Tere päevast, tänase argipäeva saatke, millised on riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson, tere ja Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa. Ja Eesti raadio poolt on stuudios Riina Eentalu. Tänane teema on hasartmängumaksumuudatuste eelnõu, mis on tekitanud pingeid ja pingeid, on tekitanud just see plaan kasutada muudatustest tulenevat lisaraha uue kunstimuuseumi ehitamiseks. Valitsus on selle eelnõu heaks kiitnud. Ja viiendal detsembril läheb see eelnõu riigikogu suurde saali. Ja ta on läbinud ka riigikogus rahanduskomisjoni. Juba varem olete teie, Kalle Jürgenson selle eelnõu vastu teravalt seisnud või selle plaani vastu kasutada raha kunstimuuseumi ehitamiseks. Mida meelt olete nüüd, kui eelnõu on ka komisjonist läbi käinud? No selle eelnõu järgi ei ole küsimust, et kunstimuuseumis ja, ja, ja ei olegi päris õigusest kunstimuuseumist rääkida, sellest rääkida ei tahakski. Vaid minu probleem selles eelnõus on tegelikult selle hasartmängumaksulaekumisest kasutatava raha jaotumine kolmandale sektorile. See on minu põhiline probleem, kuidas saavad, nii, saavad puuetega inimesed lasteorganisatsioonid kuidas nendeni raha jõuab, kas nad saavad ja samapalju, kui nad siiamaani said, kas nad üldse raha saavad. Ja kas neil on endal ka võimalik kaasa rääkida selle ära jaotamisel. See on minu jaoks selles seaduses põhiline küsimus. Nüüd see, kas me nendele inimestele mõeldud raha arvele hakkame ehitama kunstimuuseumi? See on tegelikult omaette teema ja siin ma tugineks tegelikult proua kultuuriministri väitele, kes kunstimuuseumi ehitamist kahtluse alla ei sea ja seostage seda nii palju hasartmängumaksuseaduse muutmise vastuvõtmisega Riigikogus, kuna ta on öelnud, et kunstimuuseumit hakatakse ehitama niikuinii, sõltumata selle seaduse vastuvõtmisest või mitte vastuvõtmisest. Jah, see, et kunstimuuseum tuleb kunagi ehitama hakata nii või teisiti vastab kindlasti tõele, sellepärast et juba eelmise riigikogu koosseis pidas väga vajalikuks uue kunsti muuseumi ehitamist. Ja seesama põhimõte sisaldub ka ju praegu kehtivas koalitsioonileppes. Nii et nendele kahele dokumendile tuginedes võib öelda, et ei saa kunstimuuseumi ehitamisest üle ega ümber on tegemist väga kalli ehitusega, ütleme siis nii-öelda kultuuri ja hariduselu taustal, kindlasti ei ole tegemist väga kalli ehitusega, kui me hakkame võtma hotellide või tööstushoonete maksumused. Me püüdsime leida lahendust kunstimuuseumi ehitamise rahastamiseks selliselt, et see, see vajalik summa ei tule kellegi arvelt. See oli meie esimene ja kõige olulisem põhimõte. Aga härra Jürgenson ütleb, et see tuleb kellegi arvelt. Me oleme korduvalt tõestanud nii kolmanda sektori esindajatele kui riigikogu kultuurikomisjonile ta siin, meid ei ole lastud tõestada seda rahanduskomisjonile, et see raha ei tule ühegi varem raha saanud institutsiooni või üksikisiku arvamus. Kas te saate seda kinnitada arvudega? Ja seda saab kinnitada arvudega selliselt, et aastal 2000. Ja 2001 2000 ühe puhul me räägime küll prognoosist on hasartmängumaksu nõukogu hakanud 42 miljonit krooni seda raha, mis tuleb siis just nimelt nendelt mängulaudadelt või mänguauto maanteedelt. Täpselt selle sama summa oleme me näinud ette ka siis, kui hasartmängumaks tõuseb kasviku ehk tõusu arvelt hakatakse ehitama aga kunstimuuseumit. Me oleme ja näinud ette juba seda ohtu või püüdnud ka ennetada seda ütlust, et jah, kui me nii palju tõstame hasartmängumaksu maksu, kas siis nende laudade maks, masinate maksu et siis võib juhtuda, et kõik need lauad, mis täna on et need ei pruugi töösse jääda ja osa laudasid, suletakse ja selle tõttu vaid noos osutada valeks ja sealt omakorda võib tekkida väiksem laekumine nii-öelda hasartmängumaksule nõukogule. Ka selleks puhuks me oleme välja pakkunud nii-öelda kompromissette paneku, mis, tõsi küll, esimesel lugemisel ma saan aru veel ei jõua saali, aga kindlasti teise lugemise ajaks see, see ettepanek peaks jõudma ka riigikogu saali ja sellisel puhul oleks summa 60 miljonit, mis läheks hasartmängumaksu nõukogu käsutusse. Ja see oleks juba päris oluline kasv ja isegi kui juhtub, et osa laudu suletakse siis sealt ja peal nagu väga palju ruumi või, või ütleme siis, et see summa võib päris palju väheneda ja igal juhul on ta võrreldes 2001-ga kasvanud. Kas