Tere õhtust, lugupeetud kuulajad, algab saade, maailmapilt ja tänane teema on meil tähtpäeva teema. Nimelt täna 100 aastat tagasi sündis Oskar Loorits, mees, kes on jõudnud tegeleda paljude asjadega, et võib-olla alustuseks oleks tark neid valdkondi nimetada. Ja seda ma palun teha meie tänaõhtusel külalisel mall hiiemäel Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurile. Tere õhtust, tere õhtust. See küsimus ei olegi lihtne küsimus ütelda, need põhilised teemad, sest Oskar Loorits on tegelenud ikkagi nii paljude asjadega oma elu jooksul. Aga kuna mina olen rahvaluuleteadlane olen ennast ette valmistanud selleks ja tegelenud põhiliselt selle teemaga, siis ma võib-olla keskendun, kui lubate enam just sellele Oskar Loorits olnud rahvaluuleteadlasena ja sedagi on ikkagi väga palju. Kui me nimetame teemad, siis Liivi rahva usundi uurimine kindlasti, sest tema on seal esimene mees esimene ja viimane, kõige suurem siis me peaksime kindlasti nimetama Eesti rahvaluule arhiivi rajamise ülesehitamise korraldamise selle töö käigus. Ma paneku siis me peaksime kindlasti nimetama need rahvusvahelised suhted, mis kujunesid Eesti rahvaluule arhiiviaegu enne sõda. Ja hästi ei tohi kõrvale jätta Rootsi perioodi, kus Oskar Loorits pagulasena elas ja töötada sai ja tegi seal ka suuri tegusid. See oleks võib-olla nüüd kõige pealmised pidepunktid tema tööst. Oskar Loorits elas 61 aastaseks. Sündis siis 1900 ja suri 1961 eksiilis. Tema elus. Ta on kirjutanud vanem vend Aleksander Loorits näiteks kolm venda, Artur oli see kõige väiksem, siis taheti talle nimeks Victor, panna aga jäi ka Artur, nii et kolme poisiga ja ühe noorepõlve pildid, mis on tehtud laulupeo ajal, on nad kõik ühesuguses rõivas, niisugused nõrgeldajad. Ja nagu Aleksander Loorits mäletab, oli Oskar pöörane hing. Nimelt niipea kui ta ilma sündis, testist ja kisa oli väga rahutu ja oli tegemist, et teda üldse vaos hoida koguma rebliku, hea oli ta selline kogu aeg algatas midagi, läks kergesti tülli ja Aleksander Loorits meenutab takkajärgi 70 aastasena seda. Aleksander Loorits, oli see ajakirjanik, et selline kuidagi keemiline on ta olnud terve oma eluaja. Ja siis on Aleksander Loorits mõelnud ka selle peale, et miks temast sai ikkagi rahvaluuleteadlane, ta oleks ju võinud väga hästi olla ka poliitik. Ja mõlemaks oli tal eeldusi ju, sest et Ma ei saali, aateline mulk, ta pärit jalutu mulk, ehkki ta selles suures Kõpu vallas just sündis vallakirjutaja pojana ja vallamajas päriselt. Aga seal vallamaja ümbruses ilmselt oli läheduses ka vaestemaja, et seal oli palju kokkupuudet vallavaest ega kes olid siis parajad, kas kupupanijad või jutuvestjad, muidu niisugused huvitavad isiksused. Ja lapsepõlves juba kuulas Oskar nende jutte ja puutus nendega kokku mingit linnamiljööd ei ole, puhas maa õhustik, Mulgimaa kuskil peidus seal, kus ta sugulased seal käisid ja kuidas käidi vastastikku külas. Sellest on jäänud kõik niisugused kaunid nostalgilised mälestused ja siis valik olnud koolis väga hakkaja, nii et hästi õppis ruttu, sai edasi. Ja otsustati ta panna ikkagi Tartusse kooli selleks, et paremad võimalused need oma gümnaasiumihariduse sattuda. Ja siin on ka see, et miks ta valis selle rahvaluuleala kui nad hakkasid 16 seitsmeteistkümneaastastena hakkasid seal tegema kohapealset heategevusüritusi, nimelt eesti rahva muuseumi heategevuspidusid ja seal siis olid väikesed piletihinnad ka ilmselt ja siis organiseeriti kõik tantsud ja amor, postid ja loteriid ja nii nagu vanasti oli, ainult et huvitav on see, et nii noored inimesed näitis, Oskar, kelle teotahe oli Pöörane, suutsid kaasa haarata tervet seda seltskonda. No kindlasti oli seal põhiliselt noored küll, aga täiskasvanud ka, sest ega seda raha noortel nii palju ei olnud. Ja võib-olla sealt tuli see alge, aga muidu Oskar Loorits õppima asus siiski ülikoolis eesti keelt. Nii et mitte lause rahvaluulet. Aga kui nii võtta, siis see rahvaluule ongi nagu võõras ja ei tule selle peale. Ilmselt ongi pärit sealt Kõpu paksudes metsadest see tema loodusearmastus, sest et suhtumine loodusesse, see on ju see, mida Oskar Loorits puhul on alati rõhutatud niivõrd tundlik, niivõrd vastavaid Klik, vaat see on huvitav mõte, see tuleb välja kaude sellepärast, et Loorits austab väga oma rahvast, temast sai rahvusideoloog. Seda poolt küll me ei pidanud siin palju puudutama, aga ta on ikka rõhutanud, et eesti rahval on olnud sügav loodusetunnetuse looduse austus, järelikult ta pidas, sest mõlemast poolest ikka lugu positiivne iseloomujoon tema jaoks tema hinnangus armastan loodust ja olla sellega käsikäes. Ta ju koguni kirjutab, et kõik need 700 aastat orjapõlve on meie loodusetunnetuse ära rikkunud, neist on saanud salakütid ja kuidas meie usund on sellega muutunud. Nii et tõepoolest, see on talle tähtis teema olnud, aga ma pole kunagi selle peale mõelnud. Kas Oskar Loorits oma elus midagi ümber ka hindas? Üldiselt on tal olnud küllalt tugevat arusaamad. Ja isegi ma ütleksin, kinnisideed, näiteks see, et see orjastajate seltskond, kes siin 700 aastat meil turjal oli andesta sellele, mitte midagi kohe lausa tähendab, kõik on kuidagi rikutud, kõik muutunud ja ka kultuurisuhted, mis meil on olnud, ta ei näe selles eriti positiivsed, kõik on halb, mis meile tuleb. Ta pigem on nõus, et see kõik tuli slaavi poole pealt. Seda on minu kolleeg Kristi salve nimetanud isegi Germalo hoobiaks. Nii et võib-olla natukene hindas ümber, sellepärast et ta pidi ju ise eestist lahkuma väljaspoole pidi paguluses elama ja võib-olla sealt mõtlesime kodumaale ja ja aru, et kellegi alluvuses ei ole olla hea ja kasvas tema see ka slaavi poole vahel, sest tema oli ikkagi oma rahva eestvõitleja iga hinna eest. Miks ta liivi rahva vastu ja liivi rahva ajaloo vastu nii suurt huvi tundis? Mina arvan, et sellepärast, et Ta oli ju ikkagi küllaltki noor, tänapäeva tudengid ei oska mõteldagi, mida sellel ajal üliõpilane juba ära tegi. Ja kui Lauri Kettunen, kes siis oli käinud niimoodi Kodaveres rahvaluulet kogumas ja oma keeleväitekirja jaoks materjali kogunud. Mauri Kettunen oligi see, kes suunas teda juba esimesel suvevaheajal pärast ülikooli lõpetamist. Et kas ei tahaks minna Liivi keelt ja ajalugu uurima, rahvaluulest ei olnud ka veel seal juttu esialgu ja kui sa siis lähed noorena sinna Liivimaale liivlaste juurde ja leiad sealt niisuguse paradiisi, nagu ta sel ajal oli väga rikkalik usund, seda me saame juba lugeda nendest hilisematest köigetest, mis siis pärast ilmuma hakkasid siis ilmselt see kõik vaimustas teda, sest tõesti niisugune aateline tulihingeline ta ainult ootasid, teda ostetakse, lõke kohe lahvatas ja