Tere hommikust, on järjekordne kaunis varasuvine päev. Marta juhatab tulla väga kuum päev. Loodetavasti on siiski inimesi, kes kuulavad hommikul raadiot, kuulavad jutusaadet. Mina olen Margit Kilumets ja minu külaliseks täna helilooja ja muusik muusikakeskkooli direktor ja ka muusika ajakirjanik. Timo Steiner. Tere hommikust. Ma loodan, et on kuupäev, tere, jah, sellises vaimses mõttes. Sest tänane päev lõpeb minu ooperiga. Ma mõtlesin, kuidas sinu nime nii hääldada, et mitte viga teha. Eestlased ütlevad Steiner Steiner ja minu vanaema oleks kindlasti olnud Steiner. See on nii hea küsimus ja mul on alati nauding seda kuulata, kuidas hääldatakse ise targalt või kavalalt, ei ole reeglistiku siia teinud, et ma mulle meeldivad kõik need kujud ja ma katsun ise oma nime võimalikult hääldada, täispikkuses. Tema äss, noh, Öeldi, et mina, eks ole, mina siin. Sa ütlesid õnneks kuulajatele ära juba ühe põhjuse, miks sa oled tänase jutusaate külaline ikka ju rõhume sellele, et oleks midagi aktuaalset ja ja päevakohast. Sel nädalal esietendus sinu kirjutatud ooper nimeks sellel kaks pead. Mis tundega sa istud oma ooperi esietendusel? Tegelikult rahulikuma tundega, kui võib-olla sellise instrument muusikaettekandel, sest et seda on enne nii palju proovitud ja mängitud. Ja meeskond, kes selle kallal töötab, on nii suur, et minu osa seal on siiski selline et kõigi sõltusel minust enam ja see on, tekitab siukse rahulikuma meeleolu. Aga eks see helilooja ärevus on ikka sees, et miks see üks asi nii pikk on või miks teine, teine nii on, et seda loomulikult, ega inimesed minu kõrval hea istuda ei ole, seda. Kas ikka veel ka esietendusel on niisugune tunne, et tahaks ümber teha, et ai, sealt oleks pidanud midagi teisiti, et, et kas see protsess jätkuvalt sinu peas toimib? No nüüd vist tundub, et need asjad on enamvähem paigas, et mõne koha peal küll mõtled, et oleks võinud ka niipidi minna või teistpidi minna, aga ma selles mõttes on ka täiesti aru, et see, need tunded ei ole ka eriti adekvaatsed tol ajal aega mõõtes, see aeg kuidagi voolab teistmoodi, nii et kui päriselt midagi veel peaks tegema, et siis peaks hoopis teises olukorras seda muutma. Lugesin ühte arvamusloo pealkirja võin tsideerimisel eksida, aga see oli umbes nii, et Timo Steiner kirjutas harulduse. Ooper ja kaasaegne ooper on helilooja jaoks ikkagi haruldus ja Eesti muusikamaastikul on ta haruldus ka. Mida selle kohta ütled? Minu jaoks ta on ju, eks ole alles teine ooper? Ei, ta muidugi on haruldus, sellepärast et ta on niivõrd keeruline mitmete inimestega seotud asi. Et muidu helilooja hakkab kirjutama noote ja siis ühel hetkel saab muusika valmis ja parimal juhul on keegi interpekese ära mängib. Ooperi puhul sellega ainult asi piirdu, seal on vaja, et sa kuidagi lavastatakse libreto vaja kõik, kõik need muud asjad, keegi peab laulma, keegi peab krigeerima, keegi pille mängima. Teiseks on nii keeruline ja kallis masinavärk, et liiga palju seda võimalust helilooja jaoks ei ole. Kuidas selle ooperi idee sündis? Kolm aastat tagasi tegi Tõnu Kaljuste Nargen festivali raames Tallinna loomaaias sellise kontserdi nagu loomade Reekviem. Ja sinna ta otsis ühte lugu, mis räägiks kodulindudest, kuked ja kanad, oli selle loonime ja tellis minult selle samuti Maarja Kangro libreto, aga seal tundus, et see lugu, mis oli nagu taadi mõõt rohkem mulle seal lavastust ei olnud, lihtsalt lauldi koor ja solistid ja orkester. Et võiks kas seda operiks edasi vähendada või sinna veel midagi juurde kirjutada, et see teema nagu jäi veel õhku. Ja siis hakkasime mõtlevad, mis seal edasi võiks olla või mis see teine asi peaks olema maarjapakkus mõne idee välja ja nüüd see kaks pead, koerte lugu saigi välja sõelutud. Aga see arenes ise nii iseseisvaks asjaks, et sinna midagi kõrvale panna ei saanud, et ongi nüüd iseseisev ooper. Kui kaua sina seda konkreetset ooperit kirjutasid? Mul on isegi väga raske mõõta seda, mis hetkest ma kirjutama hakkasin, et siin on mitu vastust, mõnes mõttes kolm aastat, eks ole, kui see alguse punkt või alguse idee sai välja hõigatud ja välja mõeldud. Ma arvan, et niisugune tõsisem töö oli kuskil nagu aasta, kus ma hakkasin juba konkreetselt mõtlema selle idee peale. Väga tõsine ei ole viimased muidugi viis, viis, neli, neli-viis kuud. Kui sa istud saalis, kuulad oma muusikat ja tajud neid võnkeid publiku seas ikka tajub loominguline inimene, kuidas vastu võetakse. Kas, kas on see võimalik, et täitsa näiteks saad aru, et sa oled halvas ja kirjutanud, et inimesed hakkavad kuidagi sahistama, on sul selline kogemus olemas? Ja see võib ka petlik olla. Aga seda tajumist, mida sa sirutad publiku poole, seda loomulikult olemas on, selle ooperi puhul mul on esiettekande puhul hea kogemus, et seal on väga erinevad sellised dünaamilised emotsioonid, et on vahepeal selliseid põhilisemaid lõike, siis läheb asi hoopis traagilisem maks ja