ma sain õigesti aru, et juhul kui ka neid need tulud laua kohta vähenevad või laudu suletakse et igal juhul see summa, mis on ette nähtud kolmandale sektorile noh, see ei vähene. Praegu, mida me teeme vähendanud protsenti, kuna praegu laekub hasartmängust raha umbes 80 miljonit, noh me ei saa seda väga täpset summat öelda, aga räägime nagu suurusjärkudes, ligikaudsetest suurusjärkudes. Siis ja tulevikus saab see olema kuskil 140 miljonit krooni, see on päris oluline oluline kasv ja, ja siis loomulikult see protsendini number, mis hasartmängumaksu nõukogu käsutusse läheb, see on nagu väiksemaks, aga absoluutarvude summa ei, ei, vähem. Miks siis teie, härra Jürgenson, ütlete, et see ikkagi tehakse, ehitatakse muuseum kellegi arvelt ehk kolmanda sektori arvelt? Ma alustan kõigepealt sellest, et nagu maks on meil sama suur olnud juba aastast 95. Nii et kui me mõtleme selle peale, mis on toimunud hindadega ja paneme sinna otsa inflatsiooni, siis efektiivne rahanumber, mis on, mis on selle maksuarvele laekunud, on tegelikult sellest aastast tänaseni vähenenud, nii et võiks rääkida tõsiselt sellest tõepoolest, et me jätame kolmanda sektori finantseerimise tänasele tasemele ja ma olen siin härra Allikmaa ka täiesti nõus. Ja selline plaan meil ka. On mängumaksu seaduse muutmisega tõepoolest teha selline selline muudatus, kus oleks garanteeritud kolmandale sektorile tänavuaastase laekumise tase. Ja võib-olla näha ette ka mingisugune 10 protsendine tõus tulenevalt siis sellest hasartmängumaksutõusust. Ja nii palju, kui siis laekub rohkem sellest maksu muutmisest või maksu tõstmisest siis suunata vastavale sihtkapitalile, kes siis kultuuri-kultuuriobjektidega tegelema hakkab. Kui prognoosid vastavad tõele ja sinna laekub 60 miljonit lisakrooni, siis on kõik hästi. Ja kui need prognoosid ei ole päris vettpidavad nagu on uurinud asja näiteks riigikogu juures asuv asuv MS-i kell uuring väidab, et summaarne laekumine väheneb siis, siis kui see juhtub, siis, siis ei juhtu see kolmanda sektori arvel, vaid siis juhtub see selle sihtasutuse arvel, siis laekub neile lihtsalt vähem vastavate kultuuriobjektide ehitamiseks. Ja, ja see on sel juhul nende probleem, nii et täpselt täpselt selline kava meil on. Ja kolmanda sektori finantseerimine ise skeemina on meie jaoks ka probleem. Täna on meil olukord, kus, kus kolmas sektor ja selle esindajat tegelikult Nende arust ütleme nii. Riigikogu poolt ja, ja kultuuriministeeriumi poolt vaadates võib seda muidugi hinnata nii-naa või kolmandat moodi ja, ja, ja kindlasti ei lange kokku päris täpselt kolmanda sektori inimeste arvamusega. Aga nende arust nad räägivad natuke kaasa selle raha jagamisel. Nii et plaan oleks võib-olla neid hirmusid natuke maha võtta ja kaasata kolmanda sektori inimesi rohkem selle raha jaotamise juurde. Ei tahaks päris nõus olla eelnõuga, mis meile Kultuuriministeeriumist, õigemini vabandust valitsusest tuli, kus on pandud 10 riigikogu liiget seda raha jagama, nii-öelda teha sellest selline totaalselt poliitiline raha jagamise koht, kus, kus poliitikud üksteisele raha jagavad ja põhiliselt endale tähendab riigikogu liikmed tuleks seal, et ilmselt välja võtta ja nende asemel oleks mulle ettepanek kaasata pigem sellele raha juurde kolmanda sektori esindajad. Ja miks mitte kaaluda analoogilist skeemi, nagu meil on täna käivitatud Kultuurkapitaliga ütleme teha üks, üks sihtasutus, mille alla kuuluvad erinevad kapitalid analoogiliselt kultuurkapitalile ja kaasata sinna kolmanda sektori inimesed, kes siis on kaasa rääkivat nende rahade jagamises, mis vastavatele vastavatele organisatsioonidele siis ka ka jagatakse ja, ja täpselt selline selline plaan meil on. No see oli nüüd selle asja juures niukene jah, organisatsiooniline küsimus, et kes, kes hakkab raha jagama, aga, aga räägime nüüd edasi selle ümber, mis seda pinget on, on tekitanud ja ei pääse üle ega ümber, et kunstimuuseum oli see sõna, mis selle selle kurja arutelu ühiskonnas püsti pani, aga rallitma tahtis lisada siia midagi. Pigem väljendada olen nõusolekut härra Jürgensoni ka, et see jagamise mehhanism ja see kindlasti tuleks nagu väga hoolega läbi kaaluda, aga ta on poliitiline otsus ja siin nagu ministeeriumilt, rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi koos selle ettevalmistused selle eelnõu