seda nimetatakse koguni nii hellitavatuaaltade valge peas. Tali täiesti mind ikka lausa blond mees helesiniste silmadega, valge, õrna nahaga ja heledate heledate juustega, mis kuna jutu järgi alles pärastpoole vanaduses olid kollakaks muutunud muidugi lausa arg. Kui paljusid keeli üldse, Oskar Loorits tundis-teadis? Saksa keeles kirjutab ta vabalt venekeelse raamatu korrektuurienda, kui ainult see on tema käekirjast tunda, on parandanud. See oli tema viimane teos kodumaal, mis ei jõudnud ilmuma. Sest et sõjasündmused takistasid selle, kuidas teiste keeltega on, ma ei oska seda ütelda, soome keelt oskas ta nagunii, ta käis Soomes juba tudengina seda õpitega ülikoolis ja tema Eesti rahvaluule arhiivis töötamise aegu olid ka elavat suhted väljaspoole teiste riikidega, rahvastega teiste teadlastega. Aga küllalt palju käsikirjades on ikka saksakeelset, kui palju ta lugeda suutis, teisi ma ei oska täpselt ütelda. Igatahes oma märkmetes on viiteid ka väga erinevate rahvaste keeles kirjutatud töödele. Kui me veel räägime tema teenetest liivi rahvakultuuri kirjeldamisel ja jäädvustamisel, siis kas, kas ta üritab? Kas analüüsida ka neid põhjusi, miks üks väike rahvas siiski hääbub? Jah, eks ta analüüsis neid ka, sest et ta oma publitsistlikest püüdes kirjutad nendest asjadest, aga muidu peab ta tohutu oluliseks seda, et oleks jäädvustatud säilitatud kogutud materjal ta on selle koha pealt ise üsna palju tööd teinud ja see, et tema esimene suurem või oli Liivi rahva usund kolmes köites, see on siis 1926 27 ja 28, need ilmusid aga 26. aastal sai tema siis juba doktoriks sellesama Liivi rahva usundi k ja kujutate ette siis, kui noorelt ja ei ole üldse halb töö? Magistritöö oli tal kaitstud Kõpu murde häälikuloost olisi keele alalt. Ma mäletan ühte ühte enda jaoks päris toredat leidu, kui ma lugesin, et Oskar Loorits on uurinud ka hüljeste esinemissagedust, meie rahvaluules. Ma arvan, et see võis olla seoses ka rahvausundilise teemaga, see on see vaarao kari Aros, hiir selles avaldas ja see uurimus ei ole mitte nii eestikeskne uurimus. Meil on paralleelmaterjali nõutud tervest Euroopast kuni Jakuutia nii välja. Need kõik on sinna ritta pandud ja analüüsitud, sest see on võrdlev-ajaloolise koolkonna meetodi järgi, kus pidi vaadata maa ja võrrelda ma, kuidas selle materjaliga siis erinevatel rahvastel on ja millised on kultuurilaenult ja kuidas need tüübid nagu öeldi, muistenditüübid on liikunud. No tegelikult on ju vaarao kari ongi oivalised, ma ei ütleks, et ainult hülged. Hülged on meie elektrist tuntud, kõige rohkem on praegugi meil neid olemas, aga siin on ka morsad ja kes nad kõik võivad olla ja seoses sellega ilmselt on tal olnud siis huviga selle liikidendivast. Mis see tema uurimused on olnud vist väga mastaapse Sellel ajal oligi niisugune nõue kui me vaatame neid Eesti rahvaluule arhiiv, aegu tehtud töid. Tema oli professor Andersoni õpilane, Anderson oli sakslane Ülikooli professor. Kui Anderson siit lahkusime sõda, siis tema kohta asuski täitma Oskar Loorits, tema parim õpilane, ehkki nad ka vaidlesid sellepärast, et ega Oskar Loorits ja terane mõistus nägi juba siis selle võrdlev-ajaloolise koolkonna teatavaid vastuolusid ja hakkas nagu oma teed käima. Aga sellel ajal oli see veel väga päevakorral ja see oli üldine nõue, kui ma vaatan