Keset varjulist kolmest küljest puudega piiratud nelinurkset väljakut seisab hõlmatus. Mul on nelinurkne purskkaev rahulikult, kivist lõvid on selle nurkadesse puhkama heitnud ja astme võrra kõrgemal uhkeldavad vägevad kivi vaasid. Nende vahel langevad kaheastmelise hiigelbasseini pahisedes laitmatult siledad imeõhukesed õige pisut määrad v kardinad turul paneb nende ääred teinekord pisut lainetama, otsekui oleks tegu õhukese kanga, mitte pidevalt langeva vee massiga ja päike sädeleb nendest läbi. Purskkaevu kolmanda astme moodustab kõrge nelinurkne väikeseganestatud kupliga torn mille nishi, kes on istet võtnud neli tähtsat Lõvi, Neljateistkümnenda ajastu pidulikus rüüs piiskopi Isafena Laantmasse, joon mošee ja flirje, nelja piiskopi purskkaevu loojat tor Wisconti loomise aasta 1844 ja see seisab Pariisi suuruselt teise kiriku shansor püssi ees sama nime kandval väljakul kus igal kevadel õitsevad eriti uhked roosaõielised kastanipuud. Pariisi suurim kirik on, teadagi noderdan hammas ära igavalt heleda Kivibitsist fassaadiga. Sansul püssi vägev sammas fassaad on tumedam, võiks öelda meevärvi, tal on kaks torni, mis pole suguvõsa sarnased ja selle kiriku kohta levitatud teadmistes on mõndagi salapärast mis võiks liituda sääraste mõistetega nagu Siioni abiklooster, Opus Dei, ilusat pühapäeva taas kord vikerraadiot Helgi Erilaid ja alanud on. Sulbiilsus hea, nagu teda kutsuti jumala umbes aastal 570 Morris paigas, mille nimi oli vaata juba varases eas olnud tal vaid üks südames mungaks saada. Kuid vanematel olid tema jaoks teised plaanid ta saadetud paažiks kuningas kontraani õukonda, pärast naasmist aga sunnitud tollal 16 aastast Sulbiilsust vanemate majapidamises töötama, mis ei takistanud tal igal vabal hetkel evangeeliumi lugemast palvetamas ega vaeseid aitamast. Jutud juba neljakümnendatel desmehe vagadusest ja headusest jõudsin lõpuks kaabushi piiskopi kõrvu, kes Sulbiidsuse enda juurde kutsus temast Hoshi ülemdiakon muidugi ning ta aasta pärast Pariisi kuningas glotta teise õukonda saatis. Kuningas tegi temast oma sõjaväega loomuliku ja sul püüdsus oli esimene sellist ametikohta pidav preester Prantsusmaal. Kui põõsa piiskop kuus aastat hiljem suri, soovisid nii kirikuisad kui linnarahvas sellele kohale Sulbiidsust. Ta tegi oma tööd hingega, hoolitses vaeste eest, laskis ehitada linna esimese haigla ja mõjutas kuningat linnarahva maksukoormust vähendama. Vanemas eas asus Sulbiitsius tema enda rajatud kloostrisse purse linnaväravate lähedal. Lõpuks sai ta siis elada, on ka elu, mille järele ta juba noorukina igatsenud oli. Sellest kloostrist sai aastal 647 ka vaga mehe viimane puhkepaik ja pärast tema pühakuks kuulutamist teati ümbruskonda mitmeid tema nime kandvaid kirikuid. Ma panen siis teada pühast Surbiilsusest prantslaste heaks sansopis kelle nimi on antud nii vasakul kaldal paikneva kauni luksemburgi aia läheduses seisvale Pariisi hiigelkirikule. Praegune kirik rajati kohale, kus oli kunagi seisnud 12. sajandil ehitatud romaani pühamu. Selle tohutu kivisambaid võib nüüdse kiriku krüptis veelgi näha. Vanal kraavi Jüril saab toda iidset kirikut imetleda, sest imetlust väärt ta oligi oma toredate tormikeste ja kenade tagasihoidlike kaunistustega inimlikes mõõtmetes. Armas küla kirik, mida aegade möödudes muidugi igat moodi laiendama ja suurendama. Keskajal seisis püssi kirik ikka veel Pariisi piiridest väljaspoolt, kuid seitsmeteistkümnenda sajandi algusaastatel hakkas linn juba oma vanadest müüridest välja kasvama. Sansul püssi naabrusse arenes Nonii linna jagu. Uute