ei taha nagu väga oma sõna sekka öelda. Muide, kui ajaloos lihtsalt üks lühike tagasi teha, siis esimese eelnõu esimene versioon nägi ette sellist varianti, et kolme ministeeriumi juures moodustatakse kolmanda sektori esindajatest nii-öelda sellised töörühmad või komisjonid, kes seda rahatavad jagama. Ja, ja siis ta oleks nagu viidud üleüldse ainult spetsialistide tasemele, see otsustus. Aga selle eelnõu esimene versioon ei, ei saanud nagu väga suurt toetust ja siis me läksime ettepanekutes päris radikaalselt vastupidist teed ja, ja pakkusime selle variandi välja, et 100 protsenti oleks poliitikute otsustada. Rahajaotusmehhanism tõde on ilmselt kuskil. Tegelikult sai hasartmängumaksuseaduse muudatuse alguse ju sellest, et riigikogu oli teinud otsuse, et muuseum tuleb ehitada ja valitsus peab hakkama leidma vahendeid, et see seda otsust täita. Ja see muudatus saigi alguse sellest, et hakati otsima võimalust, kust saada selle muuseumi jaoks lisaraha. Kas ma saan nüüd õigesti aru? Jah, kultuuriminister ja rahandusminister said ülesande mõelda välja kunstimuuseumi rahastamise skeem. Ja alguses juba ka mainisin, me püüdsime lähtuda sellest mõttest, et kellegi arvelt seda ei tehta, leitakse täiesti uued või täiendavad vahendid, ükstaskõik, kuidas me seda nimetame ja praegu siis hästi kiirelt. Kordan On nähtud ette kunstimuuseumi ehitamiseks 70 protsenti rahadest hasartmängumaksu täiendavatest laekumistest 20 protsenti rahadest tuleks nii-öelda Kultuuriministeeriumi haldusalas olevatest likviidsetesse. Et mitte kasutada sõna mittevajalikest mittevajalike varade müügist, näiteks ka kultuuriministeeriumi enda hoone läheb müüki ja Kultuuriministeeriumi käsutuses käsutuses on täna veel mõned hooned, hoonete kompleksid, mida me tegelikult ei vaja ja, ja, ja nagu ma ütlesin, 20 protsenti rahast peaks tulema sealt ja 10 protsenti rahastust, siis võib-olla veel täiendavalt annetused või ka mingid sponsorrahad või mingid projektirahad. Aga tegelikult, kui nüüd ei oleks algatatud seda kunstimuuseumi jaoks raha otsimist hasartmängumaksumuudatuse kaudu, siis ei oleks ju mitte midagi muutunud hasartmängumaksuseaduses ja kolmanda sektoriga oleks kõik vanaviisi jäänud või kuidas? Ei ilmselt oleks vaja olnud hasartmängumaksu tõstmist arutada niikuinii, sest sest ma kordan veel kord aastast 95 jäänud jäänud samale tasemele ja kolmas sektor koos oma probleemidega nii raha jagamise mehhanismides kui ka raha enda suuruses on olnud probleemiks juba mõni aasta. Aga jätkuks, mis Allikmaa rääkis siit, siit võiks edasi minna, tõepoolest selles selles eelnõus on teine probleem, veel üks on see kolmanda sektori finantseerimine täpselt selle skeemiga nõus olles, kui me rehkendame hasartmängumaksutõusust 50 miljonit aastas suurusjärguliselt ja selle peale on üles ehitatud need kunstimuuseumi finantseerimises mis laenuga valmis ehitatakse ja siis siis vastav laenumakse toimub, siis nendest nendest rahadest, mis sihtasutusele laekuvad siis lihtne näppudel arvutus näitab, et kui me räägime suurusjärgus 500 miljonit, siis tähendab see kümmet aastat täiesti nõus sellega, et, et sinna kaasab kultuuriministeerium lisaks nendele hasartmängumaksu laekumistele oma likviidseid vahendeid. Nagu äralikku ütles, olgu need siis majade müügist või oma vabadest investeeringutest. Siis tähendab see seda, et meil on 10 aastat Kultuuriministeeriumi finantseerimisel investeerida pinguti mõttes kinni. Ja need on need investeeringud, mis käivad nüüd teiste kultuuriobjektide arvel, mis jäävad kunstimuuseumist välja. Ja lihtne lihtne rehkendus näitab, et järelikult paneb kultuuriministeerium 10-ks aastaks kinni kõik finantseerimised maakondades, valdades ja vot siin on selle seadusemuudatuse puhul teine probleem, toimub selle finantseerimise skeemi puhul kunstimuuseumi ehitamine. Regionaalpoliitika arvel. Kui tõstatada nüüd küsimus 130-st miljonist, mis on vaja näiteks Estonia teatri renoveerimiseks, siis tõenäoliselt me lähema 10 aasta jooksul sellest rääkida ei saa. Rallikma. Ma pean nüüd küll päris päris olulistes punktides hakkama vastu vaidlema ja püüdma seletada, et kõik see eelnev ei olnud päris tõsine. Kõigepealt hasartmängumaksu seaduse muutmine ei räägi sõnakestki Kultuuriministeeriumi investeeringutest. Varem ütlesin, et 70 protsenti, 20 protsenti ja 