Ei, no lühidalt võib öelda, et klaverimuuseumi looja, tere Alo. Tere päevast. See on väga lai teema, klaver ja mis klavereid meil Eestis on, aga võib-olla alustame sellest, et miks oli vaja luua Eesti klaverimuuseum? Seda ju tegelikult klaverid on, aga, aga muuseumi ennast ju füüsiliselt ei ole. Ja võiks nii-öelda lühidalt, et eksponaadid on igal pool mööda Eestit laiali, on vaja need kõigepealt üles otsida, need ära kaardistada, need ära fikseerida, anda nendele mingi taust, mingisugune nimetus või seos mingisuguse isikuga või, või mingisuguse kuulsa klaverimeistriga ja siis koguda nad kokku ja see kokkukogumise töö käib juba aastaid. Oleme loodud ju aastal 2005 juriidiliselt son, rahvuslik Laari muuseum ja kaks aastat tagasi on üle antud kasutuslepinguga, Helme mõis seda kohta on olemas, on olemas, aga sinna on tarvis saada rahastaja see, kes teeks selle Helme mõisa korda, kes renoveeriks selle. Ja see projekt on meil ka esitatud ettevõtluse arendamise sihtasutusse. Kuid see rahalaev läks meist nii nagu paljudest teistest ka mööda nüüd. Ja nüüd ootame uusi lahendusi. Aga töö Eesti klaveri jäädvustamisel, ajaloo jäädvustamisel ja nende eksponaatide otsimine ja kaardistamine käib aktiivselt ja meeväljund on väga lihtne. Klaver kui selline suur objekt, temaga saab teha näitusi, tema ümber saab teha seminare, tema ümber saab teha, konverents. On võimalik seostada väga paljude kultuuriasutustega. Nii me olemegi teinud linnade erinevate linnadega, kus on Eesti klaveriehituse olnud. Ja kokku on praegu teada ju Eestis viis klaveriehituse linna. See on siis Tallinn, Tallinnas on olnud üle 40 klaveriehituse, meistri ja töökoja, Tartus on olnud 20 erinevat nimetust läbi aegade. Alles aasta tagasi saime viiendaks linnaks. Pärnu ammende nimeline tahvelklaver on ehitatud klaverimeister, Franz. See oli alles aasta vanune info. See oli väga põnev leid, aga selliseid põnevaid leide tuleb iga poole aasta tagant vähemalt. Ja, ja siis, et oleks nimekiri täielik, siis üks klaveriehituse linn on veel Valga lõõra valk, selline pianiino 20. sajandi alguses valmistatud. Ja, ja siis viies linn on Kuressaare kuulus Mihkel Salong, Saaremaa klaverimeistrit, kes õppis Peterburis ja avas 1907 Peterburis suure klaveritehase tegi seal väljapaistvaid pille ja hiljem Eesti vabariigi ajal siis Kuressaares tegutses ja, ja tootis üle 600 erineva pilli. Nii et kokku viis linna võivad uhkusega nimetada klavereid linnaks. Praegu see ei ole korrasse Helme mõis, kui palju sinna klavereid ära mahuks ja kuidas sa teeksid valiku siis, et mis sa sinna tood, kõik need, mida sa oled läbi vaadanud, ei mahu. Projektid projektid on kõik esitatud EAS-ile me tegime päris suure töö ära, sest kes on asjaga kursis, missugused nõuded on siis sinna oli vaja isegi väga täpselt ära näidata, mis marki pill, kuhu missugusesse tuppa, mis selles projektis on 86 erinevat eesti pilli. Need mahuksid sinna kõik kenasti ära aga neid on ju palju rohkem, mida võiks eksponeerida. No see on nii piisavalt suur mõisahooned sinna mahuka hoidlate jaoks ruumi ja on võimalik muuseumi üks põhitöölõike on ka vahelduvad näitused, tähendab, on võimalik vaheldada, tuua uued teemad sisse uues valguses näiteks ja uued eksponaadid ja teised siis vahepeal jälle hoidlasse, nii