Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmenda juuni Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Tallinnasse on kogunenud ligi 40 riigi spetsialistid, et arutada võimalusi võidelda küberrünnakute vastu. Spetsialistide sõnul on küberrünnakutest räägitud palju hirmuäratavat, kuid lahendused nende vastu on olemas. Energeetika tulevikku vaagides tuleks eeskätt tähelepanu pöörata energia tootmise, majandus- ja keskkonnamõjudele ning sellele, mis suudaks tuumaenergeetikat asendada, ütles Tallinna külastanud Rootsi peaminister Fredrik Reinhold riigi kohta. Kohus tunnistas põhiseadusega vastuollu olevaks ja kehtetuks ravikindlustusseaduse säte, mis paneb 65 aastased ja vanemad haigushüvitise saamisel võrreldes noorematega ebavõrdsesse olukorda. Ikla piiripunktis kontrolliti täna raskeveokeid. Selgus, et neid juhte, kelle autol või veosel politsei mingit probleemi tuvastanud oli, väga vähe. Teiste elektrijaama töötajad kogunesid täna miitingule, kuna pole rahul sellega, aga kuidas Eesti Energia kaevanduste juhtkond tõlgendab kollektiivlepinguid. Eesti Rahva muuseumi peahoone ehitamise sihtasutus tunnistas nurjunuks äsja lõppenud ehitushanke. Põhjus, et Eesti ehitusfirmad tahavad hoone ehitamise eest rohkem raha kui muuseumi ehitajate arvates selleks tegelikult kuluks. Euroopa komisjon taotleb kooli bakteripuhangu tõttu kannatanud köögiviljatootjatele hüvitist 150 miljoni euro ulatuses. Tänaseks on koolibakter nõudnud 25 ohvrit. Euroopa komisjon soovitab lõpetada liitumisläbirääkimised Horvaatiaga ja võtta riik 2013. aasta suvel vastu Euroopa Liidu liikmeks. Ja ilmast. Homme käib Eesti saartel hoovihma sadada. Puhub kagu ja idatuul ja sooja on homme 25 kuni 30 kraadi. Tallinnas on koos eri valdkondade spetsialistid, et arutleda küberkaitse arendamist lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. 2007. aasta pronksiöödel ei järgnenud, küberrünnakud tõstsid Eesti üheks küberkaitse eestkõnelejaks maailmas. Praeguseks on Eestis loodud küberkaitseliit ja Tallinnas on tööd alustanud ka NATO küberkaitse kompetentsikeskus. Kaitseminister Mart Laar. Kindlasti on meie soov esiteks küberkaitsekeskust laiendada osavõtu sellest laiendada Tallinna praegusel hetkel seal liikmeks kaheksa NATO liikmesriiki ilmselt selle aasta jooksul suurendamas Tarvu 11-ni. Teiseks on meil kahtlematult oluliselt täpsemalt paika panna, mis oli see keskus nato struktuuris ikkagi mängib. Seekordsel rahvusvahelisel küberkaitsekonverentsil Tallinnas käsitletakse valdkonda nii tehnilise, juriidilise kui ka poliitilise poole pealt. Keren Erasari Iisraelist on küberrünnakuid analüüsinud üle 10 aasta. Tema sõnul on ründajad väga pühendunud, kuid samuti ka kaitsjad. Oleme kuulnud küberrünnakutest palju hirmuäratavad, kuid lahendused nende vastu on olemas. Muidugi on valitsustel selles osas palju ära teha kuid ei maksa paanikasse sattuda. Keegi ei saa teha midagi, mida pole võimalik tuvastada, kinnitas Iisraeli IT-spetsialist rahvusvahelise õiguse professor Thomas Swing. Sild USA'st liigitab küberrünnakud nelja kategooriasse, millest ohtlik, kui ma kübersõda. Kuigi mõned küberrünnakud on pingeid oluliselt teravdanud, pole nad siiski ületanud seda piiri, mis põhjustab inimeste surma tänavatel või mille tõttu kaob kontroll tuumajaamas toimuvate protsesside üle, märkis jurist, kuid lisas, et 11. septembri taolised rünnakud küberruumis ei ole siiski välistatud. Samas leiab ta, et rahvusvaheline koostöö julgeoleku alal on väga tundlik teema, sest isegi kindlad liitlased ei taha