Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 10.-st juunist. Mina olen Mall Mälberg. Geneetika ja biomeditsiini areng pole olnud nii kiire kui unistati. Samas on biomeditsiini areng olnud siiski piisav, et inimkond märkaks. Nii räägiti täna Tartus alanud rahvusvahelisel geenifoorumil. Kommunistliku identiteedi mõju tänapäeval on endiselt suur, aga seda ei saa muuta vihkamise objektiks, leiab ajaloolane Mart Laar. Tallinnas toimus rahvusvaheline konverents kommunistliku identiteedi kujundamise ajaloost. Tartu ringkonnakohus vähendas täna aktsiaseltsi Werol tehased endise juhi Erki Aaviku süükoormat ning asend asendas tema osalise reaalse vangistuse täielikult tingimisi vanglakaristusega. Saksa rahva tervishoiu instituudi teatel on surmav kooli bakter pärit uha idudelt. Riigis tühistati toore kurgi, tomati ja lehtsalatisöömise hoiatus. Eestisse pole tervisele kahjulikke idusid toodud, kinnitab toidu- ja veterinaaramet. Venemaa lubast tühistada lähipäevadel impordikeelu Euroopa Liiduga köögiviljadele. Vaatlejad peavad Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise tulemusi tagasihoidlik, eks räägitakse ka sellest, kas sellistel kohtumistel on üldse mõtet. Soome peaministrikandidaat, kogemuse juhti Jyrki Katainen alustab läbirääkimisi Kuueparteilise valitsuse moodustamiseks. Perussoo Malaisia jäävad kõnelustelt eemale. Noblessneri Valukojas esietendub täna Timo Steineri ooper kaks pead. Nargen festivali raames saab seda näha kuulda vaid täna, homme ja ülehomme. Rakvere rahvaaias õhtul esietendub LUGU Noor-Eesti viib vaataja aastasse 1917, kui rühm eesti kirjanikke taastasamani Mil samanimelise kirjandusühenduse. Päästeamet kuulutas välja suure tuleohuga aja, mis tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine. Eeloleval ööl on meil kuiv ilm, sooja on 12 kuni 17 kraadi. Päeval on kergelt pilves, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Sooja tuleb 24 kuni 28, tuulepealsel rannikul 17 kuni 22 kraadi. Akadeemik Richard Villemsi arvates pole mõtet inimestes luua illusioone ühele inimesele keskenduvat personaalmeditsiinist. Pigem tuleb rääkida grupipõhistest, ravimitest ja gruppidele keskenduvast meditsiinist. See oligi täna kõne all geenifoorumil. Tartus jätkab Mirko ojakivi. Tartus täna alanud 11. geenifoorumil keskendutakse komplekshaiguste geneetikale, haiguste diagnostika-le, personaalsetele, ravimitele, personaalsele meditsiinile ja ka sellele, kuidas eluviisid mõjutavad eluajal inimese geene. Lihtsamalt öeldes murravad teadlased pead selle üle, kuidas haigusi ennetada, avastada ja vajadusel tänasest täpsemalt ravida. Aastaid on räägitud personaalmeditsiinist ja personaalsetest ravimitest. Sel teemal pidas geenifoorumil pea ettekande tänaga professor David kaks Ameerika Ühendriikidest koks ja Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems on seisukohal, et pole mõtet luua inimestes illusioone ühele persoonile keskendumist meditsiinist. Pigem liigub meditsiin siiski grupi meditsiini suunas või siis personaalse meditsiini poole. Akadeemik Villems. Personaalse meditsiinitermin on kuidagi liiga teravalt seotud ühe inimesega ühte inimest seitsmest miljardist inimesest, kes praegu elavad, identifitseerib rida kui nii-öelda erandlikku. No see ei tööta reaalsuses. Aga leida alamgruppe küllalt kitsaid alamgruppe, kus teatav geneetiline ülesehitusgrupis on ülid teravaefektiga mingisuguse ravimi toimele, mitte toimele või hoopis hoopis kahjuliku toime, mis on väga tähtis muidugi. Villemsi sõnul edeneb geneetika ühes biomeditsiiniga samm-sammult õiges suunas. Et elu on näidanud, et nii lihtsaid ja kiireid arenguid nagu viie-kuue aasta eest loodeti, oodati toimunud ligi 20 maailmatasemel ettekande season Tartu geenifoorumil ka kahe eestlase ettekanne. Ühe ettekande teeb