Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, üheksandast novembrist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogus läbis esimese lugemise keelatud rajatise kõrvaldamise seadus, mis annaks riigile võimaluse mälestusmärkide teisaldamiseks. Eelnõuvastaste arvates on seadus segane ja mõttetu. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleks lihtsustada oma eriala tundvate spetsialistide sissetoomist Eestisse ja samas püüda meie enda teadlase Eestis hoida. Need on olulised punktid innovatsioonipoliitika elluviimisel, tõdes president. Tallinnas alanud innovatsioonikonverentsil. President teeb valiku kaitseväe juhataja kandidaat plaatide see aasta pärast riigikaitse nõukogu istungit järgmise nädala lõpul. Toomas Hendrik Ilves kohtus täna kõigi kolme kaitseväe ata kandidaadiga. Valitsus kiitis heaks sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mille järgi peavad Tööandjate füüsilisest isikust ettevõtjad senisest rohkem sotsiaalmaksu maksma hakkama. Eesmärk on võrdsustada kolme aasta jooksul sotsiaalmaksu kuu miinimumpalga alammäär, aga Eesti Arhitektide Liit esitas kohtule taotlused Tallinna Sakala keskuse lammutusluba üle vaadataks seni aga igasuguste lammutustööde tegemine peatatakse. Kohus teeb otsuse peatamise kohta ilmselt homme. Täna õhtul paigaldati Sakala keskuse ümber aga juba aeda. Uues õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006 on võrreldes 99. aastal ilmunud Essiga 5000 sõna rohkem välismaalt. Iisraeli peaminister Ehud Olmert ütles, et tsiviilelanikud said eilses rünnakus Gazas surma seetõttu, et Iisraeli suurtüki see oli tehniline rike. Ilmateade lubab ööseks lund ja lörtsi, ka homme võib kohati saada sadam. Õhutemperatuur on öösel miinus kuuest pluss kaheksani kraadini, päeval miinus kahest pluss kahe kraadini. Riigikogu arutas täna keelatud rajatise kõrvaldamise seadust lähemalt Uku Toomet. Seadus peab andma riigile võimaluse teisaldada avalikku korda ohustav mälestusmärk, monumente, raal, kunstiteos või mõni muu rajatis aga ka keelata selle eksponeerimine viisil, mis on vaenu õhutav, okupant, õlistav, kuriteole üleskutsuv või muul viisil avalikku korda rikkuv. Kogu küsimus on praegu selles, et liiga palju asju on kohalike omavalitsuste või ka eraomanike otsustada. Vaieldi Riigikogus täna palju avaliku korra ja avaliku koha monumentide ja inimeste seaduste ja nende tõlgendamise üle ka selle üle, kas taolise seaduse täitmine ei ole avalikule korrale ohtlikum kui seaduse mitte vastuvõtmine. Õiguskomisjoni esimees Väino Linde. Seaduslikud toimingud ei saa ühes riigis tuua juurde täiendavat ebastabiilsus siis on ikka midagi väga valesti aru saadud ühe riigi toimimises, kui arvatakse, et seaduste kaudu on võimalik juurde tekitada ebastabiilsust Eesti vabariigis. Keskerakondlase Evelyn Seppa vastus sellele kõlas nii. Täna püüti meid veenda, et jama ei ole jama, kui ta toimub seaduse alusel. Ega seaduse olemasolu kui selline pole veel ammendav argument õigustada kõike, mida selle alusel teha võid. Seadusseaduslikkus ei ole sageli kattuvad mõisted. Jaak Allik Rahvaliidust nentis, et nendele on eelnõu sisu ja eesmärk segane ja pole aru saada, mida eelnõuga taotletakse. Seda alates pealkirjast. Pealkiri on keelatud rajatise kõrvaldamise seadust, me loeme, et see käsitleb keelatud rajatise püstitamist samal ajal me teame, et Eestis on olemas seadus, mille abil saab keelatud rajatisi kõrvaldada. Ja lisaks veel ka see, et kui tuli härra linde jutust välja, et asi ei ole mitte rajatistes sest tõepoolest, Estonia laemaal on väga selge suunitlusega rajatis vaid ikkagi nende rajatiste poolt põhjustatavates avaliku korra rikkumistest, siis ma tahaks