Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte kolmapäevast, kaheksandast juunist. Mina olen Vallo Kelmsaar. Eesti kõrgharidus vajab reformi, mille kolm komponenti on tulemuslikkus, motivatsioon, õiglus, leiab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Tema arvates võiks uus kord kehtima hakata 2012.-st õppeaastast. Kuna linnavalitsus soovib vabastada Tallinnas kodualuse maa maamaksust alates järgmisest aastast kuni 1500 ruutmeetri ulatuses, samas kallineks aga maamaksumäär maksuvabastuse. Lisaks peab maaomanik esitama avalduse ühistus elavad korterelamut. Omanikud peavad samuti avalduse esitama. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et Tallinna otsus ei mõjuta vastava seaduse vastuvõtmist riigikogus maamaksust saamata jääva tulu hüvitamiseks. Omavalitsustele peab Ansip kõige õigemaks üksikisiku tulumaksust eraldatava osa taastamist. Tallinna hariduselu tabanud kinkekaardiafäär on viimase ametist kaht kooli direktorit. Üks neist lahkus ametist. Juba teise avaldust ootab abilinnapea lähipäevil. Soome president Tarja Halonen kinnitas Brüsselis, et Soome ei hakka eelseisval Euroopa Liidu tippkohtumisel tekitama probleeme uue laenu andmiseks Kreekale. Nato kinnitas. Jeans jätkab Liibüa-missiooni seni, kuni vaja. Hispaania ja Venemaa teatasid, et tunnustavad Liibüa mässuliste rahvusliku üleminekunõukogu Liibüa rahva seadusliku esindajana. Kui maailmas räägitakse. Eesti kiirest arengust nimetatakse tihti meie e-riiki ja ID-kaardisüsteemi. See on üks põhjus, miks Eestis peab aastakonverentsi Euroopa identiteedi ja turvalisuse ühendus Tallinnas alates tänasest näha Saša Pepeediajevi lavastust tantsiv torne, mis ühendab tantsu füüsilise teatri ja muusikalavastus on sündinud Soome, Venemaa, Eesti ja Ameerika artistide koostöös. Ja ilmast, kuum ning sajuta ilm püsib, öösel on sooja 14 kuni 19, homme päeval 22 kuni 30 kraadi. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo esitas täna Tallinna tehnikaülikooli arengukonverentsil kõrgharidusreformi lähtealused. Ülevaate teeb Riina Eentalu. Minister Jaak Aaviksoo leidis, et Eesti kõrgharidus vajab reformi, millel on kolm komponenti. Efektiivsus, motivatsioon ja õiglusminister pakkus aruteluks lahendusi. Tasuta kõrgharidus, ülikoolide uus rahastamissüsteem, üliõpilaste vajaduspõhine toetussüsteem ülikoolides kaotatakse õppekohtade jaotus riigieelarvelistest riigieelarve välisteks, kõik ülikooli vastu võetud üliõpilased on võrdsed. Ülikooli vastuvõtu arvu suurendatakse vastavalt ülikooli toimub ülikooli poolt korraldatava sisseastumiseksami alusel. Täisajalised ja tulemuslikud õpingud riigikeelsetel õppekavadel on kõigile üliõpilastele, sealhulgas välismaalastele tasuta täisajalised tulemuslikud õpingud tähendab õppekava täitmist täies mahus igal õppesemestril. Ajaliste õpingute eest, samuti täisajaliste õpingute mittetulemuslikul täitmisel on ülikoolil õigus aga mitte kohustus nõuda osalist õppemaksu kuni riigi poolt kehtestatud ülemmäärani. Erakoolides toimuva õppe eest tasumine toimub erakooli poolt kehtestatud alustel ja korras. Ülikoolide ülal halb pidamine riigieelarvest toimub kolmeaastaste perspektiiviga iga-aastaselt uuendatavate tulemuslepingute alusel. Rahastamise määr seatakse selgesse sõltuvusse õppetöö kvaliteedist ja tulemuslikkusest. Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem juurutatakse hiljemalt alates 2015.-st aastast, otsides võimalusi selle varasemaks käivitamiseks. Õppetoetustele lisanduvad stipendiumid parimatele, samuti prioriteetsetel erialadel õppijaile. Õppelaenude süsteem säilib. Uus korraldus hakkaks kehtima 2012. aasta vastuvõtust ja alates 2013.