bioinformaatika professor Jaak Vilo. Rahvusringhäälingule antud intervjuus rääkis Vilo, et tegelikkuses on niinimetatud personaalmeditsiinivõti suuresti selles, kuidas suudetakse andmeid analüüsida. Teisisõnu on juba täna näiteks Tartu Ülikooli geenivaramus olemas küllalt andmeid ja seal on olemas ka vastused. Paraku võtab inimkonnal vastuseni jõudmine aga aega. Jaak Vilo. Võib ette kujutada niimoodi, et meil aru saamaks sellest, et mismoodi inimene tegelikult nagu töötab ja läheb ikka aastasadu. Me oleme väga kaugel sellest, aga teatud niisugune esimene suur pilt on olemas, sest noh, seesama inimese genoom on alles 10 aastat nagu esimest korda enam-vähem nagu selgitatud, enam-vähem me teame, missugune ta välja näeb. Lähiperspektiivis muidugi viie aasta sees ei tule ilmselt väga suuri läbimurdeid, aga paarikümneaastane perspektiiv on ikkagi väga muljetavaldav. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinnas Nordic hotellis peeti täna rahvusvahelist konverentsi kommunistliku identiteedi kujundamise ajaloost. Uku toom käis kohal. Mart Laar juhtis täna ühte debatti teemal, millised on siis selle nõukogude aja uue inimese kasvatamise tagajärjed ja mõjud tänapäeval. Mulle küll tunduvad üsna mitmed probleemid, mida me peame kuidagi kaasaja tekkinuks või praegu tekkinud, tegelikult käivad meiega samas minevikust kaasas. Mart Laar nendib, et ajaloole lähenemine on alati subjektiivne. Samas subjektiivse lähenemise paratamatult ei saa tuletada seda, et me peaksime ajalugu muutma, siis vihkamise objektiks või ajaloos toimunud vihkamisobjektiks, sest et kanda neid sündmusi üks-üheselt kaasaega üle, süüdistada kedagi kaasaja selle sest mis on minevikus toimunud, on küll tegevus, millest tuleb üle saada. Teiselt poolt on jälle oluline, aga ka jõuda selleni, et me tunnustame seda, mis on minevikus toimunud ja üritame sellest ühel või teisel viisil õppida ja aru saada vaid tänapäeva probleeme. Juuri, kaaslased samast minevikust, mis on toimunud jälle, mitte selleks, et kellelegi näpuga näidata, aga selleks, et õlitada, kaasajal paremini endaga hakkama saada. Osalejaid konverentsil Põhjamaadest, Rumeeniast, Poolast, Lätist, Ukrainast. Meelis Maripuu Eesti mälu Instituudist peab huvitavaks just võimalust võrrelda meie identiteedi kujundamist Nõukogude perioodil arusaamist ajaloost ja mõju tänapäevale endise idabloki riikidega. Ja siin on probleemid üsnagi erinevad. Kui me mõtleme, meil kõigil on mingisugune kommunistlik minevik või, või see, mida me endaga kaasas kanname, ehk siis erinevus tuleb sellest, et meie jaoks oli see kommunistlik süsteem ikkagi võõra riigivõim, mis meile endale siin medel okupeerimine, kelle võimul pidime elama. Aga me võtame Ida-Euroopa riigid siis nende jaoks olid ikkagi nende oma riik ja nendele on see pärand tänasel Päeval tunduvalt raskem kanda, sest see oli see, mida nad iseenda rahvaga tegid seda tagantjärgi hukka mõista. Hukka mõistetakse aga palju raskem on seal leida sellist ühiskonnas, seda võib-olla ka konsensus, et mis oli halb ja kui halb halb oli, et et meie jaoks on üks, null, kus me tõmbame joone vahel, et ennem seda ja meie riiki sisuliselt ei olnud, see oli võõras võim. See kõik oli halb ja meil oli sellega suhteliselt vähe pistmist. Tartu ringkonnakohus vähendas täna aktsiaseltsi Werol tehased endise juhi Erki Aaviku süükoormat ning asendas tema osaliselt reaalse vangistuse täielikult tingimisi vanglakaristusega. Kohus mõistis Aaviku õigeks omastamises, mis süüdistuse järgi seisnes 2003. aastal Werolile kahe miljoni krooni suuruse kahju tekitamises. Ringkonnakohus muutis kaavikule mõistetud karistust ning mõistis talle uue otsusega tingimisi kolmeaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille jooksul ta peab alluma kriminaalhoolduse kontroll nõuetele. Ringkonnakohus