10 protsenti on see kunstimuuseumi ehitamise finantseerimise skeem siis isegi selle arvu taga ei ole mitte ühte senti Kultuuriministeeriumi tavapäraseid investeeringuid. Kordan veel kord, see oli lähtekoht, et me kellegi arvelt kunstimuuseumist Ehita apelleerin pigem sellele sellele, mis te, mis te ütlesite õieti, lisaks hasartmängumaksuga tõusust, laekuvatele rahadele kaasab ministeerium oma likviidseid, vahendeid kasutasid hooned, likviidseid, hooned, ja, ja teisest küljest ma apelleerin väitele, mida proua kultuuriminister on öelnud ja millele ma alguses viitasin, on see sõltumata Sartmängumaksu tõstmisest või mitte tõstmisest. Kultuuriminister keerium alustab järgmisel aastal igal juhul kunstimuuseumi ehitamist. Järelikult toimub see kultuuriministeeriumi investeeringute oma rahade arvelt ja ma väidan seda, et kultuuriministeerium ülejäänud Eesti arvel kogukult uuri sektori finantseerimiseks investeeringuteks mõeldud rahad kinni ja minu põhiline vastuväide, et kõike seda juttu kokku võttes selle sellise skeemi väljatöötamisega puhul ongi kahepunktiline. Et see skeem töötab puuetega inimeste, lasteorganisatsioonide, invaorganisatsioonide ja ülejäänud Eesti Eesti inimeste arvelt. Vot see on minu põhiline vastuväide selle skeemi puhul. Lihtsad arvud, mis on olemas kultuuriministeeriumi eelarve kavas ja ka investeeringuplaanides, mis kõik on trükitud ja igaühele nähtavad all sellist rida nagu kunstimuuseumi uue hoone ehitus ei eksisteeri ja kinnitan teile, et tavapärasest kultuuriministeeriumi investeeringute mahust ei lähe mitte ühtegi senti. Ja muuseas, ma ise alustasite sellest, et, et eelnõu algatamise põhjuseks oli kunstimuuseumi rahastamiseks täiendavate vahendite leidmine. Järelikult järelikult see eelnõusse on kirjutatud meil mingisugune kultuuriobjektideks asutatud sihtasutus ja see raha läheb tema kätte. Tähendab, see on, see on nüüd sõna, mida me kasutame. Aga tegelikult on kogu see skeem intsineeritud vajadusest leida finantseerida kunsti muuseumit. Nii et järelikult lõviosas näeb kultuuriministeerium siiski seda, et, et see raha läheb sinna, mitte teistele kultuuri. Seda kahjuks ei saa teha. Kultuuriminister sellise otsuse võib vastu võtta ainult ana parlament. Et kultuuriministeeriumi investeeringute mahust, mis on olnud 160 miljonit krooni aastate ja jääb tõenäoliselt tulevikus, kuigi me tahaksime, et see summa suureneb ja mis läheb nii-öelda maakondade ja riiklike kultuuriobjektide rahastamiseks see on ja see jääb ja tõesti kordan, kui riigikogu peab mingil hetkel vajalikuks osa sellest rahast suunata kunstimuuseumi ehitusse, siis on see riigikogu otsus. Kindlasti ei ole see kultuuriministri otsus ja seda ei ole täna mitte keegi kavandanud mitte ühtegi senti maakondade kultuuriobjektide rahastamiseks riiklike kultuuriobjektide teiste riiklike kultuuriobjektide rahastamiseks minevatest vahenditest ei lähe kunstimuuseumi ehitust. Härra Jürgenson, mismoodi nüüd, Suh, käitute teie suures saalis selle eelnõu puhul? Eelnõu on menetluses ja, ja ma usun, et, et kõik need hirmud, et on võimalik ühel või teisel moel selle eelnõu menetlemise käigus maha võtta. Nagu ma ütlesin, see, mis puudutab kolmanda sektori finantseerimissiis, tõenäoliselt tuleb meil sinna eelnõusse sisse kirjutada selline garantii, et tänasel tasemel toimunud hasartmängumaksust laekuvate rahade rahadest kolmanda sektori finantseerimine säilub. Ja võib-olla oleks seal siiski õiglane ütleme näha ette mingisugune tõus viis protsenti, 10 protsenti, sest ma kordan veel kord, see tase on jäänud 95. aasta tasemel, nii et see garantii on võimalik sinna sisse kirjutada. Et see sektor saab tänasel tasemel võib-olla väikse tõusuga siis oma oma raha kätte ja nii palju, kui laekub, siis rohkem tulenevalt hasartmängumaksutõusust ja see läheb siis eelpool nimetatud sihtasutusele ja, ja kui need prognoosid vett peavad, saavad nad oma raha kätte. Kui need prognoosid vett ei pea, siis nad saavad vähem, aga see ei toimu sellisel juhul kolmanda sektori arvel. Ja teine skeem, teine skeem, mis puudutab nüüd või teine hirm, mis puudutab neid regionaalseid investeeringuid ja, ja muid rahasid, mida kasutatakse kultuuriobjektide finantseerimiseks maakondades linnades ja, ja mis, mis minu prognoosi järgi nüüd lukustavad seisvaks 10-ks aastaks selle vastu