kogu infot avaldada. Kuid küberkaitses on niinimetatud hallide alade kaotamiseks koostööd märgata. Erinevalt kaitsjatest ei hooli ründajat mingitest reeglitest, kuid loodetavasti aitavad laialdast tunnustust leidvat küberkaitsealased sammud luua parema seadusliku aluseta end ründajate vastu kaitsta, ütles professor Vinchild. Kaitseminister Mart Laari sõnul on juba mõeldud ka rahvusvahelise küberkaitse üksuse loomisele. Olen ise teinud oma Põhjala ja Balti kolleegidele ettepaneku luua meie Põhjala lahingugrupi eraldi üksus, mis tegeleks küberjulgeolekuga. Praegusel hetkel on ta tõesti ettepaneku tasemel sügisel toimuval järgmisel Põhjala ja balti kaitseministrite ühiskohtumisel siis minnakse seda konkreetselt arutama. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Uku Toom. Euroopa komisjon teatas täna, et kavatseb taotleda liikmesmaadelt kolibakteripuhangu tõttu kannatanud köögiviljatootjatele hüvitiste maksmiseks 150 miljonit eurot. Komisjoni põllumajandusvoliniku sõnul katab kompensatsioonimaist kuni juuni lõpuni vältava perioodi, kuid konkreetsete toetussummade suurus selgub siis, kui kõik riigid on oma kaotused kindlaks teinud. Kolibakterinakkus on seni mõjutanud 12 riigi kodanikke. Kõik haigusjuhud on olnud seotud Saksamaale reisimisega. Tänase seisuga on bakter nõudnud vähemalt 25 ohvrit. Saksa võimud teatasid veel kahe naise surmast Alam-Saksi liidumaal. Kokku on alates mai keskpaigast surnud Saksamaal 24 ja Rootsis üks inimene. Haigestunuid on üle 2300. Võimud ei ole nakkuspuhangu põhjust seni üheselt kindlaks teinud. Euroopa komisjon soovitab reedel lõpetada Horvaatiaga liitumiskõnelused ja võtta see Lääne-Balkani riik 2013. aasta juulis Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kavatseb teatada, et komisjon soovitab sulgeda liitumiskõneluste neli veel avatud ning võtta Horvaatia bloki 28.-ks liikmeks. Lõplik otsus on liikmesmaade teha. Horvaatia alustas liitumiskõnelusi 2005. aastal. Alles jäänud komistuskivide seas on olnud kohtusüsteemi reform, korruptsioonivastane võitlus, riiklike laevatehaste ümberstruktureerimine ja sõjakuritegude menetlemine. Euroopa Liit otsustas täna laiendada Liibüa liidri Muammar Gaddafi valitsusele kehtestatud sanktsioone kuuele Liibüa sadamale. Plokk põhjendas oma sammu olukorra tõsidusega. Samuti Šveitsi valitsus teatas, et külmutas Liibüa varasid veel 290 miljoni Šveitsi frangi ulatuses. Praeguseks on varasid külmutatud kokku 650 miljoni frangi ulatuses. Suur osa viimati külmutatud varadest kuulub Liibüa riigifirmadele, mitte üksikisikutele ja Liibüa opositsiooni toetajate ring on laienenud ka Venemaale. Vene presidendi eriesindaja Aafrika küsimustes Mihhail Margeelov ütles pärast kohtumist opositsiooniliidritega, et need on tõsised ja vastutustundlikud inimesed, kes on huvitatud riigi arengust. Ta kinnitas, et opositsiooniliidrid toetasid Vene Föderatsiooni ideed Venemaa vahendustegevusest konflikti lahendamisel Soome koonderakonna kogumuse juhtimisel. Katainen sai parlamendi fraktsioonidelt volitused koalitsioonikõnelusi jätkata. Erakondade juhid olid mandaadi andmises üksmeelsed. Kadaineni sõnul alustab ta nüüd uut kõnelusvooru kõigi erakondade esindajatega ning teatab läbirääkimiste tulemustest fraktsiooni juhtidele reedel. Kõikide parteidega kõneluste alustamist põhjendas Katainen täiesti uue olukorraga, kus ei saa välistada koalitsiooni ühegi erakonnaga. Eestit külastas Rootsi peaminister Fredrik Rainfelt. Pärast kohtumist peaminister Andrus Ansipiga andsid valitsusjuhid pressikonverentsi ja kohal käis Vallo kelmsaar. Rootsi on teinud kõige enam investeeringuid Eesti majandusse ja Rootsi on ka meie suurim kaubanduspartner. 