tühistas ka Weroli endise juhatuse liikme Elmo ainsa õigeksmõistmise seisundi ärakasutamise läbi veralile suure varalise kahju tekitamises. Ringkonnakohus tunnistas Ainsousele süüdi ning määras talle tingimisi kaheaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga. Jätkame päevaga ja välissõnumitega. Tõnu Karjatse. Saksamaa rahvatervishoiu instituut teatas, et on tuvastanud 30 inimese elu nõudnud surmava kolibakteriallikana idud. Robert Kochi instituudi direktor Reinhard Burger kinnitas pressikonverentsile. Konkreetsed idusid söönud inimesed on saanud üheksa korda suurema tõend näosusega, eluohtliku mürgistuse, kui teised laias valikus idusid. Tootefarm asub Alam-Saksimaal, piinen püttelis. Ühtlasi tühistas Saksamaa kolibakteri leviku hirmus antud toore kurgi, tomati ja lehtsalatisöömise hoiatuse. Meie veterinaar ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda kinnitas, et ohtliku kolibaktereid kandvaid idusid pole Eestisse jõudnud, sest neid polegi Saksamaalt välja viidud. Uurimine pole aga veel lõpetatud, kinnitas valda. Ta ütles, et Eesti elanikkond pole ohus olnudki, kuna haigestumispuhang ja selle põhjused on ilmselgelt piiratud Saksamaa teatud piirkonnaga. Soome peaministrikandidaat, Koonderakonna ehk Kokoomuse esimees Jyrki Katainen alustab läbirääkimisi Kuueparteilise valitsuse moodustamiseks. Sinna kuulub ka Vasakliit. Aga välja jäävad Perussuomalais, kellega ei jõutud eile peetud kõnelustel üksmeelele. Võlgades vaevlevad Euroopa riikide toetamises. Seega jätkavad kõnelusi kõigi eelmisse valitsuskoalitsiooni kuulunud parteid. Koonderakond ehk kogumus, sotsiaaldemokraadid vasakliit, rohelised Rootsi Rahvapartei Kristlikud Demokraadid. Euroopa Komisjon sulgeb Horvaatia liitumiskõneluste viimased neli peatükki, mis tähendab, et Horvaatia saab Euroopa Liiduga ühineda 2013. aasta juulist. Horvaatia pidanud liitumiskõnelusi kuus aastat, viies liidu nõuetega kohanemiseks läbi poliitilised, ühiskondlikud, majandus- ja kohtureformid. Järgmisena peavad Horvaatia liitumise heaks kiitma Euroopa Liidu liidrid. Horvaatia korraldab liitumise üle ka veel rahvahääletuse. Kodanikud on seni suhtunud liitumisse üsna leigelt. Moskvas lasti maha Vene relvajõudude ekspolkovnik Juri Budaanov, kes sai kuulsaks noore tšetšeenitari Elsa kungaajeva röövimise ja tapmisega. Pikalt veninud kohtuprotsessil määrati Budaanoveli karistuseks 10 aastane vangistus, aga ta vabanes ennetähtaegselt kaks aastat tagasi. Budaanovi süüdimõistmine oli esimene kord, kus kõrge Vene ohvitser sai karistuse Tšetšeenia sõjas toime pandud kuriteo eest. See on muutunud ka Vene vägede poolt Tšetšeenias toime pandud inimõiguserikkumiste sümboliks. Rahvuslaste silmis Budanovi jäänud aga endiselt kangelaseks. Moskva võimud karmistas turvameetmeid maneeži väljakul. Venemaa lubas tühistada lähipäevadel impordikeelu Euroopa Liidu köögiviljadele. Nižni Novgorodis lõppenud tippkohtumisel lubati ühtlasi pingutada selles suunas, et Venemaa pääseks juba sel aastal maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. Samuti lubati edasi liikuda viisareziimi lihtsustamisega. Krister Paris räägib Nižni Novgorodis lähemalt. Kui poleks köögivilju ja kolibakterid, olnuks raske leida teemat, mida tõsta tippkohtumisele etteotsa. Nüüd aga vaatas probleem vastu otse riigijuhtide taldrikult. Täna kinnitas Venemaa president Dmitri Medvedjev. Kuigi need olid tomatid, kusjuures erinevat sorti kuskohast me ei tea. Elame-näeme. Tippkohtumise peamisi edusammuna lubas Moskva euroliidu köögiviljade impordikeelu tühistada. Kusjuures nagu märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso siis seda juba õige pea. Hülgeeel Euroopa Liidu köögiviljadele tühistatakse ning Euroopa komisjon paneb paika sertifitseerimissüsteemi nende ohutuse tagamiseks Euroopa