nagu muuseumi töö käib. Kuna klaver on ju kõige populaarsem muusikainstrument üleüldse ja see, seda eriti euroop juba kultuurikontekstis ongi selline arusaam kujunenud. Klaveriga seonduv on sageli riigikogult tuuri taseme peegeldus. Ta on kultuuriastme peegelda ja kui meil on olnud 232 aasta jooksul juba üle 70 teadaoleva meistri on valmistatud üle 100 erineva modifikatsiooni siis me võime ennast uhkusega nimetada klaveriehituse maaks klaverivabariik ja klaverivabariiki. Ja kui me räägime siin kogu aeg Nokiatest otsime, siis üheks Nokiaks võib vabalt olla meil klaver, mis tutvustab Eestit ja seda takka teeb, sest siin Põhjamaade regioonis välja arvatud need Venemaa põhjaregioonis on ju ainukene alles jäänud võimas klaveritööstus, see on Estonia. Ja see tutvustab meil juba täpselt 60 aastat. Kuuendal aprillil täitus 60 aastat sellest päevast, kui ilmus esimene Estonia tiibklaver, kontsertklaver. Eile oli Eesti Raadio esimeses stuudios uue Estonia klaveri esitluskontsert. Rahvusringhäälingu ostis endale uue Estonia klaveri. Ja see on ju meie väga tugev väljund kogu maailmas, nii et klaveri kaudu meie tutvustama ka oma vabariiki ja sellepärast kui selle Estonia taga on veel 70 erinevat klaverimarki, siis on ju see kultuuriväärtus, mida tasub laialt propageerida. Ja me tunneme küll klaverit kui instrumenti, aga klaveriehitust ja selle ajalugu ei ole piisavalt uuritud. Nii et tihtilugu, kui me kuuleme neid huvitavaid nimesid, mis on sageli saksa nimed no ütleme seal Herman või Albrei või Moorits või Rom Art Lillifiaal. Ja vaat need on ju tegelikult Eesti meistrid ja Eesti meistrid, kellel saksa nimed? Mõned üksikud eesti klaverimeistrite nimed on eesti nimed nagu saar või hiis, aga hiisi nimelist klaverit ei ole. Ernst Hiis, meie klaveriehituse kõige võimsam mees, see, kes on ka Estonia klaveri loonud, tema nimi oli saksapärane ise, nii et need eelmise Eesti vabariigi aegse toodangu nimi oli ka Erst isse või nii, nagu saksapäraselt öeldi ise. Estonia ja Vanemuine, Vanemuine on Tartus toodetud klaver aastal 1000 1958 kuni 68 jää Tartus jäi see siis viimaseks pääsukeseks, aga enamasti on need klaverit siis meistrit, Need on imelised, siis on nagu ajalooline traditsioon. Nii et kui me ütleme Holbrei, siis see tähendab Holbrei nimeline meister oli minul on kodus, ütleme, klaver koss, siis see tähendab seda, et selle klaveri valmistas meister Mihkel loss. Selline tore Tartu klaverimeister, kelle klavereid on ka mitmel pool mitmetes muuseumides. Kui vana on Eesti klaver, kes oli see esimene klaverimeister Eestis, kes tegid esimese klaveri? Teadaolevalt esimene klaverimeister Eestis oli Johann Friedrich kreetner ütleme esimesed klaverid valmistust aastal 1779 juba juba seda uhkust, Dave ja, ja muidugi see oli Saksamaalt tulnud mees ja tema valmistas tol ajal tahvelklaverit, selliseid lauakujulisi klavereid. Siit siis tulid järjest mitmesugused meistrid, nagu koenson Josofaya Viisnerja koldors ja kõige suurem 19. sajandimeister Tallinnas oli Hans Heinrich Falck. See oli niisugune toomhärra toomhärrade pealik, ütleme nagu linnapea peaaegu. Ja see Hans Heinrich Falck tegi aastast 1818 kuni 1850 siinsamas Tallinnas mitmeid sadu väga väljapaistvaid, Pille, need olid tahvelklaverit üks selline