Algav saade on austusavaldus Eesti muusika grand ult leedile Ester Mägile, kes saab täna 80 aastaseks. Kui kasutada võrdlust loodusest, mis maestro loomingustki sageli hoomatav näib Ester Mägi Eesti muusikamaastikul kui õrn, kaunis ja pisut salapärane piibeleht või meelespealill. Tagasihoidlik ja lihtne, ent samas peen ja kaunis. Ester mäe muusika ei avane heliloojale väga kergesti, tõdeb muusikateadlane Merike Vaitma ja jätkab. Tema muusika on selline, mille juurde kuulaja ise peab minema ja mis tasub heldelt huvitatud ning tähelepanelikult kõrvale tuues ilmsiks oma peene ilumeeleolude rikkuse ja mõttekultuuri. Tänases saates kuuleme Ester Mägi muusikat ning mõttekilde juubilarilt tema kolleegidelt välja tormiselt ja Eino Tambergile ning interBrettidelt Ants soodsilt ja Heiki Metlikult. Ester Mägi, kuidas teist sai helilooja, kuidas te leidsite oma kutsumuse ja ja millest saite inspiratsiooni, kas oli teil ka mõni konkreetne eeskuju? Helilooja sai minus nii. Ütleme, ütleme juhuslikult või asjade teatud asjade kokkulangevuse tõttu, ma olin kogu aeg Riveri mängija ja siis Käed haigestusid ja ma pidin klaverimängust loobuma ja pidin konservatooriumist lahkuma. Aga siis tehti mulle ettepanek, et prooviks õige kompositsiooniklassis. Seal küll ehmatas mind ära, ei olnud nagu sellega kunagi tegelenud. Aga mul tuli meelde professor Karindi soovitus, ta paar korda ütles mulle harmoonia tunnis, et kas ma ei ole kunagi mõelnud komponeerimise peale. Ja siis, kui ma olin nii mures ja hädas, mida teha oma oma eluga, siis tuli mul see mõte meelde. Ja ma otsustasingi siis, et lähen kompositsiooniklassi nii ajutiselt, et võib-olla käed paranevad ka ja vaatan, mis seal on. Niimoodi. Niimoodi see läks ja nii masina jäingi. Ma ütleksin võib-olla tänu Mart Saarele, sest tema, tema tegi minust helilooja. Kuidas see heliloojaks tegemine käis Mart Saarega koos. Noh, see käis väga-väga tõsiselt. Meil olid pikad ja põhjalikud tunnid, tema võttis seda asja väga põhjalikult. Ja mind hakkas ikka see asi rohkem ja rohkem huvitama. Ta oli väga isiksusena, väga huvitav. Ta mulle väga meeldis ja kõik see, mister rääkis, ma võtsin seda omaks. Ja nii see läks viis aastat. Ja siis pärast seda ma otsustasin veel mõneks ajaks Moskvasse minna. Professor Šebaleeni juurde, seal natukene täiendasin ennast ja niimoodi see asi välja kujuneski. Kui nüüd võrrelda kahte õpetajat, Mart Saariasse, Baliin kas siin annab eristada, et mida, mida te saite Mart Saarelt ja, ja mida sepa liinilt jah. Muidugi, Mart Saar põhi pani ikka selle põhja alla, see oli natukene teistmoodi, seal oli kõik natukene täpsem, detailsem. Aga Moskvas oli noh, viimistlus, ütleme nii. Aga Seba liin oli muidugi väga-väga tugev õpetaja, samuti nagu Mart Saargi. Ja tema püüdis neid puudusi, mis mul oli veel eriti vormi osas seda parandada. Sealjuures ta tahtis säilitada minu minu nägu nii palju, kui seda tol korral oli. Ega ta ei surunud peale oma oma stiili või, või? Palju te saite kodunt oma muusika mõistmisele kaasa teie vennast Paul mäest sai ju kuulus Estonia ooperilavastaja. No meil oli kodus kolm last. Ja, ja mul on veel üks õde minust palju vanem. Ja tema tema jaoks osteti klaver. Ja muidugi tema hakkas isegi klaveritunnis käima ja minu osaks jäi see, et ma püüdsin mängida klaveril