tänavate äärde kerkis elegantseid hooneid. Merioodimeeridži luksemburgi palee ehitus käis täie hooga. Ja seal seal püssi kiriku kogudus üha suurenes, nii et vana kirik ei suutnud enam varsti kõiki palvetajaid mahutada. Paris kasvas päris kiiresti. Ana 1642, kui Sanzorbiisi kogudus pastoriks Jean-Jacques oli jää ja uue kiriku ehitamine oli juba mõni kuu varem ära otsustatud oli ära, andis uue kirikuplaanide tegemise raske ja keerulise töömeister Christoph mardile, kellel oli juba päris suur kirikute ehitamise kogemus. Plaanitsejaid valmis kiideti heaks ja 1646. aasta veebruaris saabus Lui 13. lesk regent kuninganna Austria Anna koos seitsmeaastase luineljateist 10-ga uue kiriku nurgakivi panema. Kuid säänsul pissis jõudis ka maad vaid jumalaema kabeli alumised nöörid valmis ehitada. Siis said tema päevad siin maa peal loetud. Kuninga tähtsaim arhitekt Louis lõõvo pidi tema tööd jätkama, oli aga liiga hõivatud teiste parasjagu käsilolevate suurte uhkete objektidega nagu kaevur, versai ja voolovi camp i loss. Nii et lõvi jõudis vaid pisut laiendada ka maantee loodud projekte. Jumalaema kabeli ehitustöid jätkata sensul püssi kiriku tõeliseks arhitektiks sai Danielgitaar tunnistas hiigelhoone detailsed plaanid, mille kohta maailmakuulus arhitekt korpus ei öelnud. See on briljantne, korrektne ja suurepärane vormide mäng. Valguses. 115, teistel andmetel 119 meetrit on sõnanzorbysi kirik pikk ja 57 meetrit lai. Kiriku barokne sisemus valmis varem kui fassaad ja le karbašee sõnad käisidki vast enam hiigelhoone sisemiste vormide valgusmängu kohta. Lõvi palistavad kahelt poolt vägevad Korintose sambad, mida kõrgel ülal kaunid kaared ühendavad külg löövide pehmes Helenduses avanevad nende kaarte taga kabelit. Suured kaaraknad täidavad ruumi loomuliku valgusega. Massiivsed võlvid tõusevad 33 meetri kõrgusele. Peenelt ja osavalt ühinevad selles kirikus seitsmeteistkümnenda sajandi kaks arhitektuuritrendi barokk ja klassika. Nii on kirjutanud asjatundjad. Sansa püssi kirikus on, mida imetleda. Mõlemal pool peaust on kaljusid meenutavatel alustel oma koha leidnud hiigelsuured avanenud pärlikarbid püha vee jaoks. Veneetsia vabariigi kingitus. Kuningas Franso esimesele ja kirikut pidid hästi valgustatud olema. Niisiis pole suured aknad üleni klaasmaalidega kaunistatud. Näiteks kooria osa akendel on elegantsed, peene värvilise ornamendiga raamid ja üksnes keskel Rasmaalinguga paneelid. Tehasel piid seesama õnnistust andmas. Ülestõusnud Kristus, inglid, ümarakende ornamendid, köik üheteistkümned, Nende klaasmaalijate leiutatud hõbedastes ja kollastes toonides. 18. sajandil jätkas kiriku täiendamist päikesekuninga versaid kujundanud Shell Arduan mansardi õpilane, sel Openoort. Tema vastutas kiriku kaunistamise eest lõunaportaali Nendest, Ristija Johannesele, põhjaportaali pühale Peetrusele rist, löövide ühinemiskohal kõrge kuppel. Lae keskel ilmub vaatlejatele oliivioksa noka vahel hoidev tuvi. Pisut allpool ehivad hiigelkaarte nurki kaunite kivi lilledega. Kivivaaside reljeefid. Sansul püssi kabelites võib taas kord imetleda, kui kunstipäraselt oskasid ammused meistrid ruume valgusega kujundada. Väga kaunis on püha Neitsi kabel kahel pool nelinurkset akent maalid, mis jutustavad neitsi elust, reljeefid, millel kujutatud pronksist pelikan iidne Kristuses pumbal sest legendi järgi olnud see lind valmis oma poegade eest surema, andes neile toiduks oma liha ja veered. Kabeli altari ees seina kullatud pronksist reljeef kujutab aga stseeniga vana pulmast kui vesi veiniks muutub. Ja muidugi seisab siin skulptor shambatisti kallu loodud valgest marmorist Püha Neitsi kuju. Parajasti rekonstrueeriti sel ajal šašolfeisse kiriku fassaadi, kuid revolutsioonimöllus tuli lõunatorni ümber ehitatud tellingud lammutada ja torn jäigi lõpetamata. 