selle vastu tõenäoliselt on võimalik ka mingit rohtu leida ja, ja, ja kui on võimalik, et kaitsemehhanismid sinna seadusse sisse kirjutada, siis me seda me seda teeme. Ja siis ma usun, et see seadus on võimalik vastu võtta ja siis valitsus nimetatud sihtasutuse loob. Ja ma olen nõus, Ra Allikmaa, aga tõepoolest kultuuriministeerium ka nende rahade jagamisega tegelema, sest sellel sihtasutusel on oma nõukogu, mis on tänaseks juba paika pandud ja, ja, ja minu hea kolleeg Mart Meri, kes seda asja juhib, ma usun tema tervesse mõistusesse selle sihtasutuse nõukogu juhtimisel. Et kogu seda raha ta siiski ei matta ühte, ühte suurde auku, vaid, vaid ehk selles sihtasutuses, siis on võimalik finantseerida ka kultuuriobjekti väljaspool Tallinn. Ja mind häirib see sõna ikkagi kellegi arvelt. Kelle jaoks ehitatakse Eestisse teie arvates härra Jürgenson, kunstimuuseum, esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone, kui ta peaks valmis saama. Kelle jaoks on. Hea on võtta ja võrrelda asja ka teise külje pealt, kas te olete käinud Tartu uues veekeskuses? Ilmselt ei ole, minge, minge vaadake, milline on järjekord ukse taga. Käige seal sees tõepoolest suurepärane asi. Ja kui rääkida nüüd eelistustest, siis, siis mina eelistaks tänases seisus selliseid veekeskusi ehitada tükki viis sama raha eest meie maakondadesse meie lastele. Kui ma vaatan oma põngerjaid Tõraveres, kes kes, kes ei saa ujuda sellistes tingimustes, siis. Ma millegipärast tänase seisuga. Kui rääkida eelistustest, siis tõepoolest selle kunstimuuseumi ehitamisele Tallinnasse eelistaks sellist keskuste ehitamist Tartusse võrusse Valka, Pärnusse ja, ja ma usun, et, et, et sellest oleks tänases seisus meie laste tervist arvestades ja ja sportimist ja narkomaani, nii et kõike sellist asja arvestades tõepoolest ma eelistaks pigem seda ja selle raha eest võiks ehitada selliseid veekeskusi nagu Tartus on noh, mitte kõikidesse maakondadesse, aga enamikes maakondades. Ei ole minul ujumise vastu midagi ja spordi vastu ka hoopis midagi, aga, aga kas teile ei tundu, et kui me näeme seda, neid lapsi kõiki tervikuna niimoodi, et nad lähevad kooli, siis tulevad koolist, lähevad ujuma, sportima aga on lapsi, kellel on teistsugused huvid ja mida tuleb suunata ja rääkima peaksin ikka vihka rahva vaimu ärksusest, mida tuleks ärgitada lapsest peale. Ma ei vaidle sellele üldse vastu, et et seda on vaja ja, ja, ja ma ei taha sugugi vastustada ennast kunstimuuseumile. Vastupidi, olen ise väga-väga suur kunstihuviline. Aga pange kõrvuti need kaks asja, käige Tartus veekeskuse ukse taga ära ja minge vaadake, kas kunsti muidu ukse taga on samasugune saba. Aga aga kas te olete ka mõelnud selle peale, mis on üks, üks muuseum tegelikkuses, kas te olete vaadanud väliskunsti muuseumis Kadriorus, mismoodi, mis, mis on tegelikult keskkond, see ei ole pildid seinal? See on keskkond, kuhu lapsed saavad tulla ja nendega tegeldakse, neid haritakse, kasvatatakse ja nad saavad seal ka oma oma kunstialaseid mänge mängida. Tähendab, et, et siin on see, et kui laialt te näete ühte muuseum Minu jaoks ei olegi see probleem selles muuseumis ja selles eelnõus ma ma ei näegi probleemi kunstimuuseumi kunstimuuseumi tule. Kus tuleb, selles ma olen, ma olen veendunud. Minu küsimus on ja minu probleem on ainult selles ja võib-olla on see ainult, on ainult minu probleem. Ma ei väida, et, et Sa mõtled, on see lõplik tõde, minu probleem on see, et et selle kõrval ei tule neid rahasid, mis on mõeldud vanuritele, puuetega inimestele, lasteorganisatsioonidele ei tule Tartu veekeskuse laadseid, veekeskusi, mujal ei tule Estonia teatri renoveerimist, minu probleem on selles. Ja kui rääkida võimalikest küsimuste lahendamisest, siis, siis, siis ma usun, et, et on võimalik leida mingisugused lahendused niimoodi, et tuleksid siiski ka need objektid. Jah, vaadake. Kui me oleme veendunud, et kunstimuuseumi tuleb ja tõesti, ega meil siin nagu muud võimalust ei olegi, sest see on üks ühiskondlik kokkulepe, et kunstimuuseumi ehitatakse ja selleks tuleb raha leida. Ja kui me seda ei ehita hasartmängumaksukasvust tuleva raha arvelt, mis on tegelikult ühiskonna mõistes halb raha, patune raha natuke, eks ole, ja ütleme, et seda peabki mingitest muudest vahenditest ehitama, siis siis ainuke võimalus seda ehitada Ongikult