ütleb ette emik tegelebki muusika informatsiooni kogumise korrastamise levitamisega ja see ongi meie üks suurim töövaldkond ja pika aja jooksul nüüd siis juba 16 aastat on arhiividesse kogunenud väga palju informatsiooni. Ma ütleks isegi, et emik, ehkki arhiivides on ehk üks kõige põhjalikum kogu informatsiooni eesti heliloomingu kohta läbi aegade. Et meie teose arhiivis on näiteks 17000 heliteost üsna põhjaliku informatsiooniga kõikvõimalikke andmetega selle esituse ja asjaolude ja koosseisude kohta. Emiki fonoteeki, see on meil ette nähtud sisemiseks kasutamiseks selleks, et oleks ülevaade meie töötajatelt eesti muusika, eriti nüüdismuusikaseisust ja et me võiksime selle baasil siis mingeid kirjad Käia teksti tekitada, raamatuid kirjutada. Fonoteegis on meil 3000 teose salvestused, see hõlmab nii Eesti rahvusringhäälingule lepingu alusel omandatud salvestusi kui ka CD-sid. Üks väga oluline valdkond meie töös on kirjastamine. Alates 2003.-st aastast näiteks me oleme andnud välja üle 20 CD, osa nendest on siis raamatutega kaasas, osa on iseseisvad. Näiteks meil on reklaamplaatide sari New Music from Estonia 2006, kaheksa ja üheksa oleme välja andnud. Praegu ei peatu sellel, miks see on hetkel katkenud. Siis meil on elulooraamatuid terve hulk alates Eino Tamberg igist ja Jaan Rääts ja Ester Mägi ja viimane väljaanne, mille üle me oleme hästi uhked, sellepärast et selles valdkonnas oli nagu paras lünk on raamat kaheksa portreed eesti muusika esimene, kus on siis ülevaade nüüdismuusika kõige kesksemal kohal olevatest loojatest alates siis Tõnu kõrvitsast ja Elena turvest ja Toivo tule vist ja, ja veel veel terve hulk nimesid. Siis meil on ka klassikasari, millest eriti populaarne Aarne on raamat Cyrillus kreegist. Aga tema kõrval on ka Peeter süda ja Hugo Lepnurme eraldi väljaannetena Gustav Ernesaks, mis müüdi väga kiiresti läbi. Kirjastustegevus jah, on, on meil olnud väga oluline nagu rottide väljaandmine aga omaette küsimus on see, et tegelikult me oleme nüüd jõudnud mingisse uude ajajärku, kus paberkandjatel ja laadi peale muusikapanemine on nagu jäänud natuke tagaplaanile sepast. Mingid uued olukorrad ja uued sihid seisavad ees, aga sellest võib-olla edaspidi? Jah, ma tahtsingi küsida, et kuidas tundub, et kas neid paberkandjal publikatsioone vajatakse praeguses situatsioonis endiselt sest infovahetus on ju muutunud valdavalt internetipõhiseks ja, ja ka teie muusikakeskuse info on kättesaadav internetist. Meie koduleht loodi 2000. aastal jah, oli esimene meie tagasihoidliku kujundusega veebileht 2005 tegime uue ja natuke värvilisema ja 2008 lisandus siis kodulehele ka eesti interpreedid, Gide tegevus ja nende andmed. Praegu on meil kodulehel väljas 103 eesti helilooja, et ja 120 interpreet ja muusikakollektiivi 2011 üsna varsti me avame uue täiendatud kodulehe ja mis on selle uue kodulehetuum, on just see teadmine, et me peame natuke teistmoodi ja aktiivsemalt tegutsema just elektroonilises meedias sotsiaalmeedias ja selle võrra muidugi meie tööjõud või energia suunatud natuke teistele ülesannetele ja enam kirjastamistega hetkel nii aktiivselt ei tegele. Ka kodulehe külastatavus on meil päris hea. 2008 oli nüüd üks miljon serverit päringuid, need on sellised andmed, millega eriti nagu vehelda ei maksagi. Sellepärast et sisulisest külastusest räägib üks teine arv ja see on 150000 külastust unikaalsetest arvutitest aastas. See tähendab, et 12 kuni 13000 külastust kuus tuleb nagu meie kodulehele praeguse seisuga, aga noh, siin on arenguruumi veel palju. Ja pooled sellest on Eestist ja pooled umbes on välisriikidest selline seisan. Aga miks asi on koduleht ja teine külg Meie tegevusest, mis tegelikult jäi rääkimata, on päringud päringuid. Ma nagu ei ole neid täpselt üle lugenud, aga, aga nad on väga mitmekesised ja