19 protsenti Eesti ekspordist läheb Rootsi, märkis peaminister Andrus Ansip. Ka rahvusvahelistes küsimustes on kahe riigi seisukohad tema sõnul väga sarnased. Kui me räägime tundlikest küsimustest näiteks Euroopa Liidu abipakettidest, siis ka nendes küsimustes meie vaated on väga sarnased aitama neid, kellel praegu abi väga vaja läheb. Kui me räägime Euroopa Liidu tulevasest eelarvest, siis meie positsioonid on erinevad. Rootsi on netomaksja. Eesti on netosaaja kui ka eelarve sisus on meie vaatajad väga sarnased. Me mõlemad tahame, et uus eelarve oleks enam orienteeritud Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvule. Eestis on viimastel aastatel üha rohkem räägitud oma tuumaelektrijaama rajamisest, Rootsis on selles küsimuses olnud erinevaid. Praegu 1980. aastal viidi läbi referendum, mille tulemusel selgus rahva arvamus. Rootsi peaks panustama taastuvatele energiaallikatele ja aastaks 2010 tuleks sulgeda kõik tuumajaamad. Aastal 1999 üks tuumajaam suleti, kahe tuhanded üheksandal aastal aga võttis Rootsi valitsus energiapoliitikas uue kursi ja otsustas, et uusi tuumaelektrijaamu võib ehitada vanade asukohale. Fukushima tuumakatastroofi järel otsustas nüüd aga Saksamaa sulgeda aastaks 2022. Kõik oma tuumajaamad vaatab selles valguses tuumaenergeetikaküsimustele Rootsi valitsus. Peaminister Fredrik Rainfelt. Kõik, kes räägivad sellest, et mingi osa energia tootmisest tuleks kaotada, peaksid vastama küsimusele, millega seda asendada, milline on selle mõju kliimale ja majandusele, milline energia tootmine oleks efektiivsem, kas hakatakse rohkem kasutama taastuvaid energiaallikaid, ütles Rootsi peaminister. Tavaldas kütuste tuumaenergiast loobumisel või fossiilsete kütuste kasutamine suureneda. Riigikohtu üldkogu tunnistas täna ravikindlustusseaduse säte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. See säte piiras 65 aastaste ja vanemate isikute õigust haigushüvitisele 90 päevaga aastas, kui neist noorematel oli õigus haigushüvitisele kuni 250 päeva aastas. Riigikohus pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka piirangut, mille kohaselt üle 65 aastased inimesed saavad haigushüvitist ainult kuni 60 järjestikust kalendripäeva samas kui noorematel on õigus haigushüvitisele tavaliselt kuni 182 päeva järjest. Vanusepiir kui formaalne kriteerium ja riikliku vanaduspensioni saamine ei saa olla piisavad põhjused, jätmaks vähemalt 65 aastaseid isikuid ilma hüvedest, mida alla 65 aastased isikud saavad, leidis riigikohus seaduse sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistades. Ikla piiripunktis kontrolliti täna raskeveokeid. Selgus, et neid juhte, kelle autol või veosel politsei mingit probleemi ei tuvastanud, oli väga vähe, vahendab Ester Vilgats. Raskeveokijuhtidel oli täna suur tõenäosus politsei vaatevälja sattuda. Nende veokeid kontrolliti põhjalikult. Kuid harva juhtus, et keegi sealt nii-öelda puhaste paberitega pääses. Politsei ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusametnik Priit tuunalt küsisin, mida kontroll näitas. Jätkuvalt oleme tuvastanud neid sõidukid, mis siis liikluses on ilmselgelt ohtlikud. On see siis seotud nüüd autojuhi väsimus seisundiga või või näiteks veoste kinnitamisega? Või nii suure veosega, mis ilma maanteeameti eriloata ei tohiks sõita? Üks asi on liiklusoht, teine asi on, kuidas sellised veosed või selliseid autorongid mõjutavad