uuri ministeeriumi nii-öelda tavapäraste investeeringute arvelt. Ehk teiste Ma arvan, et ma tuletan meelde, pean väga vajalikuks rõhutada, et 33 protsenti ehk üks kolmandik Kultuuriministeeriumi maakondadele minevatest investeeringutest läheb ujulat ehituseks. See on peaaegu et väga suur ehk valdav osa sellest rahast, sest kõik muud jaotused on märksa väiksemad, tervelt kolmandik läheb ujulat ehituseks. Kuna ma rääkisin mõjulatest ja kui, kui nüüd kõik kogu kunstimuuseum tuleks ehitada just nimelt Kultuuriministeeriumi 160 miljoni krooni suurusest tripist, vaat siis juhtub see, mida kardab Kalle Jürgenson. Tead, seda tehakse laste, vanurite, puuetega inimeste arvelt ja seda me püüdsime oma eelnõuga just nimelt. Võime teha teiseks kursi tulge mulle külva külla Elvasse, ma näitan teile teile meie maakondliku muuseumi, mis on Kultuuriministeeriumi finantseerimisel. Kahjuks tuleb meil ilmselt see sulgeda nii rahalistel kui sisulistel põhjustel. Nii et ma ei tea, kas see, see võimalus Elva lastele minna muuseumisse oma linnas või tulla muuseumisse tulevikus 10 aasta pärast Tallinnasse. Ma eelistaks mõnes mõttes, et neil oleks võimalus ka Elvas muuseumit külastades. Seda küll, aga nüüd läks natuke demagoogiaga, härra Jürgenson. Kunstimuuseum on, on teistlaadne muuseum, kui on ükskõik, missugune muuseum alati, me võime öelda, et me võime minna ühte või teise muuseumi, meil puudub kunstimuuseumi, kui see otsus on tehtud, tuleb ka mingid prioriteedid paika panna, kuidas see ehitatud saaks, ei saa. Te teate ise, kuidas suuri ehitusi ei saa ehitada, et et jupikaupa, et noh, et iga kord natuke näpuotsaga raha. Täiesti täiesti nõus teiega ja, ja ma ei, ei vastuta, austage ennast ennast sellele, sellele otsusele, mille riigikogu on vastu võtnud. Sellepärast ma kordan veelkord, kunstimuuseum tuleb. Ma olen selles sügavalt veendunud, aga minu hirmud selle eelnõu menetlemisel on seotud sellega. Ja kui võimalik, me püüame neid neid elimineerida. Et, et lähema 10 aasta jooksul areneks meie kultuur ka väljaspool Tallinnat ja muudes sfäärides. Mina ütlen, et ei toimu kellegi arvelt ja Kalle Jürgenson väidab, et ta näeb teatud ohtusid, et see toimub siiski kellegi arvelt. Mina suudan oma väiteid paberi peal tõestada. Mina ei suuda täna ette kujutada mitte ühtegi paberil sätestatud punkti, mis näeb ette, et kunstimuuseum ehitatakse kellegi arvelt. Kõiki raadiovõimalusi kasutades on numbritest võimalik rääkida ja numbrid räägivad suhteliselt selget keelt. Täna räägitakse kunstimuuseumi puhul vajadusest 470 kuni 500 miljonit. Kui me siia juurde Allikmaa liidame sisustuse siis sisustus on seal maksumuses siis ja, ja arvestame, arvestame hindasid, siis ma prognoosin. Ma väidan täna, et tegemist on suurusjärgus miljardilise. Projektiga väidan vastu, et kultuuriministeerium, tajudes seda ohtu, et alati kõik asjad kipuvad kallimaks minema, moodustas sihtasutuse ja pani sihtasutust juhtima täna juba mainitud Martnere. Et poolest nagu mõistuse hääl ja teiselt poolt ka selline praktiline tegutsemine, hoiaks need kulutused kontrolli all. Kümneid kordi on kunstimuuseumi ehitamise maksumus üle arvutatud. Seal on ette nähtud iga viimane tool kui ka vaiba jupikene. Et ei ole mitte ühtegi alust väita, et kunstimuuseumi maksumus läheb miljardini. Tema suurusjärk on 470 miljonit krooni. Enne kui jätkame saadet veel ühe intervjuuga, toimetaja repliik. Iga asi, mida Eesti riik ehitab või kuhu investeerib, tuleb millegi muu arvelt, nii võib alati öelda. Ja see väide põhimõtteliselt on ju õige. Sama võib öelda ka siis, kui toome näiteks lilleküla staadioni või uue vangla või mida tahes aga uue kultuuriasutuse puhul leitakse, et see on järsku, eriti kellegi arvelt. Kui hasartmängumaksumuudatuse puhul kinnitatakse ja tõestatakse, et ühegi sellest rahast toetust saava valdkonna raha ei vähene, vaid hoopis suureneb, siis ikkagi ei olda nõus lisaraha andma. Muuseumi ehituseks tahetakse endale rohkem. Tõsi, Eestis ei ole paljudel piisavalt. Aga vaadakem ka teist poolt. Ka see uus muuseum ei ole siis ka nende jaoks, kelle arvelt justkui muuseumi ehitatakse. Kui härra Jürgenson leidis, et noorte eemal hoidmiseks narkootikumidest ja muudest pahedest on hea, kui noored saavad vaba aega sisustada spordi või kehalise kultuuriga siis nagu ka saates eelpool