1790. aasta detsembris puudutasid riigi poliitilised sündmused Moody dramaatilise moel Kasensolbeeessi kirikut. Nimelt soovis tuntud revolutsionäär Kamil Temulaan seal oma abielu sõlmida. Kogukonna. Pastor moon teatas seepeale, et ta ei saa katoliku kiriku püha sakramendi laulatada meest, kes on oma kirjutistes katoliku usu hüljanud tollane rahvusassamblee usuline komitee. Ta käskis aga pastoril siiski abielu sõlmida, kinnitades, et inimest, kes kiriklikku laulatust soovib, tuleb võtta kui katoliiklaste. Ajaloolased on aga huviga edasistele sündmustele viidanud. Nimelt saatis Tõmulaan oma laulatusel tunnistajaks olnud kaasrevolutsionääri pressoo vähem kui kolme aasta pärast valavale ja teine tunnistaja Robess Jäär toimetas 1794. aastal giljotiini alla nii Molaani kui tema naise. Revolutsioon Nonii verises keerises vennaarmu ei tuntud. Kas ainsal püssi kirikule ei antud seal hullumeelsel ajal armu varsti pannud siin enam palvus hoone vaid rahvakogunemiste paik, selleks sobis hästi nii oma asukoha suuruse kui ka hea asi see valguse tõttu. Revolutsiooni patriootide nõudmisel otsustati ühel sellisel kombel juuni kogunemisel hukata kõik vaimulikud, kes olid keeldunud uue tsiviilõigusliku kirikuseaduse poolt vannet andmast. Lähedal asuvas Carmeliitide kloostris viidi otsus täide ja kloostri õue jäi 114 elutud keha. 1799. las ta novembris peetiaga sans õplisse kirikus vägev bankett 750-le inimesele. Seda siis kahe kindrali bana, pardi ja maru auks. Tol ajal polnud sellel hoonele enam sidet ristiusuga, siin austati niinimetatud ülimat olendit. Revolutsioonilises Pariisis tunnustati noil aegadel nimelt mingit ülimat olendit ja hinge surematust. Juba 19. sajandi algaastatel tehti asensul püssi kirikust võidu tempel. Ja võidutemplis polnud vaja pea altarit, kabeleid, skulptuure ja maale. Niisiis oli hävitus ja purustustöö kirikus päris põhjalik. Järele jäid vaid mõned skulptuurid, mida ei suudetud paigast liigutada. Meisterlikult varjatud suurepärane juurel ja astronoomiline on, mida peeti teaduslikuks instrumendiks ja millest meil veel juttu tuleb. Kui siis Prantsusmaal vabariigis taas kuningriik sai, algas ka serblasi kiri kuuselu. Revolutsiooni aegadel olid vaimulikud jõudnud osa kiriku varandusest peitu viia isa šalda. Abiga suudeti need skulptuurid, maalid ja muud kunstiesemed kirikusse tagasi tuua. Uus valgest marmorist, kullatud pronkskujude ja hiigelküünlajalgadega pea alter bändi paika 1824 ristlöövi ja kabeleid kaunistavatele maalidele. Mis asi, sära endale Kroa meistritööd. Ja muidugi asuti lõpetamas püssi monumentaalseid fassaadi. Sellest sai esimene sammastikuga kiriku fassaad Pariisis, kaks kõrre pärast rida hiigelsambaid teineteise kohal. Kõik kreeka sammaste stiilid on olemas. Alumises reas lihtsagapiteeliga toorias, hambad ülemises Joonia sambad, põhjatornis pidulikud karu, säralehtedega, Korintose sambad. Mõlemal hiigelkõrgel korrusel moodustavad sammas eeskojad. Alumisse viivad sammaste vahele paigutatud trepiastmed. Köiki sambaid ehivad nägusad uurded, kannellüürid nagu ehtsad telg klassikalistele Antiik-Kreeka sammastele ülemise sammaste read Caseyna kaariates nišides seisavad kivised pühakud sensulpis teiste keskel. Uste kohal asuvad allegoorilise treljeefid kujutavad usulisi voorusi. Lootus, usk ja headus ning pisut naisemaid nagu