periooditi on neid rohkem mõnikord vähem. Ja need algavad, et ka kasvõi lihtsatest kontaktidest, kus küsitakse heliloojate kontaktandmeid. Lihtsamat informatsiooni teoste kohta, aga üks tähtis valdkond on, küsitakse nootide asukohta. Kas need päringud on nii Eestist kui väljastpoolt Eestit ja nagu ma ütlesin, et väga lai on nende inimeste ring, kes meilt midagi küsivad, see algab kas või muusikaakadeemia üliõpilastest kesknäiteks, otsivad repertuaari ja lõpeb siis välismaa ülikoolide või festivalide või üksikute interpreetide kandma, siin võtsingi kaasa, kirjutasin välja juhuslikud ja lähemast ajast või ka, mis mulle meelde tulid. Et nagu illustreerida seda, et kes meil mida küsib Iisraelist Lewinsky kolitšov Education muusikaraamatukogu tahtis Eesti muusika kohta materjali ja me andsime mitmekesist infomaterjali. Washingtoni katoliiklik ülikool, saatsime informatsiooni klaverimuusikast, sealhulgas plaadi, et ja ka meie infomaterjali Ameerikat, juuki University ostis ära kogu Eesti muusika infokeskuse toodangu, kusjuures ka eestikeelset raamatut meie heliloojate kohta. See tekitas mul mõningaid küsimärke, aga noh, võib-olla neil on selline väga põhjalik nagu muusikainfo kogusis Varssavi sügise peakorterit või siis meilt informatsiooni Põhja-Ameerika koorijuhtide assotsiatsioon. Hiljuti lõppes festival Eesti muusika päevad, seal oli kümmekond külalist. Kui ma ei eksi ja me panime pakid kaasa igat sorti informatsiooniga Läti kandlefestival, Soome puhkpillifestival, ma ei mäleta, kas see nüüd oli oboe klarnet briti London Symphony eta, New Yorki juubav festival, Yorgi ansambel DuPont, Praha Bergorkestra, Olav Rootsi juubel ja Bogota konservatoorium, Moskva lastekooride festivali vokalistide konkurss, Kanada muusikateater, millel oli pikk nimi. Mul ei tule praegu meelde Rootsi koor, Portugali raadio produtsent, Ungari vanamuusika ansambel erinevatele saatkondadele saatsime mitmes jaos just hiljuti Teie Eesti muusika kohta inglisekeelset materjali. Siis on üsna tihti, küsivad ka kohalikud üliõpilased, pillasid meil informatsiooni või repertuaari ja siis me saame anda näiteks heliloojate kontakttegu ja mõnel noot mureks ja nii edasi, vot selline on nagu see meie tegevuse geograafia illustratsioon. Nii et huvi on suur ja väga mitmekülgne. Teie tegevuse ja ütleme eesti muusika vastu. Tulles nüüd tagasi selle juurde, mis on see uus, mida me peaks tegema ja miks? Informatsiooni mõiste on ju väga palju muutunud, selles mõttes informatsioon ei ole ju praeguses kaubanduslikus olu karas midagi neutraalset või midagi teaduslikku või informatsioon on ju muutunud väga ütleme niimoodi, et sihituks. Nüüd, kui meie seal kogume heliloojate kohta informatsiooni, siis mingist vaatenurgast võib ju alati küsida, et milleks seda õieti vaja. Ja võib-olla üks vaatekoht ongi selline, et ja see kehti nüüd ainult et meie infokeskuse kohta vaid et peabki tootma ja, ja liigutama sellist informatsiooni, millel on mingi praktiline eesmärk mida saab müüa või mida saab kasutada müümisel. Ja noh, see on nüüd teine äärmus, mina olen seda mõtet mitut pidi kaalunud. Ma arvan siiski, et see informatsioon, mis infokeskus on 16 aasta jooksul kogunud, et ta on küllalt olulise kultuurilise väärtusega, sellist teist infokogumit kusagil. Ma ei tea, et oleks. Ja seda tegevust tasub jätkata. Aga nüüd, kuna on arenenud ühest küljest elektrooniline meedia olnud ja need võimalused on arenenud ja samas trükimeedia kipub nagu varju jääma ka isegi plaadistamine. Ta peale, eks ja teisest küljest on väga tugev. Noh, kuidas ma ütlen niisugune kaubandusparadigma ja see mõjutab kõike, kaasa arvatud ka informatsioon, siis meie peame leidma sellise kesktee, kus oleks kultuuriline informatsioon säilitatud ja arendatud ja korrastatud. Ja siin me peame veel palju vaeva nägema, aga