klaver on praegu ka ekspositsioonis teatri- ja muusikamuuseumis ja see teeb ka veel päris viisakat häält. Mängib isegi. Ja seesama Hans Friedrich Falck tegi väga palju head ka Tallinna linnale, me ju tunneme kõik selliseid kohti. Falck, park, Falcki tee, tema otsustas paralleelselt klaveriehitusega korrastada ka linna, et et siin keiser Aleksander saaks porist läbi Toompeale tulla ja ei peaks läbi. Porimülgas tuli Falcki tee ja see oli tõeline tema teene. Tema teene oli ka Kaarli kiriku ehitamine. Tema alustas raha kogumist ja andis väga suure panuse, andis osa krunti isegi oma maast selle Kaarli kiriku jaoks, nii et see Falkistan põhjust sellest rääkida, sest tema tähendab 220 aastat möödus alles nüüd kuu aega tagasi tema sünnist. 220 aastat on Falck teeninud oma klaverit, aga eesti rahvast ja siiamaani mõned veel mängivad Eestis selliseid pille tahvlil, klaverit muidugi 200 aasta vanuseid. Neid on muidugi väga vähe säilinud, nii et praegu Falcki klaver on üks teadaolev muusikamuuseumis. Aga kui me praegu räägime nendest tuntumatest eesti klaverimeistritest, siis väga palju on veel kodudes laiali ja, ja me rahvusliku klaverimuuseumi üks ülesanne ongi. Me oleme teinud üleskutseid, et nii-öelda sõna otseses mõttes kaardistada neid alles jäänud Eesti Ivanov, Pille ja üllatavalt palju on neid siiski alles, eriti kodudes, sest kvaliteet on olnud neil päris tugev. 100 aastane eesti pill. On üsna igapäevane leib meie töös. Päevade saate kuulajad on eakamad inimesed ja meil on toredaid kultuurihuvilise inimesi, kellel on ka näiteks võib-olla mingi vana klaver kodus, nii et võib igal juhul võtta klaverimuuseumiga ühendust. Kui teil on mingi huvitav pill kodus. Ja see on väga teretulnud üleskutse, sest ma olen ka kirjutanud mitmeid artikleid ja ajalehes videvik näiteks seal on ka samuti üleskutseid teinud, inimesed reageerinud, reageerinud ega sellist kultuuriväärtust prügimäele ka. Leida inimesed on nii delikaatsed ja nii haritud siiski ei viida. Meie poole tasub pöörduda alati ja meil on hea meel, kui, kui meiega sel teemal räägitakse, me kas tuleme kohale või anname telefoni teel nõu või, või siis anname mingisuguse pidepunkti, mismoodi talitada. Edasi on meile väga vajalik, sest tuleviku klaverimuuseumi ekspositsioonis võib, võib teinekord nii mõnigi pill oma koha leida. Näiteks need ajutised näitused aasta tagasi oli näiteks Vanemuise kontserdimajas dub klaveriehituse näitus. Seal oli kohal 18 pilli, peaaegu kõik Tartusse ehitatud pillid, erinevatel aegadel puudusid need kõige vanemad paar tükki, mis olid üks nendest Mööring. See on siis Xileesiast tulnud meister, Saksa meister ja tema tegutses ka 18. sajandi lõpus. Sellist pilli ei ole õnnestunud leida. Aga 18 erinevat Tartu meistri pilli oli näitusel väljas koostöös Vanemuise kontserdimajaga ja kunstnik Maarja Meeru vanemusest kujundas selle ja meil oli väga tore koostöö. Tuss sai esimest korda kogu ajaloo jooksul Tartu linn näha et ta on tõeline klaveriehituse linn olnud. Kahjuks praegu seal ei ole ühtegi klaveriehitust, aga ikkagi väga väärtuslik panus on olnud Eesti muusika arengusse, sest klaver on muusika arengu jaoks väga oluline pill. Kuna klaver on väga oluline pill, siis räägime Alo Põldmäega klaverist ja klaverimeistritest ka meie