neid teisi teid ka misjon sellel ajal tehtud, et tuli ka tuua paralleeli teiste rahvastega. Kui palju see on Oskar Loorits ja tööd jõudnud mujale maailma? Nüüd on ilmunud erinevates keeltes, kui nüüd sai seoses tema on ta sünniaastapäevaga läbi vaadatud mis on meie kirjandusmuuseumi arhiivides tähendab arhiivraamatukogus ja rahvaluule arhiivis siis neid Töid on üsna paljudes keeltes, aga põhiline on saksa keel, tema peateos on ka ju saksa keeles. See on see kruntsige tähendab ristirahvausundi põhijooni, mis ilmus Lundis. Ja see on ka tagulus päevade ilmselt väga tõsine ettevõtmine ja loodan, et see paelus teda niivõrd, et ta sai kuidagi natuke kergemat üle sellest, et ta peab kodumaalt eemal olema. See ei olnud kindlasti kerge, mis ehteta läks terve perega sinna. Ta põgenesid. Kas on mingeid üllatusi ei olnud tema pärandit uurides ja, ja kas on lootust, et neid üllatusi tuleb veel? Üllatusi on seal igal sammul ausalt öelda. Sest kui pärast tema surma 1961 ta suri, neli kuud oli ennem haige, tähendab infarktijärgselt. Ilmselt jõudsid tema lapsed ka mõelda sellele, et mis sellest materjalist kõigest saab see antud Soome Kirjanduse Seltsi, sellepärast et niisugustel aegadel ei oleks olnud võimalik teda kuidagi siia Nõukogude Eestisse tuua, ta oleks võib-olla jäänud kuhugi suletud arhiivi või pigem Moskvasse või kuhu. Ja selline on olnud tema soov. Et kuhu tema käsikirjaline pärand läheb. Ja seal töötanud siis nende kallal ja selles materjalis seda on suured kastid, neli 40 ringis on neid, kaste, on tema käsikirju, seal on muistendeid, seal on tema väljavõtteid, igasugustest originaali idest koopiaid ja näiteks on huvitav see, et kui tema oli veel Eestis, aga kui nad olid kõikidega vastuolus, kes on võõrad, siis sakslased ajasite Tartust minema, tal keelati siin olla. 41. aastal ta lahkus. No siis on talle Pärnumaale, kus ta sugulaste juures oli sinna tali valda saatnud üks rahvaluulekogu, Emilia ruum, kaks vihikut, teksti ja ümbriku peal ma vaatasin, on ilusti Hitleri tõlgid ja aadress sinna tali valda ja tema võttis selle siis Rootsi kaasa, selleks omakorda Soome. Soomest tuli siis nüüd, kui 98. aastal need kogud meile toodi ilusti Soome Kirjanduse selts, andsime meile üle. Annad meil samas Eesti rahvaluule arhiivist tagasi, siis minul oli üks üllatus see, et näed neile Pome vihikut siin. Me tantsimine on need meie fondi sisse meie praeguse aegsesse kogusse, aga kogumisaastal 1943, kui palju on üldse Eesti kirjandusmuuseumis? Loorits pärandit, Loorits ja pärandit on üsna palju ja see on nüüd meil seal näitusel väljas on selle 100. sünniaastapäeva puhul. Aga me ei saa mõõta. Ta rahvaluulekogusid ilmselt üldse selle kvantiteediga, vaid võib-olla erisusega, sest tema liivi materjalis unikaalne ta on olnud ikka kõige suurem kiivi materjali koguja ja, ja uurijaga muidugi. Nüüd peame võib-olla kõige rohkem hindama, aga mis puutub Eesti rahvaluule arhiiviaegsetesse korjandustesse? Muidugi jaksa seda ja jõudis ta ka koguda. Aga tal ei ole niimoodi omaette väga suurt kogust, nii nagu oli Richard Viidalepp või või kasvõi Herbert Tamperel, kes jäi ka pärast seda ikkagi arhiivi tööle. Mooritsa nimigi tuli, köideti, peate ära kraapida, mis sellest, et nad on fondis peidus ja nii-öelda suletud, nii õelad olid need ajad siis. Ja võib-olla selle järgi