samas informatsioon tuleks kindlasti panna aktiivsemalt tööle ja vot siin ongi meil päris mitu kavatsust ja plaani mida me siis juba lähemal ajal oleme ellu viimas. Muusikas on ju niimoodi, et üks kõige olulisem väljund on, mille kaudu muusika avalikuks saab, on vähemasti klassikalises muusikas on partituur teosed. Nüüd meie andmebaasis on informatsiooni pist 16000 teose kohta. Ja uus muusika on ju valdavalt kirjastamata, on mõned autorid eesti muusikas, kes on leidnud omale kodu korralike väliskirjastuste juures. Neid nimesid me teame, aga enamus siiski ei ole. Ja eesti uues muusikas leidub, et väga palju seda, mis, mis vääriks mängimist lihtsalt. Ja meile ongi aegade jooksul on tulnud küllalt palju päringuid konkreetselt ühe või teise helilooja teose kohta mille vastu tuntakse huvi ja mida tahetaks ka mängida, kuid siis tekibki see noodiküsimus ja sedalaadi päringutest ongi alguse saanud, ehkki uus projekt, mis on meie noodipood ja see saab avatuks hiljemalt augustikuus meie uuel ja värskendatud kodulehel. Ja see saab siis ka nagu üheks selliseks aluseks. Selleks, et paremini reklaamida, tutvustada eesti muusikat ja teie noodi poega, siis saavad ühineda oma loominguga, need heliloojad, kes ei ole mingi konkreetse noodifirmaga soluutselt, me ei, ei ole võtnud kavaks konkureerida kirjastustega. Et me anname heliloojatele suure vabaduse meiega ühineda või ka ära minna seoneid mingisuguste kirjastuslepingutega, aga samas on suhted on meil kindlate reeglite järgi reguleeritud ja kõik on väga läbipaistev ja emik ei teeni selle pealt ka erilist kasumit, aga me tahame olla nagu selline abistruktuur, selleks et Eesti muusika paremini leviks. Ja piloot projektis oli meil kavaks, et kui meiega ühineb, ütleme heliloojat ja mingi kaks 300 teost et siis me võime juba noodi lahti teha. No praegu on 15 inimest juba oma nõusoleku andnud ja ja vastukaja on päris hea ja, aga muidugi peame sellega veel väga palju tööd tegema, sellepärast et üks asi on see, et süsteem ise on välja töötatud ja koduleht on peagi oleme valmis seda avama, aga teine asi on jah, see informatsioon tööle panna siis ja ja seda levitada. Tuleks huvilisi ostjaid. Kuidas üldse toimub teie andmete täiendamine, kust saab infokeskus infot ja, ja milline on teil koostöömuusikute ja muusikaorganisatsioonidega? No see on hästi mahukas küsimus, ma ütleks, algab Nendest igapäeva toimingutest ja lõpeb siis sellega, kuidas me oleme seotud mingite suuremate muusikaorganisatsioonidega. Hakkame nendest suurematest pihta siis emik on 99.-st aastast rahvusvahelise muusikainfokeskuste liidu liige. Mina, kui ma hakkasin Emiki direktori ametisse kolm aastat tagasi, siis esimesed poolteist aastat ma sõitsin igasugustele konverentsidele ja kokkusaamidest telejust selle eesmärgiga, et saada aru, kus ma nüüd olen ja mida ma teen ja kuidas need asjad töötavad. Nüüd hilisem poolteist aastat on läinud niimoodi, et noh, informatsioon siiski liigub väga palju internetti ja meilide vahendusel ja aga ma ütleksin, et need esimesed poolteist aastat oli väga huvitav kogemus. Ma sain väga detailse ülevaate, et sellest, kuidas see infokeskused saavad hakkama ja mida nad teevad kõikide infokeskuste, mitte ainult Eesti jaoks kõikide infokeskuste jaoks uues olukorras, kus digitaalne meedia tormiliselt areneb kus nagu ekspordikonkurents ja kultuuridega konkurents on väga-väga tugev ja kuidas siis keskust nagu teistmoodi üles ehitada või mis te selle funktsioneerimisest vajab muutumist. See on nagu asja üks pool siis noh, Eesti kontekstis. Meil ju hiljuti loodi Eesti muusika arenduskeskus, millel on üsna suuri plaane Eesti muusikaekspordiga. Emik oli asutajaliikmete hulgas ja praegu protsessid käivad. Ja me teeme kaasa, kuulame, vaatame hoolega ja ütleme oma sõna sekka. Ja oleme liitumas ka eesti