järgmises saates helilooja ja pedagoogi, Eesti rahvusliku klaverimuuseumi looja ja selle hinge Alo Põldmäega jätkame nüüd juttu eesti klaverist. Klaver on muusika arengu jaoks väga oluline pill. Sajand või poolteist sajandit tagasi oli selleks põhipilliks harmoonium või viiul või kannel, nii nagu me kõik oma armsast kevadest sellest raamatust teame, et õpetati, ei oskama viiulit mängida kui või armoonime või väikest koduorelit, aga sealt edasi meie põlvkond ja natuke vanem põlvkond ja meist nooremad põhipill on ikka kõik klaver ja kusagil ilma klaverit. Ei ükski asutus ei loe ennast eriti täisväärtuslikuks, kui temal ei ole kuskil aulas klaverit, ilma selleta lihtsalt ei toimu tähtsaid üritusi. Selle tõttu oleme me otsustanud luua selle väga tähtsa instrumendi jaoks muuseumi ja just rahvuslik klaverimuuseumi, sest ma olen käinud Saksamaal kas või aasta tagasi Tallinn kultuuripealinna lähedusele olin Saksamaal tutvumas Saksa klaverimuuseumitega ollakse kogujad üldiselt ülemaailmses mastaabis kogutakse teatud liiki pille, ütleme klaverit, teatud liiki klaverit pianiino Sid või ütleme, kontsertklavereid, võtiip, klavereid või siis mingisuguse regiooni klavereid, aga et oleks rahvuslikuks klaverimuuseumi, see tundub olevat täiesti originaalne mõte. Kui Laidzigis muusikainstrumentide muuseumi juhataja doktor Ester fon kraana juures vastuvõtul tema ütles, et sellise muuseumi loomine tundub olevat ainulaadne. Et tuginetakse oma rahvusliku klaveriehituse eksponaatidele pluss teiste maade pillid teiste maade klaverit, mis on seotud Eesti väljapaistvate isikutega ja see annab klaverimuuseumile väga tugeva tausta, kultuuriloolise tausta ja mitte ainult kultuuriloolise, vaid ka üldse riigi arengu seisukohast tähtsa tausta. Sest klaverimuuseumi need 86 eksponaat, mida me plaanime, sealhulgas on ka terve rida 10 kuni 15 kõige väljapaistvatele isikutele kuulunud klaverit praegu on Tartus üle veel üks näitus Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis Tartu Ülikooli rektorite, akadeemikute ja doktorite klavereid siis selle töö käigus ma tegin päris üllatavaid avastusi, kuivõrd häid pille on meie kultuurieliidi käes ja, ja väga palju musikaalseid inimesi on arstide seas, õpetajatest, rääkimata muusikaõpetajatest, rääkimata kõrgkoolide õppejõud ja vaimulike hulgas ja see on hämmastav, milline tase läbi klaveri võib avaneda. Avanevad kultuurilised kihistused läbi. Et vaat see on minu jaoks kõige võluvam. Enim kasu. Ta ei ole eksponaat toanurgas. Kas või seesama klaver, mis praegu on tõesti väga populaarne juba tark tus? Akadeemik Harald Kerese, see nii-öelda Eesti Einsteini võib julgelt nimetada, kes selle relatiivsusteooria suur propagandist tema klaverson, hämmastav, missuguse hoolega hoitud son Beff Stein saksa toodetud besteinud 125 kuni 130 aastat vana pehtein ampiir stiilis. Ja, ja Harald Keres ise on olnud väga hea pianist. Tema noodikogu on me muuseumile üle antud, seda praegu just teen nimekirju ja koostan neid. Dokumentatsioon Piret Kuusk, Harald Kerese tütar on lahkesti sellega muuseumi kompetentsi üle andnud ja see näitab, kui hoolega suhtutakse muusikasse teadlaste hulgas. Teadlased on väga see muusika kõrvaga lööma veendun peaaegu iga päev sellest Tartus olles. Nii et see on