õiglusjõud, karskus ja puhtus. Meister Giovanni Nikkolo servandooni kujundas selle imepärase fassaadi. Traaleri. See sul pessi fassaadialust raadidega piiratud Kahekordse sammaste reanurkadest tõuseb kaks torni, mis pisut rikuvad kogu hoone suursuguse arhitektuuri harmooniat. Arhitekt Udo dema, Klaurant, bla Khanis need kaksiktornidena makroränitööd jätkanud Jean-François Žalgaan jõudis põhjapoolsed nii valmis ehitada, kuid laviinina peale tunginud suur prantsuse revolutsioon tähendas, et neid on elus hoopiski tähtsamaid asju. Kui üks lõpetamata kirikut kas siis mälestuseks revolutsioonist või mingil muul põhjusel jäigi see torn oma naabrist viis meetrit lühemaks ja lõpetamata rikkudes niimoodi tegelikult päris huvitavalt. Sansul püssi, täiusliku fassaadi sümmeetriat. Vägev põhjad poolne kellatorn. See, mis õigel kujul valmis jõuti ehitada, koosneb nagu fassaad, giga hästi järgust alumise nelinurkse järgu nurkade, uhked Korintose kaksiksambad restavad igasse külge avanevaid, tohutuid kaaraknaid ja igasse nelja külge vaatavad ka klassikalised nõrgukesed viilud nende akende kohal. Torni ülemine osa, ümar jällegi sambad, kaaraknad ja skulptuurid ning ülemist serva piirep alust. Raad. Lõunapoolne torn on küll omapärane, siledale kivine ja tundub lapituna ühesõnaga huvitavalt pooleli ja ilmselt selliseks jääbki. Salos kuidagi kirjeldamatu auraga valguse linnas, Pariis on lõpmata palju imetlusega, väärselt ja mitmetest paikadest on ka laule tehtud. Kas veeessensul püssi naaberlinnajaost, Sherman deprest, sänsul, püssi hiigelkirik ise on piisavalt suur vaatamisväärsus. Kuid siia on paigutatud veel üks ootamatu ese, mis ehitise veelgi samaks muudab. See on astronoomiline, genoom on või siis päikesevarres päikesekellal nagu tark raamat seletab ja ütleb veel, et tegemist võib olla kasvõi vertikaalselt maa sisse torgatud teibaga. Vajaduse korral ajavad seegi asja ära. Kreeka astronoom, matemaatik ja geograaf Claudius Ptolemaiose teinud juba teisel sajandil millegi sellise abil kindlaks, et maakera on ümmargune sest sisse torgatud teivas andis põhja pool pikema varju kui samalajal lõunas. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikult seda ei ole. Sensor püssi dünaamann koosneb õieti mitmest osast. Kogu süsteem on üles ehitatud ümber meridiaani siis joone, mis läheb mööda kiriku põhja-lõunatelge ja mille moodustab kiriku põrandasse paigutatud valges marmorribas kulgev vasest vööd. Tegemist ei ole mitte Pariisi meridiaani iga, mille kuningas Louis 14-st 1667. aastal paika pani. See asub mõnisada meetrit ida pool, läbib Pariisi observatooriumi. Sensor püsignaamanni laskis ehitada siinse koguduse vaimulik rändab dist Langvede kergi, kes tahtis teada täpselt astronoomilist aega, et pööripäevadel ja lihavõttenädalal ikka õigel ajal kirikukelli helistada. Aastal 1727 kutsuti tähtsat seadet ehitama inglise kellameister ja astronoom Heinrich Stahli. Kuidas töötab, seegi on päris keeruline. Kiriku ristlöövi lõunat poolses klaas maalinguga aknas. 25 meetri kõrgusel on peidus ümar avaus, millest läbitungiv päikesevalgus moodustab kiriku põrandal väikese ümara päikeselaigu. Täpselt keskpäeval, kui päike kõige kõrgemale on tõusnud, ületab see päikeselaik meridiaani, siis vaskse triibu kiriku põrandas vähemalt aastaaegadest, muidugi erinevates paikades. Meridiaani keskpunkt on märgitud kuldse kettaga otse altari ees. See näitab päikese asukohta pööripäevadel. Meridiaani ühes otsas on nelinurkne marmorplaat, sellele langeb päikeselaike ristlöövi lõunapoolse aknaava ausest. Suviselt pööripäeval, 21. juulil, kui päike kõige kõrgemasse punkti on tõusnud. Meridiaani teises otsas seisab sammaste vahel 1743. aastal oma kohale paigutatud obelisk, mille looja oli arhitekt servandoni. 