kultuurikojaga. Meie toimetajad teevad praegu läbi muusikamänedžeride kursust, mille korraldajaks on Eesti muusika ja teatriakadeemia ja mis toimub Eesti muusika arenduskeskuse katusel. Nendest arengutest on küll rõõm kuulda. Nii, aga räägime nüüd ka info kogumisest. Infotoru meie tuppa küll ei tule, peame kasutama neid infoallikaid, mis meieni elektrooniliselt jõuavad, aga, aga tegelikult meie kõige tähtsam siht ongi olnud viimase aasta jooksul. Et emitab, oleme otse aktis heliloojatega ja interBrettidega. No füüsiliselt on see üsna raske, sellepärast et meie aktiivsest töönimekirjas on laias laastus vist küll mingi 300 inimest, need on need elavad praegu tegutsevad muusikud interpreedid kui ka heliloojad. Ja nende hulgas on ka selliseid, kes võib-olla ei ole huvitatud väga aktiivselt, et on teisi, kes on väga huvitatud sellest, et teha emikega koostööd ja meie püüamegi anda selles mõttes vabadust, et me oleme valmis riigi poolt toetatud organisatsioonina esindama neid kõiki, aga me pöörame suuremat tähelepanu nendele, kellel on endal aktiivne huvi Emiki vastu. Ja muidugi noh, eks meil ole kohustused ka selles osas, et kodulehel oleks kajastatud lahkunud klassikuid, neid on ka mingi paar-kolmsada, kui nüüd minna vaidlus heliloojate nii välja, nii et tööpõld on üsna suur. Aga jah, otsekontaktid muusikutega on meie üks esmane eesmärk ja ja sellepärast on mul väga hea meel, et meiega on liitunud 15 heliloojat, keda me saame siis nagu aktiivsemalt reklaamida ja kelle teoseid me saame vahendada. Kui palju on teil keskuses töötajaid ja, ja kas teil on need tööülesanded diferentseeritud, sest nagu siin eelnevast jutust kuulsime, see tegevusvaldkond on väga lai. Eriti nendest inimestest oleks pidanud isegi alustama sest nemad on kõige tähtsamad. Meil on praegu tööl kaks ja pooltoimetajat. Mari-Liis Valkkonen, helilooja, endine Eino Tambergi õpilane Agnes Toomla, muusikateadlane teatriteadlase ja kriitiku Kristel pappeli õpilane muusikaakadeemias. Ja poole kohaga tegeleb meil praegu interpreetide ka Laura vaikmaa, kes on minu teada vist praegu lõpetamas Empto bakalaureusekursust Peep Lassmanni õpilasena. Nii et noored, haritud muusikainimesed ja Nendega on tore tööd teha. No ajad on muutunud ja, ja tööülesannetega on nüüd täpselt seesama, et meil on plaanis üsna kaalukad struktuursed muutused. Et meie kaks ja pool inimest on tööl olnud siiani toimetaja nimede all ja kuna info kogumine, arhiveerimine ja korrastamine ja uudiste toimetamine ongi olnud siiani keskne tegevus siis noh, see toimetaja nimi on nagu ennast õigustanud, aga nimi nimeks? Mina näen Emiki tulevikku praegusel hetkel küll natuke teistmoodi juba sellepärast, et meil mingi kriitiline mass, kriitiline hulk, ütleme niimoodi inimesi, heliloojaid, interpreet on kodulehele ülesse saamas. Ja kodulehe täiendamine on küll väga oluline meie töös ka edaspidi, sest seal on olulisi lünki. Aga seoses sellega, et Emiki tegevus nagu peaks saama ümber korraldatud mitte siis nüüd info kogumise põhjal, vaid vaid selle põhjal mida selle infoga teha. Et siis mulle tundub, et need töökohtade nimetused meiega tasapisi tahavad hakata muutuma. Mina ise näen praegu niimoodi, et meil peaks olema kolm töövaldkonda, üks on Koduleht, teine on meedia, mille taga seisab tegelikult väga suur tegevuste valdkond, et selleks, et viia informatsioon Eesti muusika kohta aktiivsemalt välja erinevate kanalite kaudu kaasa arvatud sotsiaalmeedia, igasuguseid listid, koostööajakirjandusega ja nii edasi ja kolmas valdkond oleks siis otsene, ütleme niimoodi, majandustegevus, ehk noodipood ehk müük, selle taga on käsikirjade korrastamine, väljatrükkimine, köitmine ja arvepidamine. Ja see on selles mõttes ka väga oluline, et nagu me teame, kultuuriga valdkonnas raha väga palju ei ole. Aga selle väikese tuluga, mis