äärmiselt põnev teema. Ja aga kui me alustasime siin vahepeal jutud Tartu klaveriehitust, siis Tartu klaveriehituse muidugi tippajad olid esimene Eesti vabariik kus üheaegselt 1938. aastal töötas Tartus viis suurt töökoda ja selliseid pillid nagu Oskar Heine. Või siis Herman Sprenk läte siis Johannes vihm ja k Herst ise ka alustas Tartus oma, nii et need viis nime, need olid Eesti vabariigi ajal täiesti uskumatult tugevad. Kas alises nõudlust, see on ju tohutu töö ja nõudlus oli päris päris suur. Tallinnas oli kolm kuni neli vabrikut üheaegselt kolmekümnendatel aastatel Tartus viis, Kuressaares üks ja Valgas ja Pärnus, siis enam ei olnud, aga 10 vabrikut üheaegselt Eestis, Eestis? Jah, 30.-te aastate keskpaigas kõik tegutsevad nii, et see näitas, missugune turg oli olemas. Muidugi toodi välismaalt ka väga palju pille. Aga nii nagu ma siin juttu alguses rääkisin, et klaveritootmine ja klaveri kasutamine näitab riigi kultuuritaset. Nii et see näitab väga selgelt, mis oli 30.-te aastate Eesti, missugune tase oli? Klaveriõpetamine käis paljudel puhkudel lausa hariduse juurde. Õpetati klaverit väga palju. Klaver ja no 19. sajandil oli, no ma mõtlen rikastes peredes rikkamates peredes oli klaver ja laul ja tants, need kolm asja olid ju elementaarselt koos. Aga see oli 19. sajandil aristokraatide perekondades. Aga hiljem 1920.-te, sest aastatest Eesti vabariigi ajal muutus klaver ju kuni tänapäevani on ta üks kõige olulisemaid Pille. Kusjuures, kui me võtame edasi süntesaator ja, ja digiklaver, see on ju ka tegelikult klaverimodifikatsioonid ja need on ka praegu valdavalt noh, see ei ole nüüd kõige olulisem asi, et ta nüüd kõige tähtsam on või vähem tähtis. Aga ta lihtsalt väärib sellist muuseumi, sest kui me võtame praegu ainuüksi mõned Tartu paar Tartu klaverimeistrit üks nendest on ju Aleksander Läte sprint läte klaver, meie kuulus helilooja laulupidude laulud, doktor, suur esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja 1900 ja temast sai suur klaverimeister ja Terleta Aleksander letid, Eugen Sprenkoli, tema vend, kes asutus klaveritööstuse ja kui ta ära suri, siis jätkas Aleksander Läte seda ja tegi isegi neli kuni viis suurt täiendust ja selle peale patendi isegi, nii et tali ka suur klaverispetsialist sprinklate klaverid on praegu liikumas Eestis kümnete kümnete kaupa nii kodudes kui isegi mõningas kohas muusikakoolides ja, ja ka rahuldus töötavad suurepäraselt kui seesama näitus ülikooli akadeemikute rektorite klaverid. Seal töötab suurepäraselt Eesti meistri Robert Radke 110 aasta vanune Pill. Rääkimata siis nendest saksa bestenidest, mis on 130 aastat vanad. Ja võib-olla üks mees, keda ma tahaks väga esile tõsta. See on Eesti klaveriehituse üks suuremaid tegijaid enne Ersiisi erstiisi. Õpetaja, see on seesama Robert Radke, kellel möödub nüüd 10. juulil 175 aastat sünnist. See on sakslane, kes tuli Königsbergist, asutas Tartust klaverivabriku, tootis siin 1600 klaverit. Siis põlestama vabrik maha, ta läks Peterburis, tootis seal veel ligi 7000 klaverit aastani 1915. Selline mees on hinnatud väga ka Venemaal, tsaari Venemaal, lõi kõva konkurentsi, lõi oma tulekuga. Ernst Hiis, meie klaveriehituse grand old man õppis tema juures tus, läks Peterburis, jätkas seal õpinguid ja