komisjonis. Venemaa lepib kokku selle süsteemi tingimustes ja me loodame saada vastava sertifikaadi Venemaale kas täna või homme. Varem hoiatas Euroopa Liit, et impordikeeld seab ohtu Venemaa soovi ühineda maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO. Venemaa president Dmitri Medvedjev märkis täna, et Moskva kannatus taoliste takistuste pärast hakkab katkema. Me püüame WTO teemadel rääkida oma partneritega juba 17 aastat ja see on tõeliselt üle visanud. Tõepoolest, me loodame igal aastal need läbirääkimised lõpetada kinnitatiga lubadust leevendada viisarezhiimi midagi konkreetsemat kumata. Lubati, et võib-olla juulis lepitakse kokku täpsematest plaanides juba mitmest tagasihoidlik tulemus, paneb küsima, kas on üldse taoliste tippkohtumiste läbiviimisele mõtet. Ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Luciano ütleb, et muidugi mitte. Aga me näeme taolist show'd iga poole aasta tagant ka edaspidi. Sisu puudumine kohtumistel on rutiinne, aga teadlane nende lõpetamisest oleks juba demarš. Selleks pole keegi valmis, see pole kellelegi vajalik, seepärast praegune formaat ka jätkub. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris Nižni Novgorod. Täna õhtul kell üheksa Rakvere rahvaaias esietendub LUGU Noor-Eesti viib vaataja aastasse 1917, kui rühm eesti kirjanikke tahab taastada kirjandus õenduse Noor-Eesti Kairi Kruusi, Jan Rahmani jäävas molbergi loo on dramatiseerinud Paju ja lavastanud Jaanus Rohumaa. Ago Gaškov käis teatris. Johannes Semper tahab 1900 seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni suvel taastada tosin aastat tagasi tegutsenud rühmituse Noor-Eestit. Ta on kutsunud ühte tallu Hendrik Visnapuu, August Gailiti, Artur Hatsoni Watsoniga koos tuleb Marie Under ning Soomest saabub tagasi Friedebert Tuglas. Ka kunstnik Ants Laikmaa on kohal, on ootusärevust. Sõjakümnendate revolutsiooni on maagiline eesti saun. Selles talus sünnib rühmitus, mida lavastaja Jaanus Rohumaa peab eesti kirjanduses väga oluliseks. 1917 valitses paras kaos, terves Euroopas valitses kaos, käis Veliks esimene ilmasõda nende revolutsioonilisest tollel hetkel seisneski selles, et nemad otsustasid luua hoopis ilu ja poeesiat selle vastukaaluks ja selle kaudu maailma siis muuta ja paremaks teha see mind paeluski selle materjali puhul töötama hakates, et me oleme revolutsiooni harjunud käsitlema kui millegi sellisena, mis lõhub, aga Siuru puhul me saame rääkida millestki sellisest, mille käigus loodi midagi täiesti uut. Nendel on selline pikk ja igavikuline väärtus. Ma arvan, et nii mõnigi luuletus, mis 100 aastat tagasisides eurooplaste poolt kirjutati või tänases päevas anda meile tuge ja jõudu uute asjade tegemiseks sellel augustil saab 20 aastat sellest, kui Eesti on taasiseseisvunud ja eks me peame tagasi vaatama, mis me siis on aasta jooksul teinud oleme, et me oleme kindlasti saanud rahaliselt palju rikkamaks ja väga palju hääd loomingut on loodud selle aja jooksul, aga ma arvan, et kunsti ja kirjanduse positsioon, ta võiks olla vähem tugevam ja ta hääl võiks olla ühiskonnas tugevamast. Kui räägime rahvuslikust rikkusest, siis me kipume rääkima rohkem maistest asjadest, kas siis on see põlevkivimets, mis on ka iseenesest toredad asjad, aga nad saavad otsa, võime kulutama nad ära, aga looming või see, mida meie inimesed luua, saavad seda. Me saame lõputult juurde teha ja seda rikkust me peaksime kasvad suurendama. Etenduse keskne kuju on Marie Under, miks sellest räägib dramaturg Siret Paju? On ta rist, sai euro, president, nagu teises vaatuses on näha, siis tänu sellele saigi Siuru selliseks, nagu ta oli. Tollal oli selline aeg, kus naised tulid kirjandusse kunstimuusikas, ma arvan, et nad hakkasid vaikselt tulema, aga ega see mingi mainstream sellel ajal küll ei olnud, aga under. Ta oli