me sealt saame, me saame selle investeerida sellesse, et Eesti muusikat veelgi paremini tutvustada. Teie informatsioonile pääseb ligi Emiki koduleheküljelt, aga kas on võimalik ka seal kohapeal tulla vaatama või see ei ole praegusel juhul võimalik ja ei ole mõtet? Kindlasti mõtet juba praegu ka. Aga kui me nüüd uue kodulehe lahti teeme, siis sealt saab lugeda, mida me pakume heliloojale, mida me pakume interpreedi-le ja mida me pakume külalisele. Ja külaline, iga külaline võib meiega kokkuleppima pida ja tulla kohale ja kõik, mis on meie riiulite peal, on tema käepärast, seal on olemas laud ja vahendid muusika kuulamiseks ja alati võib muidugi saata küsimusi meile ka meilidel. Et kõik külalised on teretulnud. Kivisilla neli, kaks. Teie kodulehele satub enamasti muusikaeluga kursis olev inimene. Aga kas näete vajadust ka selliseks laiemaks süvamuusika propageerimiseks ja, ja mis võimalusi selleks oleks? Nagu me väga hästi teame? Meedias meeriti peavoolumeedias on süvamuusika esindatud teatud hulga väga tuntud nimedega. Nüüd emik näeks küll hea meelega, et seal oleks kajastatud neid nimesid natuke rohkem ja natuke põhjalikumalt. Me oleme selleks ka midagi teinud. Et hiljuti ma käisin külas meie kahe päevalehe kultuuri toimet töötajate juures. Ja pakkusin Emiki abi ja lihtsalt informatsiooni, mis oleks toimetajatele nende töös abiks ja natuke võib-olla soolaks ka materjalide valimisel. Ja me saadame iga kuu kahel korral välja oluliste muusikasündmuste nimekirja nii põhjalikult, kui me seda suudame koostada. See hõlmab nii Eestis toimuvaid kui ka välismaal toimuvaid kontserte, muusikasündmusi, esiettekandeid. Ja me esialgne kokkulepe. Ta oli selline, et me nagu ei surugi midagi peale, aga me püüame toimetajatele abiks olla ja anda iga muusikasündmuse kõrvale ka väikese kommentaari ja tuua selles nimekirjas välja mingid meie meelest olulisemad ja iseloomustada hästi lühidalt. Aga edaspidi on, on plaanis ka omalt poolt kaasa aidata või otseselt tekitada intervjuusid, lugusid, ülevaateid, sellest, mis eesti nüüdismuusikas toimub. Ja ma ise loodan, et sellest koostist saab asja. Et sellel mingid tulemused on hoolimata sellest, et Me peame arvestama paratamatult sellega, mida meedia praegu endast kujutab, missugused mängureeglid nendel on ja missugused võimalused on seal nagu oma valdkonna informatsiooniga esineda. Aga vaatame. Igatahes on Eesti muusika infokeskusel väga tõsine ja tähtis missioon, Eesti muusika, info kogumine, jäädvustamine ja selle propageerimine. Või lisate siia juurde veel midagi. No ma arvan, et kogu see jutt siin oligi emik emissioon ja, ja mitte ainult missioon, kui midagi paigal seisvat, vaid missioon, mis on seotud teadmisega, tuleb muutuda vastavalt sellele, kuidas aeg muutub võimalikult paremini oma ülesandeid täitma. Aitäh Evi Arujärv ja soovin teie infokeskuse perele nendeks muutusteks ja ajaga kaasa minemiseks ja kõigiks nendeks tegemisteks palju jõudu. Ma tänan. Kaja. Hoian praegu käes ajakirja muusika värsket numbrit, see on suvefestivali eri ja stuudios ongi ajakirja peatoimetaja ja Remmel. Palun tutvusta seda numbrit lähemalt. See number on meil tunduvalt paksem vähem kui tavaliselt on juba ka selle tõttu, et siin on koos, justkui nagu siis kaks kuud, juuni ja juuli. Kuna juulis meil on puhkus ja me ei ilmu, siis kogusime siia kokku võimalikult palju huvitavat materjali. Ja üks osa, millest siis ongi suviste festivalide tutvustus. Noh, kõiki võimalikke festivali ja ka meie laulupidu, noorte laulu- ja tantsupidu enamustest festivalidest räägivad nende korraldajad, mõnel puhul on siis tehtud ka intervjuusid siis nende festivalide peamiste juhtidega. Aga lisaks sellele ma pööraksin tähelepanu meie pealoole nii-öelda kaane intervjuule. Intervjueeritav on see kad Vanemuises nüüd lahkuv