21. detsembril keskpäeval. Talvisel pööripäeval, päeval, kui päike on jõudnud aasta kõige madalamasse punkti, saadate oma kiirtevihu kitsa ja kõrge püramiidikujulise obeliski ülaossa meridiaani. Lõpp-punkti on teadet. Neid ehitati mitmetesse Itaalia ja Prantsusmaa kirikutesse ja neid kasutati ka täpse kellaaja kindlakstegemiseks. Särtsu omanik on aga üpris meisterlikult kirjeldanud Läänbraunama kõmulises raamatusse Da Vinci kood. Ta oli Nädala. Hall graniitpõrandasse süvistatud kitsas, poleeritud vaskriba helkis kivis kuldne triip libises poolviltu üle kiriku. Põrandatriibud olid märgid nagu joonlaual. Vaskriba kulges iseäraliku nurga all üle põranda vasakule, olles täielikus vastuolus kiriku sümmeetriaga. Vööt lõikas armulauavõre kaheks ning läbis kogu kiriku, jõudes lõpuks ristlöövi põhjapoolse otsa nurgas kõige ootamatum struktuuri jalamile. See oli kolossaalne obelisk. Seal pöördus helkivioon 90 kraadise nurga all vertikaalselt üles ning jätkus tõustes 33 jalga mööda obeliski tahku püramiidi meediatipuni, kus lõpuks katkes. Seda põhja-lõunasuunalist Ri puh nimetati Roosijooneks, kirjutab Braun. Edasi. Sajandeid oli Roosi sümbolid seostatud kaartidega ja see juhtis hingi õiges suunas. Praegu igale kaardile joonistatud kompassiroos asutas põhja, lõunasse, itta ja läände. Tuulte roosiks. Kutsutuna märkis see 32 tuule suunda. Kaheksa neist olid peatuuled, kaheksa pooltuuled ja 16 veerandtuuled. 32 kompassi punkti ringi sisse joonistamisel kujunes täiuslik 32 õielehega roosiõis. Tänapäevani nimetatakse olulist navigatsioonivahendeid kompassi roosiks, kus põhjasuunda asutab ikka veel nooleots. Koeral on roosijoon või siis meridiaan ehk pikkuse joon mis tahes läbi põhja ja lõunapooluse tõmmatud kujuteldav joon. Loomulikult õnneid, roosijooni lõputu hulk, sest läbi igavamad maakera punkti saab tõmmata lõuna ja põhjapoolust ühendava joone. Algseid närigaatorit pidid otsustama, missugust nendest joontest tuleks nimetada õigeks roosijooneks. Null pikkuseks ehk jooneks, millest alates ja kõiki ülejäänud pikkusi loetakse. Tänapäeval on see joon Greenwichi meridiaan Inglismaal. Nii palju saame siis targemaks Dan Browni Da Vinci koodi servides. Membraani on mitmel pool kritiseeritud kas või tollesama roosi, mille pärast ja näiteks sellepärast, et ta on nimetanud sansul püssi iidseks paganlikuks, templiks, Jagnoomanit paganlikuks instrumendiks on kirjutanud, et kirikus seisab egiptuse obelisk ning sedagi, et ammu enne kriinvitši algmeridiaani kehtestamist läbis koguma maailma null pikkus Pariisi Jentsolfüüsi kirikut. Kirjanik, tõenäoliselt Segafaktid oma fantaasiaga, sest kogu Da Vinci koodi lugu ongi ju kirjandusteos fantaasia. Kuigi paigad, kus loo tegevus toimub, on tõelised ja tähendab Raun oskab neid meeldejäävalt kirjeldada. Niisiis, jättes kõrvale Da Vinci koodi põneva tegevusliini kirikus elava nunna jumalakartlik voessanriini, kes ei saanud rõdult munk silast jälgida, sest sensor püssiseintel, kuidas ilm ühtegi rõdutaolist paika avastada jättes kõrvale siiani abikloostri ja Opus Dei, võime ehk siiski pisut nautida mister Brauni kirjeldamise oskusi, et silme ette tuleks tohutu vana kirik Pariisis. Sans õppis. Öösel altpoolt prožektoritesse valgustatud kiriku kaks kellatorni kerkisid nagu kindlad tunnimehed ehitise pika kogu kohal. Kummalgi küljel eeldus varjuline, saledate tugipiilarid, rivi, mis tungisid