nii eriline. Nii revolutsiooniline, enne teda oli Anna Haava ja mõned veel, aga see, mida Under tegi, oli ikka täiesti uus ja absoluutselt julge. Noblessneri valukojas esietendub täna õhtul Timo Steineri ooper kaks pead. Lavastas Mart Koldits, dirigeerib Tõnu Kaljuste operon osa Nargen festivali programmist. Nargen festivali üks missioon ongi anda ruumi eesti heliloojate loomingule. Riina Eentalu oli ooperi läbimängul. Nii algab temast Einer Job Berg, kaks pead vaataja ees, ekraanil toimub tohutu muutumine inimesest. Koeraks hakkab kõhe. Aga lugu põhinebki teadlasel, kes siirdas ühe koera pea ja käpad teisele koerale kes lõi niisuguseid kaks päiseid olendeid mitukümmend, eesmärgiga jõuda südame siirdamiseni. Mihkel, tal ei õnnestunud. Kuidas see kõik heliloojat intrigeeris? Timo Steiner? Peale lood intrigeeris selline materjal, kus on kaks eraldiseisvat persooni nagu kaks pead oma karakterite, oma teemadega ja kui nad siis ühel hetkel kokku pannakse, et see on helilooja jaoks kõige intrigeerivama moment, et mismoodi see muusika siis kõlama hakkab, kus kaks erinevat asja koos on muusika ka kõige lihtsam öelda, et on kergelt flirti ooperi žanriga flirti või teiste stiilidega. Et mulle see olukord, selline teatri olukord hästi meeldib, kus saab kasutada teiste varem valmis ehitatud vundamente oma sellise ehitise sinna vaikselt nurga peale panna. Muidugi suurejooneline avamäng alustab seda asja ja müstiline operatsioon. Ja lõpp on müstiline jaa, jaa. Traagiline ja dramaatiline. Need kõik jooned on täiesti olemas. Põnevil on ka lavastaja Mart Koldits. No ikka väga põnevad selline ooper, eks ole, mida ei lavastada kaks kuud, vaid see on selline kahe nädala perioodiga asi on ikkagi tiimide meie kontseptsioon, nii-öelda töö pealkiri on, et looduskontrolli all siis arutelusid sel teemal, et milline see inimese ja looduse suhe on, et kui palju seda võib manipuleerida ja mis piirini ja kus siin tekivad eetilised barjäärid ja mis see kõik endaga tegelikult kaasa võib tuua, palju me tegelikult teame, mis see pikas perspektiivis, kuidas see meie elu mõjutab, eriti hull on ju 900, see teema, et, et hakatakse geene patenteerida, see on ikkagi orienduse tagasi hiilimine ühiskonda, et see on päris karm muusika. Muusika on ikka ilgelt ja et tema on ikka väga kõva. Laulavad juuli Lill, Oliver Kuusik, Rene Soom ja Olari Viikholmi ja ooperit saab Noblessneri valukojas kuulda näha ainult täna, homme ja ülehomme. Ja on jäänud rääkida veel ilmast ja ilmaga seotust. Nimelt päästeamet kuulutas välja suure tuleohuga aja, mis tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine. Metsa- ja maastikupõlengute põhjuseks on enamasti inimeste hooletus, teatas ameti pressiesindaja. Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonisid võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine. Metsas jalutades olgu kaasas laetud Mobiiltelefon vabaduse vajadusel abi kutsuda. Alati tuleks jälgida oma liikumist direktori, et metsatulekahju puhkedes võimalikult kiiresti metsast välja saada. Niisiis alates homsest on Eestis suure tuleohuga aeg ja see kehtib igal pool, välja arvatud Saare ja Hiiu maakonnad. Kumade kuumade ilmade jätkumisel kuulutatakse suure tuleohuga aeg välja ka Saare- ja Hiiumaal ja piirangute lõpetamisest teatatakse tuleohu taandumisel. Ja homsest ilmast. Enne keskööd on meil vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Pärast keskööd ilm kõikjal selgineb, sooja öösel 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval veidi pilves ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub kirde ja idatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja tuleb 24 kuni 28, tuulepealsel rannikul 17 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18303 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.