peadirigent Mihkel Kütson ja ma ei tea, kas kõik teavad, mida on nihked, üldse on kõik teinud Vanemuise heaks igatahes väga palju ja ta ka lõpetas oma ametit ja aja väga suurepärase kontserdiga. Kahjuks ma küll ise saanud olla, kui ma olen kuulnud väga vaimustunud vastukaja ja ka lõpetas siis väga õnnestunud tonitseti ooperimarjast tuua väljatoomisega. Ja siin ta räägibki, mida ta kõike Vanemuises teinud ja mida ta veel teeb lisaks sellele, sest et tal on ka töökohad Saksamaal ja ta tuli Vanemuisesse tagasi nende oma Saksamaa töökohtade kõrvalt siis seda teatrit nagu aidata sellel raskel hetkel, kui oli vaja ja on ta tõstnud olete nüüd väga heale tasemele, millelt saab jätkata siis uus peadirigent Paul Mägi. Lisaks sellele põhiintervjuule ja muusikasündmuste infole on siin ka muusikauudised. Muusikauudiseid on mitmesugused, kõigepealt neid maailmas on sündinud neist üks meile võib-olla olulisem on siis see, et Arvo Pärt sai väga maineka autasu siis klassika peita vaats. Noh, see on väga-väga suurejooneline auhind ja sellesse preemia on saanud vähesed, ütleme Eesti muusikud. Siin on siis ka veel räägitud Kristjan Järvi uuest töökohast, see lugege ajakirjas, kus ta jätkab peadirigendina. Ja veel mõningatest auhindadest, mis maailmas on välja antud ja samuti külastajad, Grammy auhindu kavatsetakse tuntavalt vähendada, neid kategooriaid on seal tõepoolest väga palju. Need jääveed tuntavalt vähemaks. Ja siis teine päris huvitav valdkond on meie Eesti muusikauudised. Peauudis muidugi, mis on juba ammu igalt poolt läbi käivad, on see, et Neeme Järvi jätkab ERSO peadirigendina, aga seal on veel väga palju põnevat, mis on üle Eesti toimunud, nii et vaadake, mis meie Eestis kõik juhtub. Tegelikult on Teil üks uudis, nimelt on uuenenud teie beebil lehekülg? Jah, seal Rõõmus uudis, mida ma tahaks hea meelega teavitada laiemalt. Et meil on täitsa uus kodulehekülg ja täiesti uus ka kodulehe aadress. Et vanasti me olime muusikapunkt kull, poee, nüüd on www punkt ajakiri muusikas, et siis kõik väikeste mõtetega kokku kirjutatud poee. Kõik see kujundus on muutunud ja siis sisuline ülesehitus ja Ma räägin lühidalt, mis meil seal praegu üleval on. Kõigepealt on põhilised lood ajakirjast muidugi mitte tervikuna, vaid ainult osaliselt saab neid lugeda, on tervikuna küll üleval kõik meie maailma muusikauudised ja eesti muusika uudised, aga plaane on veel mitmesuguseid selle koduleheküljega, et see jääks ainult üks ajakirjakeskseks. Ja nendest plaanidest tal on rääkida muusikaajakirjanikul, Madli-Liis, Partsil, ajakiri, muusika uuenes, jah, juunikuust ja kõigil on võimalik seda kodulehekülge juba vaadata. Ta sellisena, nagu ta mõneks ajaks nüüd jääb. Kuid nagu IIA ütles, kindlasti see ei ole ajakirja muusika lõplikveebiver, see on üks oluline asi, mida sisaldab muusikaajakirja, veeb, on koht noortele kirjutajatele avaldada oma artikleid, oma intervjuusid ja oma mõtteid Eesti muusikaelus toimuvast, aga miks mitte ka välismaal toimuvast sest meil on tegelikult päris suur hulk noori tublisid muusikast kirjutajaid. Kes, kas siis veel ei ole jõudnud professionaalide hulka ja alles õpivad või on ka professionaalid, kes vabakutselised, kes aeg-ajalt kirjutavad, kuid mitte igapäevaselt. Et veebileheküljel on lisaks sellele informatsioonile, mis on ajakirjas järjest uuenevad uudised ja artiklid kindlasti hakkavad uuenema uudised, siis lisandub sinna uudiseid, mida ajakirja veergudelt ei leiagi, sest uudis oma olemuselt. Peab ju olema kogu aeg värske ja tegelikult Eestis ja ka maailmas toimub ju nii palju sellist põnevat, mida oleks tore ka meie muusikahuvilistega jagada. Ja, ja teine pool on muidugi needsamad noored kirjutajad taaskordsest, noored kirjutajad ise on väga aktiivsed, nad külastavad väga aktiivselt kontserte ja kirjutavad sellest. Ja samuti