Tere, head klassikaraadio kuulajad. Tänane saatekülaline on nagu pealkiri juba ütleb Rahvusooper Estonia solist Mati Palm et alustasime Aleksander Drago muski lauluga. Ei ma ütelda, või lindistatud on see laul Tallinna riikliku konservatooriumi stuudios 1962. aastal. See on siis 40 aastat tagasi, mil Mati Palm õppis laulu ettevalmistusosakonna teisel kursusel. Millised eeldused peaksid olema väga heaks lauljaks saamisel? Nagu igal muusikul peavad ka lauljal olema teatud muusikalised eeldused, tähendab, tal peab olema rütmitunnet, kõrguse taju. Küllaldaselt mälu tekstiga muusika peale. Neid asju kontrollitakse muidugi lauluõppeasutustesse astumisel. Ja kui need niisugused looduslikud anded on olemas, siis kindlasti lauljal erinevalt teistest muusikatest peab olema siiski eelkõige ma ütleksin, meeldiv hääl sest niiskuse käreda ja ragisema või kile ta häälega vaevalt et seda ka oluliselt muuta saab. Inimesest ka niisuguste lava, lauljat tuleb. Teine jutt on, kui keegi tahab lihtsalt saada haridust ja jäädagi koorile, oleks eluks ajaks, sest koorist teatavasti laulad kõik noh, nagu koos ja ja ehk siis vähem meeldiv tämber ja nii palju välja, aga peab olema küllalt palju tahet et need eeldusi nagu välja koolitada, et need eeldused, mida siis noor inimene oma laulud hakul omab, et areneksid kujunesid välja kujunesid välja oskused ja arusaamad oma häält tarvitada. Ja suunata ja mõtestada. Sa oled ise õppinud Itaalias. Kui nüüd võrrelda, kas Eesti laulukool itaalia laulukool kus üldse võib rääkida koolkond Sest. Eesti kohta ma ütleks, et Eestis ei ole mingit kindlat koolkonda. Sest et meie eelmise sajandi alguse lauluõpetajad aga nagu enamus, et ka praegu on õppinud erinevate õppejõudude, erinevate koolkondade esindajate juures. Ja meid on mõjutanud kõigis kultuuri nähtustes meid ümbritsev maailm eelkõige suured, maatsin lähedal saksa, ühelt poolt vene, teiselt poolt. Nii on see ka laulmises. Ja muidugi juba kolmekümnete aastate sees oli meie noortel õppuritel võimalus käia end täiendamas Itaalias, aga ka Prantsusmaal. Nii et see tähendab seda, et Eestisse on kogunenud väga mitmete laulu koolkondade suudade oskused, mida nad on siis edasi andnud. Võib-olla ehk seda võib ka kuidagimoodi. Tagajärg ehk võib koolkondade kaupa kuidagi iseloomustada. Kui Aleksander Arder õppis 20. aastate lõpus Itaalias ja Rootsis, siis tema nii-öelda laulutoodang oli ka eelkõige just itaalia koolile põhinev. Minu õpetaja, meie paljude õpetaja Ženni Siimon oli õppinud Eestis ka ühe venelanna juures Saksamaal, nii et temast oli vähem itaalia likust, rohkem aga niiskust vene ja saksa kammerlaulualustele põhinevat. Kui võrrelda nüüd üldse Itaaliaga, siis minu laulu alus oli õnneks niiskunemida. Itaalias õppides ei tulnud ümber teha neid oskusi ja teadmisi. Ma täiendasin Itaalias kahe aasta jooksul. Sain targemaks puht teoreetiliselt, aga ka praktiliselt. Aga õnneks ei olnud. Perioodi, et ma oleks pidanud ümber õppima, ei Itaalisega Moskus. Sageli tehakse etteheiteid Eesti vokaal pedagoogilisele koolile, et lõpetajad pole valmis tööks teatris, on see nii. No see ei ole mitte Eesti küsimusega meie lauluõpetamise küsimusse. Sama jutt käib nendes maades, kus mina olen rohkem olnud või