-st aastast toimuks ülikoolide rahastamine tulemuslepingute alusel. Paneeldiskussiooni ajal avaldas reformiplaanide kohta arvamust Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, kes muuhulgas ütles, et muutuvas ajas väga jäigad süsteemid ei tööta. Aga rahaste toetustest. Minister Aaviksoo tahab meilt ära võtta 1,4 miljardit Eesti krooni ja tudengitele anda. Mina panen siia teise rahakoti veel kõrvale, kus on 1,5 miljardit Eesti krooni, see on see raha, mis on tegelikult ülikoolidel saamata jäänud. Sellesama kõrgharidusstrateegia rakenduskava plaanist võivad olla väga pahatahtlikke selle Taani kohta, mida ka minister on välja käinud, siis võib öelda, et tegelikult on tegemist osalise õppemaksuga ja need, kes on väga tublid, need lihtsalt saavad Lenini stipendiumi. Ehk siis teisisõnu on vabastatud õppemaksust. Tallinna linnavalitsus otsustas saata volikokku heakskiitmiseks eelnõu, millega vabastatakse suur osa Tallinna koduomanike järgmisest aastast. Maamaksust lähemalt räägib Indrek Kiisler. Eelnõu näeb ette vabastada pealinlaste kodualune maa maamaksust alates järgmisest aastast kuni 1500 ruutmeetri ulatuses. Juhul aga, kui elamukrunt on suurem, siis tuleb maksta maamaksu praegusest rohkem. Koefitsient tõuseb ühe koma viielt protsendilt kahe koma viiele. Sama kõrgele kasvab ka ärimaamaksumäär. Abilinnapea Eha Võrk ütles, et otsus tehti tallinlaste aitamiseks. Elukallidus Eestis on väga kõrge, inimesed on hädas, et toidukorv on kallis. Soojuse eest tuleb palju maksta, eks ta. Ning see oli ajend, miks Tallinna linn otsustas vabastada maamaksust juba järgmisel aastal. Maamaksust on vabastatud kodu omanik rahvastikuregistris oleva niinimetatud sissekirjutuse järgi. Riigikogu menetluses oleva koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eestvedaja Urmas Reinsalu teatas, et linnapea Edgar Savisaar andis loobumisvõidu Savisaare varasem retoorikat. Maaomanikud on rikkad ja peavadki maksma nüüd ümber lükatud, väitis Reinsalu. Ka Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles, et Reformierakond tervitab maamaksu kaotamist, kuid ei saa kuidagi olla nõus ärimaamaksu tõstmisega. See on äärmiselt kahetsusväärne, et seesama eelnõuga nüüd vimm sirutab ettevõtja taskusse, ta on otsustanud ärimaamaksumäära tõsta, et teatavasti ju tegelikult on riigikogus arutlusel eelnõu, mis puudutab üle Pilistmaamaksuvabastust koduomanike puhul ja ühtlasi sellesama eelnõu, aga plaanis välja töötada mehhanism, kuidas maamaksust raamatut tulu omavalitsustele kompenseerida. Et antud juhul Tallinna puhul tegelikult ärimaa maamaksu tõstmine ei ole vajalik. Miks peab aga iga maaomanik, näiteks korteriomanik esitama eraldi avalduse maksuvabastuse saamiseks? See on koormav inimestele son koormav. Linnavalitsusalas on kulukas töömahukas, neid avaldusi vastu võtta ja menetleda. Meil on endal hea andmebaas, kus on näha, kus koha pealt hakkab see 1500 ruutmeetrit üle minema. Oleksime võimelised ise seda tegema, ent seadus paraku nõuab. Avaldus tuleb esitada. Avaldusi hakatakse vastu võtma alates esimesest septembrist, täpsema korra töötab välja linnavalitsus eraldi määrusega. Sama teema oli kõne all ka täna riigikogu infotunnis. Peaminister Andrus Ansip kinnitas seal, et Tallinna otsus ei mõjuta vastava seaduseelnõu menetlemist Riigikogus. See, et Tallinna. Nüüd otsustas kaotada maa maksa 1500-lt ruutmeetrilt kodualuselt maalt, see on igati tervitatav. Kuid ma olen kuulnud, et on juba otsustatud kompenseerida saamata jäänud tulus ärimaa kõrgema maksustamisega. Selleks puudub vähimgi vabadus, sest et koalitsioon on kokku leppinud selles, et kohalikele omavalitsustele saamata jääv tulu kompenseeritakse riigi eel. Minu isiklik seisukoht on selline, et kompenseerida tuleks kohalikele omavalitsustele saamata jäänud tulu, suurendades kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksu osa ja kui praegu siis fiksiklikult tuludest kohalikele omavalitsustele läheb 11,4 protsenti, siis tulevikus võiks olla 11,720, aga eesmärk on kogu saamata jäänud tulu ehk siis 16,6 miljonit eurot summa