on meil kontakte noortekirjutajatega erinevatest välisriikidest, kes heal meelel kajastavad ka meie sündmusi või kirjutanud saavad näiteks plaadiarvustusi või intervjueerivad eesti muusikuid, kui nad satuvad välismaale nende kodulinna. Nii et ma loodan väga, et ajakirja muusika veebi jõuavad ka välismaiste noorte kirjutajate lood eesti muusikast. Liiga ja viimased 10 aastat Eesti filharmoonia kammerkoori edukalt juhtinud Anneli Undi tähtajaline tööleping on lõppemas ning koorile valiti uus direktor, kes asub tööle esimesest augustist. Sel nädalal kiitis kultuuriminister Rein Lang heaks konkursikomisjoni ettepaneku nimetada Eesti filharmoonia kammerkoori direktoriks Esper Linnamägi, kes on varasemalt töötanud kammerkoorilauljana ning viimased aastad produtsendina. Tänan, Esper klassikaraadio stuudios. Õnnitlen. Küsin kõigepealt, miks sa kandideerisid sellele kohale? Mõtted on aeg-ajalt ikkagi jäävad inimese peast läbi, et kui sa omal ametikohal oled juba midagi teinud ja oled teatud rutiini saavutanud kõik nagu justkui läheb päris hästi, siis mõtled, et kuidas edasi liikuda. Eestis teadagi sellise selle klassikalise muusikamaastikul on väga piiratud asutuste hulk, kus on võimalik kaasa lüüa. Ja minul on see suur õnn olnud juba 97.-st aastast töötada väikese rahaga Eesti filharmoonia kammerkooris, mis on Mulle muusika tegemisele muusika organiseerimisel isiklikult väga-väga palju andnud nii Eestis kui ka välismaal. Ja sellest tulenevalt ma arvasin ennast kandideerima esitamisel olevat teatud kogemuste baas. Et kus ma nagu selle julguse võtsin. Kuigi see otsus kandideerimiseks tegelikult oli ikka suhteliselt viimasel minutil. Ja niimoodi ta läks ning hetkel olengi ma situatsioonis õnnelikus ja väga palju vastutust saanud situatsioonis, kus augustist tuleb hakata täitma Eesti filharmoonia kammerkoori direktori kohuseid. Aga millised on sinu eesmärgid uuel ametikohal ja milline on sinu visioon kammerkoori tulevikku? Kas eesti keel jumala kammerkoor, on aastatega ju kujunenud väga tugevaks? Klassikalist muusikat esitab tavaks firmamärgiks nii Eestis kui välismaal ja siin on kaks punkti, et võib-olla viimastel aastatel pigem rohkem välismaal kui Eestis. Et yks lähenemine võiks olla suurem tähelepanu Eesti kuulajatele hästi kuulata ka võib-olla sellise dialoogi saamine ja, ja võib-olla nendele teatud mõttes kas siis rohkemate kontserdite pakkumine läbi huvitavate kavade teatud muude koostööprojektide, erinevate Eesti muusikaorganisatsioonidega võimalusi on mitmeid ja nende võimalust meraliseerimine loomulikult kõigepealt eeldab ikkagi organisatsiooni enda sees läbirääkimist, siis loomenõukogu läbiarutamist, dirigendi või dirigentidega läbiarutamist, leidmaks seda, mille järele võiks olla võimalik huvi, millele ma publikut ja kuhu me siis oma tähelepanu pöörata. Sellepärast kvaliteeti saavutatud kvaliteedi tuleb hoida kõigepealt see kvaliteedi hoidmine on indeks kõrvalteema. Aga ma siin võib-olla esimesed, nagu siis lähtepunkti rohkem alustada kammerkoori Eestis. Kuuldavasti on just Eestis kontserdi korraldamine väga kallis. Siin on nüüd teine probleem. Jah, see raha rahateema on alati probleemiks. Rahast me ei räägi, rahaprobleemidega tegemine on õnneks veel, on ees. Loomulikult on kallis, aga ma arvan, et seda kallidust omakorda teha odavamaks läbi selle, kui me leiame koostööpunktid üles, et kellega me seda koostööd teeme. Loomulikult, kui sa teed kooriga üksi, kontsert, tal on oma eelarve, kui sa teed kellelegi orkestriga koos. Et noh, ma arvan, et koostöövormide paljusus on see üks väga õige eesmärk. Ja loomulikult avatus, et olla avatud tegemaks erinevat koostööd erinevate muusikaorganisatsioonidega kvaliteedist nüüd, et siin on väga palju nagu üksteisega haakuvaid teemasid, kõikud, jäävad põhimõtteliselt kammerkoori