märkame, kui me võtame köite kätte, et ahaa, siin on Loorits kogujana, sest tema nimi tuli ära kustutada ja tuli oma arhiivitöötajatel ette võtta see nõukogude aegne põlvkond, praegu tegijad olijad ei tea temast midagi, sest seda nime suhu ei võetud. Raamatut sealt rootsimat läbi ei tulnud, näiteks seesama krunt, sööge, on meil vist mõnes raamatukogus ja doktor August Annist, kes on meile mitu eepos tõlkinud, pärandas selle meie rahvaluule arhiivile, nii et me saime seda kasutada. No kui me võtame selle raamatu, selle pisikese raamatu, kus on niisugune nagu õpikulik Eesti rahvausundi maailmavaade siis see on ilmunud juba kolmest trükis, esimene kindlasti tariteetse ilmus 1932 eesti keeles ja saksa keeles, meil teine ilmus Rootsis külmas nüüd esimese pääsukese, no me ei olnud veel vabad, see oli 1989, kui teda tehti ja omane tihtipeale on 1990, aga vabaks saime me 1991, aga siis juba hakati looritsest valju häälega rääkima ja meiegi saime pidada esimese suure rahvausundialase rahvusvahelise konverentsi Loorits ja 90.-ks sünnipäevaks. Missugune oli Oskar Loorits, hinda maailmavaade? Nimetatud rahvusideoloogiks. Ja ma ei tea, kuivõrd oma rahva patrioot, ma muud ei oskakski tema maailmavaate kohta ütelda üldse. Tõenäoliselt oli täisealist küllaltki sisenda nimetanud ühes oma väikeses Brusiilikeses, mille ta Rootsis välja andis ennast rahvapsühholoogiks ka huvitav nimetus, kui enda kohta ütelda seda, mis ta selle all silmas pidas. Ilmselt seda, et tema selle rahvaluule kaudu folkloori kaudu õppis. Ma oma rahvast paremini mõistma ja ta pidas sellest eesti rahvamentaliteedist väga lugu ja ta on sellest kirjutanud ja kirjeldanud, missugune on eesti rahvas. Muidugi see ei oleks sobinud, et nõukogude ajal ka üldse, kuidas ta siis lahtedes erinevaid rahvaid meelsus ei olemuse järgi. Eestlane on tema meelest niisugune tagasi hoitud, kannatlik, tugev, jõuline. Me võime mõne tsitaadi siin vaadata selle kohta, mida Oskar Loorits pidas eestlased tugevaks. Ja mida nõrgaks küljeks. Ma on kurjustanud vahest kahe kõigega ja kõigiga aga üx eestlase tugevaid jooni on tema vaoshoitus, tema kannatlikkus, tema alalhoidlikkus. Ja on tal olnud ikka põhjust heita Ekkega orjameelsust, miks ka mitte, sest tema oli see, kes polemiseeris kõigega, mis oli kusagilt väljastpoolt ja Eesti asjale vastu. Ja ta ise, sest nad siin kedagi iseennast ammugi. Mikk, kas ta uskus Eesti rahva püsimajäämisse? Ta on kirjutanud lausa niimoodi, nüüd taas pöördeline hetk, vana kultuuri, ilm põeb jälle oma järjekorralist, kriisi on ta kirjutanud juba 1932, nagu nii mõnigi kord juba varem, kus egoism hävines enese jõgimisse ja eluenergia ülejäägid voolasid, kes ja nüüd, aga inimkond muutub järjest tihedamaks tervikuks ja peab otsima seepärast hoopis uusi vahendeid kooseluks omavaheliste suhete reguleerimiseks. Rahu ja lepliku meelt, sallivust vajatakse nüüd. Nii et siit me näeme, et ta oli võimeline kohanema oludele ja soovitas seda ka teistele. Seda sisendama ja süvendama peavadki just Need rahvad, kel seda tõesti on Venezia vaimus. Sinna kuulume meie eestlased. Kuid kus te olete, kui seejuures, et sallivus ei tähenda kaugeltki veel kõigi ees Lemitamistega lipitsemistvaid eeldab eetilist meelekindlust ja lugupidamist nii hästi teistest kui ka iseendast järjekindlaks hoidumiseks. Kõigest