summaarum kohalikele omavalitsustele kompenseerida. Tartu linnavalitsuse sisekontroll avastas seoses aprillis avalikuks tulnud niinimetatud kinkekaardiafääriga, et lisaks haridusosakonna juhile ja finantsistid rikkusid finantsdistsipliiniga kolm kooli direktorit. Abilinnapea Tiia Teppan tegi kahele neist ettepaneku ametist lahkuda. Mirko ojakivilt kuulete lähemalt. Kohtumise ajendiks oli äsja valminud linnavalitsuse sisekontrolliraport, milles selgus, et kolmes koolis on kas teadlikult või juhuslikult kaasa mängitud mängus, mille pärast on kaitsepolitsei ja prokuratuuri uurijate pihtide vahele sattunud endine Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juht Boris Goldmann ja sama osakonna endine finantsiste Irinab Tiia Teppani sõnul on kahes koolis endiselt ametis finantsdistsipliini rikkumise ajal ametis olnud direktor kolmandas koolis vahetuskoolijuht mõne aja eest. Seega tegi Teppan kahele direktorile ettepaneku, et kui nad näevad endal toimunus vastutust, siis võiks nad omal soovil töölt lahkuda. Minule toodi andmed kolme kooli kohta, kellega pidasime vajalikuks koos sisekontrolliteenistusega vestlused läbi pidada. Momendil ei ole sisekontrolli teenistus mulle rohkem midagi edastanud. Kuigi Teppan ise nimesid nimetada ei soovi, on ajakirjandusest läbi käinud Tartu kommertsgümnaasiumi direktor Priit Hänni ja kivilinna gümnaasiumi juhi Ants Sergi nimi. Hänni esitas eile omal soovil lahkumisavalduse. Sirkaga soovib, et linnavalitsus edastaks talle kirjalikult need etteheited, mida sisekontroll tuvastas. Väidetavalt heidetakse Sergile ette ühe koolituse ja kontoripaberi tellimist Irina abiga seotud ettevõttest. Omaette küsimus on selles, kas koolijuhtidel oli teada, mis firmadega nad tehinguid teevad ja kas selle omanike ringis on ka linnavalitsuses tööl olevaid isikuid. Tiia Teppan. Direktor peab olema ju veendud tehingute korrektsusest õiguses, aga kui on juba teemad sellised, et arve on edastatud ühe teenuse saamiseks, sisu on võib-olla hoopis teine. Kui ma täiesti usaldan, minu kätte jõudnud ja sisekontrolliteenistuse informatsiooni. Kolmas kool, milles revidendid probleeme leidsid, on Annelinna gümnaasium, ent seal on hiljuti juba direktor vahetunud. Prokuratuurist kinnitati rahvusringhäälingule, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus pole lisaks kahele Tartu linnavalitsuse haridusosakonna endisele töötajale kahtlustusi esitatud. Seaduse kohaselt on väiksemaid finantsdistsipliini rikkumisi võimalik karistada ka väärteoraames. Priit Hänni jäi täna tabamatuks. Antserk teatas, et tema arvates on teemat veel liiga vara kommenteerida. Mirko Ojakivi Tartu. Soome president Tarja Halonen kinnitas Brüsselis, et Soome ei hakka eelseisval Euroopa Liidu tippkohtumise probleeme tekitama, kui kõne alla tuleb uus laen Kreekale. Euroopa liidus on jälgitud pingsalt valitsuskõnelusi arutatud, kas Soome seni usaldusväärne Euroopa poliitika on muutunud. President Halonen kinnitas kohtumisel Euroopa Liidu presidendi Herman varropeiga, et märkimisena selget muutust pole toimunud ja avaldas veendumust, et Soome lähtub tippkohtumisel siiski pragmaatikast. Samas aga valitsusliidu moodustamise kõnelused Soomes on olnud väga keerulised ja uue valitsuse Euroopa poliitikat on raske ennustada, sest et läbirääkimisi peetakse ka äärmuslike konservatiivide ka, nagu näiteks populistlikud Perussuomalais sed. Halonen väljendas täna muret Cavenivate koalitsioonikõneluste pärast. Haloneni sõnul on need riigi mainet rahvusvaheliselt kahjustanud ja mitu Soome-visiiti on tulnud edasi lükata. Euroopa parlament kiitis heaks Bulgaaria Maria Rumeenia ühe inimese Schengeni viisavaba ruumiga. Hindamisaruanded näitavad, et need riigid täidavad vajalikke tingimusi küllaga, loovad parlamendi liikmed parlamenti, teavitataks Bulgaaria, Türgi Kreeka piirkonnas rakendatavatest meetmetest nõndaks reageerida järsult suurenevale sisserännusurvele. Parlamendi hinnang saadetakse edasi Euroopa Liidu siseministritele, kes kogunevad homme Luksemburgis. Liibüa liidrile Muammar Gaddafi lõbustavad üksuse tungisid täna edasi Lääne-Liibüas asuva ja valitsusvastaste käesoleva, mis ratta rinna peale. Mässuliste teatel rünnatakse linna praegu suurtükitulega. Surm on saanud kümmekond mässulist. NATO lubas, et jääb Liibüasse nii kauaks ja eraldab vajalikud vahendid Muammar Gaddafi vastaseks sõjalises kampaaniaks. Alliansi kaitseministrid ütlesid pärast Brüsselis peetud töölõunat, et soovivad kindlasti jätkata operatsiooni Liibüa rahva kaitseks. Ühtlasi kutsus NATO oma liikmesmaid operatsiooni rohkem panustama. Hispaania ja Venemaa teatasid täna, et tunnustavad Liibüa mässajate rahvusliku üleminekunõukogu, Liibüa rahva ainsa legitiimse esindajana. Lisaks Hispaaniale ole on neid tunnustanud Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Jordaania, Katar, Malta ja Gambia. Hiina kindralstaabi ülem kinnitas, et Hiina ehitab oma esimest lennukikandjat. Tegemist on 1900 kaheksakümnendatel aastatel nõukogude armees pooleli jäänud laevaga, mille hiinlased neid ümber ehitasid 300 meetri pikkuse laeva ehitada. Peamine on üks Hiina halvemini hoitud saladusi. Samas ei öelnud kindral, millal lennukikandja valmis saada. Kui turvaline on elektrooniline ID-kaart ja miks see mujal maailmas sellisel moel kasutusel pole, nagu Eestis seda uuris Tallinnas peetaval rahvusvahelisel konverentsil Ivar Soopan. Eesti edulugu interneti- või mobiilipõhiste isikutuvastussüsteemide loomisel on teada edu taga pole ka ainult mulje reaalne lugu, mis paistab Eesti piirest väljapoole. Täna ja homme peetakse Tallinnas identiteedi ja turvalisuse ühenduse aastakonverentsi, kus maailma tuntud firmade esindajad nuputavad, kuidas elektroonilist mobiilset isikutuvastust arendada, võtta siis paljuski eeskujuks Eesti. Küsisin konverentsijuhilt David kuudmanilt, miks on Eestimaailmas ID-kaardi kasutamises veel üksi, miks meil on e-valimised ja e-suhtluskodanik kuningriigi vahel, kui teised riigid pole sellega kaasa tulnud? Estonia häbi, Apetchnesidentsisena. Chain, pääs poots, Tiidalast ägeid. Eestil on olnud võimalus muutuda, ütleb Goodman. Muutused tulid viimase kümnendi jooksul koos uute passide kasutuselevõtuga. Kuusmanni sõnul on Eestil aidanud läheneda just noorte inimeste energia noortel ostuees. Selline hirm on paljudes Lääne-Euroopa riikides näiteks Suurbritannias, kuudmanni kodumaal on ID-kaardi kasutamise suhtes palju eelarvamusi. Kui aga vaadata tulevikku, milline järgmine riik Euroopas, mis julgeb sama otsustavalt ID-kaardi ja mobiil-ID kasutusele võtta nagu Eesti seda on teinud. Kudmanni hinnangul on üks selliseid riike kindlasti Soome või mõni teine Skandinaavia riik. Samuti töötavad selle nimel Austria, Itaalia ning Belgia. Selleks, et sama teha Suurbritannias läheb aga kümneid aastaid. Goodmani sõnul ei pea teised riigid Eesti ID süsteemi kopeerima, vaid sellest õppima. Eesti e-valimisi on kritiseerinud Keskerakond ning nimetanud neid ebaturvaliseks, sest valitakse ID-kaart kasutades. Küsisin eksperdilt maailma juhtiva tarkvara tootja Microsoft ja nimelt Tallinnas esinenud Ronny Johnsonilt. Kui turvaline on meie ID-kaardi süsteem? Täitsa tubli arst ei peaks selle pärast muretsema, see meistriteos ütleb bioons. Tallinnas toimus täna konverentsi erinevus rikastab Uku toom käis vaatamas, millest räägitakse. Konverents, kus oli kohal hulk väliskülalisi, keskendus seekord lesbide, geide, bi, transseksuaalide õigustele ja olukorrale Eestis. Aruteludes kõlasid väga tihti terminit sallivus ja sallimatus, erinevus, tolerantsus, samuti tõdemus, et mustvalge maailm on minevik. Pärast konverentsi esimest plokki ajasin vaheajamelus juttu meie soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepper iga. Üks asi on see, et see argument, et meil ei ole avalikkuses sellist valmisolekut võtta vastu näiteks siis seda sooneutraalset abielusätet lubada kõigil olenemata sellest, kas samasoolised paarid või ükskõik millise seksuaalse identiteediga inimesed abielluda, et selleks on siis põhiargument, kasutatakse avalikkus ei ole valmis ja ma arvan, et see ei ole üldsegi asjakohane argument, et kui paljude teiste seaduste puhul siis ikkagi seadusandja küsib endalt, et kas avalikkus üleüldiselt on selle seaduse valmis, olgu ta käibemaksu tõstmine, olgu ta uue, töölepinguseaduse vastuvõtmine Rääkisin ka seadusandjatega Riigikogu liige Tõnis Kõiv Reformierakonnast leiab samuti, et seadust on vaja täiendada. Reformierakonna üldine positsioon ongi ju pigem selline, et vajalikud õiguslikud raamistikud samasooliste kooselu nüansside katmiseks, mis täna on katmata, mida täna ei ole võimalik tsiviilõiguslikele lepingutega reguleerida, et see tühimik on mõistlik täita, aga noh, ärme nimeta seda abieluks abieluks, me peame ikkagi mehe ja naise vahelist suhet. Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestor nendib, et tema arvates ühiskond petab ennast, kui teeb näo, et mitmed probleemid puuduvad ja siin ei puutu asjasse, kas koos elavad eri või samasoolised paarid. Ühiskond võiks võtta maailma nii, nagu ta on rahulikult, täna on ju olukord selline, et ühtpidi traditsioonide ja muude mõjude alusel ka meie, perekonnaseadus räägib abielu kui mehe ja naise vahelises suhtes aga samal ajal on ka Eestis väga palju mehi, naisi, kes ei ole pidanud vajalikuks näiteks riigivõimu ees oma jah-sõna ütelda. Nad elavad koos, nad on tegelikult abielus, kasvatavad lapsi. Kahjuks võib nende kooselu samamoodi vussi minna kui nendel, kes siis on perekonnaseaduse mõistes abiellunud. Tekibki üks lihtne küsimus, et kas me neid inimesi tahame aidata oma keerukaks muutunud elus probleeme lahendada või mitte? Tallinnas Kultuurikatlas saab alates tänasest neljal õhtul näha Saša Beljajeva tantsuetendust tantsiv torn. See on kultuuripealinnade, Turu ja Tallinna koostööprojekte, mis turus esietendus. 14. aprillil jätkab Riina Eentalu. Turu 100. Pepeljajevi lavastus pea segi nii kriitikutelt kui ka vaatajatel. Tantsiv tarn ühendab tantsu füüsilise teatri ja muusika, pannes 20 esinejat ohtu trotsides pürgima kõrgusse 10 meetri kõrguse torni. See torn võimaldab lavastada mitmetasandilise liikumise, ütles Saša Beljajev. Torn ise kehastab inimhinge ja vaimupüüdlusi kõrguste poole kuid sealt võib leida ka Paabeli torni, mis sümboliseerib üksteise mittemõistmist. Teisipidi seostab Beljajev Dorne'i spiraalse liikumise meie geneetilise koodiga DNAga mis ka spiraal, mis on nagu lõpmatu redel, mis jutustab meist kõike laval või siis tornis on 20 esinejat, aga on ka tuld ja vett ja koletisi. Lavastus täis energiat, loovust, aga eelkõige unistusi, kirjutavad. Kes on näinud, annavad soovituse ei pea püüdma kõigest hingest mõista vaid peab laskma end etendusest viia. Lavastuses osalevad toru gringo, balleti Saša Beljajev ja oma trupp aparaatust siia Moskvast, aga ka muusikud Peterburist ja Tallinnast on Von Krahli teatri näitleja Riina Maidre. Muusika on loonud Ülo Krigul. Torni ehitas arhitekt Pavel Beljajev, kes on Saša Pepeljaide poeg. Beljajev seovad Eestiga mitmed loomingulised tööd ja nüüdki, kui aurinko palettidega. Talle ettepaneku lavastada pidas Beljajev loomulikuks teha seda koostöös Tallinnaga. Tantsiv tarn Kultuurikatlas tänasest laupäevani. Jäänud on rääkida veel ilmast. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 19 kraadi. Homne päev on päikesepaisteline, sajuta idatuule kiirus neli kuni 10 ja puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Päeval on sooja 25 kuni 30 kraadi, tuulele avatud rannikul aga kohati 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18301 kuulmiseni.