Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused veel kord lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Riigikontrolör Mihkel Oviir osutas oma ülevaates riigi vara kasutamise kohta läinud aastal vastutuse vältimisele ametkondade koostöös igale haldussuutlikkusele. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 11,8 protsenti ning tuleval aastal 8,3 protsenti. Eesti Panga hinnangul ei ole euro kasutuselevõtt 2008. aastal reaalne ning ka 2009. aastal on see vähetõenäoline. Õiguskantsler Allar Jõks kutsus täna kokku ümarlaua, et leida lahendus lasteaiakohtade puudusele. Muuhulgas arutati seda, et kohaliku omavalitsuse asemel vaid lasteaeda rahastada rohkem riik. Üks teeb arutelu põhjal ettepanekud riigikogule. USAga. Kongressi vahevalimiste häälte lugemine osariikides kestab esindajatekoda, nagu teada, läks demokraatide kätte sõnad pole veel selge ja nagu just teatati, on tagasi astunud kaitseminister Donald Rumsfeld. Kõrgõstani opositsioon kutsub oma poolehoidjaid meeleavaldusi jätkama, kuni president esitab põhiseaduse muudatused parlamendile. Homme on enamasti pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, mitmel pool tuiskab. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Riigikontrolör Mihkel Oviir lõpetas Jusiast ja riigikogus ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2005. aastal. Uku toom annab ülevaate. Mihkel Oviir rääkis paljudest asjadest, probleemidest ja puudujääkidest. Nii juhtis ta tähelepanu asjaolule, et Eestis on liiga palju raamatupidamisüksusi ja see raskendab suutlikkust. Eesti omavalitsustes on 90 protsenti väga väikesed. Raske leida ja pilada hea ettevalmistusega raamatupidajaid, infotehnolooge, juriste ja teisi spetsialiste. Neid inimesi lihtsalt ei ole. Nende puudumise pärast ei ole mõtet omavalitsusi tümitada, sest neid ilmselt ei tule. Ja kuni meil on riik täis sõrmkübara valdu, tuleks riigil pakkuda neile teatud funktsioonide reaalseks täitmiseks tuge. Sest kui muusikateos on ikka kirjutatud sümfooniaorkestrile, siis ära kandlekammipilliga. Puumängi Mihkel Oviir rääkis riigi raha kokkuhoidmisest ja juhtis tähelepanu ennetustegevusele, olgu siis juttu inimese tervise hoidmisest, tule või liiklusõnnetustest. Minu hinnangul ei ole Eesti probleemiks mitte see, et päästeametnike on vähe vaid see, et vastutustundetuid kodanikke tekitavad meile liiga palju tööd. Eestis põleb üle mõistuse palju. Rääkides koostööst näiteks ministeeriumide või ametkondade vahel juhtis Oviiri tähelepanu vastutusele. Eestis välditakse sõna, vastutus, kirjapanekut kui võetakse vastu üks või teine otsus. Küll räägitakse koordineeriast, üldkoordine seerias ja nii edasi. Mida see tähendab? Enamasti seda, et näidatakse üksteise peale näpuga ja vajalikud otsused jäävad tegemata või ellu viimata sest keegi ei tunne ennast vastutajana. Samas tahab igaüks oma vürstiriiki ehitada, igaüks arendab oma dokumendihaldusprogrammi, ostab oma lennuvahendeid, pommiregistreid, leiutab oma jalgratas. Kogu ettekandes loomulikult siin rääkida ei jõua, igal juhul huvi oli päris suur ja riigikogu praegu arutelu alles jätkub. Eesti pank avaldas täna majandusprognoosi 2008. aastani. Indrek Kiisler räägib lähemalt keskpangaarvutust. Ta järgi kasvab Eesti majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 7,6 protsenti. See kasvunumbrid lähiaastatel kahanevad, on Eesti panga kinnitusel loomulik. Eesti Panga asepresident Märten Ross. Kui kasvutempo jääb seitsme, kaheksa protsendi vahele aastal 2008 kahe aasta pärast, siis, siis on see siiski suhteliselt kõrge. Kasvutempo on siin üks faktor siin taga on see, et me eeldame, et eksportiv sektor on võimeline maailmakasvuga kaasa minema ja jätkuvalt ennast restruktureerimine ümber kohandama uute väljakutsetega. Rohke tarbimine on kergitanud taas kõrgele Eesti jooksevkonto puudujäägi. Kuidagi peab seda vahet katma ja eks me katame seda lõppkokkuvõttes, kas me siis laename välismaistest pankadest või need investeeringud kaetakse otseinvesteeringutega? Seal on selge, et see majanduskasv on väga tugevasti seotud sellega, milline on välismaine usaldus Eesti majanduse vastu ja kas me otse öeldes vastame nendele ootustele, mis puudutab tootlikkuse kasvu ja meie võimet liikuda paremat tootlust andvate. Poole kiire majanduskasvuga kaasneb paratamatult ka kõrge inflatsioon. Keskmine hinnatõus ulatub nelja ja poole protsendini ning 2008. aastal kiireneb see veelgi, sest siis jõustuvad mitmed seni edasi lükatud aktsiisitõusud ning täies ulatuses, et ainete käibemaks, seega Eesti lootused täita euro kasutuselevõtuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumit lükkuvad üha edasi. Eesti Panga presidendi sõnul ei ole reaalne, et euro tuleb Eestis käibele esimesel jaanuaril 2008. aastal ning ka 2009. aastal on Euroopa ühisraha kasutusele vähetõenäoline. Lohutuseks võib aga öelda, et Eesti on tänu kiirele majanduskasvule kinni püüdnud ühisraha kasutava portugali. Eurostat Meie andmetel on nimelt järgmisel aastal Eesti sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta sama suur kui Portugalis. Äsja tuli teade, et USA kaitseminister Donald Rumsfeld astub tagasi. Meil on nüüd otse telefonil Neeme raud New Yorgist. Neeme, mis juhtus, miks ta sealt tagasi astub? Tegemist on ilmselt esimese administratsiooni krooniga eile toimunud valimistele. President Bush esineb just praegu valges majas. Ta annab pressikonverentsi rääkides valimistulemustest ning seal pressikonverentsil teatas taga Rumsfeld tagasiastumisest. President rõhutab, et Washingtonis oluline leida võimalusi tegemaks koostööd parteide vahel. Kongressi esindajatekoda on demokraatide käes, administratsioon endiselt presidendi juhtimisel vabariiklaste käes. Senati tulemus. Senati tulevik ei ole veel teada, kuid presidendi sõnul saatsid ameeriklased väga selge sõnumi, et Washingtonis tuleb muudatusi teha ning asfaldi tagasiastumine ongi esimeseks muudatuseks. Rumsfeld on olnud kahtlemata Iraagis toimuva sõja näok siin, Ameerikas ja kogu maailmas ning kui president otsib võimalusi, et selles sõjas midagi muuta, mida ta on juba vaatlejate sõnul mõnda aega palunud ja otsinud ning nüüd demokraatide võitu ettekäändeks tuues saab ehk olulisi muudatusi teha, siis Rumsfeld lahkumine on märgiks nii Ameerikale kui ka kogu maailmale, et olulised muudatused on tulemas. Neeme lühidalt veel, kas president Bush oli väga pettunud vabariiklaste kaotuste pärast vahevalimistel? President ütles pressikonverentsil, et loomulikult on ta pettunud, kuid nüüd tuleb sellest pettusest, mida vaadata ja leida võimalusi koostöö tegemiseks. Huvitav on näha, kuidas see koostöö hakkab välja nägema, sest kongressi esindajatekoja juhiks saab Nancy Pelosi, California demokraat, keda president buss ise on korduvalt kritiseerinud, kes on demokraatliku partei liberaal reaalselt suunalt või tiivalt. Nii et huvitav on näha, kuidas uus konsensus hakkab Washingtonis tekkima. Millises suunas Ameerika poliitika hakkab liikuma? Aitäh Neeme ja jätkame siit stuudiost veel teiste välisuudistega. Tõnu Karjatse. ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi korraldamist sealses olukorraga Gaza sektoris. Iisraeli tankirünnakus Gaza sektori põhjaosas sai surma 18 ja haavata 54 tsiviil elanikku. Iisrael põhjendas tanki tule avamist linna pihta vajadusega takistada mässulistel avamast oma raketid olnud Iisraeli aladele. Euroopa Liit nimetas Iisraeli rünnakut Gaza sektorile sügavalt šokeerivaks. Euroopa komisjon kritiseeris Türgi liitumisprotsessi hindavas eduraportis vormide aeglustamist Jankar suutmatust tabada sadamat Küprosele laevadele. Türgile anti sadamate avamise probleemi lahendamiseks aega detsembri keskpaigani. Kui Ankaras keeldub, võivad liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga tõsiselt kannatada. Paraku on aga vastu Küprose probleemi lahendamisele, väites, et see pole seotud Euroopa Liidu liitumisprotsessiga. Kõrgõstani opositsiooniühendus reformide poolt kutsub oma poolehoidjaid jätkama Biškekis keskväljakul toimuvat miitingut, kuni president gurmandaik Bakijev elemendiga põhiseaduse muutmises kokku lepib. Opositsiooni andmetel peaks Bakijev põhiseaduseelnõuga parlamendile esitama veel täna õhtul. Praeguseks on Biškekis keskväljakult lahkunud siseväelased, kes hoidsid lahus presidendi toetajate ja vastaste meeleavaldusi. Praegu on presidendi toetajate poolt seal meelt avaldamas veel 500 inimest. Õiguskantsler Allar Jõks on mures lasteaiakohtade puudus rahast ning tema algatusel otsiti täna probleemile lahendusi. Ümarlauanõupidamisel Kai Vare palus Allar Jõksil sellest kokkuvõtet. Õiguskantsler Allar Jõks ütles, et talle on tulnud lasteaiakohtade teemal palju kaebusi. Jõksi sõnul ei saa pidada normaalseks, et laps tuleks praktiliselt enne sündi lasteaia järjekorda panna. Õiguskantsleri sõnul olid kõik ümarlaual osalejad ühte meelt, et lasteaedadel on alushariduses oma koht. Leiti, et süsteemi ei ole vaja muuta, kuid seda tuleks täiendada. Finantseerimise korda tuleks võib-olla muuta, sest praegu maksavad ju suures osas lasteaiaga seotud kulud kinni kohalikud omavalitsused. Aga olukorras, kus sellest tulubaasist ei piisa, tuleks kaaluda seda, et riigi osalust suurendada. Siis leiti ümarlaual, et alternatiivseid lastehoiu meetmeid tuleks soodustada, toetada, et juhul, kui ei ole võimalik last lasteaeda panna, siis oleks võimalik kas eralasteaeda või või lapsehoidja juurde anda ja seda peab ka siis kohaliku omavalitsuse võimaldama. Samal ajal rõhutati, et alternatiivsed meetmed ja ei tohi kunagi asendada lasteaeda, vaid ainult täiendada. Siis leiti ümarlaual ka, et võib-olla oleks mõistlike pikendada aega, millal saab vanemahüvitist vanemapalka selleks, et selliselt tagada lapse ja lapsevanema kauem kodusolek ja vähendada survet lasteaedadele. Jõks juhtis tähelepanu sellele, et seaduse järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus võimaldada kõigile soovijatele lasteaiakoht ning seda seadust tuleb täita. Viimastel andmetel on aga pooltel omavalitsustel probleeme vajaliku lasteaiakohtade arvu tagamisega. Lahenduste otsimiseks kutsuski õiguskantsler kokku ümarlaua. Minu eesmärk ei olnud mitte näpuga kellegi suunas näidata, kedagi kritiseerida, vaid pakkuda võimalust erinevatele osapooltele nii lasta aednikud, eralasteaialiidu esindajad, riigikogu valitsus, kohaliku volitused, et neil võimalus anda oma seisukohti välja öelda, kui need on läbi töötatud meie kantselei, siis medastamined rikule. Pärnus anti täna üle linna kunsti aastapreemia, avati kunsti aastanäitus ja Eestis ainulaadne Kunstnike maja aastapreemia 30000 krooni sai vastavatud majas käte maalikunstnik Meeli Paldrok kunstnikunimega myy labalti üle hallikaid tseremoonial. Kunsti aastapreemia žürii tööd juhtinud abilinnapea Margus Tammekivi tõi välja Mila Balti eelise teiste kandidaatide ees. Ta on üsna aktiivselt näitusi korraldanud, tema kunstnikutegevus on, on nagu paljudeni inimestele vaadata ja tunda ja nuusutada, mida iganes on. Tema puhul sai just selline selline asi nagu oluliseks, et Pärnus ennekõike aga Eestimaal ja küllalt palju välisesinemisi. Kunstnik Mila Balti kavatseb preemiaraha kasutada peamiselt edasises loometöös. Tore tunne. Enamas kuidagi vähemal või rohkemal määral mõjutavad minu edasist loomingut. Tänane päev oli pidupäev, aga mitte ainult Miina Baltile. Kõigil linna kunstnikel on põhjust rõõmu tunda vastavatud ja veel värvi lõhnalisest kunstnike majast. Varem Pärnu lastemuusikakooli koduks olnud ja aastaid tühjana seisnud maja on saanud koduks Pärnu kunstiklubile ja kunstikeskusele nähtavat kultuurilabor, Kask, projekt Taavi Toys, trahhi festival, Eesti litograafiakeskus, vitraažikoda ja tekstiilikoda ning resideeruvate mitu kunstnikku. Mõeldud on ka külaliskunstnikele töötingimuste loomisele ja linnarahvale kunstiõppejagamise võimalustele. Pärnu linnavalitsuse kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja. Me tahame hoida seda maja võimalikult avatuna, see tähendab seda esimesel korrusel saab pidevalt vaadata näitusi, kuid teisel korrusel on meil ka ette valmistatud ruumid nendele inimestele, kes tahavad hakata tegema tutvust kunstiga ja kunsti natukene õppima. Meie teatri taasiseseisvunud Eesti vabariigis ei ole sellist kunstnikemaja, mis oleks nii-öelda kunstnikele koduks. Töötegemiskohaks, jaga näitamiskohaks praegu tehtud. Vastavate Kunstnike maja galeriipinna täidab esimesena täna avatud Pärnu kunstnike aastanäitus Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja lõpuks ilmast, homme on meil pilves selgimistega ilm, sajab peamiselt lörtsi ja lumesadu võib paiguti tugev olla ja mitmel puhul tuiskab. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg, kena õhtu. Jätku.