talatusteroojasest. Eesti rahvausuline maailmavaade ei ole võitlema ega ammugi mitte ründav rahvadünaamilise elutunde kiigustatud vaid seda läbib vaatlema, mõtisklema ja meeliskleva rahvast daatiline elutunne, selle sõna staatiline on ta alla kiipsutanutelt armastuse alla kriipsutasin. Selle põhitunnuseks on karge põhjavaim jälle alla joonitud. Kehastavad Eesti sügava tundeeluga ja kõrge intelligentsiga emad. Kuni Eesti naistel püsib pühadusena läbi aegade igatsus oma kodu kui ka kodukoha järele ning armastus oma emakeelt süüdistavate laste vastu. Eesti rahva tulevik kõigi kriiside ja katastroofide kiuste ikka kindlustatud. Ja oli nüüd üks tsitaat, mille ma lugesin, aga sellised mingisugused suunavad üles kutsuvad. Juhtivad ütlused on ta igalpool, kui ta kirjutab midagi läbi, kaasa arvatud ahvaluli teostes. Olenditest vaimolenditest iste on rõhutanud seda, et kõik see haige kultuurse kaunis ilus, ehkki sõna haldjas ison germaanlaste laenatud. Aga see suhe loodusega saad kõik rikutud. Ja nii on ka Ivar Paulson meie teine väga auväärne ja väljapaistev usundiuurija kirjutanud eesti vanast usust, et see on loomulik, et need olendid, kes on kunagi olnud austatud, demoniseeruvad võtuvad, tähendab meie sellest kadunukesest, keda me hingedeajal austame ja oma kodusse ootame ja peame, kui nõuandjaks ja aitajaks sellest saab germaani rahvaste mõjul. Niisugune õel ja kole kodukäija, keda me kõik kardame. Nii nagu praeguses skulptuuris on pealegi halloweeni, tulevad nad sealt. Ameerika kaudu tagasi need uskumused siia Lääne-Euroopast see kõike seda tauninud, et see kõik on võõras skulptuur, rikutud tuur ja tegin eratsioon, nii et see ei ole tema meelest otsekui loomulik areng. Eestlase suhe ikka loodusolenditega vaimudega teispoolsusega oli niisugune ilus, puhas ja kaunis. Aga see kõik on rikutud. Nii et niisugune mõte on läbi tema tööd ja siis ta käsitleb, olgu Liivi rahva usund või eesti rahvausund kirjutamine kõik läbi, toob näitetekste ja toob ka paralleele teiste rahvastega. Nii et seetõttu on need tema tööd ka monograafilised tööd, on ta siis eraldi raamatutena kas või võtame Se, Vaarov, kari või mistahes või on nad siis kõik koos või jälle uuesti käsitletud. Põhiliselt on tal eestlaste usundilised, kujutelmad ja muistendite usundimaailm siis olnud uurimiseesmärgiks, aga peale sellega mitut muud, näiteks setu vastu setu teema vastu tundis ta erilist huvi ja seal on juba vene õigeusk, seal on see sügavusklikus ja teised kultuurimõjud. Tal oli ilmselt plaanis ja kavatsusel teha seal uurimistööd palju ja palju rohkem, kui ta seda jõudis. Seda näitab see, et ta on lasknud välja kopeerida kvat formaate originaaltekstidest piaid, millega ta kavatses teha ja need on praeguseni meil Eesti rahvaluule arhiivitöötubades kasutusel mapid. Kuidas Oskar Loorits suhtus religiooni Kretselt Kristlusse, vaat Kristus on teiselt poolt toodud ja sa tema rahvausundialastes töödes tulevad kohe mingisugused niisugused vastuolud sisse. Aga eriti see välja ei paista, ta konstateerib, ta kirjutab läbi, missugused katoliku pühakud meil tuntud olid ja rahvusandilistest töödes huvitavat suhteliselt neutraalne on ta olnud. Ja üldiselt ei olnud see otseselt tema teema uurida nüüd kõrgreligioonide ja madalamate religioonide, nagu neid tavatsetakse nimetada neid suhteid. Ta