neid asju järele kuulmise järgi, mida minu õde või, või minu vend, kes oli ka minust vanem, mängisid nii palju kodust kodus muidugi vanemat ei tegelenud muusikaga, ema ja eriti tädi armastasid laulda ainult. Aga muud musitseerimist ei olnud, aga, aga nad armastasid väga muusikat ja ma pean ütlema, nende tänuksed nad igatepidi soodustasid minu minu taotlemisi muusikaõpingutele. Ma olin üsna üsna eakas juba, kui ma esimest korda klaveritundi läksin. Ma olin 16 aastane, siis oli võrdlemisi noh, ikka olin küllaltki vana juba siis aga aga siis tekkis see võimalus ja natukene aega käisin eratunnis ja siis muidugi edasi. Läks juba konservatoorium vend tegi juba lapsest peale ikka neid lavastusi kodus niimoodi, et meil kodus oli ainult üks näitemängude ja ooperite edendamine kus me olime mõlemad tegelased ja mina vahel piletimüüja ja, ja nii kuidas, kuidas juhtus. Nii et kodus oli meil palju teatri tegemistel? Kuid elu on läinud niimoodi, et olete kirjutanud pea kõikides žanrites, välja arvatud ooper. Nojah, korra juba oli plaanis, see ka, aga see langes, langes välja. Suur osa teie loomingust kõlab või noh, väga eestilikult ja, ja te olete palju kasutanud ka rahvalaule, kas, kas see oli esialgu taotluslik? No see on jällegi Mart Saare teene. Tema hakkas leid mulle tutvustama esimesena. Näitas neid mulle ja näitas seda, seda ka, kuidas neid kasutada ja ja selle tõttu ma olen jäänud nende viiside juurde. Kuid üldiselt mul on tunne, et minu puhul nagu natukene liialdatakse sellega, et nagu mul oleks kõik ainult selle peal, sest mul on väga palju, kus ma ei ole kasutanud üldsegi. Aga kuna Nad on nii-öelda käibel olnud mul, siis nad on imbunud minusse ja ma usun, et minu minu muusikalises keeles on juba need intonatsiooni nagu sisse juurdunud ja võib-olla seepärast tundub, nagu oleks kõik rahvaviisi baasil olemas ta nagu, nagu muutunud minu minu emakeeleks. Teie muusikas on tunda ka sellist väga peent loodusetaju. Te olete ise linnalaps, kuidas on teie suhe loodusega? Ja ma olen tõesti linnalaps. Aga, aga maal olen ma alati suveti olnud lapsena Saaremaal isa saarlane. Ja hiljem mitmel pool mujal ja nüüd muidugi hilisemal ajal oma kodus lohusalus. Nii et no loodus, mulle meeldib. Meeldib teda vaadata, meeldib seal olla. Ta nagu annab niisugust meelekindlust ja rahu, kuigi me teame, et loodus ei ole sugugi nii Aadini. Nii rahulik, aga aga ta inimesele mõjub siiski hästi. No tänavu uusaastaööl Ki olete tinast valanud endale sellise väga rahutu merelaine, kust me siin vaatasime näkineidu välja. Teil on ka olnud merega seoses palju muusikat, teoseid. Jabume mu suvekodu on mere ääres ja ja meri on, meri on kaunis alati mitmekesine. Aga see Valatud asi, see on noh, nii võib-olla et taas ja lihtsalt kisub sinna meremere poole. Võib-olla võib sealt ka midagi muud välja lugeda? A. Eesti heliloojate peres on alati olnud ka väga omapäraseid naisheliloojaid Miina härma-st kuni tänapäeval mari vihmandi ja Helena Tulve nii välja. Eino Tamberg. Milline on teie arvates Ester Mägi loominguline pale ja, ja võib-olla see naiselik joon tema muusikas? Noh, kõigepealtkusest naisjalikkuselt rääkida, siis. Hester muidugi naiselik ja tal on väga naiselikke teoseid, aga aga tal on teoseid, mis on väga jõulised ja selles mõttes mehelikud või, või kui nüüd