meie teid ja teederajatisi. Kui tuvastate, et siin mõned juhid pole viimase 24 tunni jooksul üldse maganud, et siis jäävad nad siia platsi peale ja võivad magada. Viimasel ajal kontrollida ikkagi näitavad seda. Me peame ka oma kontrolli koha valima piisavalt suured, et olla valmis selleks, et kontrollitav sõiduk tuleb sinnasamasse ära parkida, imeetriki ei saa tema edasi sõita. Taevas on ette nähtud 11 tundi uneaega autojuhile ja sellest ei saa ei üle ega ümber. On ka päris nii, et mõni juhtida politsei viha siin segatakse ja eks ta nii kipub olema, et kui nüüd sõiduki tehnoseisundi valdkonna märkus on meil esitada, siis pigem võib-olla isegi autojuht. Ta on sõber ja toetab seda ettevõtmist, kuna autojuht, et on piisavalt üldjuhul oma oma juhtkonnal teada andnud, et, et sõiduki tehniliselt korrast ära ja tahaks paremat ja uuemat autot selles suhtes nagu meie sekkumine on igati igati teretulnud. Aga kui me siin väidame autojuhile, et ta ei tohi edasi sõita, sest ta ei ole piisavalt puhanud ja veos on piisavalt kinnitamata ja nii edasi ja nii edasi, eks me, eks me siis oleme nagu natukene siis need vaenlased või, või midagi sellist, aga lõppkokkuvõttes jällegi, kui, kui kontrolli ei ole, kui need on liiga vähe, kindlasti valvsad liiklejaid on kohe seda kärmed meelde tuletama, et võiks ikkagi olla rohkem politseikontrolle teedel. Politsei ei tee saladust, et raskeveokeid kontrollitakse Eiklas hommegi. See toimub balti mere regiooni riikide käsk projekti raames, mis peab ühendama ametkondi turvalisemaks raske liikluseks. Selle raames jõudsid täna kohale ka teiste riikide politseinikud. Eesti elektrijaama töötajad kogunesid täna miitingule, kuna pole rahul sellega, kuidas Eesti Energia kaevanduste juhtkond tõlgendab kollektiivlepinguid, vahendab Ago Gaškov. Narva elektrijaamades ja Eesti Energia kaevandustes töötab kaks ametiühingud, Narva energeetikute ametiühing ning kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühing. 31. märtsil viidi 105 Narva elektrijaamade töötajate üle Eesti Energia kaevandustesse. Tänase miitingu põhjustas arusaamatus kollektiivlepingute tõlgendamisel jätkab Narva Energia ametiühingu juhatuse esimees Vladimir Aleksejev. Üle viidud töötajatele pidi laienema see kollektiivleping, mille sõlmimise meie koos Narva elektrijaamade juhatusega aga Eesti Energia kaevandused seda ei tunnusta ja sõlmisid 25. aprillil teise ametiühinguga teise kollektiivlepe, mille tõttu üle viidud töötajad kaotavad aastas küllaltki suure summa palgaraha ja ka nende sotsiaalsed tagatised on väiksemad, ütles Vladimir Aleksejev. Aleksejev ei pea sellist käitumist õigeks, sest kollektiivlepingut saaks muuta ainult tööandja ja ametiühinguvaheliste läbirääkimiste käigus. Eesti energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimees Sander väitma, kuidas peaks tööandja käituma. Haldusalas on mitu ametiühingut, kollektiivlepingud on erinevad, kõik töötajad veel ametiühingu liikmete, järelikult siis peaks igale töötajale maksma palka andma soodustusi selle kollektiivlepingu järgi sõlmitud selle ametiühingud, kuhu töötaja kuulub, seal teeb väga keeruline. Jah, see on keeruline ja alati kõige praktilisem lahendus on, kui erinevad ametiühingud sõlmivad ettevõtte suisa kollektiivlepingu aga Narva Energia ametiühingut ei kaasatud. Läbirääkimiste protsessi. Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. No ma saan aru, et töötajad ei ole sellega rahul, et nende kollektiivlepingud ei tunnustata ettevõtte juhtkonna poolt. Miks te seda siis ei tunnusta? Meil oli hiljuti kollektiivlepingu allakirjutamine täisametiühinguga, kus on ühinenud terve hulk erinevaid töökollektiive taha, seega ma arvan, et see on piisavalt suur ühendus, kellega me sõlmisime 25. aprillil kollektiivlepingu ja see katab kogu meie ettevõtte töötajaskond. Me oleme üritanud üle võtta tingimused selliselt, et töötajad ei kaota, meil on tõlgendamise erinevused ja see taandub sisuliselt juriidilisele tõlgendustele. Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehitushange tunnistati kehtetuks. Pakkumuste hind osutus oluliselt kõrgemaks, kui riigi rahalised võimalused seda lubavad, jätkab Mirko ojakivi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitushankele laekus neli pakkumist, hinnavahemikus 51 kuni 71 miljonit eurot. Raha uue hoone ehitamiseks on projekti järgi 38 miljonit eurot. Seega küsivad Eesti ehitusettevõtted ligi kaks korda rohkem raha, kui riigil selleks planeeritud on. Eesti Rahva muuseumiehituse sihtasutuse juhatuse liige Peeter Maurer. Kuskil on ikkagi ka mõistuse piir ja noh, me oleme kogu seda projekti ette valmistades pidevalt ka teinud hinnamonitooringud ja arvestanud hinda, nii et jah, muidugi raske, raske on joosta ehitusturuga võidu. Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru teatas, et ka tema arvates on mõttetu jätkata hankemenetlusega, kui juba ette teada, et hankelepingu sõlmimiseks sellise hinnaga raha ei ole. Muuseumiehitajate väitel oletab pakkumustes küsitud hind umbes 1,5 kuni 1,7 korda Saksamaal ehitatavate muuseumihoonete ruutmeetri maksumust. Samas on Eesti ehitushinnad ligi 40 protsenti madalamad kui Euroopas keskmiselt. Peter Movery sõnul ei ole nad kaotanud lootust, et muuseumi ehitamiseks saadakse soodsam ehitusmaksumus. Hanke käigus siin tulnud signaalid, et meie kavandatud hind on väga madal, seda pakkumused näitasid. Samas ei saa me sellega päriselt nõus olla, võrreldes nüüd kogu seda ehitushinda ja sama analoogseid ehitasin näiteks Saksamaal või kuskil mujal. Et siis on seal hinnad ja kui arvestada meie hinnaskaalasse läbi, siis Eurostati koefitsientide, siis siis me tegelikult oleme ikkagi õige hinna sees seal kuskil või lähedal. Aga selleks, et nüüd asjaga edasi minna, on meil kavas vaadata projekt üle. Me näeme seal ka mõningaid kohti, kus tehnilist lahendust muutes on võimalik hinda alla viia veel. Ja siis lähme uude hankesse. Lähiajal on kavas kuulutada välja uus avatud riigihange. Eesti Rahva muuseumi uus peahoone peaks kavade kohaselt valmima 2014.-ks aastaks. Mirko Ojakivi Tartu. Eestit külastab Põhja-Kreeka Athose mäe üks kloostriülemaid proovi, kuumeneb Freem. Varem pole pühaks mäeks nimetatavaltaatuselt ükski kloostriülem. Eestit külastanud Athose mägi on õigeusumaailma olulisim munkluse keskus, mis on vaimne autoriteet kogu ilma õigeusklikele. See on olnud otsene eeskuju ka Venemaa suurte mungaelukeskuste asutamisele. Kloostriülem saabus Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku kutsel ning kohtus Eesti kiriku pea metropoliit Stefanuse. Ka täna õhtul kohtub ta õigeusklikega ka Räpinas, teatab meie korrespondent Igor Taro. Ja ilmast. Eelolev öö on Eestis sajuta, puhub kagutuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on öösel 13 kuni 18 kraadi. Homne päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega, saartel võib hoovihma sadada. Puhub kagu ja idatuul neli kuni 10, puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on homme 25 kuni 30, tuulele avatud rannikul kohati 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.