oli selle ristiusueelse usundiuurimise keskne küllaltki nii, et rahvaluulealastes töödes domineerima jää, see suhe, et kuidas ta just sellesse suhtub. Muidugi, kui Eesti rahvaluule arhiivis kogud, mis seal olid, sinna koondati siis kõige taat oli vaja luua, selgus selles materjalis üldse ja vaadata, mis seal on olnud. Ja kuis kopeerida kõiki neid tekste ja löögi need katud tekkidesse, siis tuli luuaga süsteemid nendele Katoteekidele siis seda suhet kõrgreligiooniga seal niimoodi ilmsiks ei tule. Lihtsalt et on küsitluskavades ikka ja jälle tähelepanu pööratud ja noori suunatud koguma neid üleloomulikke olendeid, kes on eesti rahvausundis olemas. Osa nendest kartoteekides, mis on tema loodud, on senini sellesama algega. Seal on eesti rahvamuistendid, seal on rahva naljandik, mida korraldas Rudolf Põldmäe. Enne kui ta sealt kirjanduse alale läks siis võiks nimetada rahvameditsiini loitsusid, Laitsesid korraldas huvitav, huvitav pärastine rahvamuusikaprofessor Herbert Tampere ja see oli tema esimene töö. Loitsud pidid saama isegi raames avaldatud, aga jäid sedapuhku raamatuna avaldamata mõistatuste kartoteek, vanasõnade katuteid. Vaat seal on erinevad süsteemid, näiteks mängudele sobib mängude nimetuste järgi liikumise jooksumängude lahti ja seltskonnamängude eraldi siis näiteks unenägude kartoteeki sobib vastuste järgi alfa peetiline. Nii et seal on ka niisuguseid põimingute, erinevatest katud tekkidest, kronoloogiline alfa, peetiline, temaatiline tüpoloogia, loogiline, see kõik tuli siis otsustada. Ja mida ma tahaksin veel ütelda, Oskar Loorits ja kohta on see, et see praegune suund, kus me oleme folkloristide etnoloogid peaaegu ühist asja ajamas. See suund hakkas tulema juba Oskar Loorits aegu. Mina käis ka konverentsidel kongressidel väljaspool ja sai seal uusi mõtteid. Ja seesama Emilie Poom, keda me siin juba nimetasime, oli üks neid tema silmis väga häid kogujaid, kes kirjutas lihtsalt, kuidas vanasti elati ja oldi. Vaat see ongi see endis-eesti eluolu nüüd. Tema nimetab seda elupiltide maalimiseks ja kutsub üles, et me saaksime teada, milline on olnud taust sellel materjalil, mille kohta räägitakse siis mingisugust poeetilise vormeleid, kas regilaulus või mõistiendis või mida see motiiv siis õieti tähendab, et näkk tõmbab praegu või midagi niisugust, mida me tänapäevalgi veel mäletame. Teame, aga, kust sellised uskumused tulevad, milline oli selle rahva elu, milline oli see igapäevane töö. Vaat selliseid tekste laskis ta kirjutada ja me peame juba ütlema, kas või seda, et Jakob Hurda aegadest peale on, on jaka pud, tahtis ju ka, et eesti rahva ajaraamatut koostada. Et see rahvaluule mõiste märksa palju laiem mujal uurivad võib-olla samas etnograafid kaasa arvates rahvausundit näiteks nõukogude liidus. Et meil on Eesti rahvaluule arhiivi Need vanad põlised traditsioonid, mida Oskar Loorits jätkas kus ikka pärast sõda. Ja tänu sellele on meil praegu märksa kergem üle minna sellele niisugusele kultuur antropoloogilisele ja loogilisele ja sotsioloogilise aspektile. Nii et kui praegu meil on Eesti rahvaluule arhiivi teadusteema, on rahva mentaliteedi muutuste uurimine, rahvaluule näite, siis selleks meie arhiiv sobib väga hästi. Suur aitäh teile, Mall Hiiemäe tulemas siia maailmapildi saatesse kuulasse küsis Terje Soots, head õhtut.