see läheb niimoodi järk-järgult vaikselt üle. Et inimesed naeravad ja rõõmustavad ja Silaritki vaated on vaikus ja ollakse selles hoopis teises meeleolus. Et seda tajub väga hästi. Muidu piinlik küll öelda, on see, et kui vähe rahvast, vaat siis on selline asi, et kuidagi ei saa seda tagasisidet kätte ei saa kus publiku kuulata, et, et pigem on see selline raske kogemus, kuidas praegu on olnud, aga päris kenasti olud, nii et selles mõttes fiilingu Kui sellest loost veel rääkida, see räägib koduloomadest ja koduloomade teema on, võib vist öelda, et viimaste kuude jooksul või isegi poole aasta jooksul olnud ka Eesti ajakirjanduses selline vahelduva eduga tulipunkti teema ikka loomade piinamisest ja nende väärkohtlemisest. Palju on räägitud. Kas, kas selline aktuaalsus on ooperi puhul ka oluline? Loomadega käitumine ei ole ju selles mõttes aktuaalne, et seda on, ma ei tea, kui kaua on tehtud, mis need esimesed koduloomad olid. Et aktuaalsuse ja tore on, kui ta tabab mingit hetkele ühiskonnas olevat sellist punkti. Aga väga oluline on, et ta tabab ka mingit sellist üldisemat laiendast, et ühest küljest on ta küll loomade lugu või kahe koera lugu, kes kokku opereeritakse. Teisest küljest on ta ka selles mõttes tahtelugu, et, et üks pool viib oma tahet ellu ja teine pool ei saa oma tahet väljendada muud pida, võib-olla kui korra käest hammustada on seal endale looma. Muide endal mul ei ole. Seega, kui vanaema juures maal sai oldud, on mul küll palju kokkupuudet erinevate loomade, koerte ja kasside ja küülikute kõikide muudega, nii et selles mõttes ma loomade hingeelu võib-olla ma mäletan küll, et hästi linnatingimustes ma ei arva, et see on neile väga hea elu. Sellepärast ma ei ole võtnud, kus oli vanaema juures maal Tallinnast küllalt lähedal 19 kilti mööda Viljandi maanteed. Kas sind seob selle maakohaga praegu ka veel? Midagi seal vahel möödaminnes küll vaatan. Täitsa tore kohtunik. Aga selles mõttes oled sa praegu pigem siiski linnainimene, et sa teed ja toimetad ja sinu selline tegude areaal on, on pigem linn kui, kui mingi maakoht. 102 protsenti mulle tegelikult isegi linnas, rütm mingis mõttes pakub silist loomingulist pinget või inspiratsiooni see, kuidas hommiku, kui ärgata, oleneb, mis kell, eks ole märgata, et kui hakkab vaikne linn peale esimesed liikumist hakkavad tulema, seal on väga suur nauding ja siis tuleb see vool. Et seda on tore, tore kogeda, kus sa füüsiliselt kirjutad. See hea küsimus iseenesest, et loomulikult on mul kodus füüsiliselt töönurk, kus ma kirjutan aga tihtilugu on nii, et kui kirjutamisprotsess on kuskil alguses, et siis ma kujutan erinevaid ruume, kus ma tahaksin olla näiteks mõtlen, et nüüd oleks hea, võib olla õhtus rahulikult koolimajas kirjutada sõidangi sinna ja niimoodi rändan erinevate punktide vahele, siis jõuan sinna, vaatan, et ega, ega siin ei ole hea. Aga tegelikult see on kasulik selle jaoks, et tegelikult ma mõtlen selle loo üle ja, ja töötan niimoodi vargsi peas ja lõpuks, kui on ikkagi vaja, siis ei ole tegelikult vahet, mis koht see on, siis tuleb lihtsalt kirjutada. Sa kirjutad arvutisse? No mingil hetkel kirjutan arvutisse esimese impulsi ma siiski niimoodi vanamoodsalt klaveri taga mängin mõningaid asju ja otsinud mingit sellist meeleolu või, või noh, raske isegi öelda, mida, mida ma sealt otsin, aga mingil hetkel, kui ma need asjad kätte saanud, mida ma tahtsin, siis ma olen arvuti juurde. Raul Talmar väikese noodikirjastuse omanik, ütles mulle hiljuti, et Eestis on kaks heliloojat noorema põlve heliloojad, kes endiselt kirjutavad veel noodipaberile. Et seda tunnet, et sa võtad mingi, ma ei tea siis, mis seal peab olema hea sulg, veid, inten pen ja sellise ilusana veidi krobelise, mitte päris valge paber ja tõmbad sinna joonte peale, et need noodid kirjutad, seda tunnet ei ole ammu tundnud. Ma sain aru, sellisena ei ole küll alguses näed minu noodipaber päris tore välja, kui ta on klaveri peale sellised kirjeldused erinevad, millest on võib-olla kõrvalisi isikuid karaski aru saada, neid tekib, ütleme, ühe poogna jagu. Ja siis ma lähen jah, tõesti arvutikalle, mind ma ei ütlekski. Ma sellest tundest nüüd väga puudust tunnen, et põhiline tunne on ikkagi see, et milline muusika sealt tuleb, kõik, muu kõrvaline. Millal sa aru said, et neile Need helid, mis peas? Liiguvad, et nendest saab kokku muusika ja et sa oled võimeline seda vormistama. Mõtlesingi puhastus ära. Nagu sündisid, kohe teadsid. Teine asi, et et ma kahelnud lapsena vist peaaegu hetkekski, nii palju, kui ma mäletan, et helilooja on see asi, mida ma tahan teha. Ja isegi muusika koolimuusikakeskkooli minnes ma teadsin, lihtsalt väiksel lapsel ei õpetata heliloomingut peaksingi Pille õpetama et see põhiasi on erilooming, mida ma tahan teha ja ajutiselt tuleb mul ka mingit pilli mängida, nii et sellises teadmises ma sinna läksin. Mis pilli sa mängisid, klaverit, mis