juhtida tähelepanu ka sellele, et meil on seadused ja riiklik jõud, et taastada kõik võimalik avaliku korra rikkumise, mida saab korraldada mis tahes objekti ees või sees Eesti vabariigis. Mitu korda jõuti teema juurde, kuivõrd see seadus puudutab pronkssõdurit, algatajad vandusid, et Tõnismäe monumendi ka pole antud seaduseelnõul mitte mingit seost ja sellega on seotud hoopis järgmine sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu oponendid neid muidugi ei uskunud, aga selle järgmise eelnõuga ka omakorda täna eriti kaugele jõutud, kuulati ära vaid ettekanne. Arutelu jätkub ilmselt teisipäeval. Valitsus kiitis heaks sotsiaalmaksu seaduseelnõu muutmise, Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Seadusemuudatuse eesmärk on võrdsustada kolme aasta jooksul sotsiaalmaksu kuu miinimumpalgaga alammääraga. Tänavu tõsteti sotsiaalmaksu miinimum kuumäära 700-lt 1400-le kroonile, tuleval aastal tõuseb see veel 100 krooni võrra. Aastast 2009 peaks sotsiaalmaksu alammäär olema siis võrdne eelmise aasta kuupalga alammääraga. Mida seadusemuudatus kaasa toob. Sotsiaalminister Jaak Aab. Me teame, et vaatamata ka suhteliselt heale sotsiaalmaksu laekumisele, siis pikemas perspektiivis nelja-viie aasta perspektiivis nii ravikindlustuse ehk haigekassa eelarve kui ka pensionikindlustuse ehk pensionikassa eelarve on praeguste prognooside kohaselt jooksva aasta tulude-kulude arvestuses teatud aastatel defitsiidis. Kui me selle otsusega suudame tõsta nii pensionikindlustuse baasi kui ka ravikindlustuse baasi siis suure tõenäosusega võib prognoosida, et need miinused jäävad peaaegu olematuks. Kõige karmimalt tabab seadusemuudatus füüsilisest isikust ettevõtjaid veel kord sotsiaalminister Jaak Aab. Seda makset makstakse sotsiaalsete garantiide eest. Me peame aru saama, et see ei ole mingi tulumaksustamine, ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta maksab selle miinimummäära järgi. Esiteks saab ju ravikindlustuse täismahus ja selle miinimum teat naksata suhteliselt vähesed ravikindlustusest ja teiseks ta saab pensionikindlustus. President Toomas Hendrik Ilves kutsub järgmise nädala lõpuks kokku riigikaitse nõukogu ja langetab seejärel otsuse kaitseväe juhataja isiku osas. President soovivaid kaitseväe juhataja nimetatakse ametisse enne jõulupühi. Hanno Tomberg. President. Toomas Hendrik Ilves kohtus kahe päeva jooksul Kadriorus kolme kaitseväe juhataja kandidaadi kindralmajor Ants Laaneotsa ning brigaadi kindralite Vello Loemaa ja Alar Laanemanniga et kuulda nende seisukoht riigikaitse arendamise kohta. Ühes neist saab tulevane Eesti kaitseväe juhataja, presidendi kantselei avalike suhete nõunik Toomas Sildam. President ootab huviga 14 kümnendat novembrit, kui riigikogu peaks ametist vabastama tagasiastumisavalduse esitanud admiral kõutsi, kes on senine kaitseväe juhataja. 16. novembril tuleb kokku riigikaitse nõukogu, kes arutab, tähendab küsimust, kes võiks olla järgmine kaitseväe juhataja. Millal kavatseb president oma valiku, riigikogu Katri, see toimub suhteliselt kiiresti. Presidendi soov on, et uus kaitseväe juhataja oleks ametis enne jõule. Üheaegselt kaitseväe juhataja kandidaadi esitamisega riigikogule arutab parlament ka kaitseväeteenistuse seadusemuudatusi, mis kehtestaksid kaitseväe juhataja teenistusaja maksimaalseks pikkuseks kuni viis aastat. Samuti võimaldaksid seadusemuudatused ametisse nimetada kaitseväe juhataja, kellel täitub 60. eluaasta kaitseväe juhataja ametis olles. Kas Ants Laaneots ka uue seadusemuudatuse kohaselt? Ta sobiks kaitsejuhatajaks 60 aasta piir puudutab tegelikult kahte kindralit, nii kindel Laaneotsa kui ka kindral Loema Nemad ütlesid kohtumisel, et