esile nagu mingi kauni oma roided. Suure kiriku esine väljak oli seal hilisel tunnil peaaegu inimtühi. Räägiteetsensul piss olevat Pariisi kõige kummalisem ajalooga ehitis. Egiptuse jumalanna Isise iidse templi varemetele püstitatud kirikuarhitektuur sarnanes Notre Dame omaga. Selles pühamus olid ristitud markidesse tee Jämbor läär ning abiellunud Victor Hugo. Öösel valitses sensul püssi koopataolises röövis vaikus nagu hauakambris ning elule viites vaid õhtusest, mis Ast jäänud. Nõrk viiruki hõng. Püha Maali rangelt lihtne. Erinevalt Mudeli küllaste fresko, kullatud altari, kaunistuste ning soojapuiduga ehitud daamist alisensepis karm ja külm, meenutades oma kõledusega Hispaanias keetlike katedraale kaunistuste puudumine, neis kiriku sisemus veelgi avaramaks muutvat ning kõrguvate roidu õlvidega. Lagi tekitas tunde, nagu seisaksid seal päratu. Suure. Mul oli pööratud laevakere all. Raamatu kui ka selle põhjal vändatud filmi ümber tekkinud vaidlused on nüüdseks vaibunud kuid põnevust ja salapära otsima tulnud turistide jaoks sansul püssi obeliski lähedale paigutatud kirja tahvel, mis ütleb vastupidiselt hiljaaegu ilmunud bestselleri luule lennulistele väidetele ei kujuta põrandat läbiv joon enesest mingit paganliku templi jälge. Siin pole iial säärast templit seisnud ja seda joonud pole iial Roosiliiniks kutsutud ning pöörake palun tähelepanuga sellele tähed P ja S ristlejevi mõlemas otsas leiduvatel väikestel ümaratel akendel viitavad Peetrusele ja Sulbiidsusele kiriku kaitsepühaku tele ja ei tähenda mitte siiani abi kloostrit, siis prajari af sajand. Osana tegevusest Pariisis seisva sensor püssi kirikuga sidunud Da Vinci koodist veel nii palju, et katoliku kirik keelas režissöör Ron Howard-l 2005. aastal tsensor püssi siseruumides filmida ja kirikustseenid filmitud hoopiski arvuti abil loodud virtuaalses võttepaigas, mille kujundamisel olid abiks kiriku sees tehtud fotod. Suur salapärane poeetiline sensolpisson teisigi loojaid paelunud. Seal leiab näiteks aset stseen mas neurooperimann On kolmandast vaatusest. Mõnede Balzaci romaani kurtisaan, ide hiilgus ja viletsus tegelane vaimulik isa Herrera käibsensulbiisismissal ja elab ise siinsamas lähedal. Kassetil kui võimas välimus andis tegevuspaiga Hoffmanni 1891. aastal ilmunud romaanile laba, milles harrastatakse satanismi. Küllap onsensulpis veelgi loovaid vaime inspireerinud viimane üle ilma kuulsaks saanud teos on siis. Ja veel ei tohi unustada sensor püssi kirikus seisab üks maailma kuulsamaid oreleid mille valmistas suurepärane meister arestiitkava Jego aastal 1862. Tollel oli Euroopas vaid kolm 100 registriga orelit ja sensor. Püssi oma oli üks nendest, ka kiriku organistid on väga kuulsad ja tuntud muusikud ning kummaline küll, terve sajandi jooksul 1870 kuni 1971 töötas seal, sul püsis vaid kaks orelivirtuoosi Shalmariewidoor 1870 kuni 1933 Marshall Dupree 1934 kuni 1971. Mõlemad hoidsid oma muusikariista väga heas korras ja kaitsesid seda muutuvate muusikamaitsete ning moevoolude eest, mis hukutasid mitu kavaiegolly meistritööd. Nii palju siis hiigelsuurest barokkkirikust Pariisis 115 või siis seda 19 meetrit pikk, 54 meetrit lai, mille tohutud võlvid tõusevad 33 meetri kõrgusele ja põhjatorn. See, mis valmis jõuti ehitada, on 73 meetrit kõrge. Ainult Rotterdam on sansolfisse kirikust suurem. Aga noorterda. Ning teist ehk Pariisi ja Prantsusmaa vaatamisväärsuste ajaloost võib huviline nüüd juba ka kirjasõnas lugeda. Raamatust Aja jälg kivis Prantsusmaa mille autorina loodan ajaloo huvilistele heatahtliku tähelepanu.