öeldud, on noori, kellel on teistlaadi huvid ja nad sooviksid tegeleda vaimse kultuuriga. Ja kui pakume neile selle võimaluse, on ka see nende eemale hoidmine narkootikumidest ja muudest pahedest. Härra Jürgenson, argumenteerige järjekorraga, mis on aura veekeskuse ukse taga, aga kunstimuuseumipedagoogika keskuse siksak aastaprogrammid on täis kahe esimese nädalaga ja kõik, kes välja jäävad, on ju järjekord. Tõsise järjekord ei seisa Kadrioru lossi värava taga. Või ka väliskunsti muuseumi Kadrioru lossi. Laupäeva hommikud, kuhu oli tung nii suur, et nädalaga olid kõik laupäevad kinni. Rohkem lihtsalt ei mahu. Küsimus on, kas uus kunstimuuseum on riigile vajalik ja ikka peab kordama, et need, kes arvavad, et tahavad ja võivad riiki juhtida peavad seda riiki ka tulevikuperspektiivist tervikuna nägema. Tegelikult peaksime kõik seda riiki laiemalt nägema kui ainult oma huvid. Ja nüüd jätkame intervjuuga, mis käsitleb ikka meie saate teemat hasartmängumaksumuudatus ja kunstimuuseumi ehitus. Muuseas, see intervjuu riigikogu liikme Maret Maripuuga on salvestatud enne, kui palusin, saate stuudiosse Kalle Jürgensoni ja Margus Allikmaa. See intervjuu ei ole kommentaar nende jutule. No mina läheksin natukene ajas tagasi, kui eelmine riigikogu võttis vastu otsuse, et kunstimuuseum tuleb ehitada siis selle riigikogu koosseisu ja ka valitsuse ülesanne on hakata vastu võetud otsustele ellu viima. Ja, ja nüüd on küsimus, kuidas ja ma arvan, et kui me oleksime pannud riigieelarvesse investeeringute rea peal, oleks olnud see valu suurem, sest siis oleks saanud vaadata, et mitu koolimaja ja kordan, tegemata mitu kultuurimaja, et kust see raha tuleb. Ja, ja ma arvan, et see hasartmängumaksu tõstmine on kõige kergem ja kõige vähem valulisem võimalus seda kunstimuuseumi ehitada. Sest ma arvan, et kunstimuuseum on see, mida Eesti vajab, see on vaja meie noortele, kes ei ole näinud Eesti kunsti. Me võime küll teada, kes on Wiiralt, kes on laikmaa Köler kuid küsida Pallasega koolkonnast, siis enamasti tekib piinlik vaikus. Ja vaatame, kui hoogsalt on ehitatud praegu spordi kompleksse siia Tallinnasse, küll Saku Suurhall hakkab valmis saama tennisekeskus jäähalli siis on ainult tervitatav. Aga me ei saa ainult arendada inimese ühte poolt, et ta on kehaliselt terved. Loomulikult see on ääretult vajalik, kuid me peame vaatama ka seda, et vaimutoitu jaguks. Ja lapsed on koolis väga õnnetus seisus, sest nad peavad õppima kunstiajalugu, ajalugu, meie kultuurilukku. Eelkõige ainult reproduktsioon vaadates, kui mina õppisin, õppisin keskkoolis, siis olid kõige meeldivamad need päevad, kui me saime sõita õpetajaga koos Leningradi, et minna Ermitaažis, sest üks asi on see, kui sa vaatad maali repro pead, teine asi on, kui sa näed seda ise. Väikese kõrvalepõikena Tallinna linnapea Tõnis Palts on ju soovitanud, et et vaadata head kunsti, miks me peame selle muuseumi siia ehitama, sõidame seda välismaale vaatama. Jah, aga välismaal ei ole kahjuks ühtegi eesti kunstniku tööd üleval võivad olla küll ajutised näitused, kuid ma arvan, et rahvas peab alustama eelkõige oma kunstivaatamisest ja meil ei ole, mida häbeneda. Me peame uhkust tundma, sest meil on väga-väga palju häid kunstnikke ja on patt see, et seda ei näi meie oma inimesed, ka need, kes tulevad Eestisse ehk turistid. Ja kui me vaatama mittetulundusühingud on alguses avaldanud kartust, et kui nüüd see hasartmängumaksu tõstetakse, et äkki neil siis saamata ei jää. Nii palju kui praegusel hetkel Kultuurkapital jagab nii hariduse, kultuuri, spordivõistluste, puuetega ning kõik see jääb alles. Lihtsalt tuleb uus lisa, see loomulikult, see on poliitiline otsus, kas me tahame kunsti muuseumit või me ei taha. Aga särt mängumaks peab väga laialt katma 70 protsenti kogu ehituskuludest. 