nad on valmis astuma kaitseväe juhataja kandidaadiks ka siis, kui neil tuleks erru minna enne kaitseväeteenistuse seadusemuudatusega sätestatava armeejuhi ametiaja lõppu. Mis siis tähendab, kas kahe või nelja aasta pärast? Me oleme kuulnud, et kaitseväeteenistusse seadusesse tahetakse teha muudatus, ka see, selline muudatus, mis ütleb, et kaitseväe juhatajat, kes nimetatakse ametisse enne 60. eluaasta piiri, nemad saavad oma ametiaja lõpuni pidada. Presidendil endal on valik liiva langetaks. President langetab lõpliku valiku Kuueteistkümnendal novembril. Enamus riigikogu erakondi on toetanud kaitseväe ühendatud õppeasutuse ülema kindralmajor Ants Laaneotsa kandidatuuri. Vahetuse süüasjas kuriteo kahtluse alla sattunud ärimees Einar Vettus vabastatakse vahi alt. Riigiprokurör Laura Feldmanis nõustus vetuse vabastama allkirja vastu elukohast mitte lahkumise kohta. Ettuse kaitsed avaldasid lootust, et peatselt selgub, miks see oli nende kaitsealust vaja. Vabadus ka kaitsealuselt vaja, vabadus võtta. Juhul kui vetuse vastu esitatud kahtlustused ei leia kinnitust, on tegemist äärmiselt kahetsusväärse pretsedendiga, märgivad advokaadid. Oktoobris jättis Tallinna ringkonnakohus maadevahetuse süüasjas vahi alla maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri, samuti ärimehed Tarmo Pedjassaar. Einar vetuse. Kaitsepolitsei selgitab kriminaalmenetluse raames maa-ameti võimalikke korruptsioonijuhtumeid seoses looduskaitseliste piirangutega rega kinnistute vahetamisega riigile kuuluvate kinnistute vastu. Tallinki juhtkond palus laeva Silja Symphony töötajatelt vabandust oktoobri lõpus toimunud intsidendi pärast, teatab agentuur STT. Silja Line'i esindaja Toomas neljandi kinnitusel oleti vabandus elektronpostiga, kuid selle sisu ta avalikustama ei soostunud. Rootsi, Soome ja Eesti ajakirjanduse teatel mürgeldasid Tallinki juhtkonda kuuluvad isikud oktoobri lõpul Silja sümfonil ning käitusid laevatöötajate suhtes ebaõiglaselt vägivaldselt ametiühingu teatel Üheteist juhtum paarimehe löömisega ähvarduse kogu laeva meeskond vallandada. Teadaolevalt olid laeval Tallinki juhtkonda kuuluvad Enn Pant, Andres Hunt ja Keijo Mehtoneni. Konkurentsis püsimiseks vajab Eesti uuenduslikke ette teid, kes looksid hästi makstud teadmistepõhiseid töökohti. Tallinnas algas nende teemade arutamiseks innovatsioonikonverents. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Eesti on praegu arenemisjärgus, kas tarbitakse rohkemgi toodetakse ja ettevõtjad tegelevad tootmise arendamise asemel pigem tulutoova kinnisvaraga, nentis vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Innovatsioonikonverentsi. Iga lugeda eesti poliitik kasutab Eesti tulevikust rääkida märksõnu teadmistepõhine, Eesti teadmistepõhine, majandus, mõiste ummistada meie arengu kaug ja tuleb plaat sellest hoolimata nendest plaanidest ära meie tegeliku sisuga täitunud. Me ainus võimalus ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks ongi innovaatilisus. Uuendusmeelsus tuleb suurendada Eesti funktsionaalset võimekust. Neil tuleb teha Eesti suuremaks. Toomas Hendrik Ilves märkis, et Eesti pole seni teinud piisavalt, et riigis hoida enda teadlasi asjatundjaid. Samuti tuleks nüüd mõelda sellele, kuidas hõlbustada teadmiste sissetoomist. Ehk siis tuleks lihtsustada regulatsioone, et spetsialiste ka mujalt majandusse kaasatud. Uuendusteemaliste mõttetalgute eesmärk ongi kaardistada praegune seis, vaagida võimalusi, kuidas innovatsioonis jõuda sõnadelt tegudele. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhi Madis võõras ja sõnul on Eesti majandus praegu veel investeerimispõhises arengujärgus. Teadmistepõhine seisab alles ees. Ka tema sõnul saab siin määravaks inimene ise. See, mida me vajame, on tegelikult kõrgelt makstud teadmistepõhise tööga töökohad ja need saavad ikkagi tekkida just nimelt läbi innovatiivsete ettevõtmiste need inimesed, kes on suutelised täitma neid eelpool mainitud kõrgepalgalisi ametikohti ja osutama oma tööandjat Talle teenuseid, mis on maailmas me elame globaalses külas, konkurentsivõimelised need inimesed tuleb meil välja koolitada ja miks mitte ka vajadusel vahet. Kui see korras sisse tuua, kuidas paistab, aga eesti praegune innovatiivsus muude riikidega võrreldes? Eerik Terk tuleviku-uuringute instituudist? Keskmine, kui me võrdleme nagu nende riikide, kellega me ennast tavaliselt nagu võrdleme siin Kesk-Ida-Euroopa maad, siis nagu ei ole ju paha. Kui me nüüd võrdleme nende ülesannetega, mis meie ettevõtted, millega peavad hakkama saama, kallinevad majanduses, siis nagu läheb vähe aeglaselt, üks probleem on kindlasti investeeringud innovatsiooni praegu, need on ikkagi tegelikult väikesed. Kui võtta seda, et palju riik nagu investeerib, siis, siis noh, need summad, need praegu Euroopa Liidu rahadega ja see ei ole enam väikesed. Aga, aga erasektori enda panus noh, ei ole piisav ja ta on natuke liiga kitsas, tähendab erasektor enda raha läheb lihtsalt uute seadmete sisseostmisel. Aga noh, see ei ole veel alati innovatsioon. 10 aastat peaks aega võtma, et asjad normaalseks läheks. Meil ei ole kümmet aastat aega tegelikult kiiremini tuleb teha. Eesti Arhitektide Liit esitas kohtule taotluse Tallinna Sakala keskuse lammutamise asjus, selgitavad Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark, eestseisuse liige Toomas Paveli aseesimees Margit Mutso. See on nagu üleüldine probleem olnud Eesti linnaplaneerimises, et hakatakse vaatama formaalsusi, hakatakse vaatama, tuimasid parameetreid, mitte planeeringu eesmärke ja planeeringu sisu. Ja kui see niimoodi edasi läheb, siis võiks. Sisulist linnaplaneerimist meil ei toimugi ja Eesti Arhitektide Liit püüab nagu edaspidine linna plaan, seerimine toimub sisuliselt, see on arhitekti töö, mida arhitektid on koolis õppinud ja mida nad igapäevases töös tahavad teha. Praktika on kahjuks sageli teistsugune. Kaebus Tallinna halduskohtule selle esitas meid esindav advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi. Siin on kaks taotlust tegeleda, üks on esialgse õiguskaitse taotlus, mis siis peaks tagama selles, et teda kohe lammutama ei hakata ja teine on siis see kaebused et oleks siis asi sisuliselt üle vaadata ja, ja veenduda siis, kas lammutusluba oli õiguspärane või ei ole. Ja eriti kurioosse olukorras, kus on tõesti uus ehitusprojekt Vaata ana lubatakse lammutada, et ütleb eesti vanasõna keelt ära vanasse kaevu enne sülita, kui uus valmis ei ole. Välissõnumid võtab nüüd kokku Reene Leas. Iisraeli peaminister. Tere Uudo Olmert teatas täna, et 18 tsiviilisiku surmas Gaza sektori põhjaosas asuvas peithanooni linnas oli süüdi tehniline rike. Iisraeli suurtükiga käes on. Märdi sõnul on ta seda infot kontrollinud ja kinnitab seda. Iisrael põhjendas rünnakut vajadusega takistada mässulistel rakettide tulistamine Iisraeli aladele. Täna maeti Palestiina eilses rünnakus hukkunuid. Tuhanded inimesed marssisid läbi Gaza sektori protesteerida Iisraeli vastu. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas nimetas toimunut veresaunaks. Rünnakud mõistis karmilt hukka Türgi seni üks väheseid Iisraeli liitlasi islamistlikku riikide seas. Saksamaa kavatseb paari lähema aasta jooksul osaliselt erastada riikliku raudteekompanii Deutsche paani ning viia ettevõtte aktsiad börsile. Riik jääb siiski raudteeinfrastruktuuri omanikuks. Koalitsioonipartnerid jõudsid kuid kestnud vaidluste järel kokkuleppele eile. Otsuse peavad heaks kiitma veel erakondade liidrid. Toyczybani erastamine ja aktsiaturule sisenemine on pikka aega olnud ettevõtte eesmärk, kuid plaani elluviimist on nõrkadele majandustulemuste ja poliitilise võitluse tõttu mitmel korral edasi lükatud. Täna alustab haagis tööd maailma esimene alaline rahvusvaheline kriminaalkohus, mis hakkab tegelema sõjakurjategijatega. Selle loomisega takse koondada erinevate piirkondade sõjakuritegude arutamiseks loodud kohtud ühte institutsiooni. Esimesena on kohtu all Kongo mässuliste juht, keda süüdistatakse lapssõdurite värbamises ja lahingusse saatmises. Tallinnas on kaks päev koos keelekorraldajat mitmest riigist. Konverentsiga tähistatakse uue Eesti õigekeelsussõnaraamatu ilmumist jätkab Vallo kelmsaar. Eesti õigekeelsussõnaraamat tuisk 2006 on 1999. aasta sõnaraamatu täiendatud ja uuendatud väljaanne, mis on eesti kirjakeele normi. Alustaotlused on jäänud samaks, sõnaraamatu maht on aga eelmise variandiga võrreldes suurem, ütles Tiiu Erelt, kes on üks raamatu koostajatest. Väga palju on tulnud juurde panna uusi sõnu ja neid on ligi 5000 juurde tulnud nii märksõnadeks kui ka suurte sõnaartiklite sisse ja uudistada lahendusi on sõnadele väga palju tulnud aga see ei pruugi nüüd seda tähendada. Et me kõike siis soovitame, mis tuleb keelekorraldaja kohustus on ka hinnata, mis võiks keelele kasulik olla ja mis vastupidi tema väljendusvõimet vähendab, seda me ei taha ju pakkuda. Sest praegusel hetkel võiks kasulik olla ja mis vähendab Stavaljand surnd noh, võtame ühe võõrsõna volüümi. Et ta on tähendanud juua lopsakas kehavorme, näiteks Rubensi naistel on lopsakad volüümid olnud. Aga kui nüüd seda võõrsõna nakatud puhtalt Inglise sõna- volium eeskujul kasutama hoopis tähenduses kohevus või isegi köide väljaanne või helitugevus, need need kolm tähendust ilmaasjata inglise keele järgi juurde võetud, siis meie arvates sellest pole külge sellele kasu, kui meil omal on selgemad, paremad sõnad olemas. Ühed on need sõnad, mis me tõesti laename kuskilt praegu siis peamiselt inglise keeles ta ka natuke võtame ka prantsuse keelest või, või itaalia keelest. Aga siis teine sõnaloome on kõik see, mis me oma keeleainest kasutades teeme, uued liitsõnad, uued tuletised ja liitsõnad ongi niimoodi, et ega keelekasutaja suurt ei märka, et, et siin nüüd väga uus on, nad on oma kraamist kokku pandud ja ei mõju nii üllatavalt siis. Korraldajad on üksmeelsed, majutatakse võõrsõnade kasutamise üldpõhimõtetes kindlasti üksmeelse taga. Konkreetsete sõnade suhtes võib olla erinev. Sellele seisukohale ei taha enam köögi asuda, nagu soomlased on kunagi olnud, et võimalikult palju oma sõnu välja mõelda. Te ütlesite praegu väga õigesti, nagu soomlased on kunagi olnud, et millegipärast on see pettekujutlus, nagu nad praegu ka oleksid, nad laenavad palju nagu, nagu meiegi ja ei, niisuguste suunda otse küll ei ole meie keelekorralduses keelekasutajate hulgas, kulude kõrvalt öeldi, et ta praegu kõige suuremaks probleemiks peab. Seda, et maitsetult segatakse eri allkeeli või stiile. Et ajakirjanduses ka niisuguses ajalehes, kus tahetakse olla kvaliteetlehte, tuleb ootamatult sisse mõni päris maitsetu slängisõna. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni 10, saartel öö hakul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini, kohati võib olla kuni kuus kraadi külma. Homme on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi sadada. Puhub loode ja põhjatuul neli kuni 10, saartel puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on päeval miinus kahest pluss kahe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.