teatama kõrget taset. Aga selle kõrge taseme hoidmine teatud määral läheb järjest problemaatilisemas läbi selle, et peale ei ole tulemas järelkasvu. Ja siin on nüüd üks jälle koostööle suunatud mõte, et tuleb üritada vähemalt, kuigi seda on ju tehtud ka ju varem, aga ikkagi luua mingisugust võimalust rohkem ka muusikakõrgkoolidega aktiivsemaks suhtluseks kuidagimoodi suunata noori kaks eriala just kõigepealt lauljat, muidugi siis koorijuhtimine kõigepealt, et nad teadvustaksid endale koolis õppides, et on olemas selline kollektiiv. Kahjuks kammerkooriproovides väga harva juhtub üliõpilasi. Ja ma isiklikult ei suuda nagu mõista, kuskohas see praktiline kogemus siis oma tulevasest erialast või ka õpivõimalustest peaks tulema, kui mitte läbi praktilise kokkupuutereaalse muusika tegemisega. Et kui me suudame läbi õpetajate õppejõudude viia õpilasteni et näete, teil on olemas siin, mida tegelikult terve maailma tahab põhimõtteliselt näha siis võib-olla me näeme nüüd rohkem seal või kuidagi muide sunniviisiline loomulikult ilus sõna, aga võib-olla on ka hea, kui õpilane üliõpilane puutub kokku oma õpingute ajal erialaga, mida ta tulevikus peaks hakkama nagu tööna tegema. Et võib-olla ta ei tahagi seda teha. Et siin on kaks asja, et järsku ta näeb selles organisatsioonis oma tuleviku töökohta, ta hakkab selle nimel panustama, ta käib ennast näitamas, vaata, mida tehakse. Ja, ja teine asi on see, et mida me võib-olla elus ikka ette tuleb, et me mõtleme, et me tahame seda teha, aga mingi aja tegemisele veenduma, et see ei ole minu õige asi. Ja siis noorel inimesel on nagu kergem tagasi pöörata muude radadele, et see on üks väga tähtis punkt, sellepärast et kui praegu me peame pidevalt otsima teatud kontsertidele teatud lauljaid, siis praegu on tegemist tihese kahes numbris. Kui see läheb suuremaks, siis muutub juba väga suureks probleemiks siin pikka juttu veeretada palju, et on nagu kaks nagu sellist läbivat joont, et koostöö rohkem läbi muusikaorganisatsioonide Eestis olemaks Eestis rohkem nähtav ja siis hariduslik tendents, et kuidas järelkasvu rohkem saad endale, et säilitada seda, mis juba etalon. Muidugi on Eesti filharmoonia kammerkooril kujunenud väga palju kontakte välismaal ja, ja koori kutsutakse nii, et see töö ikka jätkub. Kui te selle eelneva jutuga ei tahtnud kuidagi seda nurka visata, et meil on väga korralik kontsertidele välismaal ja ega see ju tegelikult ei ole tulnud kuidagimoodi lihtsalt iseenesest, et renomee on saavutatud läbi plaanistuste tulevad kontaktid. Eelnevatele aastatele on selles väga-väga suur osa olnud Anneli Undi tööl. Ma loodan, Vicky jätkata, aga hetkel nende kontaktide hoidmine, leidmine, edasiarendamine on väga suur protsess ja väga-väga raske protsess. Et loomulikult me, me soovime jätkata seda, et meil oleks soojas arvestatavaid päris kontserte. Töödro loomulikult, selle nimel teeme kogu aeg. Ja loomulikult jätkuvad salvestused. Loomulikult jätkuvad salvestused selles suhtes on ka sellel hooajal ka praegu kaamera salvestab tüüri muusikat, selline tuleb jällegi rääkida peadirigendi ka tulevaste aegade võimalikest mõtetest. Tuleb läbi vaadata võimalused tegemaks jälle koostööd nimetatud plaadifirmadega, et mis muusika võiks neid huvitada. Sest et see kõik on seotud jälle sellise muud nimetajaga nagu, nagu raha. See sõna tuleb teist korda praegu mängu. Aga aitäh, Esper Linnamägi, soovin edu ja head õnneplaanide teostamisel ja ilusat tulevikku Eesti filharmoonia kammerkoorile. Ja tal on väga kõige äge Tänasele helikajaleht tegi kaastööd maarjakindel. Saate mängisid kokkuoperaatorit Katrin maadik ja Virve põlver. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast. Circa ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda kell 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.