midagi põhjalikumalt tean või vähemalt tean näiteks Milano konservatooriumis on küll kõrgem keskmuusikakool. Siis Mu klassi kontsertmeister laskala teadis, ütles, et oh, et sinna ei tasu küll tulla kuulama, et seal midagi kuulata ei ole, ma küsin, kuidas nii akustilist vaata need lauljad, heinad tulevad erastuudiotesse mujalt aga ei tea kust mujalt Itaaliast, aga igal juhul niiviisi vastas, kui ma olin Itaalias hiljem siis öeldi, et jah, et ega seal lauluõpetajaid ei ole Itaalias, et laulupidu on läinud kõik Ameerikasse mis võib osaliselt olla tõsi, sest et Ameerika Ühendriikide eelkõige kõrgemad palgad ja need õppejõud, kes Itaalias endale rakendust ei leia, kindlasti leiavad rakendust Ameerikas. Ühendriikides. Soomlastel on sama juttu väga palju, kuigi neil on suured laulukonkursid. Nagu väliselt paistab soome laulu õpetamine olema headel jalgadel, siis lähemalt tutvuda, siis on sama jutt ka Soomes. Mis puutub sellesse, et kas Eesti Muusikaakadeemia võib meie muusikakoolid on suutelised andma? Lõpetajaid professionaalsed noori lauljaid, teatrile, siis õppeasutus ei pea õpilast valmis vormima teatri solistiks kõigisse nendesse, kas oskustes, mida teater vajab õppeasutus peab andma suunale ja peab andma aluse. Et see noor inimene, kes on saanud diplomi orienteeruks teatrisituatsioonis oskaks aru saada, mis on talle soodus, mis seal talle jõukohane, mis mitte. Teine küsimus on aga see, et kas Eesti üldse vajab kahteteist 14 laulu õppurit aastas? Selles ma kahtlen palju rohkem ka selles, et me ei koolita neid õpilasi küllaldased juhul kui me koolitaksime kuni viis laulu õppurit aastas. Ma usun, et nende 12 15 hulgast viis esimest on siiski küllalt tublid, andekad, korralikult laulusid ette valmistanud ja neist võiks olla. Ja ongi tulusat abi ooperiteatritele kui ka kooridele. Selge see, et väga suurt hulka ei jõua ükski kool väga hästi ette valmistada. Aga see on juba eluvaliku küsimus, kes neist siis saavad professionaalse kollektiivi tööle ja kes jääb turvameesteks ja takso juhtakse kohus, meie lauluõppurid on läinud. Kui nüüd lugeda sinu sellist elukäiku siis loeme, et sul on 40 peaosa eri keeltes kokku tuleb 50. See on siis 66. Eri keeltes tuleb kokku 77 56, osa on sulle, suurvormides. Sirokantaadi, Doratooriumaid, laulutsükleid, orkestriga. 15 sinule kirjutatud laulutsüklit esiettekandes. Oled laulnud 20 kokku on üldse, oled sa esitanud laulutsükleid? Sandro sulle nagu endale kõige südamelähedasemad Raske öelda, ma ei ole kunagi vahet teinud klassikalise laulu eri suundade vahel. Ma ei saa eelistada ühte teisele, sest nad on omaette laulukunsti nähtused. Neil kolmel kõigil on oma plussid võib-olla ka miinused. Sest et teatavasti laulutsükli ajagi näidelda. Sinu ainsaks vahendiks on sinu hääl. Ja võib-olla ka miimika. Ooperis pead sa kajastame kedagi teist, kes sa ise ei ole ümberkehastumine, anamoodi oskus ja anne läbi õpetatuse muidugi. Suurvorm ehk on üks puhtamaid žanr, et selles mõttes, et enamasti suurvorme tatud tihti piiblitekstidele või muudele la ajaloolistele suursündmustele ütleks nii. Tihtipeale väga filosoofilised, tõsised seal lauldav on kuidagi väga karge ja puhas, ütleks. Jaa, ja ma olen vahest selle peale küll mõelnud, et kui oleks mul olnud see võimalus, võib-olla ma oleks rohkem tegelenud ehk suurvormide laulmise ja laulus tsüklite esitamisega eelkõige, sest et laulda üks segasoolokontserti, see on suhteliselt tavaline nähtus. Aga ajastat kavade esitamine või teatud kindlate autorit või stiilide laulutsüklite esitamine, see on kunstiliselt alati raskem ja sealjuures alati huvitavam. Nii et ma jätaksin selle eristamise ära. Nagu korralikus peres, kõik lapsed on kallid. Kuulame siinkohal passi aariat Georg Friedrich Händeli oratooriumi Juudas maka peos Mati Palmi saadab Eesti riiklik sümfooniaorkester, juhatab Vallo Järvi ja ülesvõte on tehtud neljandal veebruaril 72. aastal. Mida tähendab sinu jaoks teater, kas on lihtsalt koht, kus sa oma tööd teed, või on see midagi enamat? No eks ta aastate jooksul on kujunenud välja teiseks koduks. Ehk nüüd küll viimased kümmekond on pool kodunenud, üle kolinud muusikaakadeemiasse. Aga ikkagi teater on täiesti jah üks kohta kus artist, näitleja veedab olulise, see osa oma eluajast. Oleks huvitav, kui keegi oleks kokku Lokkonnad, need tunnid, kui palju, võib-olla üks üks põhipalgal töötafartist teatris inimesed on muidugi erinevad, mõni veedab teatris ka vaba aega. Mäletan aga Georg Otsa tema tegi, teades ainult tööd, ta tuli teatrisse üsna täpselt ja läks teatest kohe. Aga vaatamata sellele arvestades kokku kõik prooviajad ja etendused, krimiajad siis palju-palju aega pidama, teadis. Milline on sinu arvates ideaalne lavapartner? Hea partner, see on eelkõige lavaline suhtlus, teiseks hea partner on see, kes ei püüa sind kõigest väest üle laulda, kindlasti ma tean, et nats, Nikolai Ta on maailmakuulus tenor, tema on oma raamatus kirjutanud, et noh, tal on võimalus, olid võimalused muidugi valida oma lavapartnerid ja mõnelgi korral ta keeldus kellelegagi laulmas koos, sest ta teadis, et see, et üks või teine kolleeg oleks püüdnud teda kindlasti üle laulda esmaeesmärgina. Siis võtaks ka mina seda, et hea partner on see, kes suhtleb etteantud teema piires ka tugevas märkide piires. Kui tal on ette nähtud minust kõvema laulda, siis on see juba sisse kodeeritud sellesse teos ja vastavalt siis ka minuga. Ehk siis on jälle minul nii-öelda peateema, et kõik käib selle mängumaa raamides, et sellest välja läheks samuti, et see, mis me oleme proovinud käigus sisse õppinud, harjutanud läbi lavastaja nägemus, et see säiliks vähemalt suures piires. Aga noh, pika aja jooksul juhtunud kõike, on kallas säärased partnerid, kes absoluutselt ei pea kinni režist, mis olevat vanal ajal olnud, teades täielikult karistatav. Ma korra Itaalias lauldes poeemi üks osatäitja tegi oma koduteatri režii järgi seti osas liikumisi. Siis ma olles küll abiks, vahest tõlkimisel õnneks seda ei olnud võimalik tõlkida, säärast sõimu ma vist ei oleks isegi mitte täpselt sõnasalatoosund ümber panna. Mida siis sealt kuulda? Olijat, rikute režiid? Kui suur on dirigendi ja kontsertmeistriosa rolli ettevalmistamisel? Tundub viimasel ajal mul niiviisi, et kontsertmeister, pianisti roll on ehk suuremgi, sest paratamatult dirigendi roll etenduse käigus suur, selge see, et dirigendi käe järgi käib kogu ooperi või selle lavastuse muusikaline läbiviimine. Aga ettevalmistus käigus on dirigente