20 protsenti tuleb riigivara müügist ja 10 protsenti on see, mida me saaksime siis erinevate projektidega välismaalt. Ja välismaa on ütelnud, sooviksime teid toetada, aga me teeme seda siis, kui ka Eesti riik peab seda objekti oluliseks ja ma arvan, et see on see võimalus, kuidas me saaksime seda teha. Kui te ütlesite, et jah, et see on kõige vähem valulik võimalus muuseum ehitada, siis just nimelt kolmas sektor on seda jällegi väga valuliseks pidanud. Ma ei usu, et ka kolmas sektor ei ole saanud aru, et nende summade ei vähene. Millest siin tegelikult teie meelest põhjus on? No siin, nii palju, kui ma olen paberites tutvunud on, on kolmas sektor kartnud, et äkki, kui nüüd see hasartmängumaks tõuseb, et äkki jääb laekumine vähemaks. Aga ka siin, kui kultuuriminister jeerum kolmanda sektoriga kokku sai just sellel nõupidamisel seisu lepiti kokku see, et antakse ette, need protsendid. Ja, ja kokkulepe on see, et enne saavad nemad ja siis lihtsalt kunstimuuseum saab vähem. Aga loomulikult on kartus see, et äkki jääb meil siis midagi saamata. Ei jää, kunstimuuseumid ei ehitata mitte kellegi arvelt, siin ongi see häda, et meil kuna meil ei ole olnud kunsti muuseumit, siis on see geenenud arusaam. On ainult ühed pildid, kõik tänapäeval kunstimuuseum on midagi väga-väga muud. See on õppekeskus, on kultuurikeskus, on vaba aja veetmise keskus ja ütleme just need pildid, see on üks osa sellest praegusel hetkelgi ju tehakse just väliskunstimuuseumis koolitusi, kontserte, lastele, tutvustusi, noortele, vanadele, siis saaks Kadriorust Ilus kunsti-kultuuri- ja teaduskeskus, millest võidavad noored, vanad keskealised, kogu eesti rahvas. See on just see, et me oleme harjunud, et, et see muuseum on üks selline koht, kus vaadatakse nurgas istub üks vanaproua, kes vaatab, et keegi midagi ei tee, et peab olema hästi vaikselt. Minul oli positiivne üllatus, kui ma käisin hiljuti nädalavahetusel jälle väliskunsti muuseumis ja ma olen seda nüüd teinud. No ikka üle paari kuu. Seal on kogu aeg rahvast täis ja kui palju on seal just nimelt noori. Nii et öelda, et, et see ei jääks ainult ka kitsale ringkonnale, ei ole. Me peame lihtsalt muutma oma muuseumid, avatumaks. Me peame lõikama läbi selle, et seal on üks kuiv ekspositsioon ja see on kõik kus noored saavad õppida kunstiajalugu. See on koht, kus saab teha kontserte. Nii et, et sellest saab üks suur kultuurikeskus, millest võidavad kõik ja ma usun, et ka ehituses mida kindlasti tehakse, et see jääb ka, on ka puuetega inimestel võimalik kogunemisega. Ja ka see mure, et mis tühja seal muuseumis hakkavad käima, enamasti turistid? Noh, see on nüüd meie enda küsimus, kas hakkavad käima ainult turistid, aga teisipidi turistid on need, kes meile raha toovad ja ma arvan, kui turiste siia ei tule, siis jääb vähemaks ka kolmanda sektori tulu. No ma arvan, just see, et kui turistid käivad ja kui me saame näidata neile, et lisaks sellele, et meil on e-valitsus, on meil olemas ka väga hea kunst. See on ju see märk praegusel hetkel juur, kulutatakse suuri summasid sellele, et milline peaks olema Eesti imidž, kuidas me välja paistame. Ma arvan seda, et, et riik, kellel ei ole kunstimuuseumit oma kunsti jaoks, näeb välja nati nadi ja kas või vaatame üle lahe Soome uhked nemad on oma uue muuseumi üle, kui palju käib seal rahvast ja, ja ma ütlen, et, et meil on ka hea kunst, ei pea midagi häbenema ja me peame leidma võimaluse, kuidas seda eksponeerida nii turistidele kes tulevad siia, toovad raha mis on jälle väärtus, mida saame hakata meie siis siin ümber jagama. Ja vastupidi, see on ka võimalus meieni noortel eakamatele inimestel käia, koha õppida ja harida, sest nii kaua, kui ma oma vaimu suudame erksana hoida, suudame me ka edasi areneda. Juhul kui me seda ei suuda, siis hakkab Eesti ja eestlased tasapisi välja sure. Igara kavas on tugev ja elujõuline niikaua kui säilib tema kultuur. Miks siis teise maailmasõja ajal, kui oli väga-väga raske, käisid lahingud, miks hakati loomakultuurikollektiiv miks oli vaja siis luua meil omand, miks Georg Ots käis laulmas, miks seda siis oli, kui, kui, kui sellel ei ole ja miks ka sel ajal maaliti? See on see, et ka kõige raskematel aegadel just saab vaimutoidust jõudu, et edasi minna. Ja ma arvan, et, et kui me võtame maha need pinged keegi üks või teine osapool saab, kannatada ei saa, kunsti muuseumit ei ehitata mitte kellegi arvelt, ehitatakse meie kõigi Eesti rahva jaoks. Kas te olete need ka juba aimu saanud, mismoodi võiks riigikogu reageerida sellele eelnõule? No mina usun seda, et ikkagi jääb peale see soov, et Eesti saab endale muuseumi. Argipäeva saade on lõppenud, tänan osalejaid. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgensoni Kultuuriministeeriumi kantslerit Margus Allikmaa diariigikogu liiget Maret Maripuud küsis Riina Eentalu kuulmiseni.