on ju päris hea valik helilooja jaoks. Ja mõnikord on nii, et sa küll tead lapsest peale, et sa tahad saada Paleriiniks osis, kisu, aga siiski ei saa, sest jalad on näiteks väikesed ja kõverad või oled tohutult raske või näiteks oled ebamusikaalne. Aga sellist võimalust ma saan, aru sa endale ei andnud? Kahtluse hetki on ju loomulikult tekib ja mida vanemaks nõudlikumaks saad, seda rohkem need isenesest tekib, seda suurem see võitlus iseendaga on, aga sellist põhimõttelist kahtlust, et kas üldse olla helilooja mitte seda oma nii väga tundnud ei ole. Sa kirjutad tõsiseid asju. Aga kui oluline sinu loomingus või kui oluline üldse sinu jaoks on selline kergem muusika, ma tean, et see määratlus ei meeldi muusika inimestele üldse kerge ja tõsine, kõik on tõsine. Aga kuidas me siis sellel vahet teeme? Täna me peame kuidagi nii rääkima. Heino Eller laule ütle Heino Elleri väga hästi määrata selle ära, et see on see, mida pühapäeval kirjutada, siis on selline kergem muusika. Kas sa kirjutad täiesti pühapäeval kergemat muusikat või? Nojah, ideaalselt. Muidugi, ma kujutan seda pühapäeva ette selleks selleks ajaks, millal ma seda teen. Aga laule ma tõtt-öelda sellises poplaule ma olen kirjutanud täpselt ühe. Ja see on, see on klassiseriaalile pressiti välja produtsendi poolt üks lugu. Nüüd on õige hetk seda kuulata, sest mis jutusaade see oleks heliloojaga, kui me ei mängiks ühtegi minutit tema kirjutatud muusikat ja kuna me ooperit ei saa ju siin ette mängida, kuigi ma saan aru, et klassikaraadio inimestel või klassikaraadiosõpradel on varsti võimalust seda kuulata, eks ju? Täna igal juhul salvestatakse see ma nüüd ei mäleta, kas ülekanne ka täna oli, aga lähiajal siis kindlasti jah. Nii et kes tunnevad Timo Steineri värske ooperi vastu huvi, vaadake klassikaraadio saatekava. Nüüd aga tuleb lugu seriaalist klass elu pärast, autoriks Timo Steiner, tänase jutusaate külaline. Kas ukse taga alati? Kas igal toal on uksed ära? Kui kord siiski lahti keeran siis kuulan, seiskasin, vale väide mis ütleb mulle rinnalindatuks. Jutusaates täna hommikul Margit Kilumets ja helilooja Timo Steiner. Me kuulasime lugu seriaalist klass elu pärast lugu, mille Timo on kirjutanud sõnad Peeter Volkonskile ja esitajaks Liisi Koikson. See on täpselt üks poplugu, mille sa elus oled kirjutanud. Jaga pressiti selts. Välja, et kas sa kujutad ette, et, et see võiks muutuda elu jooksul see tasakaal. Et sa näiteks kaldudki sinna kergema muusika poole vananedes. Noh, põhimõtteliselt võiks ta rohkem noorte inimeste asi olla, popmuusika tegemine? Ei raske on ju öelda ei saa ju? Ei, ega ja väita, selles mõttes olid hästi meeldiv kogemus, et sellist muusikat teha. See ajaline maht on lihtsalt nii palju toredasti kontrollitavam ütleme mingit suuremat teost tehes, et see rõõm oli päris tore. Meie otsapidi jõudsime nüüd televisiooni, sinuga on ka sama lugu, et nii palju harusid, mida mööda minna, et ei tea, mida võtta, mida jätta. Aga klassi seriaali ju näidati Eesti televisioonis, mingi osa sinust töötab Eesti Televisioonis ehk et kõik inimesed, kes vaatavad muusikasaadet, nii tunnevad sind nägupidi. Kuidas myy sinu ellu tuli. Et kuidas seda siis, kuidas seda siis meenutada? Eks ta tuli ühe teise projekti kaudu, mis selle heliloojatest saated ja selle nimi oli elus elus, kus tundus, et oleks vaja heliloojat natukene portreteerida ja seal ma võitsin oma esimese kogemuse ja tegime koos lõunaga sellise saatesarja tsikli ja sealt kuidagi edasi läks niimoodi, et et iga nädal eeter on nüüd tuleb täita kuidagi. Ekraanil olemine, küsimuste esitamine, selle kõige vormistamine pärast meeldib see sulle. Vahel meeldib, vahel meeldib vähem, selles mõttes ju iganenud nädalane eetris olek ongi see, et, et see kiuda sellisele kogu aeg olla loominguliselt. Võimsas hoos, et seda, see ei ole nii, nii lihtne, kui on ühte projekti tehe teha, mida, mis algab ühel hetkel lõpeb ühel hetkel. Küsimuste esitamine on muidugi suurepärane ja see, kuidas lasta teiste kolleegide muusikat või muusikanähtusi, kuidas neid lasta teleekraanil paista, et seal on lõputult mänguruumi ja vaidluse kohti ja see mulle meeldib küll vihmist uuel hooajal saab. Uuel hooajal tuleb ta, ma arvan, et tuleb eetrisse, selles mõttes on märgid sellised jamad Ma usun, et mingid mõtted, mida, mis on veel ära tegemata. Nii ma tahaks selle uuega küll ära teha. Kui seda meie eesmärki kuidagi sõnadesse panna. Mina arvan, et ma saan aru, mis teie eesmärk on, aga tore on kuulata, kuidas sina seda mõistad. Ühe lausega, et see peaks olema üks põnev saade Ja peaks sellistele inimestele, kes iga päev muusikaga seotud ei ole. Ma ei saa öelda muusika võõrastele, aga veidi muusika kaugematele inimestele selle muusika lähemale. Noh, see on täiesti põhimõtteline eesmärk, et see, et muusika, muusika inimestele nii kitsast ringi ma ei püüa selle saatega või tahaks küll, et et inimene, kes