suhteliselt harva näha. Ja lihtsalt nende vaim hõljub rohkem meie keskel. Aga kontsertmeister on see abiline, kellega saab lihtsalt partiid analüüsitud muusikalisest küljest vaadata, et mis seal siis toimub. Hiljem, kui on juba partii, kuigi omandatud tekstilise klaverisaatja kindlasti aitab muusikaliselt teda siis nagu lahti mõtestada, läbi viia ja ka selgeks õppida. Nii et ma hindan klaverisaatja osa teatris ikka väga tähtsaks ja klaverisaatja repetiitor, Ri praktikast ja oskustest siiski oleneb ka küllalt palju mõtlen niiskustele ammustel aegadel kui teatrisse, Thekla koha. Tema oli väga suure praktikaga inimene, väga heatahtlik inimene ja ta oskas väga hästi ka õpetada noort solisti selles mõttes, et Ta rääkis mulle ja tõenäoliselt ka teistele, kuidas seda rolli või midagi muud. Omal ajal õppis näiteks Ott Raukas, meie kuulus bass. Ja ta tõi näite, et meie vanade lava korrektiivide pealt ja ja, ja rääkis neist mulle ja tihtipeale ka raskete kohtade tehniliseks laulmiseks, olid väga huvitatud, võtteta muutis rütmi ainult selleks, et see partii raskem lõik saaks paremini omandatud. Säärast praktikat ma praktiliselt ei ole teiste juures kohanud. Kuulame Borissi nägemust stseeni viiendast pildist modest mussarski ooperist poriscudunov. Lauljat saadab Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigeerib Eri Klas ja ülesvõte on tehtud 1991. aastal. Oma soolokontserditel väljaspool Eestit oled laulnud palju teoseid eesti autoritelt. Kuidas publik on need teosed vastu võtnud? Ma arvan, et võetakse vastu nagu igat teist muusikat. Sest ega Venemaal ei ole neil suurt vahet, kas ma laulan eesti, saksa või inglise keeles ladina või itaalia, kes võõras keeld, nagu nad ütlen, kas trammisöök ehk välismaa keel ja ja mis keel, see ei ole enam nii oluline. Näiteks meile kõigile hästi teada Artur Kapi laulu metsateel olema või Venemaal väga palju laulnud, sest tahtnuks ilusti laul lihtsalt ja meile tuntud laul ja ütleksin sinna juurde seda, et Eesti muusikat eelkõige kui meie muusikat ma olen püüdnud laulda eriti hästi sellesse, eriti tähendab seda, et kogu selle teose väljendusliku võimalust ma olen püüdnud maksimaalselt ära kasutada nüansseerides võiga sõnade selget ütlemisest, kuigi ütelda sõnu väga selgelt. Noh, ütleme, läks venelastele, Talle jääb mulje, siis ta saab nagu aru sest sõnas hakkab siis mängima niisugune intonatsioon, sest et kuulates noh, ma tea, suri džässlauljad sealtega sõnades kõlbitsikest aru ei saa, eriti mulle meeldib kuulata saksofoni. Sest et minu arust väga head saksofonimängijad, kui nad mängivad mingite džässlugusid, siis see saksofon räägiks. Sa võid muude pillidega ka juhtuda ja umbes sama põhimõtet Malaga püüdnud eesti muusikat lauldes välismaal, et kui nad sõnast aru ei saa, peale pealkirja tõlke siis püüdnud öelda sõnu nii nagu oleks tõesti sõnatu muusika, vadja, tema intonatsioon hakkaks mängima ja see on päris häid tagajärgi andnud. Nii et ma olen vahel saanud Eesti muusikaettekande, Eesti isegi parema aplausi kui arusaadav muusikas arusaadavas keeles laulda eest. Nüüd mul tuleb näiteks meelde, et kui ma laulsin seitsmel esimesel aastal Müncheni konkursil muu kava sees vaba valikulise pala Uno Naissoo lumikillu ekstsüklist siis pärast tulid paljud küsivad, et oi-oi, et mis laul, see nüüd nii ilus laul, et mis sa seal muud oli, selgelt olid suurtide muud laulud, aga see laulu ekstra tore kohe. Nii et võib ka täitsa võõrasse pinda külvata niiskust, eesti muusika, seemet, mis hakkab seal idanema. Või näiteks paar aastat tagasi olime Peterburi filharmoonia väikses saalis niiskusel festivalil nagu avangardist tänapäevani. Ja, aga kuna mul on Peterburiga head sidemed, siis ma sain sinna ka organiseerida või lasta kutsuda meie muusikaakadeemia brass ansambli Paavo Otsa juhatusel, millega laulsime, õigemini küll ma mul oli selle oma soololõigu teesia soololaulmised. Aga siis viimane sõna oli Timo Steineri meie noore helilooja teos, kohtumiseni. See on kirjutatud puhkpillikoosseisule klaveriga. Ja see on niisugune huvitav lugu, mis, kus on osa sõnu võib-olla kolmandik sõnu vene keeles ja, ja siis eesti keeles nagu kahes keeles originaalis kirjutata, mitte korda wet lihtsalt tekst jookseb kahes keeles kuidagi päris huvitav. Hakkame selle teose ära, laulsin, mitte see, et venekeelsed sõnuli sees, vaid lihtsalt lugu oli neile nii üllatav oma kombinatsioonis ja ettekandes, et lugu läks kordamisele eluski Eestis ma ei ole kogenud, siin on seitse sooja pätsu ja Ongi kogu aplaus. Aga seal läks lugu kordamisele ja muidugi noored mehed, kes siis seal kaasa tegid, kaasa arvatud helilooja, nad olid ikka lõpuni üllatunud, et see võimalik on, aga on. Kuulamegi nüüd Uno Naissoo laulu lumikelluke esitajaks Mati Palm ja klaveril saadab tarsina alangu. Sina ja vene muusika. Ma kuidagi vaadates repertuaari ja siis mu muusika nagu jaguneb, tean ütlust ehk. Või poleks neljaks ütleks saksa keeles laulda eesti keeles lauldav, itaalias, lauldav ja vene keeles lauldav. No ja siis mingi väike protsent talle kõiki muid keeli, on ta siis Läti ja Leedu või, või armeenia või jaapani keele ja igasuguseid. Aga ikkagi need suured lõigud ehk jaguks nii jämedam vahel neljaks. Et veerand repertuaarist vähemalt venekeelset. See sisaldab siis. Ooperit roll päris olulisi agaaga vene laulutsüklit klaveriga orkestriga ja mitme soolokava jagu romanss ja ma arvan, et on sest arvesse seda, et ma siiski õppinud ühe talve ja Moskva konservatooriumis professor Hugo Tiitsi käe all. Ja seal ma valmistusin minu valikul, et möödunud sajandi või nüüd juba ülemöödunud sajandi minu jaoks parima vene laululooja romansi kirjutaja, Mushowski laule tsükled ja siis 20. sajandi huvitavaim laulu autor on kindlasti Georgi Sviridovi. Ja ma õppisin Sviridovi laule palju ja palju vähe Venemaal tuntuid. Sest et 39. aastal kirjutatud tsükkel Lermontovi tekstidele ei ole Venemaal peaaegu üldse käigus. Ja palju muudki, näiteks tema õhtu laulu siluett ei olnud venega mitte suhteliselt haritud muusikut, rääkimata publikust üldse kuulad. Üldse huvitab venelasi, üllatada nende oma muusikaga, näiteks laulda Stravinski laule. Nad teiste palju ei tea või laulda, muu saakski niiskusele laule, mida nad elus kuulnud pole. Käituda vene publikuga, nii mis käib natukene nende au pihta, et kuidas sa nüüd tuled kuskilt Pribaltikast ja võib-olla nüüd, kui ma olen, noh, jah, juba Venemaale ehk rohkem tuntud ja mõnedki ehk teavad, et ma niukseid tempe teen. Aga siiski