hakata mõtlema, miks peaks siis naine võiks jõuline olla, eks. Aga noh, see on niisugune omadus, mida meestele nagu rohkem omistatakse ja mul tuleb meelde ta sümfoonia mis on väga tugev sümfoonia ja sugugi mitte naiselikult õrn. Aga üldiselt, et noh, kui eestlase peale mõtelda, siis, Tekib kõigepealt niisugune tunne, et ma ei ole talt kuulnud ühtegi asja mis ei oleks hea olnud, mis oleks hea maitsega, igal helil on paremaid ja halvemaid teoseid. Aga Eesti puhul on jah, üllatav see, et et see vasakule poole minevate teoste arv, kui need üldse on, on täiesti tühine. Tähendab nähtavasti endale niivõrd hea maitse mis hoiab teda niisuguste mingite patustuste eest. Ja samal ajal on tal väga erk fantaasianiit, ei ole sugugi niisugune mehaaniliselt konstrueerima helilooja, eks ole. Mõnikord konstruktsioonid hoiavad meid halva maitse eest, aga ta on väga loominguline ja. Ta tund intensiivsus esineb ka. Aga lühikestes asjades lauludes näiteks mäletan Betti Alveri laule ja veel palju teisi, kus sa üllatud, kui lühikese aja jooksul on suudetud anda niisugune väga tugev dramaatiline elamus. Mis on need iseloomulikud jooned võib-olla või, või selline demo demostiil või, või mille järgi tunneb ära Ester Mägi, muusik. Noh, üks neid omadusi, mis on väga paljudel asjadel teostelt all juures on rahvamuusik, kas lähtuv mingisugune impulss, ta võib-olla otsesemalt rahvamuusikaga seotud või kaudsemalt või. Aga seda on tunda küll, et see on tal väga tugevalt olemas ja eks tõenäoliselt andis tõuke seal Mart Saar, kelle õpilane ta oli. Aga mis teeb headmeelt, on see, et tema rahvamuusikakäsitlus on hoopis teistsugune, hoopis omanäoline, ütleme, kui võrdleme tormisega või mõne teisega, kes ka palju rahvamuusika on tegelenud. Nii et see annab ühe täiesti uue tahu rahvamuusika lähenemisel. Aga, aga ma usun, et muidugi see see ei ole mitte peamine, tähendab noh, ses stiili mõttes me tunneme selles mõttes ta ära, aga peamine on ikkagi mingisugune tunde ehtsus ja tunde ausus ja ja väga-väga täpne tehnika oma mõtete väljendamisel. Kusagil ei ole liigseid pikkusi ka ja see dramaturgia taju mõnikord intuitiivne, mõnikord võib-olla teadlikult välja mõeldud, kes seda oskab ütelda. Et see on tema juures minu meelest minu jaoks kõige olulisem Te mainisite, et teie enda arvates hakati teid heliloojana arvestama pärast esimese sümfoonia valmimist. Kas see andis teile ka heliloojana sellist kindlustunnet edaspidiseks. No mingil määral muidugi. Kuna ma alustasin oma oma tööd heliloojana nii-öelda puhta lehena, siis kaua aega piinlesin kahtlustes, et kas ma ikka sobin sinna ja, ja kas maksab mul seda teha, kuigi Mart Saar tõesti pani mind seda tööd armastama, ma armastasin seda tööd. Aga ikka ikka kahtlusi oli palju. Ja no kui üldsus hakkab juba nii tunnustama siin siis tekib omal ka kindlusetunne ja võib-olla testi sümfooniast alates mul mul tekkis kindlam, kindlam tunne. Tundub, et esialgu te kirjutasite rohkem instrumentaalmuusikat. Võib-olla küll niimoodi jah, kuna ma ise olin klaverimängija ja ja see instrumentaalmuusika nagu nagu võimaldab natukene rohkem ja, ja koorimuusikat või vokaalmuusikat ma lihtsalt, et ei, ei osanud seda ma ise kooris ei ole, ei ole palju laulnud ainult kui kooliajal. Aga hiljem on muidugi nii üht kui teist tehtud. Mis teid