võib-olla iga päev kontserdisaali ei lähe, ta saaks selle inspiratsiooni, et järgmine tahaks minna. Kunstiinimesed on ju keeruline rahvas muidugi hästi tundlikud, vahel armukadedad. Kas selle myy tegemise käigus on tulnud ette seda, et keegi tahab tulla sinu saatesse, keda sina sinna võtta ei taha, et sa oled põrganud kokku sellega, et, et sinu käes on hoovad sinise ekraani. Ja, ja et sa kuidagi nagu, nagu valitseb seda maailma, keda võtta, keda jätta. Ma ei ole niimoodi seda ette kujutanud. Loomulikult on selliseid hetki, et mingid teemad pressivad agressiivsemalt sisse, mille kohta võib-olla ise vaatad, et tema olulisus nii suur ei ole. Õnneks meil on toimetaja, kelle kaudu me saame. Need ära lahendada, kes siis teab kurja telefonikõne ja ütleb, et teie ületa künnist? Ma ei tea, kuidas ta seda teeb, aga minu meelest. Mida sa ise televiisorist vaatad? Vaat kui palju ongi aega televiisorit vaadata, kogu sellise üsna tiheda päevaplaani juures tihtilugu ma lihtsalt, kui need mingid hetked on, vaatan, mis sealt järjest tuleb. Muide, ma vaatan siis, kui näiteks vahel on nii, et oled külmetanud ja tervis ei ole päris hea, siis rahvusringhäälinguprogramm on selles mõttes üks parimaid, et ei pea aktiivselt kanalit vahetama, et võib niimoodi lebada ja vaadata. Ja kõik need saated, mis üksteisele järgnevad, on nagu selles mõttes vaadatavat. Aga kui tas ja kui tihti sa kuulad muusikat, kas sul on kodus hea muusikaaparatuur, kas sa käid sageli kontsertidel, et räägi kuulajale? Kontserditel ma juba käin sellepärast, et et oma saatega seoses satun ma mitmele üritusele juba nädalas. Aga testima käin hea meelega, et see on selline iganädalane või niisugune tavalehe rituaal, et kontserdisaali minna muusikat kodus. Passiivselt viimasel ajal muide enam ei kuulagi nii väga, et ma istun, lihtsalt mõtisklen, kuulan. Aga mulle väga meeldib MP3 ajastus, eks laenlamale väikesesse masinasse mulle meeldib ringi jalutada ja kuulata seda niimoodi klappides. Ma olen juba seda lugu siin mõnes teises kohas rääkinud üks dokfilmi hästi käivitaja, kahest heliloojast. Ühest gruusia helilooja, kelle nimi on Kanšeeli ja tema kurtis selle üle, et arst kirjutas talle jalutuskäigud ette. Aga ta ei armasta üldse jalutamist ja ta on talutav, need jalutuskäigud ainult sellepärast, et ta kuulab selle teise helilooja, kellest film oli Silvestrovi, tema muusikat. Et see selles mõttes käivitasid vaat kui hea tegelikult jalutades ringi kuulata süvamuusikat. Jube hea, sest see pilt, mis sinu ümber kõik tekib, et see kõik toetab seda ja ma ükskord isegi olen niimoodi teinud, et läksin Estonia kontserdisaali ja hakkasin mõtlema, et kuidagi ahistatusi tunne tekkis. Ei tahaks täna olla seal inimeste seas, teadsin, et kui palju rahvast on seal ja siis. Teadsin, et klassikaraadio kannab üle ja praktiliselt olin seal Tammsaare pargis ja kuulasin sedasama kontserti raadiost. Jube hea tunne. Kui muusika on sinu esimene balevus, siis millise kunstiliigi kaunite kunstide vallast valiksid järgmisena? Kirjandus väga selgelt lugemine, mulle väga meeldib hetked, mis vabandan, lugemisega ikkagi täidan. Kas sa loed vaikuses? Ma ei, väga ei kujutagi, kuidas teistmoodi see olla saab, aga mind taustahelid muidugi ka liiga palju häirida. Kodus ma ei, ei kasuta taustahelid loomulikult, aga aga kui ma vahel kuskil tundub, et kohvikus on pool tundi aega, siis ma loen ka. Selles mõttes võib seal kõrvallauas jutt käia. Rohkem seda, et moodsad noored on ju üheaegselt arvutiklahvide taga, peas on klapid, kust tuleb muusika ja vasakul lavanurgal. Mõnikord on ka raamat, et, et pea on nagu kolmeks tehtud. No põhimõtteliselt saavad seda rohkem endale naisterahvad lubadest, nendele on rohkem kanaleid, vabu eesti rahvakanaleid. Piiratum ja üks. Kui rääkida nüüd suvepuhkused tulevad inimesed tahavad kindlasti väikseid vihjeid saada, et mida lugeda, mida põnevat oled sina viimasel ajal lugenud? Olin põnevaid asju nii nii tohutult palju. No lihtsalt, et sinu maitsest veidi aimu saada, ütleme siis nii. Vaat see on eriti keeruline asi, et ma arvan, et see maitse on üsna laiaulatuslik, mingit sorti kriminaalkirjandusest näiteks kuningas siinsamas käis ja tema Fandoorini jutud on tegelikult ka üks asi, millest võiks võib-olla üks ooper tulla, sest seal on üks väga tore detailse peategelane, Fatooria veidi koputab ja see on väga musikaalne. Piima ei ole kunagi mõelnud. Ja lugedes ma ikkagi vaatan ringi selles selle teksti musikaalsust, et kus, kas sa mingi aines või süžee. Ja siit pealt sinu küsimusest natukene möödaminnes paar raamatut küll, mis on natuke selle suunitlusega, nendest võiks midagi teha. Need on sihuksed, õhukesed raamatut, üks on näiteks viis inimest, keda ma taevas kohtan. Mis võiks olla balletisuse. See seal on ja tore algus, kuidas peategelane kohe hakkab surema ja hakkab surema, niimoodi ta meile öeldakse ette, et minut on tal jäänud 30 sekundit, talle on jäänud ja see on tohutu pinge, mis sellest tekib. Ja siis isegi seal vahepeal tuleb üks lapsekene temaga vestlema umbes 30 sekundit enne enne tema nii-öelda surma. Ja siis selgub, et see ei ole tema surmaga seotud, et see läheb edasi. Ja teine raamat on, palved on igavesed, mis on üks niisugune teise maailmasõja ajal niisugune pikemaajaline järelkõla, kus on kaks Türgisozdaami, eks vanem daam, kes need üleme üle elas, need sündmused ja teine noor daam, kes parasjagu jõudis suurde linna. Nende vestlused, et näidendina kirjutatud ja ainult vestlused ja tohutult ilus. Kui sa tahaksid hakata neile raamatutele muusikat kirjutama no võtame sellesama koolini, kas see tähendaks seda, et me peaks kõigepealt kirjutama kuuninile meili või saatma postiga kirja või helistama, et härra purisakuunin, kuidas oleks, kui ma kirjutaksin Deephandoorini lugudest? No ikka muidugi, autoriõigused on ju 75 aastat kaitstud, et selles mõttes Sekspirivale Seksperile peaks meili saatma, aga kuulinile küll. On sul järgmise? Ma ei taha öelda, et ooperi, aga järgmise teose mõte juba peas olemas. No ma tean, mida ma peaks põhimõtteliselt kirjutama hakkama, aga, aga nii kaugele ma ei ole veel mõelnud, et mismoodi see täpselt välja nägema hakkab, nii et see on ka asi, millest vist heliloojad eriti ei taha rääkida, aga et kui need asjad on see mingisuguse ära sõnamise selline asi Need on need asjad, mida sa kirjutad tellimuse peale. Jah, ikka enamus asju kirjutan vaid ütleme siis kõik, kas kõik asjad kirjutama tellimuse peale. See rabab sind. Ja rabab jah, kus on siis vaba aimu lendlemine ja? Sellise hea näite, et Bachi peale mõtleme, siis ta kirjutas igaks pühapäevaks jumalateenistusele kantaadi. Tohutult, naudime tema muusikat. Sealsamas vaba vaim, väljend. Ei, kindlasti ei vähenda väärtust, ma mõtlesin rohkem sinu kui inimese vabadust, et kui sul on kogu aeg kuklas, tiksub, et sellel päeval tahab see saada oma viiulikontserti ja et et kas ei ole pisut kurnav. Nii-öelda võib-olla vahel on kurnav siis, kui see tähtaega väga lähedale kipub tulema ja, ja on vaja lesti need noodid kuidagi reaalselt paberile saada. Aga põhimõtteliselt tellimus on ju, pigem käivitab, et hakkad kohe mõtlema, et kuidas selles olukorras, millist muusikat, mismoodi see võiks olla näiteks ooperitellimus tuli siis mul üks mõte, mis mul kohe alguses teadsin, et olles küllalt palju hind oli muusikat ja baroki kuulanud, et ma tahan, et seal üks barokne aaria ja mõned praktilised kaunistused laulja loks sees ja neid ma viisingi ellu. Eesti noorte heliloojate plejaad on väga võimas. Esimesena, mis pähe tulevad? Tauno Hints Ülo Krigul, kas te tunnetate sellist konkurentsi, et kui sa saad Nende muusikutest kolleegidega, ma ei tea, mis olukorras te kohtute, aga, aga et vot mul on neli tellimustega, mul on 14, et kas te võrdlete neid arvuliselt omavahel näiteks. No ma ei tea, imelik oleks ju seda teha, ei seal päris sõbralik olek, et selles mõttes konkurentsi ei tunneta. Kolleegid teevad siiski natukene erinevat asja, kui mina teen ja just selle üle või mina ei tea, kas sellest konkurentsist kuidagi nagu saabki rääkida, et ma tulen alati väga head meelt, kui kolleegidel asi õnnestub või see käivitab ka mind tegelikult veel paremini tegema. Sa oled muusikakeskkooli direktor ja sel nädalal avati ümbrikud, et nüüd saab hakata ehitama suurt maja, kus kõik muusikaõpilased üle Eesti kokku saavad ja, ja. No kõik, ma loodan, et ei saa, tahab, neid on ikka rohkem. Aga ütleme siis nii, et, et seal selline ammu oodatud Planeeritud ja, ja seda, seda konkurssi kirjeldati ajakirjanduses ju ka juba mõnda aega. Minul tekib niisugune küsimus, et umbes samasuguse skeemi järgi on toimunud konkurss Eesti Rahva muuseumi uuele majale ja kunstiakadeemia mujale ja nüüd teie majale ka. Et kas sa ei karda, et reaalsuses see, see maja ei saagi jälle kunagi valmis või vähemalt siis nagu, nagu sünnib üle väga suurte kivide ja kändude. Muidugi, ma kardan seda loomulikult selles mõttes, et see on väga suurehitisi ja nõuab väga palju ressurssi ja väga tõsist pingutust ja tahet. Aga ma väga loodan, et see siiski saab valmis, sest et tõesti me oleme minu meelest kõik need kolm kooliks kolivad väga väärt seda maja. Kui palju teie direktorit saite kaasa rääkida valikutes ehk et sellel sellel arhitektide konkursil siis. No me kõik kolmekesi olime seal komisjonis ja kui niimoodi matemaatiliselt kokku liita, siis me olime muidugi vähemuses. Aga see töö, mis välja valiti, on kõik kolm koolijuhti olid küll selle sellega nõus või selle tööga, nii et midagi nagu hingele selles mõttes jäänud. Kas sa oled rahvusvahelise konkursi poolt, kas sa ei arva, et see konkurss võiks olla kodumaine ehk? Ma arvan, et mida rohkem rahvusvahelist konkurentsi on, seda rohkem peavad pingutama omad inimesed rohkem ennast tasemele viima. Mul on selles mõttes küll kahju, et ei võitnud eestlased, aga meil ei olnud ka tõesti mitte mingit selles mõttes informatsiooni sellest, et kas see on Eesti töö või mitte eesti tee. Et oleks ju võinud võita, aga ju siis ei olnud nii head või olnud need, kes osa võtsid nii head. Kui see üks maja valmis saab, kas siis on üks direktor? Sellest on praegu raske öelda. Ma arvan, et on võimalik nii ja on võimalik naa. Tähtis on see, hästi toimiks, on vaja. Sinna tuleksid, õpilased oleksid inspireeritud ja neist saaks kihvtid. Muusikud. Aga kui nüüd sinu direktori tööst rääkida see otsus sellele kohale kandideerida. Miks sa seda tegid? See oli umbes viis aastat tagasi, kui sel hetkel ma töötasin heliloojate liidus tehes muusikapäevi ja muid selliseid väiksemaid asju. Mulle kuidagi tundus, et see ring on nüüd täis ja oli ja lasingi selle lendas vabaks, et kuhu siis edasi võiks minna? See oli mitu võimalust. Üks oli Eesti Kontserdi produtsendi töö, mida oleks võinud teha ja teine oli võimalik muusikakeskkoolijuhi kohale kandideerida ja mulle tundus, et see kool on mulle väga südamelähedane, et ma tahaks midagi selle jaoks teha. See ongi põhjus. On see hoopis teine kool kui sellel, mil sina seal õppisid. Põhimõtteliselt ei ole vene kool, sest need tegevused, pillimängu õpetamine see põhiasi on sama, aga mingisuguse vaimsuse mõttes, ma arvan küll, teine pool. Kirjelda võis alata. Noh, lihtsalt nii palju võimalusi on täna inimestel rohkem ennast täiendada, igal pool mängida, et et minul oli, ma mäletan, see ikkagi suhteliselt rahulikum. Praegu on neid sündmusi, üritasin nii tohutult palju, et alati väga nii hästi peab aega suutma planeerida. Et see on rasked praeguste õpilaste jaoks ja ka õpetajate jaoks. Kooli direktor tänapäeval vist rohkem kui koolipapa, peab ta olema ka administraator. Ehk et sa pead majanduslike asjadega tegelema rahadega ja kõige sellega ja, ja sobib sulle. Üks osa minust on kogu aeg seda teinud või sellest ka rõõmu tundnud. Et mingit mingit selles mõttes kaks allikat minu sees voolavad. Üks on selline loominguline allikas ja teist ma olen nimetanud selliseks võimalikuks allikaks, mis mingis mõttes toetab seda loomingulist allikat, ehk siis üritab nendel vaimsetele väärtustele lasta välja tulla näiteks eesti muusika haavade festivali korraldamisel. See on puhtalt nagu teiste teiste teoste parimate esitusvõimaluste leidmine teiste teostele kuidagi oodata, milliseid asju heliloojad siiamaani ei ole kirjutanud, proovida neid ette. Samamoodi on ka kooli juhtimisel katsunud inimestest kätte saada seda, mida mida nad ise ei teagi. Et neis on õpilastest. Aga see päris õpetamine, kui protsess See on üks keeruline protsess. No õpetamise kui protsessi, et ma ise õpetaja nüüd konkreetselt ei ole, ma küll olen seda olnud üks ka üks seitse-kaheksa aastat aga nüüd koolijuhina suhteliselt raske seda pidevat protsessi läbi viia. Selles mõttes on oluliselt keerulisem, ütleme mingi asja korraldamisest või ühekordsest korraldamist, et see on niisugune pikk protsess, iga päev tegutseda. Et seal on see küsimus küll, et kuidas tuju ära ei kao ja kuidas ikkagi pideva motivatsiooniga edasi liikuda, see on päris raske tee. Kummardus nende õpetajate ees, kes seda järjekindlalt läbi viivad. Kui tihti sa oma õpetajate peale mõtled nende meeste ja naiste peale, tänu kellele sinust sai helilooja? Eks ma vahel ikka mõtlen, aga ma tegelikult ei julge nii väita, et tänu kellele midagi on saanud. Ma pigem ütleksin, et mõni asi on inspireeriv olnud, mõni asi on mul mingi asja üle mõtlema pannud. Aga ma ei ole kindel, et üks inimene suudab üldse teise jaoks midagi sellist teha, et tänu temale midagi juhtub, et see on ikkagi inimeses enda sees. Hoida. Ma mõtlesin, et nüüd tuleb pikk jutt sellest, kuidas kuidas kõik hea. Kui teil on, loomulikult ma võin need õpetaja niimoodi ei ole üldse oluline. Eiei. Ja ma olen neile selles mõttes muidugi tänulik, et nad on selle mõtteruumi ja selle võimaluse mänguks loonud. Aga siiski ma olen kindel, et inimene ise suudab teed need valikud, mis ta tahab, mille, milleks ta tahab saada või see on peaaegu ainukene valik, mida üldse inimene tegelikult ise saab tehase, millega tegeleda tahavad, kõik muu on ju juhuslik, suhteliselt. Me oleme nüüd rohkem kui pool tundi rääkinud. Ei ole selgeks? Ei selgeks ei olegi. Saamine ei olegi selle, saad eesmärke, me ju leppisime kokku, et tuleb lihtsalt huvitav olema, rääkinud sellest, mille kõigega tegeleda, seda kohutavalt palju kindlasti on midagi, millest me veel ei ole rääkinud erialalises plaanis, mille ma olen ära unustanud, aga mis on näiteks sulle ikkagi väga oluline siis jah, et kuidas sa seda kõike jaksad ja kui tihti on sul niisugune tunne, et et ajab üle, ehk, et ongi liiga palju seda kõike sinu elus. Ei noh, vahel on muidugi selliseid hetki, kui mõned asjad lihtsalt jooksevad kokku. Et nii ühest kui teisest, kui kolmandast kohast tuleb tohutuid kohustusi, siis on