nad on väga tänulikud pärast. Mitmegi kontserdi järgi ma tagantjärgi mõtlen, on tuldud lava taha ja lausa kättpidi tänama, et ma olen laulud, niiskused, laule, mida nad tõesti ei tea veel. Sest vene autoritel on ikka väga suur laululooming, mida ka kõige paremad ei ole täielikult jõudnud omandada. Ja ma ütleks niiviisi, et vene suurlauljad, nad pöörduvad niiskuste romantiliste heliloojate ütleme viisi rikaste lugude poole, nagu kasvõi närn või niisugused heliloojad, on. Rohkem käigus kui Stravinski, Stravinski on väga mõistuslik helilooja, ta läheb ehk paremini Prantsusmaal. Sest et vene publik eelkõige hindab laulu, ettekande emotsionaalsust ja tihtipeale ka tuntust. Kas itaallasi, sakslasi, eestlasi, on ka võimalik üllatada? Itaallasi võib üllatada sellega, et tuled kuskilt tundmatus kohas, sest Eesti ei ole mingeid tuntud maailma maa. Arvatakse, et me oleme ikka väga niisugune vene kultuuri provints. Seda üsna hilja aegugi. Ja siis, kui esineda seal suhteliselt korralikus itaalia keeles ja itaalia muusikat valdavana siis ja kõik need reeglid, noh ennekõike selliste itaalia laulureeglitest kinnipeetut ja kuidagi efektselt lauldes. No ma olen seal need muidugi üllatanud. Katriin telli Enriko karuusale kirjutatud lauluga nagu Oogevadobrima veere. Kui ta siis on õnnestunud vokaalselt hästi, aga lõpp kõrge noot tuleb hästi välja, aga nad kitsid aplausiga ei ole. See on üks niisugune üllatus, variant või korraliku peal kantud neil laulda, sest üldiselt nad siiski arvad, et ega välismaa like Italy muskaat ei osata laulda. Mis on suures osas ka õige. Mis puutub nüüd sakslastesse, mis mul ei ole praegu konkreetsete näidete, eks seal võib umbes k sama olla. Aga sakslastega üldises saksa keeles alal on üsna keeruline siiski läbi lüüa, kui ei valda täielikult nende niiskete käte kandersi, nõuded ja keelt. No kui ma meenutan Müncheni kongressi näiteks, mis oli üsna piinarikas ja katsumus siis pärast minu Suberite laulmist öeldete vigu ei ole, aga saab aru, et sakslane ei ole. No see pidi olema erakordselt hea nahanäitaja. Kuulame Georgi Sviridovi laulu siluett ja Mati Palmi saadab klaveril Maia bodobooseva. Lindistatud on pala 1979. aastal. Juubeli. Sa sõidad ringi, oled sõitnud ringi, töötad teatris muusikaakadeemias, kõik see võtab jõega. Kuidas sinu kodusid sellesse sellisesse rabelemist? No mis sellel perekonnal vaesele perekonnale muud üle jääb kui lihtsalt fikseerida fakt, et jälle pean kuskile minema. Siin tuleb mul meelde see, et lapsed juba küllalt väiksest peast olid sellega harjunud, et isa ei ole kuskil, läks aga kuhu ta läks, nendest oli neil oli üsna udune ettekujutus sellest maailmast kuskil enne kooliaegsetel aastatel. Ja ma ütlesin, et jah, et isa täpsem Itaaliasse siis naat, kus Itaalia on? Ma küsin nende käest, ma tean küll seal seal leedu taga oli vastus need Leedus me olime käinud, see oleks kindel koht, et see on kuskil seal kaugel ja tähendab itaalia leedu tagasi pilt, selge, nii et neil oli klaar. Ja eks nad siis juba koolilastena ola siis mööda kaarti sõrmega järge pidanud, kus pool ääres on, selle maailma seal on olnud. Noh, ma püüdsin nendega rääkida ikka kui austraallased, Austraalia seal gloobus all ja inimesed käivad jalad ülespidi, aga ei, see jutele neil läbini nii lihtsa asjaga ei saanud tõmmata juba üsna ammusel ajal. Ja ära olla, ütleme, töökuud, kuid kui lugeda umbes 10 teatrisse, siis sellest neli ära olla aastas on küllalt suur ja pikaaegne, et eks neid psühholoogilised pinged ole olnud mõlemapoolset just minu ärasõitudega pärast. Nüüd on asi läinud lihtsamaks, sest riik on väike ja siini saab päeva või kahega hakkama. Sa oled vist ainukene laulja, kes on kirja pandud kahte leksikoni. Üks on Eesti spordileksikon ja teine on Eesti Teatrileksikon. Päris ainuke ei ole, sest enne mind või leksikoni sattusime ühel ajal on Georg Ots. Georg Ots oli Eesti ujumismeister nii teateujumises kui ka individuaalselt, 30 89. aastal. Mina olen leksikonist sellepärast, et ma olen tõesti jah olnud Eesti noortekoondises ja mõnegi korraliku Tageria teinud. Ja hiljem olnud ka spordile küllalt lähedal ja ja mul on väga hea meel, et mind on austatud Kalevi auliikmemärgiga. Seda ma kannan suure auga. Kui on seda märki hinnata, oskavad inimesi. Kõlama hakkab Artur Kapi laul, sa oled mu südames huvi. Klaveril saadab Mati Palmi. Merike käever ja lindistus on tehtud 1999. aastal. Ja muud? Hirmud aga sa saad juuri. Sina ja eluterve Eesti. No eluterve Eesti tekkis lihtsalt situatsioonist, et kui Eesti sai kätte selle kauaoodatud vabaduse, siis sellega käisid kaasas ka paljud miinused. Ja eelkõige seisneb selles, et likvideeriti, likvideerisid igasugused noorte vaba aja veetmise võimalused. Selle tagajärg oli see, et niisket murde-eas poisikestel ei olnud midagi muud teha, kas proovida nurga taga kuskilt suitsu või loopida kividega aknaid või, või tänaval laternad alla. Olukord läks aasta-aastalt hullemaks, arvestades üheksanda aasta algust kuni 94. aastani, kui me siis võtsime kätte väiksema grupiga, organiseerida Tallinna Polütehnilise Instituudi. Mis on nüüd Tallinna tehnikaülikool? Selle saalis? Aprillis toimus üks koosolek kus oli üle eelkõige Tallinnast Tartust üks umbes 150 inimest kuulasid ära kümmekond ettekannet erinevatelt elualadelt, kes olid seotud tervisega toitumisega. Ja mina rääkisin spordist kui ka kultuuriosast sest väga palju on Eestis näitad juba mitusada aastat, et meie kas rahvakultuur pillimängude tantsude näol on väga tihedalt olnud seotud just igasugu kehaliste katsetega ja võistlustega mis on traditsionaalse ka siiamaani välja arenenud ja paljud meie kultuuritegelased on olnud küllalt väljapaistvate sporditegelased ja vastupidi. Nii et need näited on palju. Lõime siis niiskuse liikumise nagu eluterve Eesti, mille esimene suur kongress toimus novembris 94 Paide kultuurikeskuses, kus oli juba üle vabariigi umbes 400 delegaati koos pea igast vabariiginurgast, kaasa arvatud saared. Võtsime vastu eluterve Eesti põhikirja ja programmi. Seda programmi oleme täiendanud. Kuid programmi põhialustan ikkagi alles ja töötame selle programmi järgi edasi. Nüüd tänaseks päevaks on liikumises üle 5000 toetaja. Meie liikumise eesmärk ei ole mitte inimeste viia käekõrval suuskade peale või mingit muud konkreetset tegema, vaid küsimus on see, et kogu meie seadusandlus ja kas või reklaam reklaamiseaduse. Need on ju nii palju lünklikud. Et meie riigi suhtumine meie rahvasse ei ole vastuvõetav, see on puudulik. Mis puutub riigiorganitesse ja ütleme riigivõimu siis muidugi individuaalselt ei saa ühtegi ministrit ega ühtegi parlamendi liiget, süüdistas, et see või teine või on süüdi. Kuid see on kollektiivne enese väljasuretamist, taktika praegu nagu praegu ka kuulasin, et televiisoris, et jah, et Eesti keskmine kanda nakanud vasemale kalduma oma mõttele, aga mis see tähendab, see niiskune, metsik, avatud turumajandus, et see on oma Tagernele juba toonud, me ei oska lihtsalt käituda niiskuse Euroopa kultuurrahvana veel selles avatud turumajanduses. Et me võiksime säilida või ennast rahvast taastoota. Ja nüüd on küsimus selles, et me tahame saada kangesti Euroopa Liitu ja NATOsse, ei tea kuhu veel siis minu seisukoht eluterve Eesti liikumise juhina on see, et see ei ole kõige olulisem küsimus. Sest kui me kui rahvuse kavatseme välja surra, nagu praegu statistika näitab, sest mina ei näe mingit võimalust, et see, see rahvas võtab kunagi aru pähe ja hakkab ennast tootma. Ja see, kui me läheme Rootsi teed või kellegi muu Põhjamaade teed, kes hakkab omale Vietnamist Araabiast sisse tooma tööjõudu aga nende lapsi kasvatama, kes ise oma lapsi kasvatada, siis kui Eesti valib säärase tee, siis varsti oleme kollanahad. Sa tunned muret Eesti noorte ja ka oma õpilaste pärast ja teed hästi palju tööd, kuidas sa ise puhkad? Mina puhkan, tehes teist tööd. Sest et kui tead ühte asja, siis ei mõtle teise peale ja see ongi kõige parem puhkus, et kui ma laulan ise, ega ma siis õpilaste peale mõtlejaga Ma mõtlen õpilaste peale, siis ma ei mõtle mitte oma ooperiosade peale, nii et see on niisugune. Käsi peseb kätt minu elustiilis. Teine töö on puhkus teisele. Ja eks ma ikka loen lehte ka hommikul 20 minutit, aga sealt rohkemat muidugi lugeda palju pole. Aga kui nüüd tõsisemalt öelda, siis mul on ju isakodu või maamaja siin lähedal sauel kust võib suveperioodil käia, nagu me vanasti ütlesin, supirohelist toomas, sest et sõita 10 minutit Hiiult sauale, teine 10 tagasi, see on tõesti sama, kui linna ääres. On see puhkepuhkamise võimalust selles mõttes puhkamisvõimalused. Kellel aimu maaelust ja teab, et seal ei ole töö lõppu, võid seal teha või tegemata jätta, teeb üks ja sama välja. Sest töötööd jätkab seal alati, kui teha tahad. Ja, ja niisugune tõsine puhkus ongi seal maale sinna saunamajas ja sõites või sinna, et varem, kui ma õppisin, siis ma läksin maale, noh, ema elas siis veel ja läksin, mängisime koera Mokiga, siis olid kõik mured ära. Ei olnud mul mingeid vokaalis probleeme korraga mängin, aga ja teine asi on see, et mu sügisel käisin maal ühe tuuri ja seal nädalalõpud või nädala sees, siis ma tulin alati priskamale linnas, ma sõin kohtult palju õunu. Ja uut rohelist ka, mis seal maal saadan. Aga praegu on niiviisi, et noh, küll olek peaks seal jälle lund maha ajama või mingisugused murdunud puid koristama või või jumal teab, mis seal tegema, nii et ega seal on puhkust küll. Tänan sind ja soovin sulle palju edu ja õnne, aitäh, aitäh. Saate lõpetaja, prodolfo aaria Vincenzo Berliini ooperist kuutõbine. Mati Palmi saadab Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigeerib Jüri altarten. Saate autor oli Alar vintsar, tänan teid kuulamast ja kõike head.