aitas selle vokaalmuusika juurde pöörduda? Ei oska isegi öelda. Ma olen seadnud omale ülesandeks ka võib-olla žanrite vahelduvuse et lihtsalt mitte ennast korrata kogu aeg instrumentaalmuusikas, siis vahelduseks võtan jällegi vokaalmuusika. Kas vokaalloomingule eelnev pikk retk poeesia maailma? Oojaa seda teksti tuleb ikka, et tuleb ikka otsida sobivat ja meelepärast ja see, mis, mis inspireeriks. Ja ega see ei olegi nii lihtne, ta peab, ta peab meeldima. Mulle on oluline see, et luule esimene rida peab mulle palju ütlema. See annaks nagu Me järgnevaks arenduseks. On ka olnud juhuseid, kus ma olen võtnud proosateksti näiteks Tammsaarelt võtsin mõtisklused. Prooviks lihtsalt, kuidas, kuidas tuleb ka nii, ja tuli tuli välja ka. Kas poeetide suhtes? On teil oma lemmikud välja kujunenud? Ei lemmikuid ei ole, aga, aga kui ma vaatan neid neid tekste, siis väga palju ma olen naispoeet kasutanud. Aga see on ka päris loomulik, sellepärast et neid, neid on meil palju ja väga-väga häid. Aga üks viimane laul oli ka naiskoorile oli Ennodeks, nii et ma olen nii üht kui teist. Ma olen isegi kasutanud üks kord. Poeesiat Ain Kaalepi poeesiat instrumentaalmuusika jaoks lihtsalt inspiratsiooniks, et kuidas tuleb välja, kirjutasin, kirjutasin keelpillikvarteti ja just arvestades tema tema loomingut, see oli teine kvartett Eline kordesse leegijad ja tekstiline osa vahel vahel aitab seda meelemeeleolu luua. Kui palju on teid inspireerinud konkreetsed interpreedid Loomingu kirjutamisel? Oi väga paljud, isegi. Sest on interpreet, kellele lihtsalt kohe-kohe tahad kirjutada. Ja muidugi ka nende tellimused on mul olulised olnud ja neid on ka olnud üsna palju. Sest interpreet teeb ikkagi sellest sellest loost ikka asja. Kas mõnikord on ka interpreet omalt poolt nagu mingi loomingulise impulsi andnud? Loomulikult, kui ta on mulle väga meeldinud ja siis ma siis muidugi võib tekkida niisugune niisugune soov arvestades tema tema niisuguseid võimeid kellega teil on olnud tihedamad kontaktid. Oi, neid on raske praegu ette lugeda, neid on väga palju olnud. Ma eriti hindan neid esimesi interpreet, kes nägid minuga suurt vaeva. Sest et ma ikka alguses võib-olla ei, ei osanud nii kirjutada, nagu vaja. Kirjutasin võib-olla raskemalt, kui, kui oleks vaja näiteks lainemets nägime klaverikontserdiga kindlasti suurt vaeva, aga aga tema esituses on, on kontsert, aga väga hästi kõlanud. Heiki Metlik, milline helilooja Ester Mägi interpreedi jaoks. Interpreedi jaoks on Ester Mägi vast helilooja, keda interpreedid armastavad ja võib-olla seetõttu, et tema jaoks ei ole mitte ainult muusika, vaid koonelemas interpreet kes tema muusikat interpreteerib. Ja ta arvestab neid nõuandeid ja neid soovitusi, mida andja predil tekivad. Siin võib vaadata umbes samasugust koostööd, nagu on lavastaja ja näitleja vahel. Ja see koostöö on olnud väga pikaajaline Ester Mägi kannid, et alates kuskil 210 seitsmendast 88.-st aastast juba millal valmis tema esimene teos, kantus ent tšellole ja kitarrile, millest hiljem tegi versiooni viiulile, järgita koorile ja peale selle on sündinud tema sulest ligi 15 teost või väiksemat laulu vormi kitarri saatel või siis soolokitarrile. Nii et ma usun, et see hetk, millal Ester Mägi majja saabus, sünnipäevaks kita isiklikult talle oli, oli üks õnnelik hetk eesti interpreetide jaoks ja mitte ainult eesti interpreetide jaoks, sest tema teoseid mängitakse väga palju ka väljaspool. Meie tester mägi on niisugune hästi kitarri tundev helilooja. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et need kitarripartiid ta on ise vast kõik läbi sõrmitsenud ennem oma kitarril vähemalt seda on tunda. Kuna need partiid on väga Idjumaatilised kitarrile omased. Aga vast kõige populaarsemad teosed, mis on jõudnud ka üsna mitmele plaadile, on muidugi tema kantus tšellole kitarrile või siis viiulile, kitarrile. Ja teine teos maarjasõnajalg sopranile, flöödikitarrile ja muidugi ülipopulaarne Haatree või siis kolmekesi või kolmele viiulile, tšellole, kitarrile, mida me oleme esitanud üsna palju oma Euroopa reisidel ja mis on lausa paranenud publiku ja lummanud oma sellise alatooniga ja, ja sisetuuniga muideks see teos alla kirjutatud 91. aasta augustis, millal oli Eestis väga keerukat poliitilised sündmused ja ilmselt see kajastub kõik selles muusikas? Kindlasti on kontos üks teos, mille peale saalis on üsna mitu korda hüütud Paavo nii meil kui ka välismaal. Ja väga imelised on ka laulud. Iseäranis huikab 95. aastal valminud, mis on ka jõudnud sinitikatsio plaadi peale mis Eesti raadio välja andis mõned aastad tagasi ja Uigetes on omapärane, on see, et ei ole teksti, vaid on karjalapse hõiked ja hõiked ja mis annab üsna suured võimalused lauljale ja laulja on kui instrumentalist. Ja eelmisel aastal salvestasime ka sellest teosest instrumentaalvariandi, kus siis laulja asemel on viiul. Ja helilooja ise kiitis selle teose heaks ja ma mäletan alles hiljuti paar nädalat telefonikõnes ta ütles, et talle isegi instrumentaalvariant meeldib praegusel hetkel rohkemgi. Ants Soots kasse Ester Mägi koorilooming esitab näiteks meeskoorile erilisi nõudmisi. Tõepoolest, Ester Mägi koorilooming ehitab, kõrged nõudmised kõigile on see segakoorile, on see kammerkooril, on seda instrumentalistina üle ja ma julgeks isegi ütelda. Meeskoorile on need nõudmised omakorda suuremad. Nii hulga meestel mägi meeskore loominguga ei olegi vis tramm järgemööda ja üheskoos koos olnud ja ja ka minu jaoks on nüüd sellest tsüklist omad järeldused tulnud. Sest et Ester Mägi mõte on nii peen ja nii puhast on niivõrd individuaalne et seda kooli tehniliselt meeskoorile. Hästi väljenduslikuks ja kõlavaks saada ja sellisena nii nagu Ester Mägi mõte on. Tan vaimselt küllalt nõudlik ja tankuri tehniliselt nõudlik, sest et Ester Mägi kasutab Ütleme niimoodi, et ta kasutab mitte kerget teksti tekst, mille mõte ja selline vaimsus ei hakka nii intuitiivselt tööle nagu võib-olla paljudel muudel juhtudel. Kui me vaatame siin meeskooriteoseid, siis Juhan Viiding, Beekman, Kaalep, suid, Ristikivi, Leino batuurin, iseäranis Juhan Liiv Ja see pieteeditunne, kuidas Ester Mägi selle poeesia ümber käib et see vajab juba ise oma ettehäälestust, rääkimata juba sellest helikeelest ja Paktuuristelt, kuidas seda, kuidas seda kõike hästi elavdada. Nii nagu auto seda sooviks. Ja meil on just kogemused, et me tegime mõni aeg tagasi siin Tormise loomingust küll kontserdi jaga plaadi, kust jälle tormis tervikuna oma kõige keerukamate ulatus võivad juurdluse käigus. Ja nüüd on saar ja meil on üks selline huvitav paralleel tekkinud, võib