Robert Radke valguses tegi oma tööstuse Peterburis tuli Eesti vabariiki, tegi siin oma mitu tööstust ja lõpuks nõukogude ajal ta oli nii kõva mees. Ernst, siis ma tean jah, et tegi Estonia klaveritiibklaveri ja see oli Robert Radke alguses, et Robert Radke, kellel jah, möödub nüüd 175 aastat seal Tartu meister, rahvuselt sakslane, aga Eesti meister. Ja kui tulid 1918, Robert Rudge tuli Peterburist tookordsest Petro kraadist tuli Eestisse tagasi, kui oma kodumaale mitte ei läinud Saksamaale, vaid tuli kodumaale tagasi ja suri 1920 Võrus Jaan, maetud Tartusse. Nii et selline ülihuvitav tegelane, ainuüksi selline üks mees kui suure ampluaa, kui suured tegevussfääriga on seotud üks ja temast, et kui hakata uurima natuke materjali otsima arhiividest minimaalset leiab, see on väga suure vaevaga, saab kätte need mõned aastaarvud. Sest klaverivabrik kantoniust, tööstur. Soorita huvitavat tema toodetud klaverid, kõik on õnnelikud, et on nii head tugevad klaverid, nad säilivad hästi ja 110 120 aasta vanused pillid säilivad hästi hääles ja neid on palju. Ainuüksi minul selles klaverimuuseumi kartoteekides on neid üle 40. Eestis ja üle 40, aga neid on loomulikult siin palju-palju-palju kordi rohkem. Klaveritest räägime oma saates kindlasti edasi, meil on eesti klaverimeistrid veel lahti rääkimata ja Alo Põldmäe on lahkesti nõus neid edaspidi tutvustama. Kuidas me siis nüüd tänase saate kokku võtame? Võtame kokku niiviisi, ma arvan niiviisi, et et kellel on kodus klaver? Vaadake, esimene asi, vaadake, võtke ta kaasüles, vaadake, mis marki enamasti inimesed ei tea, mis marki klaveri need on. 90 protsenti inimestest ei tea tavaliselt see nimi suurelt jagaveri küll jah, aga kui küsida, siis ei teata siis kui vaadatakse sinna peale, siis achilleuse taha ja, ja niisima, mõnikord saame teada päris huvitavaid marke. Siis me saame alles siis, kui kas saadetakse too või meili teel foto või siis lähen ise kohale, näen, et ahhaa, see on see pill. Aga soovitus inimestele vaadake oma pilli nimi. Ja, ja isegi kui see on mingi saksa nimi tihtilugu selle saksa nime taga on Eesti meister ja, ja võtke meiega ühendust. Emaili teel, halo punkt pold Mae ät mail poee võite küsida päevade toimetusest siseneda ja tihtilugu on väga tore pill seisab, kodus. Teda enam ei kasutata. Võib-olla tulevikus sellest toredast pildist saab eksponaat kõigile rõõmuks isegi kontsertpilliks. Nii nagu praegu juhtus. Tore juhus ka Tõravere Tartu observatooriumi pilliga plütner, et praegu on seal remont tulemas ja me saime ilusa kokkulepped. Tore pill. Ajalooline Bilbletner seotud astronoomidega ja paljudega muusikainimestega on ka Tartus jälle kontsertpilliks. Ajutiselt küll, aga selliseid juhuseid tuleb järjest rohkem, et klaverimuuseum saab ka selliseid asju vanu kuskil Pille koordineerida, et need muutuksid kontsert lollideks. Aitäh, Alo Põldmäe. Aitäh. Leppisime Alo Põldmäega kokku, et Eesti klaverimeistritest vanadest klaveritest ja Eesti rahvusliku klaverimuuseumi käekäigust räägime ka päevade saadetes kindlasti veel tänase klaverijutu lõpuks mängib Artur Lemba oma klaveripala valss. Heliülesvõte on tehtud 1959. aastal. Paraku ei ole ka siin märgitud, mis firma klaveril ta mängis. Alo Põldmäe arvates võis tegemist olla Estonia klaveriga.