vahel küll selline tunne, aga muidu ma ei ütleks, et see mingisugune eriline probleem on või et et see, et sa võitsid midagi väga erilist on, et lõpuks on päevas mingite tunnid, mida saab kasulikult täita ja loominguline protsess ja selline admest administratiivprotsess nad on ju tegelikult omavahel nagu siuksed, täiendavad asjad võiks, pakub täielikke puhkust, veelist äraminekut kaugelt, ma nagu lähen kogu ühest ühest asjast teise ära. Päris puhkus. Ma ei ole kindel, kas ma sain päris puhkusega midagi teha, oskaks järele mõelda, et miks need puhkused, mis on olnud, on ikkagi kogu aeg olnud sellega, et midagi kuklas tiksub selle najal, et peaks hakkama midagi tegema. Et need puhkused on pigem olnud ühe valdkonna kasuks. Et uhkusele teen midagi sellist, mida ma või rohkem tegelenud millegi sellisega, mida ma muidu peaksin jagama teiste asjade vahel. Aga selline täielik kõvakettapuhastus, et kohe nädal aega tõesti, ma ei tea, kaevad maad või, või, või, või on näiteks reis selline asi, mis annab sulle võimaluse niimodi puhata. Vahepeal jah, reisipäeval ka tegelikult mõelnud seda või, või tegelikult teinudki seda, võtnud läpaka kaasa ja teadnud, et, et ma saan nüüd nende asjadega tegeleda, millega muidu ei saaks. Ikkagi ikkagi, kui saab kaasa võtta midagi või avada seda ruumiva aega, millegi peale mõelda, et see on tegelikult reisi või puhkuse eesmärk. Et võib-olla maa kaevamine on ka ütleme alguses selline, kus ideed käima hakkavad, aga see, et et lihtsalt maad kaevata, ma kujutan ette, et see läheb igavaks. Põhiline asi, mis ongi puhkusel, sa tahaksid need ideed, mille peale sa ei ole suutnud mõelda, et nendega natuke tegeleda, see selle esmaseks puhkuse puhkuse ajal väga tänulik. Aga puhkus seisab sul põhimõtteliselt nüüd ees, ooper on ooperilinastu noh, esietendunud eks ju Myon läinud suvepuhkusele, kool, uksed kinni. Nii ongi selline aeg, ülejäänud ma ei tea, mitme aasta nüüd kuidagi, nii. Ma olen üritanud teha, et mul sellel suvel karjuvat kohustust midagi teha ehk ei ole. Et kui ma tahan, siis ma võin mingeid asju ette juba hakata tegema, mis mul on järgmiseks aastaks vaja teha, aga aga niisugust väga kindlat giljotiini pea, pea kohal ei ole vaadata või mismoodi see maailm siis sellisena näeb välja? Ja võib-olla pärast ei viitsigi midagi teha ja võib-olla hakata. Sa oled kirjutama lihtsalt niisama muusikat ilma selleta, et keegi olekski midagi tellinud, et see on see suvi, kus tulevad need lood ja laulud, mis tulevad lihtsalt taevast ülevalt. Aga kõik tuleb lihtsalt taevast ülevalt, ega siis tellimusi sega kuidagi seda jäiks järgmiseks suveks on ikkagi mingisugused asjad, mida lihtsalt saaks natukene ette teha, võete mõelda. Aga ma, seda ma üldse ei välista, et et vahel läheb niisama ka midagi teha. Muidugi võib, kui rõõmu teeb, eriti kui mõni selline särasilmne interpreet ütleb, et nüüd tahaks lugu siis muidugi teha. Kas sa kavatsed ära sõita puhkuse ajal või, või on Eestimaa see koht, kus reeglina puhkad Et ei ole üldse suutnud isegi selle peale praegu mõelda või siis väga väga raskes kiires ooperitegemises ja kõikides muudes asjades, ma arvan, et siis kui see kõik läbi saab, siis ma mõtlesin selle peale. Õnneks need ära sõitmise võimalused on ju suhteliselt kiired. Et Euroopa liidu piires saab ju sõita kuhu iganes ja, ja mujale ka. Ma arvan, et ette planeerida liiga pikalt, sellepärast ei olegi. Aga aga kui sa sõidad, kas, kas sa sõidad siis mõne kontserdi suunas mingi konkreetse loodusliku paiga suunas, ehk et sa tahaksid kindlasti näiteks minna mõnda külma kohta või veel soojemasse kohta, kui Eesti on praegu Vi, lähed sa mingeid arhitektuuriväärtusi vaatama, kuidas, kuidas see sinu reisisihtkoht kujuneb? Mulle väga meeldib selline lai ampluaa selles mõttes, et ma ei ole vastu ei kultuurisündmustele, vahel on lihtsalt külastad mingit linna kogu selles linnalikus olemuses ja seda kultuuri, aga aga ma mõtlen, et turistina olla kusagil, vaat kui sa rääkisid sellest kõvaketta puhastamise isenesest sellises turistlikus keskkonnas võib-olla puhastub kõige paremini. Et kus suhteliselt hästi ära tehtud ees ja siis võid vahel vaadata, kuidas kohalikud inimesed elavad ja, ja olla siis mingis sellises teises rütmis. Igalt poolt olete midagi nagu vastu võis list inspiratsiooni. Sul on üks film pooleli onu ja ma nägin ühes saates, ma ei mäletagi. Nii ei ole midagi muud, et sa alustasid dokumentaalfilmi tegemist Eino Tambergi õnnetul moel sai nagu teise käigu, kui teist ette olite planeerinud kos režissöör Ülle Õun. Aga nojah, tegelikult, See oli maestro au kuskil kaheksa, jah, 80.-ks sünnipäevaks mõeldud, et see saab valmis, aga aga me ei jõudnud niikaugele, kuigi meil on väga suur osa materjali üles võetud. Et, et seene ära vormistada, maestro kahjuks lahkus. Niiet praegu on see film just selles staadiumis, et need oleks need vormistada see lõplikult ära ja nüüd mõelda selle üle, et millised nüansid sinna juurde lisada, selle seetõttu, et et need erinevad ennast ei ole. Aga see oli eelmine suvi väga nauditav, koos olev koosolemine Eino Dambergiga vestlemine. Ta on mulle lähedane olnud kogu aeg. Me oleme heal meelel vestelnud nii, et selles mõttes isegi nagu midagi väga erilist ei olnud lihtsalt kaamera täissõidule külla minna. Kas sa kirjutasid mingit stsenaariumi selle filmi jaoks või hakkas lihtsalt kerima ja kerima ja tulem on sinna plaatidele nii nagu nagu jumal juhatas. Ei no eks me, eks ma ikka stsenaariumi kirjutasin selle põhjal, et mida nii nagu ma teda teadsin või kuidas mida ta enne rääkinud oli. Alati on selline mõte vanemate kogenumate inimeste puhul, kes juba on välja mõelnud selle, millele nad tahavad, rääki, mida nad tahavad rääkida. Ja kui lugeda intervjuust, siis tundub, et nagu kordub üks selline asi, et kui õnnestuks sellest kuidagi mööda minna, sellise eesmärk ja midagi ma sealt üht-teist kätte saime. See kusjuures see tõesti on väga keeruline sellest kanalist neid nagu mööda juhtida, eks seal on mingid asjad lapsepõlvest, mis neile alati meelde tulevad, sellised nagu stampvastused ja mis on eriti huvitav, et nad räägivad sulle niimoodi, et nagu nüüd meile praegu just meenus ja et see on tõesti esmakordsete sulle seda räim. Aga selle filmi monteerimine ja valmis küpsetamine. Ja see on ees ja et ma ei tea, millal me seda suudame teha, kas selle kuskil suvel nagu ei tahaks teha, et ma arvan, et kuskil sügisesse. Ja selle filmi puhul ei ole sellist tähtaega kusagil kuklas tiksumas, et ta peab valmis olema või et sa oled kellelegi sõna antud, et ta saab selleks päevaks valmis. Nii täpset sellist survet mõningane surve on olnud erinevateks sündmusteks, aga ma arvan, et seda peaks saama ikka rahulikult teha, et seda oleks väga hea. Kurb oleks teha sellist asja niimoodi kuidagi poolikult või üle jala, seda tahaks maksimaalselt teha. Sa töötad koos muusikainimestega ja koos teleinimestega, noh, professionaalses plaanis on kõik sinu partnerid, kolleegid kas sinu sõbrad on ka muusikainimesed? Suuresti küll jah, see on sellise muusikavaldkonna omapärarest, küll on need muusikud väga palju suhtlevad omavahel. Aga vot just õnneks tänu sellele teletööle on, on see pilt avardanud toredasti on selle üle küll väga õnnelik. Kuidas sa teed koos sõpradega? Räägin põhiliselt vestlen, ei ole nii, et sina oled näiteks köögis ja teed mingit väga head õhtusööki. Ja siis te näiteks lähete, Ma ei tea koos kinno ja, ja et, et ei ole mingeid selliseid. Tore on seda ka, aga põhiline asi on ikkagi, mulle meeldib vestlemine või inimeste mõtete kuulamine või see, mida nad on kogenud või tundnud ja ise seda lahendada. See põhiline aeg on tegelikult kuidagi kõige vähem või seda tähelepanu. Et kõik see muu tegevuse natukene hajutab seda tähelepanu, et kui me läheme, joome kohvi ja meil on aega üks, kaks tundi, siis on ju suurepärane seal üsna palju kogemusi vahetatud. Kas sa kirjutad üles mingeid tähtsamaid mõtteid, seda, mis sinuga päeva jooksul juhtunud on, või see näiteks neid asju, millest võiks veel kunagi muusikat luua, et kas sul on mingi selline päeviku moodi raamatukene või ideede? Siiamaani ei ole olnud, aga hiljuti ma sain saada või lugesin kuskilt, et helilooja Igor Stravinski tegi motiivide kataloogi enda jaoks, et siis, kui tal on vaja neid vist seal kuskil on. Ma mõtlesin, et selle ma teen, teen ka enda jaoks ära, sest et tihtilugu muusikat kirjutan neid variante, kuhu minna niivõrd palju ja, ja ütleme, kui me oma arvutifaile vaata neid siis teinekord üle 200 erineva variandi ja täiesti unustada, seal on mingid asjad, mis alguses läksid erinevatel põhjustel lihtsalt teosest välja tramot dramaturgiliselt põhjustel. Et nendest võiks täiesti midagi teha või, või kuskil kasutada. Aga neid lihtsalt enam ei mäleta. Kataloogi pane. Nii et sellist päevikut, kus oleks pealkiri ilus? Ilus päev mitte midagi juhtunud ja seda ei ole. Selge kuigi mulle meenus praegu, et see oli üks asi vikerraadioseminaril, mida öeldi, ei tohi, mida öeldi, ei tohi enam kunagi öelda raadios, et et selge sest tegelikult ju ei ole midagi selge. Aitäh. Timo Steiner. Et sa veetsid selle pühapäeva Viker raadiokuulajatega, me kuulame selle saate lõpetuseks. Jah ühe loo, mille sa välja valisid, Ma ei tea, kas kaunistama tänast päeva suve või, või on see mingil muul põhjusel oluline. No neid on ikka muul põhjusel oluline ka. See on niimoodi, et Sting ei laula mitte enda muusikat, tal son, laulan teile Inglise helilooja muusikat, süvamuusikat ja just nimelt see, kuidas need kaks valdkonda omavahel saavad infot vahetatud. Vot see on väga tore, kuidas Sting oma häälega nagu ta ikka on kas siis pingutades või mitte eriti pingutades. Väga kihvti virtuoosi saatel laulab meduusid tohutult ilus. Kuulame aitäh kuulajatele, ilusat pühapäeva teile kõigile, aitäh, Timo Steiner. Saatesse tulemast.