olla lihtne väita, aga mul on tunne, et Ester Mägi kujutluses tema esteetika ja pieteeditunne ja see puhtus ja Crystalsus, mis tema selle luule läbida, väljendada et see on ehk rohkem instrumentaalne. Sealt tulenevalt kõlavärvid rütmid, kõikvõimalikud muusikalised kujundid. Ma ei taha sugugi väita, et nad on kirjutatud ebavokaalselt, aga. See, kuidas ta on faktuuri valatud et see nõuab lauljatelt ja koorijuhilt sest väga põhjalikku ja kannatlikku tööd Hakkaks nii mõjuvalt ja, ja kergelt kõlama nagu paljud Mägi teosed eeldavad just, sest et segakooris kammer koorides puht juba kooriliigi iseärasuste tõttu võib-olla üks rida probleeme ei ole nii Aptuaalseku, just meeskoori, sellise piiratud diapasooni ja ühe tämbelist häälte kasutamisel. Nii et vaat siin ongi võib-olla see erinevus tormisega tormis, mis ka meile väga noh, ikkagi ta tuleb raskelt kätte, see ei tule kohe. Et siin on mingi erinevus tormisega, millele ma ei oskagi päris nime anda. Sooviks, et Ester Mägi sellisest väga individuaalselt aalsest esteetikast ja maitsest tema Krist Talsusest ja tema puhtusest. Et sellest saaksid väga paljud inimesed osa ja tema mõju sellisena kestaks veel edasigi. Mis on teile teie loomingulises elus kõige rohkem rõõmu pakkunud? No rõõmu pakub see moment, kui teos on valmis. See rõõm kestab ainult lühikest aega sest nii kaua, kui ta ei ole esitatud, siis on niisugune ebakindlus, et kuidas ta ikad, kuidas ta ikka on välja tulnud. Kuigi ma olen teda viimis läinud kaua aega, ma ei anna mitte kergesti teid käest ära. Ja ei anna enne, kui ma tunnen tõesti, et, et asi on midagi väärt. Aga ajapikku ma kuulan mõnda teost pärast ja, ja mõtlen, et ei, et oleks pidanud ikka jälle teisiti olema. Võib-olla jaa, muidugi. Rõõm on siis, kui asi on juba käigus juba mitmik mitu korda siis hakkab lõplikult välja kujunema tema väärtus. Kõige raskem on võib-olla esiettekanne, see? Ei, see ei õnnestu peaaegu kunagi. Minu arvates ei minu Winu ega interpreedi poolt ka me ei ole nagu üht-teist leidnud veel päriselt. Aga kui on korduvalt mängitud ja vaat siis võib-olla tulevad niisugused rõõmsad momendid, kus ma tunnen, et noh Asi on välja tulnud. Teos lööb särama, nii nagu teie olete mõelnud, ei lasknud. Jah, niimoodi ja, ja, ja isegi võib-olla rohkem, sest on interpreet, kes, kes mängivad asju suuremaks, kui nad on. Seda ma olen mitu korda tundnud. See võib olla tore tunne. Ongi, ongi, ongi. Ma ei, ma ei ole niisugune, kes hirmus täpselt nõuab või nii, ajab taga seda. Seda, mis ma olen kirjutanud, muidugi, eks peab jääma, see on, see on absoluutselt vajalik. Aga, aga iga interpreet annab midagi juurde. Ja, ja vahel on see väga-väga huvitav ja testib, teeb asja suuremaks. Kui ma olin mõelnud. Mille üle te tunnete praeguses muusikaelus head meelt? Noh, kui heliloojatest rääkida, siis on tore. Noorte juurdekasv on praegu väga-väga tugev. Neid tuleb palju ja, ja palju, tuleb häid häid naisheliloojaid, see on väga rõõmustav. Sest meie keskmine põlvkond on kuidagi nii hõredaks jäänud kahjuks. Ja ongi nagu vanemad ja, ja noored, päris noored. Nii et loodame noortest palju. Räägib Veljo Tormis. Ester Mägi on minu jaoks rahvusliku muusika etalon. Ma püüan ise ka olla rahvuslik või isegi kangemad öeldas nonii natsionalism või muusikal, mille patrioot ja Ester Mägi on meile kõigile minu kolleegidele ja mulle suureks eeskujuks. Ma usun, et ta on selle saanud oma eelkäijate, meie esimestelt tõelistel rahvuslikes heliloojatelt, Mart Saarelt ja grilluskleegilt. Ta oli ju Mart Saare õpilane. Ja Mart Saart teatavasti taotles muusikas rahvusliku helikeelt, nagu seda nimetati tookord. Seda rahvuslikku helikeelt on ka Ester Mägi püüdnud siis leida individuaalsed isikupärast rahvusliku helikeelt. Ja kõik see väljendus tema kõikides esimestest teostest juba noh, need ilmusid küll võib-olla selliste üldiste nimetuste all nagu, ütleme seal sona või klaverikontsert või sümfoonia. Aga juba mõne aja pärast ajal, kui ta õppis Moskvas Moskva konservatooriumi aspirantuuris professor Vissarion Palini klassis kus ka mina õppisin üliõpilasena. Nii et ma võin seal juba tunnistada, et seal ilmus tema esimene nii-öelda programmiline teos juba rahvuslikul teemal, see oli kantaat. Kuidas selle pealkiri oli Kalevipoja teekond, Soome vist oli jah. See oli täitsa ilmselt selgelt rahvuslik teos, mis mulle väga meeldis kohe algusest peale. Ja juba nii klaveril mängides. Ja muidugi rahvuslikes väljendub ka selles, et väga palju Nestor kasutanud, meie ütleme väärt poeesiat oma vokaalloomingus küll romanssides, küll suures hulgas koorilaulus, mida ta on kirjutanud. Neid on ju nii palju, et ma ei jõua isegi meelde tuletada kõiki. Ja seal on väga palju ka sellist programmiliste rahvuslikust üks viimane huvitav niisugune tähelepanek oli see, kui umbes aasta tagasi toimus meeskoorilaulude võistlus siis poolesaja laulu seas. Kõige rahvusikka oli üks naljalaul hiidlastest. Ja ümbrikku avades selgus, et see on ester Mägi. Nii et ta on tõesti meie niisugune eeskuju kõigile selles mõttes. Ja kui samuti ülemöödunud sügisel moodustati Eesti Rahvuskultuuri fondi juures allfond Rahvuslik Kuu suunitlusega koorimuusika väärtustamiseks või umbes nii, ta oli määratletud. Ma olen selle selle allfondi, juhatus või komisjonis. Kui mina peaks kellelegi määrama seda preemiat või stipendiumi, siis ainuke, keda ma silmapiiril näen, on ester Mägi. Ja nii kurb, kui see on, nooremad ei paista silma, virin praegu minu jaoks. Praegu meie kultuur on kaotamas oma rahvuslikku identiteeti, minu arust toimub mingi ülemaailmne globaliseerumine. Ja see on, see on tegelikult ohtlik nähtus. Minu arust peaks siiski meie muusika nüüd sellest ester mäed toetuspunktist edasi arenema, lähtuma sellest ja muutuvas ajas kaasa muutuda, sa ikka jääma eesti muusikaks. Ja see on meile kõige tähtsam ja selleks on Ester Mägi meile kõikidele eeskujuks. Estri muusika on selline, mis, mis on oma olemuselt väga hingeline ja ta nii-öelda poeb kõigile hinge ja mulle ka aitäh teile selle eest. Ma soovin talle palju õnne suureks juubeliks. Klassikaraadio kuulajad ja tegijad ühinevad õnnitlustega. Palju õnne, Ester Mägi saates kõlasid romansid õnne algus Linda Ruudi sõnadel, kuis võiksin magada Marie Underi sõnadel kooriloomingust Merelind Marie Underi sõnadel igav liiv, Debora Vaarandi poeesial fragmendid mõtisklustest Tammsaare sõnadel ja kerko kellast fragmendid teostest, vana kannel, sümfoonia, klaverikontsert, kvartett, leegiad, kantus. Jaa, Atree. Ester Mägi. Juubelisaate seadsid kokku heli opera rattur Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno.